LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

SEB annab Ühise eest 38 EEKi

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • SEB vőtab üle kőik Ühispanga vähemusaktsionäridele kuuluvad aktsiad, makstes nende eest 38 krooni aktsia kohta.

    Mida arvata?
  • Kas eraomand ei ole mitte puutumatu? Et kui ikka ei taha müüa, siis keegi sult aktsiaid ära võtta ka ei saa? Midagi on vist ka äriseadustikus kirjas? Kas eksin?
  • Minu arvates on ülevõtmised Eesti ettevõtete puhul väga julmad, mida kinnitab ka antud näide. Kui suuromanik on enamuse kokku ostnud, siis jääb väikeaktsionäril loota vaid dividendide maksmist. Kohati tundub, et dividende ka ei maksta, et väikeaktsionäril ikka närv väga mustaks ajada. Viimane müüb siis oma aktsiad odavalt maha. Paljud head ettevõtted ostetakse välja 1/2 substantsväärtusega ehk makstakse pool raamatupidamuslikust väärtusest. Väga kahju on neist Rakvere Lihakombinaadi aktsionäridest, kes loobusid oma osalusest 4.7 EEK per share. Praegu maksab aktsia juba 10 krooni ringis. Ka Tallinna Külmhoone teenib kasumit ja raamatupidamuslik väärtus on peast öeldes kuskil 30 krooni ringis ning seda loodetakse nüüd 18 krooniga börsilt ära koristada. Näiteid on veel. Kahju.
  • see pakkumine tundub küll naeruväärne.
    loomulikult on hea idee majandustsükli põhjas kõik aktsiad kätte saada..
    siis, kui kogu aastate sõnnik on maha kantud.

    samaväärne pakkumine oleks RLK 1,25 krooni aktsia eest. imho
  • alates sellest aastast on ju asi nii, et 90% aktsiate omanik võib otsustada väikeaktsionäridelt aktsiate (sund) ülevõtmise. Kõige pullim on aga asja juures see, et makstava hinna kohta on öeldud, et "see tuleb määrata õiglane" vms
  • Ma tahaks ikkagi teada, millele tugineb see seadus, et 90% aktsiate omanik võib väikeaktsionäridelt ühepoolselt nende vara omandada? Kas see pole mitte põhiseaduse jne vastane?
  • tean juba seoses selle muudatusega ühte case. põhi jama ongi selle õiglase hinna määramisega. kes ütleb, milline see on (mõtlen mitte börsiettevõtet). kas equity/shares? see osa on regulaarimata ja põhimõtteliselt on hinnaks see, mille suuraktsionär oma suva järgi lambi pealt võtab
  • Ei saa ka aru kuidas saab sundkorras 90% omanik teistelt aktsiad ära osta, ja eelmine aasta sai YP ju kasumit ka.
  • osa seadusi võivad ka põhiseaduse vastased olla, ei tea kas see võib ka sinna lahtrisse kuuluda?
  • minuarust on loomulik et kui keegi on ostnud 99% aktsiaid siis tal on 6igus osta ka ylejaanud 1%. kysimus on hinnas. mis sis teie arvates peaks olema 6iglane hind? arvatavasti peaks olema see paika pandud ylev6tupakkumisel. näiteks:

    pakun aktsionärile 250eeku/aktsia kuni 1 juunini, sealt edasi sundost 100 eeguga.
    ylev6tupakkumine on ju börsikursist k6rgem enamasti! ylev6tmine on aga normaalne börsirisk ja seda ei saa käsitleda omamoodi. no kas keegi maksab sulle kinni kui firma pankrotti läheb?

    siis on inimesed ise lollid kui ei myy. ja yldse - kui tehti ylev6tmispakkumine ja keegi siis ei protestinud, siis miks mitte myya aktsiad juba sisi ära? miks pärast kaklust rusikatega vehkida?

    inimestele anti v6imalus. kui ei kasutanud siis oma viga.
  • riq - sellepärast paljud ei müünud, et hind oli BIG JOKE.

    ettevõtted võetakse üle, siis jumal teab mille pealt hindasid arvutatakse...
    järgmise kümne aast diskonteeritud kasumid või mida iganes. aga 38 eeku aktsia eest on ikka nali küll.

    jumal tänatud, et ma ise pole kunagi ühtegi ühise aktsiat omanud aga selle aktsiaga tehti väikestele investoritele rõvedalt külma. imho
  • riq, sa oled ikka päris loll (sorry sõnakasutus :)

    >>> inimestele anti v6imalus. kui ei kasutanud siis oma viga. <<<

    Mõni mees äkki ei tahtnudki seda võimalust kasutada ja soovib olla pikaajaline investor? Ma saaks aru, et kui Ühispank liidetaks omanikpangaga ja tehtaks aktsiate vahetus (omand muudab vormi), kuid praegusel kujul on see umbes sama kui keegi ostab 90% Tallinnast kokku ja siis ülejäänud 10% omanikud peavad oma Tallinnas asuvast maast loobuma "õiglase hinnaga", et see üks saaks kogu Tallinna endale.

    Ma ei saa ikkagi aru, millel põhineb selline sundvõõrandamine kui eraomand pidi puutumatu olema? Seda enam, et sundvõõrandajaks pole riik ja see ei toimu ühiskonna huvide nimel.
  • lõpuks jõuame ikka sinna välja, et uus Väärtpaberituru seadus on savi. loe kuidas tahad aga mingit pointi pole. ei vahendajatele, ei investoritele.
  • guru, ma ei ole loll.
    sa vaatad seda pisiinvestori seisukohast.,
    a mis m6te on yldse suurinvestoril osta firmat börsilt kokku kui ta k6ike kätte ei saa?
    sa seda m6tled?

    minu point oli ikka see et:
    1)virisema oleks pidanud siis kui yhis ära osteti toimus, mitte nyyd
    2)see miks siis keegi vaikeinvestorite huve ei kaitsnud, on endiselt seadusemeeste viga
    3)minu mäletamist mööda osteti yhis ära turu madalseisus ning börsihinnast k6rgemalt.
    kui firma börsikurss (st 6iglnae hind turu arvates) on nii madal, miks siis peaks keegi rohkem
    maksma sest rohkem on "6iglasem"? myyjale 6iglasem?
    3)börsil v6ib k6ike juhtuda, ja ka see yhise risk on tururisk. sellest v6ib oma järeldused teha. loodame et hansa kui heade investorsuhetega firma sellist kala ei tee.

    ma arvan et hansa ostetakse suvel kokku!

    a see on omaette teema et eesti riigis on seadused pasad. ja palju muud ka.
    koik nutavad a keegi midagi ette ei v6ta. ma ei nae et keegi eriti oma valimisringkonnast valituid piinaks v6i siis valimistel osaleks jne jne.

    aga kui paljud toetaks tegelikult konsitutsioonilist riigipööret?

    okei ma kirjutan hetkel yht artiklit selle demokraatia kohta eestis.. mustandi v6in yles panna. tea kas mul on m6tet puhtaks asi yldse ymber kirjutada..
  • riq,

    Suurinvestor pidi sellega arvestama kui asus börsifirmat kokku ostma. Mis mõte on siis üldse börsilt aktsiaid osta kui need sult sundvõõrandatakse teise investori poolt? Sa seda mõtled? Minu arust on lubatud igal investoril omada ka börsiväliste firmade aktsiaid.

    1) Miks oleks pidanud virisema? Väikeinvestorile anti võimalus, kas ta müüb antud hinnaga või mitte. Investor soovis olla pikaajaline ning teda ei huvitanud kas firma, mille aktsiaid ta omab on börsil või mitte. Milleks viriseda? Pole põhjust.
    2) Pole seotud praeguse case'iga, pigem sellega, mis hinnaga pakkumine tehti.
    3) Nõus, kuid keegi ei käse Ühispanga aktsiaid väikeinvestoritelt välja osta. Pealegi, miks peaks keegi pikaajaline investor närvitsema hetke kursi pärast?
    3, ehk 4) Sundvõõrandamine teise ettevõtte poolt on tururisk? Ma oskasin sundvõõrandamist siiamaani poliitilise riskiga siduda, ehk kui riigis riigikord muutub võidakse näiteks ETL taas riigistada.

    Selles suhtes olen nõus, et seadused pasad, kuid kellel natukene suurem ports EYP'd võiks küll advokaatidega veidi konsulteerida ja ehk ka kohtusse õigust nõudma minna.
  • demokraatia pysib pysti tänu kolme j6u tasakaalule - poliitikud, kodanikud ning huvigrupid. kuna eestis on huvigrupid tugevad, poliitikud ahned ning kodanikud pohhusitid siis syteem ei tööta. sellest ka pohjus miks seadused on huvigruppidele meelepärased ja miks poliitikud rahva ees vastutama ei pea.
  • Selline nutt võiks olla õigustatud RLK aktsionäride poolt, aga ühise aktsia eest on ikka väga hästi antud. Mis siis teie arvates oleks see "õiglane" hind EYP aktsia eest? Panga kasumitootlus on võrreldes hansaga ikka siiani väga nutune olnud.
  • Aman, küsimus pole hinnas. Kui naaber tuleb sult maja sundvõõrandama (et saaks kaks kõrvuti asetsevat kinnistut kokku panna), mida sa siis teed? Hind on õiglane või mitte, see pole üldse küsimus.
  • guru Re: Hansapank = 200 krooni 01/03/02 12:49
    Kui Ühispanga õiglaseks hinnaks loetakse 38EEK siis Hansapanga hind on hetkel küll oma ülemise piiri lähedal või ületanud selle.

    Ok, aga selle teema alla sobib see hinna virin sama hästi ja seda on ka eelpool käsitletud. No mis see "hea" hind siis oleks, mis ka "sundvõõrandamiseks" sobiks?
  • Sundvõõrandamine ise on selline protsess, mida ei tohiks eksisteerida.
  • guru, kõnni mööda Tallinna linna, vaata räämas lagunenud peremeheta ehitisi ja siis korda oma mõtet veel kord...
  • Velikij, sa ajad segamini riigi poolse sundvõõrandamise, mis tehakse ühiskonna huvides.
  • Väljavõte SEBi 2001. aasta finantsraportist:

    /.../
    Growth in the Baltic has continued to be very strong and the countries have not been affected
    appreciably by the economic instability and reduced demand that affected large parts of the world.
    Domestic demand and larger exports, as well as increased demand for loans, leasing products and
    savings products, are contributing to the growth.
    Through its subsidiaries, Eesti Ühispank, Latvijas Unibanka and Vilniaus Bankas, SEB has a strong
    base, with large market shares, in the Baltic States. The trend of earnings for the banks continues to
    be highly favourable.

    /.../

    Lars Thunelli SEBi aasta tulemusi tutvustava presentatsiooni üks viiest põhipostulaadist oli Balti turu tugev kasv.

    Sellega seoses, tekib väike küsimus: Kui ühest küljest SEB räägib enda aktsionäridele Balti turu suurest potentsiaalist, kas siis pole veidi ootamatu rääkida Ühispanga aktsionäridele sellest, et võrreldes kahe aasta taguse olukorraga pole Ühispanga seisund ning tulevikuväljavaated paranenud?

    Ja miks suurepärased Ühispanga analüütikud, kes muidu ju kommentaaridega tagasihoidlikud ei ole, pole seekord sõna võtnud? :) Ühispanga analüüs peaks ju käpas olema ning vanadelt mudelitelt vaja vaid tolm pühkida.

  • Mina ei saa aru, mis loogikaga YHIS ja eriti KYLM minema lasti, SAMPO ja RLK aga mitte. Isiklikult arvan, et poleks pidanud yhtki neist minema laskma.
  • The Estonian subsidiary bank Eesti Ühispank made write-downs of 69 mln SEK in its investment portfolio. Ja nii juba mitmeid aastaid... varade kõrgest kvaliteedist see igal juhul ei räägi.
    Kasum ainult 162 mln, hansal see 10 korda kõrgem... see suhe neile, kelle arust 38 on liiga väike number võrreldes 200ga ... :-)
    Ühise ROE napilt 8%, Hansal vastav näitaja ligi 26%, ROA Ühisel alla 1%. Hansal nimetatud näitaja 3 korda kõrgem. Üsna selge vahe ikka sees.
    Ühisel kasum aktsia kohta 2,43 EEK, 38 krooni pealt PE suhe üle 15. Ja kui see olevat odav ehk vähe makstud, siis hansa aktsia hinnale võiks 100 kr kohe julgelt juurde liita.
    Tõenäoliselt peetakse Balti turu edukusest rääkides silmas Vilniaus Banka ja Unibanka, mis töötavad oluliselt efektiivsemalt. Ja see et keegi kunagi aktsiad 140 pealt soetas, ei tähenda et nüüd talle sama palju peaks makstama....
  • > Aman
    vaata asi on limselt nii et igasugaumahakandmised ei ole üldiselt tavategevuse osa ja kui igasugu asju on juba pikemat aega maha kantud siis ilmselt peaks asi juba ka päris korras ja hea olema > seda on SEB ka ise väitnud
    järelikult peaks/võiks YHIS tulevikus oluliselt rohkem teenima hakkama(ta) seega peaks ka hind oluliselt parem olema
    mis puutub ROE, ROA, PE jne. siis nende puhul oled sa arvesse võtnud net kasumit võiks aga võtta kasumi enne makse, mahakirjutamisi ning igasuga varade ümberhindamisi > siis on tulemus veidi teine
    kuna aktsionär räägib ka sellest kui toredasti ta oma tütarpangad on integreerinud ning kui hästi nad kasumit teeenivad siis > kas igasugu mahakirjutamised ei olega äkki mingi tool et asja kergemini üle võtta > hiljem võib ju vajadusel ka asju ülesse hinnata
  • Ma usun, et ka näiteks Hansapangal poleks mingi probleem praeguse bilansi juures paar miljardit maha kanda ja kasumi number isegi negatiivne kirjutada.
  • lihtne,
    sellest Ühise kasumi teenimise võimalikust võimest on räägitud juba aastaid, kuid igal aastal tuleb mingi vana 'erakorraline' jamps maha kanda. Vägisi hakkab tekkima mõte, et seda bilanssi vist surelik inimene puhtahks teha ei suudagi ja vana p..sa asemele tehakse pidevalt uut juurde.
  • Cynic, millised oleksid Yhise shansid aktsiate ülevõtmiseks praeguse hinnaga kui ta näitaks paberil korralikku kasumit? Olen kindel, et mitmed mahakantud asjad tulevad järgmistel aastatel sisse kui erakorralised kasumid, ehk maha kantud asi õnnestub siiski tagasi saada.
  • cynic,
    on tõesti räägitud ja tõesti on ka peale seda uuesti mahakandmisi tehtud.
    oleks arvanud et SEB on siiski mahakandmised teinud piisavalt konsrvatiivselt ja et see tendents enam ei jätku.
    Sellelegi vaatamata ei saa mahakandmiste jada jätkuda lõpmatult ning miks osad aktsionärid peavad leppima, et nemad saavad ainult osa kahjudest ning kui saabub aeg millal võiks kasumit teenima hakkata siis seda naudib ainult üka aktsionär.
    Kui ikka YHIS nii kehva oleks ega siis SEB ei oleks hakanud teda üldse himustama
    Teisalt ei pruugi SEB-i konservatiivsus välja paistagi kuna konserni sees saab igatimoodi varasid ja tulusid liigutada eks ole see ju ka ENRON-ist tuttav
  • lõi tekkivad Unibanka või Vilniusbanka või SEB bilanssi
  • Suurte laenukahjumite jada saab lõpmatult jätkuda küll olukorras kus sa oled turul väiksem tegija ja kui sul hinnaeelis puudub. Võib ju rääkida küll oma vingest kvaliteedist ja SEB imagost, kuid paljalt sellise jutu peale klient panka ei vaheta. Jääbki kaks alternatiivi- kas olla rahul selle turuosaga mis on või olla pakkumiste tegemisel agressiivsem ja anda raha ka neile kellele big brother ei anna. Paistab, et Ühis on läinud viimast teed ja tulemuseks ongi nõrgema kvaliteediga portfell.
  • SEB väidab oma avaldustes vastupidist >seega ei ole põhjust arvata et YHIS jatkuvalt halbu laene välja annaks.
    HP-st väiksem olemine > SAMPO ja NORDEA on jpt. on veel väiksemad see ei tähenda et laenuportfell automaatselt kehvem oleks.
  • Olles EGO kaardiga lähemalt tutvunud, võin öelda, et kui EGO-t ei saa, siis MAGNET-i saab küll (samadel tingimustel) => Ühisel vähem nõudmisi klientidele
  • Sama kehtib muide ka ärilaenude ning liisingu puhul.
  • Tore
    kuid siiski erinevad reitingu agentuurid ning audiitorid, Finantsinspektsioon kes YHISt analüüsivad (eelkõige nende protseduure) ei ole leidnud et YHIS liiga kergekäeliselt ja halbadele klientidele laene välja annaks
    seega see ei ole põhjus miks YHISE eest kopikaid pakkuda
  • Reitinguagentuur, finantsinspektsioon jne. hindavad vaid seda kas pank suudab rahuldada hoiustajate ja teiste võlausaldajate nõudeid ja neil on suht poogen kas ettevõte omanikele pikemas perioodis väärtust loob või mitte. Niikaua kui pank kasvõi pisikest kasumit saab ja seaduseid ei riku, on kõik regulaatorite poolelt OK.
  • arvan siiski, et analyysides ettevõttet seespoolt on just tähelepanu protseduuridel, ning kas need protseduurid on sellised, et kindlustada ettevõtte jätkusuutliku tegevust.
    kui predseduurid oleksid valed siis laenamise puhul ei saa öelda, et saavad kahjumeid kyll aga need ei ohusta kohu ettevõtte väärtust > ohustaksid kyll

    ning kui siiski peaks olema case selline et ei osata laene välja anda siis ilmselt mingi ajapärast leitakse sinna peale seltskond kes oskab laene välja anda.

    ei ole minuarust õige väide et YHIS on mingi selline anomaalne nähtus kes kunagi ei muutu omasarnastega võrreldavalt kasumlikuks. ning, et seda peaks aluseks võtma hende hindamisel
  • Ma ei väidagi, et ühis on anomaalne nähtus- mitte ükski pank ei suuda nii väikese äri mahu juures korralikult omanikele raha teenida ilma suuremaid riske võtmata. Panganduses paraku on juba kord märkimisväärne mastaabi effekt.
  • on mastaabi effekt ja on ka suurest mahust või kasvust tingitud operatsiooniline risk et ei suuda kasvu või tegevust adekvaatselt kontrollida

    YHIS ei lange minuarust kummagi alla ta on piisavalt suur et ära elada ning ei ole liialt suur et tekkiks mingeid süstemaatilisi probleeme (ka HP ei ole liiga suur)
  • tulles siiski hindamise teema jurde tagasi
    on kyllaltki levinud seisukoht et erakorralisi tulusi kulusi ei võeta hindamisel otseselt aluseks ning et põhiosa hinnast annab siiski tegevuskasum ning erakorralisi asju võetakse aluseks adjust-imiseks vastavalt nende olemusele ning sinu (investeerimise)aja horisondile

    sellest võiks väitta ,et YHIS peaks olema pikemas perspektiivis võimaline tegema ca. 2-3% ROA
  • ma ei saa aru.
    miks yhise juhtkonda välja ei vahetata?
  • Selline ülevõtmine on vastuolus põhiseadusega, teatavasti käib põhiseadus teistest, sh. äriseadustikust üle, nii, et kui selline ülevõtmisprotsess läbi viiakse toob see ilmselt hulga kohtuasju kaasa, milees kaotajaks jääb ülevõtja.Kui Eestis ikka põhiseadus maksab....
  • ...no aga asja idu ongi ju, et PS ei maksa
  • leon, too siis fakte mis oigusi on rikutud?
    ega sul endal pole eyp'd paarsada taskus?
  • Paragrahv 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
    kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult
    seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
    ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema
    nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning
    vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.

    Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja
    käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi
    kasutada üldiste huvide vastaselt. Paragrahv 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja
    vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
    läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu
    õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

    Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks
    mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub
    põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil
    põhiseadusega vastuolus.
    Ma arvan riq, et vastus on ammendav.Õnneks ei ole ma Ühispanga aktsionär:).
  • ilmselt tõesti rikutaks siin kahte seadust
    põhiseadust > tulenevalt õigusest omada asju ja õigusi > siinkohal vastuolu äriseadustikuga
    äriseadustiku > õiglane hüvitis > õiglane hüvitis johtub sellest kellele seda tuleb maksta > sellele lisaks ei ole audiitorid suvatsenud analüüsida ega kinnitada õiglast hinda/hüvitist > mida nad peaksid vastavalt äriseadustikule tegema
  • Sõltumatut ja mõlemale poolele usaldusväärset eksperti õiglase hinna määramiseks pole samuti kaasatud.

Teemade nimekirja