USASSION...
Log in or create an account to leave a comment
-
Surfisin linnatänavatel beibede keskel kui ette jäi yks noorte naiste lemmikpaik - rahvusraamatukogu. Oioi milline kirg hakkas pihta ja ma kohe syvenesin teadmevarudesse. Ega ma muidu ei kirjutaks, kuid pihku juhtus Time magazine 18.märtsist 2002 (sest teiselpool lauda oli blond ning kuhugi oli vaja ju pilku peita)
Juttu oli usa recoverist. ja kuna jutt oli suht ylevaatlik siis oli lihtsalt arusaadav ja tekitas m6ned m6tted. toon allpool ära sealkirjutatu ning lisan oma m6tted..
KUS ON RECESSION?
-äkki usas polnudki recession (oli mulli l6hkamine?)
-needsamad p6hjused mis pehmendasid recessionit, takistavad ka kiiret recoveryt
-inimesed ei vähendanudki kunagi tarbimist recessioni ajal
-kas nad on nüüd v6lgades? (töökohti ju vähenes!)
minu järeldus: intress ratesid ei t6steta. see tähendab recessioni ja ebakindluse tunnistamist ning bigfalli.
TAX REBATE
-tax rebate boostis inimeste cashi u. $600 per paar ek u. 1/16-1/8 kogu tarbitavast rahast. kas ka majanduskasv on sellega v6rreldav? kauaks seda raha jatkub? kas see raha oiabki sktd ning nazi yleval?
-kas keegi oskab tuua timeline bushi tax rebate ideede, majandusstatsitika, s6jalise tellimuse suurenemise ning 911 syndmustega?
PYKSID PINGULE, FIRMAD!
-Tänu IT lahendustele 6nnestus firmadel vähendada inventorite turnoverit, seega tuua lisaraha turule. V6ib vaid oletada et management pööras tähelepanu kasvult igapäevatöö effektiivistamisele, mistöttu palju ebaproduktiivsust mida kasv kaasa toob likvideeriti -> raha turule, effektiivsem tootmine
-Kuna paljud firmad tegid juba varakult orderite cutbacke, siis saabusid firmadele suured käibe/tellimuste arvu vähenemine väga kiiresti. sellest järsk langus. see aga on yhekordne tegur, kui firma pyyab oma tellimusi turun6udlusega kokku viia. järgnevalt me nii järske langusi ei tohiks näha. -> järsk langus, 6hk on välja lastud. hilisem muutus koos reaalse turutingimustega.
-kuna 2001 oli k6igil recessioni meeleolu, kärbiti k6vasti coste. See on aga lumepallieffekt, sest hightecis koosneb toiduahel mitmest firmast ja k6ik kannatavad. Seda enam et hitech companyd tegid suurema osa tarbimisest tänu hypele (transport,reklaam,palgad).Seega tarbimine tootvas sektoris vähenes kiiresti. Kysimus ei ole mitte ainult supply chainist, vaid ka naiteks transpordikulud, customer service jne ning kaudselt ka töötajad. ma kahjuks ei tea, kui suur osa tarbimisest on tootval sektoril kogutarbimisest yldse -> tänu majanduse suure tarbija dotcomide raha l6ppemisega kadus palju tarbimist turul, mis pold reaaltarbimine vaid raha ymberkantimine. kuna skt siiski kasvas, pidi tarbijad VEELGI rohkem tarbima.
AJEE ON TARBIDAA!
-Kuna 2 milj. usalast kaotas töö (palju see workforcest on?), siis järelikult väiksem hulk sissetulekuga inimesi tarbis veelgi rohkem. Seda enam et SKT kahanes vaid 1 kvartalis, kuid terve dotcom firmade plejaad lakkas tarbimast. -> tarbimine viimastel kuudel on olnud ebanormaalselt k6rge, mis ei ole sustainable
-consumer spending tegi hyppe alla septembris et octoobris söösta yles ja jääda neljaks kuuks enamvahem samale tasemel. -> kuna firmad consumisid vähem, kust tuli siis SKT kasv? kas valitsuselt vöi?
-housing t6usis järsult peale 11sept jan01 tasemele (tänu madalatele intressidele v6i kampaaniale keep america rolling ehk patriotism? v6i kolisid inimesed linnast maale terrori eest ära?) Kuna housing on nö majanduse vedur (peale maja ostmist on vaja sinna sisse asju osta ja muidu tarbida) v6ib oodata tarbimise jätku kuni majad on sisse elatud? -> seda tarbimist me hetkel näemegi
-madalad intressid on viinud selleni, et 2001 s6lmiti 1/3 hetkel kehtivates mortgagedest (refinantseeriti!). Sellega on turule tulemas u. $100 miljardit raha (ehk $100 per month per capita) see on tohutu refinancing! arvatavasti p6hjuseks ka miks housing nii hea on.
-Kuna aasta l6pus ja ka praegu on k6vad allahindlused ja rebated, mille negatiivne kassavoog on firmade jaoks juba ära kajastatud (ka läbi inventorite), siis consumerid on end nö täis ostnud asju mida neil ehk vajagi pole.-> "oh kui odav, tahan ka" syndroom saab otsa, tarbimine peaks vähenema.
-Kuna tootjad cuttisid coste ja vähendasid tarbimist, aga SKT ikka kasvas, pidid consumerid seda usinamalt tarbima. Kuna aga consumerid ei tarbi eriti rohkem kui enne, tuleb SKT kasv riigilt??
PROPAGANDA
-keep america rolling vaimustus saab ykskord otsa, ning inimesed pöörduvad tavaellu tagasi. seet6ttu nad loobuvad paljudest patriootlikest tegudest ning hakkavad jälle säästlikumalt elama. spending langeb. no me k6ik teame ju et miski sydmus lyhiajaliselt ylehinnatakse ja pikaajaliselt alahinnatakse..
MIS SEE SIIS OLGU KURAT VÕTAKS!
-Mis m6tteid see k6ik siis tekitab? Minul on kuri kahtlus et kogu krempel pysib yleval kahel naelal - low interest rates ning riiklik tellimus.
-arvatavasti on riik it mulli ajal kokku ajanud kenakese summa maksuraha ning nyyd suunab seda tagasi majandusse. ei taha näida paranoiline, aga riigieelarve suurendamine ning s6jatööstus on lihtsad kohad kuhu raha pumbata.
-consumer rindel on propaganda ning odava laenuga aetud inimesed metsikult tarbima, tarbimismulli tugevdab veel ka firmade kehv olukord kes teevad rebatesid ja salesid. seega housing ja consumer spendigust on maksimum välja v6etud. hetkel läheb consumerite cashist 14% laenude teenendamisele. ei usu et ameeriklased jaksaks taluda intresside t6usmist paari punni v6rra, sest siis laheks laenudele 20% ringis. kui consumeritel tekib kitsikus, siis v6ib oletada et enne kui loobutakse majast loobutakse stockist. seega kui laheb nukraks voivad consumerid hakata stocke dumpima.
-steelwar kylvab maj segadust maailmas. kui euroopa kehtestas ka kaitsetollid, ja nyyd usa lubab pooljuhtide ning muu pudipadiga vastata, siis on m6nus majanduss6da mis muudab usa kaubad euroopas ebameeldivaks, vahendades n6udlust ning m6judes kehvasti usa tellimusele. ma kahjuks ei tea palju euroopa tarbib uusa tooteid, v6i vastupidi, kuid oletan et euroopa toob rohkem sisse kui välja veab. seega ma ei usu et usa miskeid muid tolle kehtestab. kui aga kehtestab, voib juhtuda et lisaks n6rgale eurole tulevad ka odavamad hinnad ning eu firmadel laheb yha paremini. see tooks kaasa usas usdide myygi. kurss langeks, usa firmad muutuks konk. voimelisemaks aga usa poliitiline voimsus kahjustuks.
consumerid on nyyd v6lgades. majanduskasv on tulnud riigi arvelt. seega, ehki firmad on end puhastustulest läbi käinud, on mindud räästa alla. consumerid on nii yletarbinud, et nende tarbimisv6ime langeb ning tanu sellele satuvad ka firmad uuesti löögi alla.
Kokkuv6tteks ytleksin, et intresse ei t6steta sest siis kukuks kogu krempel kokku. Kui aga neid ei t6steta v6idakse vaadata et ikka on recession, ning seet6ttu myyakse stoccke. see mis usa alan ytleb, voib olla ka propaganda. hetkel on usas pinevad ajad ning on vaja usku usa majandusse. olgem siiski ausad - kui piisavalt palju inimesi usub siis ongi asi t6si. st kui k6ik usuvad helgesse tulevikku siis vastavalt nii tarbitaksegi ja tagajärg p6hjustab p6hjuse.
USASSION
tuleb teine recession - consumer recession (beware pangad!)
KÜSIMUS LAIALE RINGILE
millega p6hjendatakse praegune stockkide hinnatase? kas lootusega et majadnus t6useb v6i ollakse rahul et enam ei lange? kuidas te kommenteeriksite kogu sea time artiklil p6hinevat paranoiat? -
usa import on k6vasti suurem, kui export (buffet on selle peale eriti pahane).
euroopat täpselt ei tea, kuid veikkan, et expordib rohkem, kui impordib(palju töötlevat tööstust ja teenindust).
st. usa impordifirmad peax kah tegema k6vasid profiteid nyyd. -
riq, teoorias oled tugev...
aga, et aru saada, mis toimub, tuleb vist koha peal ära käia -
riq: sa ei pea tõestama, et valdad inglise keelt. ära risusta eesti keelt! liiga palju mõttetuid ingliskeelseid väljendeid. ega su teksti sisu seepärast vähem huvitavam tunduma hakka..
-
Siukst pehmet maandumist nigut sa riq kirjeldad v6ivad endale lubada aind paksu naha ja rahakotiga riigid. Sa tood ilusti v2lja et k6ik ripub 2ra keskmise ameeriklase psyyhikast - kas ta satub paanikasse ja hysteerijasse v6i mitte...
Tuues paralleele aktsiaturult, kui aktsia langeb, siis v6ib kyll pikka aega teha aktsiahinda toetavat marketingit88d, aga kui ikka ettev6te lisav22rtust ei loo ja kasumit ei teeni.. siis tuleb ykskord paanika enivei...
8snaga riik v6ib igatpidi k6ike soodustada ja hype alla raha taguda aga kui firmad ikka efektiivsemalt lisav22rtust ei loo.. pole ka pikaajaliselt edu loota ..
Euroopal on see pluss, et me oleme harjunud viimastel aastatel olema v6rreldes USA-ga n6rgad. Seega oskab Euroopa ehk paremini kriisi rytmis tiksuda.. v6i mine sa tea :) -
See pehme maandumine läheb vist jah USAle päris kalliks. Tekkis mõte et kas ei oleks olnud otstarbekas yritada õigel ajal mulli tekkimist kuidagi takistada? Või lasta tal lihtsalt varem lõhkeda et kukkumine ei oleks nii kõrgelt? Firmad oleks hakanud varem kulusid-tellimusi-investeeringuid kärpima ja kahjumid oleks väiksemad. Noh, riik oleks ju võinud õigel ajal sihilikult mõned telekomi firmad põhja lasta, sellest oleks piisanud, et mulli lõhkemist kiirendada ;-)
-
santa:
ameeriklane teeb kuni fataalse lõpuni head nägu, et kõik on ok.
ja kui muid põhjuseid hea näo tegemiseks enam ei ole, siis teeb lihtsalt naiivsusest :)
see väide kehtib minu arvates ~iga keskmise ameeriklase kohta, olgu ta omanik, tippjuht või juhtiv insener. been there, done that - juba ammu suhtun ekstra-ettevaatlikult igasugusesse koostöösse.
p.s: näide naiivsusest: tehti meile maailma suuruselt teises toimivas hoones ehk pentagonis ringkäiku ja sealt töötav inimene ise naljatab, et kui keegi tahaks tõesti pentagoni rynnata, siis peaks siia lennukiga sisse sõitma. no ja kui oligi veoauto tegelt.. vahet pole.
p.s.2: suuruselt esimene hoone on bukarestis asuv rumeenia parlament või presidendiloss vms. veel jubedam kui P -
mulli tekkimist ei ole võimalik takistada, ega ka varakult tühjaks lasta. inimene jääb inimeseks. kui majandusotsuseid teeksid robotid, siis ilmselt mulle ei tekiks.
-
Graafikul tuline oigus- tuleb ise koha peal olla natuke aega, et aru saada, mis toimub.
Kahjuks lahenetakse teise majanduskeskkonna asjadesse ikka kodukandi kriteeriumidest lahtuvalt. See, et Eesti majandus on kergesti haavatav, ei tahenda, et USAs asjad samamoodi on. USA keskkond on ikka hoopis teine maailm.
Mina ei nae kyll kuskilt, et ylalkirjaldatud Time paranoia voiks realiseeruda. Enamus inimeste jaoks selles suures riigis pole mingit majanduslangust olemaski, ja ei paista ka kuskilt. Toojouturg on natuke pingelisemaks lainud, aga eks see oli paar aastat tagasi ka hullumeelselt ylekuumenenud. Preagu saab nt IT spetsialiste normaalse raha eest firmasse palgata, vs paar aastat tagasi alla $150K aastas ei hakanud keegi motlema ka mitte. Sama lugu myygijuhtidega, advokaatidega jms.
Kes tood tahab teha, see saab ennast realiseerida probleemideta, ytleksin, et Eestis on hulka raskem meeleparast tood leida kui USAs.
Firmad on omakorda vaga kiirelt kohanenud muutuvate oludega, tommanud kokku kulutusi ja optimeerinud struktuuri. Siinne majanduskeskkond soosib firmajuhtide motlemist pohiliselt vaid kasum/kahjum dimensioonis, seega kui on ette naha kasumi vahenemist, voetakse abinoud vaga nobedasti kasutusele. IMHO on enamus firmasid praegu tegelikult paremas seisus kui numbrite pealt valja paistab- eks ylekuumenemise ajal tehtud lollusi tuleb nyyd hakata maha kandma (goodwill, restruktureerimisega seotud kulutused).
Mis tarbijasse puutub, siis on praegu tarbida parem kui kunagi enne- koik on suhteliselt odavam ja krediiti saab ka ysna holpsasti. See aga ei tahenda automaatselt, et juhtub ylalmainitud consumer recession. Katsuge USAs krediitkaarti saada- kui puudub usaldusvaarsust toendav credit history, jaavad krediitkaart ja teised tagamata laenud vaid unistuseks. Pangad on eelmisest majanduslangusest kovasti oppust votnud ja tarbija koha pealt on nad tosiselt konservatiivsed (mitte nagu Eestis). Norgemate voi palju laenanud laenuvotjate volg mangitakse ymber mortgage peale, st tagamata laenust saa kinnisvara tagatisel antud laen. Noustun, et pangad voivad veel laksu saada, aga ilmselt mitte tarbijate laenamise pealt.
Mingit tarbijate paanikat voi hysteeriat hetkel ei ole kyll voimalik ette kujutada. See suur riik elab oma elu, muudest maailma asjadest ei teata suurt midagi ega ole pohjust huvi tunda ka. Ma arvan, et minu tutvusringkonnas siin pole yhtegi inimest, kes oleks pidanud oma tarbimist piirama vaidetava recessioni tottu. OK, ITga seotud aktsiad laksid odavaks, aga kuna keskmine ameeriklane investeerib pikaajaliselt, maksusoodustusi andvate plaanide kaudu, siis mingid moneaastased koikumised suurt moju ei avalda. Peaasi, et pensioni ajaks papp moistlikku % on teeninud.
Bottom line: tavakodaniku silmade labi, siitpoolt vaadates, pole musta stsenaariumi realiseerumine kuigi toenaoline. Vaidan, et mis tanavatel toimub, on hulka olulisem kui moned makromajanduslikud naitajad voi ajakirjanike fantaasialend. -
s.t peab ameerikasse minema ja seal eluoludesse süübima
-
kus on sponsorid!
mul tegelt juba 5 rocki korki viisnurkadega..
see miks ingliskeeles..
pealkirjas on m6nus kasutada ***sion l6puga s6nu.
need on lihtsalt lahedad. aga ingliskeelsed s6nad tekstis on
IT maailma harjumus - kes see ikka teab et l6im=thread?
viibisin hiljuti soomes, ja sealt jai mulje et euroopa inflatsioon peaks 1Q olema röögatu!
seega intresse ikka veel ei alandata. miks EBU nii wuss on? yhes6naga EU companyd peaks
yletama ennustusi..
kas keegi miskit realtime juttu ka usast kirjutab v6i researchi makrotasandil teeb eestis? -
Shveijk, see suur riik võib pealtnäha oma elu elada, aga igal juhul voolaks sealt aastas üle 400 mld USD välja, kui investeeringuid väljaspoolt enam ei tuleks. Tavaliselt on nii, et kui kriisist hakkad rääkima, siis jääb mulje, et kujutatakse ette, et nüüd kukuvad kõik majad kokku ja inimesed surevad nälga. No minu jaoks on kriis ka mõningane tagasilöök, s.t. inimesed ei saa enam lubada endale seda, millega ta juba harjunud oli (või vähemalt mitte nii tihti ja nii palju).
Süsteemi kiire kohanemine on loomulikult positiivne, kuid alati on küsimus, kas kiire tõusu ajal mull mitte liiga suureks ei läinud. Kulude kokkuhoid - see on ju peamiselt tööjõud. Lased töötaja lahti või alandad palka - no läheb ju inimese elu halvemaks. Kui läheb paljudel halvemaks ja pikaajaliselt - no on kriis. Mis siis, et ära ei sure.
Minu arvates on Jaapani näide väga hea. Ma arvan, et Jaapan on seejuures vägagi mõistllikult käitunud. Kui ma õigesti mäletan, siis oli seal 1996. aastal GDP elaniku kohta 40,000 USD ligi, samal ajal USA-s 27,000 USD. Eks see erinevus oligi paljuski mulli suurus. Maa hinnad, majade hinnad, ettevõtete hinnad - kõik olid üle hinnatud ja nende vastu anti laenu. Tokyos on maa hind langenud 10 aasta jooksul keskmiselt 70%. No läheb raskeks. Muidugi, jeen on kõvasti tagasi andnud. Tolleaegse 85-95 JPY/USD asemel on nüüd 133 JPY/USD, aga kokkuvõttes on USA ja Jaapani puhul kõik märgid samad. Kui nafta hind püsib üle 25 USD, siis on ikka raske kriisi ületada. See on konkreetselt raha, mis riigist välja voolab.
Tööpuuduse kasv on alles algusjärgus. No mingid tugevad "confidence" numbrid mind eriti ei veena. Kui isegi nii suure promo peale on turud nii tagasihoidlikult põrganud ja tarbimine tagasihoidlikuna püsinud, siis on nutune. Kui kõik räägivad tõusust, siis on järelikult suurem osa rahvast juba turul. -
mis puutub sellesse, et tehnoloogiaaktsiad on odavamaks läinud ja see kedagi eriti ei kõiguta, siis minul on küll koha pealt näide olemas - nii mu vanemad sugulased (pensionil) kui ka nooremad said üsna kõvad laksud sisse oma pensioniplaanide/rahadega. Ma arvan, et see natuke ikka mõjutas ka nende tarbimisharjumusi. Eriti vanemate omi. Ja seda vaatamata sellele, et ma neid juba tuhandeüheksasaja tollendast aastast neid selle laksu eest hoiatasin.
Aga ega peale sealkäiku enam ei taha eriti väga suuresõnalisi üldistusi teha selle maa suhtes. See on umbes nagu pimedad katsuks elevanti ja püüaks seda kirjeldada - igaüks omamoodi.
Murelik olemiseks siiski põhjust jagub - jooksevkonto defitsiit on suur, laenukoormused samuti, tootmisvõimsuste ülejääk samuti. Paljud halvad numbrid on rekordiliselt suured. Tarbijat tänavalt see muidugi ei huvita. Niikaua kui tööd jagub. Huvitavaks läheb elu siis kui praegune recovery-vaimustus vaibuma peaks ja/või peaks realiseeruma praegune ootus intresside järsust tõusust. -
Äkki hoiatasid juba 1997, kui Nasdaq oli alla 1500? :P
Tegelikult on perma-karude arvamusi naljakas lugeda. Neil on alati õigus. Kui turg läheb ülesse, siis saab jahuda, kuidas asjad on kummalised ja küll nad ikka kunagi alla tulevad. Ja kui lõpuks tulevad, siis isalikult seletada "oh ma rääkisin juba 3 aastat tagasi et nii läheb".
Aga et keegi neist ütleks: "damn, i screwed this, panin oma dollari-ennustusega täiesti mööda, sorry mehed" - seda ei juhtu:) -
veel lihtsam kui yldse ei ennusta.
samas, mis m6te on ennustada?
kogu minu jutu point oligi et intresse ei t6steta ja seet6ttu tekib paanika et recession kestab
et mitte lollina näida, akseptin .25 poindi t6stmise..
kuid see toob kaasa falli. konkreetne aeg olemas ennustusel eksole..
kahjuks pole pappi mida tagatiseks panna! -
fit, tegelt ma avaldasin oma muret umbes 98nda aasta lõpus või 99nda alguses. dow oli 9-10k ja naz 2-2.5k. ja kui nüüd tagasi vaadata - siis tõepoolest. mööda panin, sest tõus jätkus ja ega pikas perspektiivis vaadates polegi nagu midagi kaotatud. kuid inimesed mäletavad, kui palju neil oli raha 2 aastat tagasi.
dollari ennustus on puu taga küll. mis endiselt ei tähenda seda nagu ta ei näiks ülehinnatud. No on kallis, midagi pole teha. jah, kogu maailm sõltub usa-st, kõik ootavad sealt kasvu nagu ilmaimet ja siis kui nad Q/Q-1 at annual rate baasil näitavad mingeid jaburalt häid numbreid (käesolev kvartal skt +3..4%?), mis yoy arvestuses enamasti pole veeranditki nii ilusad, siis kõik juubeldavad. no ei tea. arvaks ikka, et aktsiad ei ole odavad ja maksimumprogramm on sellel aastal paigaltammumine. ehk siis naz max 1900, dow max 10500, s&p 1150. Ostukohad tunduvalt allpool. Nii 15% ringis.
mida sina, fit, pakud? et jätkab üles-alla?
sind ei saa vist mingi perma-liitega õnnistada. endast niipalju, et ma küll ennast mingiks perma-karuks ei liigitaks. pigem perma-valueseeker või midagi sellist. Kohalikule aktsiaturule on mul/meil samast tuhandeüheksasaja tollendast aastast suhteliselt ühemõtteline pikaajaline ostusoovitus olnud. Kui 2000 algus ja ETL>110 välja arvata. No ja siis veel Saku ja TKM kuskilt alates 2001.
riq:
seda, et intresside mittetõstmisest (asjast iseeneses, mitte mittetõstmise põhjustest) paanika võiks järelduda, seda on raske uskuda. Pigem võiks paanika allikaks olla tööpuudus (praegu ikkagi ülimadal), jätkuvad ülevõimsused, tööstustoodangu uus ärakukkumine. Hetkel on need kõik veel taastumas. võimalik, et tänu varude taastamisele, mis on üldine selgitus. -
Kuule, Fit. Sinuga ei julge ma küll vaielda. Sul on nii lühike investeerimishorisont, et võimatu on "õigeid" prognoose teha. Alati saab öelda, et näe, prognoosisid langust, aga järgmisel tunnil läks ikka üles.
Minu jaoks on OK, kui USD hävib lähema aasta-kahe jooksul (siiani olen USD lühikesi positsioone pikendanud alates oktoobrist 2000). Muide, peamine ei olegi USD häving, vaid sellest tulenev aktsiaturgude tõus USA-s. Nii kaua kui dollar ei hävi, ei tõuse ka turg kuhugi. Kui näen märke, et see visioon (USD alla, inflatsioon ja aktsiate hinnad üles) hakkab täide minema, siis investeerin USA aktsiatesse. Kahju on ainult sellest, et PG, JNJ, BA, toiduainesektor jms., mis nõrgenevast dollarist võidaks, on viimasel ajal kõrgemale liikunud. Siiski, variante jätkub. Eksportööre on veelgi ja äkki on USA investorid kriisi jätkudes sunnitud investeerimist koomale tõmbama.
Sellised paigaltammumise perioodid (nagu viimase 6 kuu jooksul) ei muuda kokkuvõttes midagi. Seda ei hakkagi prognoosima, millal see ära lõpeb. Tähtis on see, et kui lõpeb, siis läheb õiges suunas.
Ma ei tea, mis valemiga, aga mul on Matroxiga väga sarnased vaated. Pole tegelikult ju otse neist teemadest varem rääkinudki. Ainult siit loen.
Fit, ma arvan muide, et kui omal ajal oli Nasdaq 1500, siis oligi õige aeg hakata hoiatama. Omaaegne Nasdaq 1500 ongi enam-vähem nagu tänane 1800. Ja tänane hinnang: ülehinnatud. See ei tähenda, et tänaselt tasemelt nüüd indeks peaks järsult kukkuma, sest minu arvamus on ikkagi selline, et kui keskpank tahab, siis ei kuku indeksid kuhugi. Aga kui mõttetut raha ringlusse lased, siis on tulemuseks inflatsioon. Siiani on valitud USD hoidmise taktika ja hull promo lihtsa ameeriklase jaoks, et see tarbiks. Ühel hetkel leitakse, et see ikka ei ole piisav. Ja siis hakkavad asjad toimuma... -
riq, mul on Sulle üks küsimus. Aga suhtleks e-maili teel? sven.kunsing@eyp.ee
-
Matrox, ma olen trader, mitte analüütik ja sellest tulenevalt ei arva pikas perspektiivis üldse midagi:) Või noh, ma ei pea oma arvamust nii oluliseks, et seda eksponeerida.
Loomulikult ma eelistan pulliturgu ja volatiilsust, ent paksust ja vedelast on läbi käidud.
Ma lihtsalt arvan, et taoline Ameerika analüüs, targetid jms, ilma kohalikku psühholoogiat tundmata ja õhku hingamata on absoluutselt kasutu..just a good guess, as good as anybody else's. Su Eesti analüüsi asjalikkuses ei kahtlegi, kuigi..what about selling ETL from portfolio @ 45? ;)
US, mul on igasugune investeerimishorisont, peaasi et kasumlik. Ja ma ei ole nii geniaalne, et raha teenida stiilis - ahaa, tean, et järgmise aasta jooksul USD nõrgeneb, ostan dollari puti ja USA eksportööre. Aga see-eest on muud nõksud.
Samas olla kolm (neli?) aastat maailma likviidseimast ja võimalusterohkemast turust eemal, ootamaks oma hüpoteetilise idee realiseerumist...bad analyst...bad trader. -
Riq, sa saad TÖÖD!!!!!!!
-
@45 ajal olin ma parasjagu sealsamas kõigi võimaluste maal ja natuke enne seda vaatasin/kuulasin, kuidas vegases rahakõlin 9/11 ei vaibunud hetkekski. ja seda kahetsusväärset otsust ei teinud mina. mis mind muidugi ei õigusta...
-
Mehed (mitte just väga tegijad) kohapeal teavad rääkida ja võtavad keskmise ameeriklase mõtted ilusti kokku:
What a terrible time to invest. Interest rates are about to explode, Israel is ablaze, war on Iraq is imminent, the real-estate bubble is ready to burst, bin Laden’s on the loose, all the good stocks have soared out of sight, and bullish sentiment -- enemy of the market -- is at record highs.
Yet there is no stopping the march of time. We still need to compound savings for our kids’ college education, for weddings, for retirement, for homes. And the bond market’s not much help: 3% per annum probably won’t even pay for postage on your financial-aid form in 12 years.
The bears would have us all stockpile cash and crackers, sit in a hot tub, hold hands, short the Dow to zero and await the apocalypse. But that seems a bit passive -- even un-American. We are a nation of doers, not worriers. We are a people of action, not fear. -
Matroxi vahendatud keskmise ameeriklase sentiment tundub ysna toetruu.
Stock market pole siin jah hetkel mingi kuum teema, millest sopradega pajatada. Pigem tegeletakse oma igapaevaste asjadega ja kunagine rahvuslik sport investeerimine on unustuseholma vajunud (st taksojuhi syndroom puudub taiesti). Samuti pole margata mingit recovery-vaimustust. Kogu recession/recovery teema on meedia ja analyytikute poolt yle voimendatud, aga keskmist ameeriklast ei huvita need asjad karvavordki. Usk pikaajalisse investeerimisse ei ole koikuma loonud. Ameeriklane teeb ikka paevas 10 tundi tood, vahib 8 tundi telekat ja soob/tarbib vahetpidamata. 280 miljoni ostujoulise inimese tarbimine on aga yks paras igiliikur, mis kohaliku majanduse heas vormis hoiab (ja arimehi yle maailma peibutab).
Tundub, et koik, kes on soovinud aktsiatest valjuda, on seda juba ammuilma teinud. Uue raha sisse minemist ei paista aga ka kuskilt (pensionifondide kaudu muidugi tilgub pidevalt midagi).
Olen 100% nous US-iga, et sellised paigaltammumise perioodid ei muuda kokkuvottes midagi ja kui see lopeb, siis laheb edasi positiivses suunas. Sest alternatiivi ei ole, kuna kogu systeem on yles ehitatud ikkagi USA avalike ettevotete aktsiate pikaajalisele hoidmisele pensionifondide kaudu. Ja turg ei soltu eriti vaikeinvestorite lyhiajalistest rahapaigutustest, vaid professionaalsed turuosalised juhivad mangu, st turu rahast tyhjaksjooksmine (nagu monel vaiksel turul voib vabalt juhtuda) on ysna vahetoenaoline. Sama vahetoenaoline on, et USA aktsiate asemel hakataks massiliselt investeerima naiteks Jaapani aktsiatesse. Selline motlemine lihtsalt ei sobiks ameeriklaste enesekesksesse maailmapilti.
Nii et istung jatkub, harrad vannutatud mehed!!! Aga parast vaikest mottepausi. -
Lugupeetud pessimist-analyytikud, julgel sygavalt kahelda, kas kunagi tekib üldse hetk, millal olete valmis fundameelsate tegurite järgi võtma pikka positsiooni. Sest kui mingi sarnane situatsioon tekib, on turg juba ammu vähemalt 5x rallinud.
-
kui te siin räägite et proffesionnalid juhivad turgu,
siis peaks see kuskil ka kajastuma. naiteks pankade heas kaekaigus,
rikaste meeste lisandumises topbillionaride hulka, fondide indeksite beatimine jne jne.
miskipärast siiski sellist staaritsemist pole kohanud.
kas nad teevad seda profitit siis omale salaja tasku vä?
minuarust kysimus on ka selles, palju jaapani raha on usas ja millal see sealt tagasi koju tuuakse. v6i euroopa pensiokate pappi. kui usast saab jaapan, siis topitakse vist isegi eesti punni.. kuna dollar on kallis, siis usast väljat6mbumisel oleks meeletud papimäed eurosse/japsi minemas..
brad, oma pisikese tehingustatistikaga olen seda kogenud et kui t6usis 5x siis t6enäoliselt t6useb ka edasi kuni t6us peatub. ja see et 5x lainud.. igasiugune seismine on suht riskantne ning p6hja pyyda ikka ei 6nnestu kyll. lihtsam on massiga kaasa joosta kui olla esimene ja juhtiv shoppaja.
PS! kui voimalust vaadake muusikavideot "etienne de crecy TEMPOVISION" -
Brad, ma ei saa aru, mis seos on pessimistliku suhtumise ja pika positsiooni võtmise vahel?
Kuigi ma pean ennast ka siin USA majanduse osas keskmisest pessimistlikumate arvamuste esindajaks, ei tähenda see minu arvates sugugi, et ma arvan, et USA aktsiate hinnad peaksid langema. Vastupidi, minu arvates lähiaja süvenevad probleemid saavad olema peamiseks aktsiaturu pikaajalise hinnatõusu generaatoriteks, sest seda enam on vaja lühiajaliselt rahapakkumist suurendada. Negatiivsed aspektid ilmnevad mõne aja pärast nõrgeneva valuutakursi ja kõrgema inflatsiooni kaudu. Minu negatiivne suhtumine ja kriisi nimetamine tulenevad sellest, et kuigi aktsiate hinnanumbrid hakkavad mingi aja pärast ülespoole liikuma, siis USA-s elava inimese elu ei lähe paremaks. Nõrgenev valuutakurss vähendab impordi ostujõudu (inflatsioon USD-des arvestatuna). -
Lähis-Idas on vahepeal veidi vaiksemalt põlenud leek taaskord lõkkele löönud. Kui seal madinaks läheb, pole ka finantsturgudel midadagi head loota - nafta hind tõuseb, taas kord muutub aktuaalseks inflatsioon ja taastuvast (globaalsest) majanduskasvust võib suu puhtaks pühkida!
Sellega seoses tekibki küsimus - kes on süüdi? Kas juudid või palestiinlased? Meedia esitab juute hambuni relvastatud kollidena, kes ahistavad palestiinlasi nagu jõuavad. Kogu maailma üldsus näib olevat Iisraeli vastu - mis siis, et regioonis on 20 väikeriigile vaenulikku araabiariiki, palestiinlased kui rahvus on 60ndate araabia propaganda väljamõeldis jne... Mis te arvate? -
oi karumõmm, tegelikult on see araablaste probleem ju oopis kavalate juutide väljamõeldud, et:
a) õigustada oma sigatsemist seal regioonis;
b) saada valgelt maailmalt pappi terrorismivastaseks võitluseks.
kuda on võimalik, et araablasest enesetapja laseb ennast rahvarohkes paigas õhku ja reeglina saab 1-2 inimest surma ja kümmekond haavata. on ta nii loll, et ei suuda rohkem juute oma elu hinnaga teise ilma saata? võibla ongi.
aga kuidas siis needsamad wuzzid suutsid läbi viia sellise mastaapse operatsiooni nagu 9.11 kui nad omal pinnalgi millekski paremaks suutelised pole?
ja miks on maailma meedia järsku halbade arabide poolele asunud? äkki on lõpuks aru saadud, et äraellitatud ja rikutud jõmpsikast (iisrael) on saanud tõsine kurikael? -
Gurmanka, sattusin oma teemaga valesse rubriiki - äkki paned oma vastuse ka õige teema alla... saab vähemalt nalja....
