innovatsiooniinvesteeringud
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
kas leidub kedagi, kes on börsist väsinud ja viitsiks kaasa mõelda antud teemal.
milline peaks olema innovatsiooni 1 aasta kasumitootlikkus? -
pikemalt ei oska oma kyimust lahti seletada?
siis ehk oskaks aru saada.. ja kaasa mulada :) -
Innovatsiooni 1 aasta kasumitootlikkus?Võib olla erinev, ilmselt logarütmiline aastate lõikes. Esimestel aastatel ilmselt mitte suur! Ja eks see oleneb konkreetsest asjast. Kui leegi lõhestamiseset jutt siis tootlikus mega kui asi toimima hakkab... või geenitehnoloogia ... piirid on vaid piiratud inimese fantaasiaga!!
-
Küsimus oli rohkem nagu retoorilist laadi. Et palju nagu kõbinat peaks kukkuma, et investering
muutuks atraktiivseks.
Toon näite. Kui praeguses reaalses toimes on vaja teha selle asja jaoks 6 mahukat transpordi
liigutust, siis peale innovatsiooni protsessi läbimist jääb alles üks. Toode on ikka põhimõtteli-
selt sama või isegi teatud juhtudel parem. Küsimus kõlab veel täpsemalt nii: kui suur peab
olema tulem et vaba kapital sooviks investeerida tootesse. Selgemalt ei saa kirjutada sest
siis teatavasti vaba kapital toimib õieti, kuid unustab innoveerija. -
väga vabandan offtopic (no tegelt on innovatsioon!)
rääkige parem,
ega kellegil pole inffi kust saada väikesarja embedded toodete (5000tk)
jaoks valmiskomponente emaplaatide/prosede jne näol? PIC on aeglane :(
windowsCE vajalik!
eestis keegi tegeleb ka consumer toodete väljatöötamisega?
embedded arvutite baasil mitte embedded arvutite enda disainimsega?
(nagu artec naiteks) -
5000 tk ei olegi nii väike kogus, et selle jaoks ei tasuks omaette lahendust disainima hakata
-
Using Clay Christensen's model of where profits shift, we asked users to determine whether technologies are in undershoot or overshoot. Profits often migrate to integrated vendors offering products in undershoot.
o Technologies not meeting user needs include voice-over-IP, security software, video conferencing, Linux, and software applications. Services are in undershoot, which is the basis for IBM's strategy.
o Unix servers are in overshoot and considered more than good enough by most users. That's a problem for Sun's margins. Many users are looking for more capability from Windows servers, suggesting encroachment into the Unix market.
o Networked storage, including SAN and NAS, is immature. That provides room
for innovation and attractive margins.
o Cell phones appear to be moving into overshoot, which means profits should migrate to component vendors.
o Routers and switches are in overshoot, a problem for Cisco but an opportunity for Dell. -
riq,
põhimõttelt sarnaseid ettevõtlusinkubaatoreid on ka eestisse rajatud. Nii et idee ei ole uus.
Hoopis hullem on see, et riik hakkab riskikapitalisti mängima (kava kohaselt) ja see ei peaks enam küll riigi asi olema selliseid investeeringuid teha...aga kuidagi peavad ju need raha jagajad ka rikkamaks saama... -
No korruptsioon ja inkubaatorid on kaks eri asja.
mul naiteks oli idee, et teha selline maja, kus toit on tasuta, samuti lab equipment ja arvutid.
lahed regid end sinna ytled millega tegelema hakkad, mis researchi tegema, ja saad seal oma 2x3 ruutmeetrit toa ja sooja toitu ja masinaid ja siis muudkui researchi :) raha ei saa aga saad voimaluse.
miks nii? kui raha anda siis tekib igasugu ärakasutajaid, kui on miski supervision mis researchi tehakse ja inimene saab osta vastavalt proj vajadustele juppe jne siis voiks arvata et ka need inimesed kes ei oska end venture meestele myya suudaksid miskeid tech gadgeteid teha mida siis moned teised inimesed tootestaks.
punkt ikka sellesamas lauses: tuleb v6imaldada. need riigiraha valesti kasutajad tuleb ette v6tta kui v6imule tulen!
probleem on selles et vc otsib suure tulususega projekte nende endi jaoks, samas kui riiklike värkida point peaks olema riigi konkurentsv6ime t6stmine töökohtade loomine, ekspordi toetamine. yhesonaga iga huvitatud institutsioon loob vastavalt oma vajadustele inkubaatoreid. -
riq, millal sa võimule siis tuled? ma ei jõua enam ära oodata :-)
nüüd ju valimisliidud ka keelatud, kunniks saamine veelgi raskem. Ainult ehk sõjaväeline riigipööre...või siis lased Päikesel end lapsendada :-))) -
1) Riik ei kavatse hakata riskikapitalistiks hakata, see on selige. Olen ise tegev biotehnoloogia sektoris ning olen kursis riigi plaanidega ja tänase tegevusega
2) Probleem on reaalselt selles, et Eestis tegutsevad firmad ei väärtusta innovatsiooni kui konkurentsieelise allikat ning selles, et ülikoolide teadustegevus ei vasta meie tööstusharu vajadustele - tulemuseks ongi see, et kaks huvitatud on teinetesisest liiga kaugel ja tegelevad erinevate asjadega.
3) Innovatsiooni tootlikkust saab mõõta väga lihtsalt - võtad kulutused, mis selle läbiviimiseks teha on vaja ning tulu, mis firma sellest saab.
4) Eri asi on siis, kui tegemist on uue tehnoloogia väljatöötamisega, millega kaasnevad olulised riskid ning pole kindel, kas see õnnestub. Siis peab kasumimarginaal loomulikult kõrgem olema. Asi selles, et eks ise tuleb peeglisse vaadata, kui suurt riski talud ning sellest tuleb ka omaenda tootlikkuse soov.
5) Kui rääkida riskikapitalistidest, siis riskikapitali projektidest 1 (max 2) kümnest "lendavad" ja need peavad tooma raha sisse ka nende arvel, mis põhja lähevad. Innovatsioonitegevuses peaks õnnestumise tõenäosus olema ikka 50% lähedal. -
Keda innovatsioon ja selle rahastamine tegelikult huvitavad -- sellist seltskonda teemal rääkima ei tule kokku iga päev:
IASP European Conference of Science and Technology Parks 2002, Tallinnas -
sCandaL: oled ise asjaga seotud ?
Igati mõistlik oleks sellisele yritusele punt asjalikemaid just-graduated inimesi paisata.. kes finantseerib ? Muidu läheb ju yhest sihtryhmast täiesti mööda.
ja miks arnold/edgar seal väärtuslikku aega raiskavad. tmv. -
Paistab, et kogu arutelu on loiuvõitu ja harali ms ka sellepärast, et mõistet "innovatsioon" käibib selles pigem literatuurses kui antud valdkonnas fikseeritud tähenduses. Ka klassikalisel riskikapitalil ei ole innovatsioonifaasiga reeglina palju pistmist, ehkki üksvahe (IT buumi päevil) tundus, et juba hakkab olema. Pigem on see spetsiaalse mõtteviisiga tegelaste (business angels) ja avaliku sektori mängumaa - esimest eeskätt Ameerikamaal (pro anglosaksimail), teist nt Lääne-Euroopas.
Asjast võiks ja tuleks hoopis pikemalt rääkida, paraku olen hetkel hirmus hõivatud IASP konverentsi korraldamisega, vastuseks synop'ile: tegu on Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni ametliku aastakonverentsiga, millel on teatud tradistsioonilised mängureeglid. Seepärast on presidendi ja linnapea avtervitus kohane ja soovitav, juhtugu nad olema kes iganes.
