Tuumasõda ja ravimifirmad
Log in or create an account to leave a comment
-
Kui algaks musta stsenaariumi kohaselt tuumasõda Pakistani ja India vahel, kas on ravimifirmasid mis tegeleksid vastavate ravimite (kiiritushaigus jms.) tootmise või väljatöötamisega.
-
Pipart sulle keelele...
Loodan, et seda kirjutades sülitasid kolm korda üle õla. -
Tundus nõme tuumarelva mõjude käsitlemise kõrvalharuga Ukraina teemat läbustada ja parema puudumisel tõstsin selle siia:
"tomv07"
"PeaLiK"
"113366"
Hiroshima pomm (15-20 kt) oli võrreldes tänaste termotuumapommidega (mõõdetakse megatonnides) ka ainult väike mänguasi
Kui sa oled 20kt "mänguasja" surmava mõju piirkonnas pole sa 50x rohkem surnud, kui megatonnisega pihta saades. vaid ikka täpselt sama surnud. Samas on selle megatonnise surmava mõju piirkond vaid 3,7 korda suurem, kui sellest 50 korda nõrgema mänguasja oma. Lihtsustatult võib arvutada nii, et võimsuse suurendamine suurusjärgu võrra suurendab mõjuala vaid kaks korda. Lihtne füüsika. Inimkahjude modelleerimisel on pommide arv palju olulisem tegur, kui nende võimsus.
Otseste tuumalöökide all hukkub kordades vähem inimesi,kui pärast tuumasõjast tekkinud üldise radiatsiooni ja kliima jahenemise tulemusena, suurema sõja korral jäävad elamiskõlbulikuks heal juhul mingid ekvaatori lähistel olevad alad. Siin üks arvukatest simulatsioonidest.https://youtu.be/dxJHecyYBno
Kahtlemata eksisteerib kõikvõimalikke sekundaarseid efekte ja ma ei üritanudki neid käsitleda. Ka vahetu tuumalöögi korral hukkub enamus inimesi lendavate klaasikildude ja muude teravate esemete vigastustesse ja löögile järgneva põlengutelaine ehk nn "tuletormi" tulemusel, mitte niivõrd vahetu atmosfäärirõhu, tulepalli ja ioniseeriva kiirguse mõjul.
Viidatud video tundub siiski üsna far-fetched. Temperatuuri langus -80C kanti meie laiuskraadil ja -20C ekvaatoril kõlab ikka väga apokalüptiliselt. Hinnangu kohaselt on maailma tuumaarsenali koguvõimsus 1460 megatonni. Võrdluseks, hinnatakse dinosauruste väljasuremislaine tekitanud sündmuse võimsuseks 100 teratonni TNT ekvivalenti ja seegi ei toonud kaugeltki nii drastilisi temperatuurilanguseid.
Maailmas on praeguseks tehtud 545 megatonni ulatuses tuumakatsetusi. Ainuüksi katsetuste kõrgperioodil 1961–1962 kärsatati taevasse 340 megatonni (millele lisandus veel 90 megatonni maa-aluseid katsetusi) ning kliima vaates oli see kõik üsna non-event. Selle külma sõja ajastul tekkinud tuumatalve hüpoteesi koha pealt pole asjad teaduslikult sugugi nii üheselt selged ja prevaleerivam tundub hinnang, et globaalne keskmine pinnatemperatuur langeks −7 °C kuni −8 °C mitmeks aastaks. See ei jaguneks kõikjale ühtlaselt, vaid oleks suurem kontinentaalsetes piirkondades ja väiksem merelise kliimaga piirkondades. Arusaadavalt oleks ka see täiesti drastiliste mõjudega sündmus, aga mitte veel lõpp. -
Oops. Palun tõsta teema võimalusel vabade teemade alajaotusesse.
-
siin peitub ju lahendus kliimasoojenemisele - üks väike tuumasõda
-
Seal simulatsioonis ei olnud ilmselt mitte keskmised temperatuurid vaid miinimumtemperatuurid, selliste keskmistega ei jäeks kedagi alles. Eks seal oli ka kõige hullem stsenaarium välja mõeldud et paugutakse kõik ära ja midagi õhutõrje maha ei võta.
Ilmselt on siin vahe, kas üks lokaalne suur plahvatus vs palju väiksemaid plahvatusi. Palju väiksemaid plahvatusi tekitab kordades rohkem tolmu ja saastet atmosfääri kui üks suur pauk. Tolmu osas on ilmselt ka suur vahe kas asi toimub kuskil kontrollitud alal kõrbes/meres või inimasustatud aladel kus on erinevat lendlevat saasta kordades rohkem. -
"tomv07"
Ilmselt on siin vahe, kas üks lokaalne suur plahvatus vs palju väiksemaid plahvatusi. Palju väiksemaid plahvatusi tekitab kordades rohkem tolmu ja saastet atmosfääri kui üks suur pauk.
Samas võib vabalt olla ka nii, et väikeste plahvatusega atmosfääri alumistesse kihtidesse lennanud tolm langeb kiiremini maapinnale, aga kõrgele tõusnud suure paugu tolm jääb sinna kauaks.
