Uued ettevõtted börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Pean asjakohaseks tõsta üles teema, et tekitada meie väikeses Eestis positiivset vastukaja uute ettevõtete börsile tulekuks. Arvan, et maaklerfirmad saaksid kaasa aidata, et teemat selgitada potentsiaalsetele uustulnukatele ja nõnda kujundada huvi ja vastavat keskkonda. Olen veendunud, et Eestis on häid ettevõtteid kellede aktsiatega võiks börsil kaubelda. Kas tõesti ei ole firmadel vaja arenemiseks vaja lisakapitali. Ja kui mitte lihtaktsiate IPO-sid korraldada, siis võiksid ettevõtted mõelda korporatsioonvõlakirjadele mille turg Eestis on olematu. Ei ole ju kõik ettevõtted välisomanduses. Kuna oleme kiirelt arenevas majandusruumis, siis tekib paratamatult küsimus kas ettevõtted ei vaja lisakapitali?? Miks ettevõtted ei hangi seda börsilt? Oleks ka väga hea alternatiiv aktiivsematele inimestele pensionifondide kõrvalt investeerida oma säästusid oma maa ettevõtetesse millede käekäiku ka parem jälgida. Teadaolevalt on eraisikute arvelduskontodel miljardid kroonid ja väga tervitatav oleks selle raha tulek Eesti ettevõtete arenguks ja laienemiseks börsile.
-
aga milleks peaks viima ettevõtte börsile?
1) exit strateegia, kui omanik soovib osalusest loobuda
2) lisakapitali hankimine
Mina isiklikult ei näe üheski suures Eesti ettevõttes keda loodetakse börsil näha võimalust teha tohutut hüppelist arengut, mis tagaks praegusele omanikule börsilt hangitud raha abil suurema kapitali tootlikkuse kui laenukapitali abil. Börsil noteerimisega tuleb ju oma % osalusest loobuda, ehk ka tuleviku kasumist. Laenuintressid tunduvad selle kõrval palju odavamad? Järgi jääksid ettevõtted, kelle omanikud ei soovi võtta kogu riski üksinda või kellel pole muid finantseerimise võimalusi. Sisuliselt jääksid järele väikeettevõtted. Minu teada on ka USAs põhiosa uutest tulijatest suhteliselt uued ja väikesed ettevõtted mitte juba välja kujunenud hea tootlusega ettevõtted. -
Kyigepealt on vaja EESTI uut byrsi. EESTIs on kindlasti veel arenemis ruumi mitmetes valdkondades. Nyiteks pyllumajandus, pangandus, transiit jne. Uus byrs peaks loodama just kyigepealt vyikestele kas, siis farmide vyi vyiketyystuste turule toomiseks. Muidugi peab ka neil ettevytjatel olema alustuseks tagatiseks omaenda vara.
See vyimaldab vyikestel firmadel eelkyige palgata hyid tyytajaid- managere, kellel on olemas tutvused ja muud sidemed ning vajalikud kogemused selle yri ellujyymiseks. lisaks sellele kui inimesed on nyus vytma personaalset riski peaks riik omakorda andma soodustusi nyiteks maksu nyol vyi kauba realiseerimise osas jne. Siin on palju vyimalusi.
Samuti peab jyrelvalve toimuma byrsifirmade jyrgi vyhemalt 24H typsusega, mis tyhendab , et assetid ja liabilitied upgreiditakse lybi neti finants kompanide arvutites ning seal analyysitakse see data automaatselt ning tehakse vastavad jyreldused ning koheselt teatatakse ka investoritele.
Lisaks kyigele annab see palju parema majandus ylevaate EESTI yrielust millele riik omakorda peab andma duubel efekti. Samuti tuleks seal registreerida kyesolevad riiklikud ebaefektiivsed poliitilised ettevytted. Lisaks kyigele kui asi kyib juba, siis vyiks systeemi omakorda siduda nyiteks Rootsi kauplemis systeemiga. Vyimalusi on palju! Ainult kusagilt tuleb alustada. -
guru:
kas usa mõistes pole praktiliselt kõik eesti firmad uued ja väikesed ettevõtted? -
Artjomik, nõus, kuid turg, mida vallutada on ääretult pisike. Meie suurfirmad on usa mõistes väikefirmad kuid samas nad on juba turuliidrid. Me ei saa kopeerida seda, mis ei ole samasugune. Iseasi kui mõni selline Eesti mõistes suurfirma omaks maailmavallutusplaane, siis ehk tõesti oleks tal mõtet börsi kaudu lisakapitali hankida.
-
Kuid siis tekib küsimus, miks teha seda Eestis, mitte näiteks USAs või Londonis kus saaks olema nende tulevane põhiturg ja tegutsemiskoht.
-
Turg, kus tegutsetakse, peaks olema vähemalt Baltikum, aga soovitavalt kogu Ida-Euroopa. Ja põhjus, miks seda siin teha, seisneb mõistagi selles, et Ida-Euroopa turg peaks tükk aega märksa kiiremini kasvama kui USA.
Ega peagi tingimata tervet maailma vallutama. "Suurest" Eesti ettevõttest "keskmiseks" Ida-Euroopa ettevõteks kasvamine peaks investoritele piisavalt atraktiivne olema. -
Me elame paraku (!) Kontinentaal-Euroopa õigusruumis, kus sellises liivakastis nagu Eesti ei ole mingit mõtet finantseerida oma tegevust mingite IPO-dega, saades sellega kaela hulga ebamugavaid kohustusi ning kaotades kontrolli. Kui mingi ettevõtte idee on hea, tuleb välisinvestor-venture-kapitalist ja paneb raha sisse ja punkt. Või siis organiseeritakse finantseerimisskeem läbi panga nagu Kontinentaal-Euroopa ärikeskonnas tavaks. Seega siinsed ning ajakirjanduslikud muinasjutud teemal "kasutamata võimalus" on lihtsalt ilukirjandus nagu iga spekulatsioon teemal "mõni uus ettevõte Tallinna Börsil."
-
1)vaevalt et eestis saaks erainvestoritelt pappi IPO ajal kuna mark on maani tanu EYP ja Optiva ja Liviko jne ylev6tmiste t6ttu
2)oleks ilus kyl kui koigepealt ettev6te v6tab eestist pappi et saaks end nii suureks ajada et pakub huvi ka usa turul
3)kui erainvestorid ei osta, ainult institutsionaalsed, siis ainus m6te hexil olla on info varjamine ja insiderlus, sest nazil minuteada asi toimub ikka paremini. seega pole m6tet siin noteeruda kui tahad ausalt ari ajada
teate mis ma sellest ida euroopast ja kiiresti kasvavast turst arvan?
pange p6lema! miks peaks eesti firmadel olema eelis kui meil pole pappi suhteid ega barganing powerit, raakimata kogemusest v6i heast brandist?
oma n6rkusi tuleks ikka tugevusena ära kasutada:
tundmatus - seksapiil eksootiliste toodete osas
väiksus - kiire reageerimine ning nishiturgude haaramine
siseturu väiksus - globaalne fookus, mitte piirata end mingi regiooniga
tööj6u odavus - väikeseeriate tootmine (suurseeriad nouavad kapitali, vaikeseeriad tööj6udu)
legacy puudumine - trenditoodete genereerimine
40% v66rkeelset elanikkonda - tihendada suhtlust venemaaga
litsid - ekspordime välismaale moraali langetamiseks :) -
riq, ära unusta ,et EYP & CO tegi oma trikid Eesti Vabariigi seaduste alusel. Äkki küsid hr.Tali käest Rahandusministeeriumist, mida ta täpselt mõtles ja kuidas väikeinvestoreid kaitsta tahtis, kui sellise võimaluse läbi lasi...?
-
Kas EYP ei teinud oma pakkumist mitte 40% turuhinnast kõrgemalt?
Sellest veel kõrgem oli hind vaid 97-98-mulli ajal?`
Jeerum-jeerum, kyll on inimesed ahneks läinud, kui 40% rantjeeteenistusliku pakkumise puhul pakkujat maha tegema hakkavad.
PS. Loomulikult ma tean millise suhtumise osaliseks nyyd ise selle väljendamise pärast saan. -
me ei räägi eyps vaid sellest et inimesed ei usalda enam eesti börsi
-
karumõmm,
Tali is out of question
siin on normaalsete inimeste foorum -
Vend VELIKIJ! -- siin on normaalsete inimeste foorum HE,he. Kas sa tyesti arvad, et vend RIQ on normaalne? I don't think so! Vyi kust maalt yldse hakkab see piir. Vend RIQ! Vahest oska sina selle piiri verbaalselt yra selgitada enda ebanormaalse seisukohast! Mis iseenesest pole yldsegi halb. Normaalne haha!
-
NORM AALNE!
-
YLIK6VA!
-
Birgit tegi rasedustesti..
-
10 kysimust oli!
-
Ei saa ju olla normaalne see, aga ta on, sest ta on minu hobune...
:-) kõigile, kes end ebanormaalsetena tundma hakkasid! -
kuule Karumõmm - Sa tead suurepäraselt, et on õige mitu võimalust ka ilma selle "probleemsätteta" väikeaktsionäridest lahti saada ja selliselt, et nad üldse pappi ei näe.
Pigem on viga nendes, kes peavad lõpuks ütlema, kas hind oli õiglane või mitte. Kui need jäävad audiitorite loba uskuma, et tiba üle book'i on õiglane hind, siis selles pole nyyd kyll seadus süüdi. kui ise oleks üks nendest, siis kui just peris kosmosesse ei minda oma nõudmistega, siis mõistaks kõigile väikeaktsionäridele välja selle hinna, mis nad põhjendatult küsivad ning saadaks enamusaktsionäri kukemännikusse oma arvutustega. Aluseks peaks ikka olema prognoos, mitte minevik.
Need=kohtunikud
p.s. tegu on ÄS-i, mitte VPTS-i sättega ning seda pushisid pigem Dummies Inc ja R.jaOrjad, kui RM -
Kes on Dummies Inc ja R.jaOrjad?
-
Vaata, gurmanka... Probleem on tõesti "õiglases hinnas," sest neid meetodeid, kuidas seda leida on päris mitu. Mitmeid neist kasutati ka USAs tehnoloogiabuumi paiku ja me kõik teame, mis sellest välja tuli... Võtame aga aluseks PRO FORMA numbrid, asendame kasumi käibega jne, jne ja saamegi amazonile jms naljadele $100 aktsiahinnad... Sellepärast väidan mina, et igasugustest majandusteoreetilistest näpuharjutustest ja vingus näoga analüütikute "õigustatud väärtustest" on üks oluliselt adekvaatsem näitaja - nimelt turuhind.
Teatud kollektiivse teadvuse poolt loodud nõudmise ja pakkumise vahekorras loodud suurus - turuhind. Mingitest likviidustest ei maksa siin rääkida. On elu, on turg ja on turuhind. Ok? Minumeelest võivad kukemännikusse minna mõlema poole "analüütikud" oma arvutustega, sest see "analüüs" on pigem küsimuste otsimine eri pooli vaevavatele vastustele. Seega kui keegi maksab poole aasta keskmist turuhinda vms ja vingus näoga väikeinvestor tahab 30-100 protsenti kõrgamat hinda rääkides "õigustatud väärtusest," siis esitan ma küsimuse, et miks see hind siis TURUL 30 - 100 protsenti kallim pole?
Loomulikult kui keegi tahaks seda ülevõtmist frontrunnida, siis ka see on tubli tegevus. Paraku nüüd seda enam teha ei saa, sest aktsiad korjatakse lihtsalt kontolt ära... Ok, kohtlus vaidlustada, igatahes ja muidugi... Pole vist suurt mõtet, sest "your guess is as good as mine-" normaalne on lähtuda turu-, mittemingist "õigustatud" hinnast..., mida mõlemad pooled võivad omale soodsas suunas lõpmatuseni modelleerida.
Ja mis seda ÄSi sundülevõtmise sätet puudutab, siis on see ju minuteada ikka kostöös RMi ja isegi Börsiga välja mõeldud... ? -
Loen siin seda ja tegelikult, kes siin matsu jagab on tegelikult kod.karum6mm. Sügav kummardus talle. Ülejäänud kodanikud vaevlevad ju tegelikult kooliõpikutest ja mujalt hangitud teoreetiliste teadmiste küüsis.
Tegelikult ju ei listita sitas olukorras ettevõtet - milline hädasti raha vajab. Keegi ei viitsi EV enam selliseid nn. saneeridagi. Viimane on teatavasti raske töö, mis ka ajudele hakkab.
Listida tahetakse tavaliselt edukaid pappi teenivaid üritusi. Nüüd aga vaadake asja siis sellise ürituse omaniku poolt. Talle tekkib kohe küsimus, et milleks? Milleks mulle lisaraha, kui mul niigi hästi läheb? Milleks mulle on vaja võhivõõraid kodanikke, kes hiljem küsivad, et miks sa liisasid endale uue mersu ja millest sa endale uut maja ehitad? Ja seda siis mõne näljase miljoni eest? Sitemal juhul saadavd sulle ka maksuameti selga ja panevad su betoonile mõneks nädalaks (Preatoni ja teised ).
Ja veel parem küsimus: mida teha exitist tuleva papiga? Panna see kuhugi mõtetusse rahaturufondi või siis mingisse aktsiafondi, mis paremal juhul teenib 10%??????? Reeglina aga toodab sulle lihtsalt miinust, sest 90ndatel suurest tõus on vaja õhk välja saada? -
Eestis võiks olla midagi AMEX-i sarnast. Ja olen veendunud, et sellest võidaksid paljud kui asja õieti ja hästi teha. LHV võiks siin kõvasti kaasa aidata.
Kapital võiks voolata arvelduskontodelt ettevõtlusesse ja oleks igati hea alternatiiv kaudsete investeeringute kõrval. -
Vend MSR! Kuidas niinimetatud "AMEXi sarnane" asi vylja peaks paistma? Mida ta siis endast kujutab? hehe Kuidas siis seda asja ikka oleks yieti teha? heh Mismoodi peaks LHV kaasa aitama? Kapital arvelduskontodelt ettevõtlusesse ja kyik? heheh
Vend VELIKIJ! kas vyin kutsuda sind Lihtsalt VELIKIJ? hehee ning kellele see eelpool nimetatud laulu katkend oli myeldud? Ega sa ometi vend RIQi kallimat BIRGITit sellega solvata ei tahtnud? You better watch yourself. haha
What the hell is this GURMANKA? -----p.s. tegu on ÄS-i, mitte VPTS-i sättega ning seda pushisid pigem Dummies Inc ja R.jaOrjad, kui RM
Vend RIQ! Vend TNT kirjutas, et sa ei tea mitte kottigi ning tegi vend KARUMYMMI ees sygava kummarduse. Ma ju ytlesin ,et ma pole ainuke kes arvab et sinu teadmised on ikka veel puudulikud.hahah -
Head JAANI teile kyigile vend JJ poolt!
-
Kes on Birgit? Mina tunnen ühtainust Birgitit siin maamuna peal ja tema solvamine võib halvasti lõppeda...
JJ, sa oled mõnest asjast ikka väga valesti aru saanud. -
ilmselt on jutt Pirgitist mitte Birgitist.
-
Vend RIQ! Miks sa teed seda vend VELIKIJ-le? Sa ei vyi ka normaalselt kyituda!
Vend US! Poola pangad kusjuures kyiguvad jyrjekordselt! Eelkyige mitte kvaliteetne money management. kusagil -$$$200 miljonit. IMF on myngus juba jne. Paistab, et on tyesti Euroopa Argentiina. Well! Elame nyeme. -
elasin poolas 1997. oli nagu eesti 1992.
-
Kas siis ettevõtjad on Eestist kadunud või ei vajata arenemiseks kapitali?? Eksport on ju veel kammimata ala v.a. välisettevõtjad kes siin toodavad kasutades odavamat Eesti tööjõudu. Meie oma kapital peaks seda tegema ja meie oma ajud. Kasu saaksid kõik ja meie väliskaubanduse defitsiit leiaks oma õige lõpu.
Ilmselt on tulemas uus põlvkond, läbipaistva kapitaliga, uute ideedega, et kasutada neid võimalusi mida turg pakub. -
ÄP Online: ASi Tallinna Vesi börsileviimine on kavandatud juunikuuks, teatas täna Tallinna linnavalitsuses toimunud pressikonverentsil linnapea Tõnis Palts.
-
-
Nüüd uudis ka EPL Online'is, ja kindlasti ka mujal. Henno millal Leedu börs SAXESS süsteemiga liitub (ja seega ka LHV klientidele leedu aktsiad kättesaadavaks muutuvad)?
-
http://www.epl.ee/artikkel_286973.html
-
SAXESSi süsteemile üleminek Leedus on planeeritud 2005. aasta mai lõppu ja ilmselt peale seda ka Leedu aktsiad saavad koheselt LHV klientidele kättesaadavaks
-
Tänud :)
-
Segan veel. Ega Leedu teenustasusid juba praegu ette ei tea, või jäävad Eesti ja Läti tasemele?
-
momentum
Ei tea paraku millised saavad Vilniuse Börsi tehingutasud olema peale SAXESS kasutuselevõttu, seega ka LHV teenustasusid prognoosida ei oska ...
Vähemalt teoreetiliselt peaks, aga kogu Balti turg olema pakutav samade tasudega -
mina küll aru ei saa milles see tallinna vee suur potensiaal seisneda võiks
peaks ju suhteliselt kindel turg olema ja lootus et rahvas hakkab vett tarbima või mingi laienemine?
mõttetu aktsia ju
hea mõte börsile tulla et omanikud saaksid oma osaluse maha lükata -
Üks Paltsi põhjendus TV noteerimiseks: ...TV aktsiaid võivad osta kõik linnakodanikud, kaasa arvatud ka pensionärid";)
-
Äkki keegi maakleritest seletab, kuidas AS Tallina Vee aktsiat juunis märkida saaks?
-
to Henno
Mis sa sellest Nordekast arvad? -
geltmann
Ei oska selle kohta suurt midagi arvata, sest Riia Börsi lehel on saadaval ainult ettevõtte 2003. aasta majandusaruanne ja seegi lätikeelne: http://market.rfb.lv/upload/reports/nka/2003_ar_lv_lvl.pdf
Kusagil peaks ka emissiooniprospekt saadaval olema, aga ei õnnestu seda leida Riia Börsi lehelt
Free float kipub jääma 10% kanti kui 87,93% jaguneb 3 Läti eraisiku vahel
http://market.rfb.lv/?pg=details&instrument=LV0000100915&list=4&tab=security
-
2000 AS-i Eesti Buss tütarfirma Nordeka enamusosaluse (51%) müük.???
Henno. LHV nõustas.
Äkki kommenteerid!
Nordeka kodulehel igatahes maj.infot pole,Google annab ainult pilte!
Imelik! Ettevõte bõrsil aga infot temast minimaalselt.(va Läti keeles, mida aga ei jaga) -
Aitäh! Juba Sa jõudsid !Uurime edasi.
-
Milles nagu Balti Börsi idee seisneb? Sisuliselt pole midagi muutunud võrreldes sellega, mis oli enne niiõelda ühinemist. Ainuke vahe on, et aktsiahinnad on ühe lehe peale kokku toodud ja see ongi investori vaatekohast kõik. Aktsiaid hoitakse eraldi kontodel, tehingutasud on erinevad, iga maa firmad annavad infot oma kohta kuidas heaks arvavad (Läti ja Leedu firmade kohta on infot ikka pagana raske saada, ainult mingi Läti/Leedu keelne jura), jne.
Mina kujutasin seda ühinemist omal ajal natukene teisit ette, et väärtpaberikeskus hakkab ühine olema, teenustasud sellest tulenevalt samuti samasugused, nõuded firmadele andmete avaldamisel samuti samad, jne. Vähemalt inglise keeles info avaldamise nõue peaks kõigile laienema. Ning samuti võiks kodulehel olla börsisümboli all firma kohta rohkem viiteid. -
NKA1R hind tõuseb lausa silmnähtavalt, :)
Kõigepealt tekkis ostusoov 0.02 LVL peale, siis 0.03 LVL peale, seejärel 0.04 LVL peale, edasi 0.05 LVL peale jne. ...
ühtegi müügiorderit pole veel näha ja tehinguid pole tehtud ...
Jälgige mängu Powertraderi vahendusel -
fire
Balti turu loomine toimub mitmes etapis ...
Esimene samm on kõikjal sama tehnilise platformi SAXESS kasutuselevõtt, see toimus Tallinnas ja Riias septembris 2004, Vilniuses on planeeritud maisse 2005.
See loob olukorra, kus varasemast ühe mainitud börsi liige saab suhteliselt väikeste kuludega kaubelda kõigil kolmel, kuna peamised kulud on seotud just tehnilise infrastruktuuriga
Samuti toimub 3 börsi poolt võetavat teenustasude ühtlustamine, mis tõttu ka maaklerid peaksid suutma pakkuda tehinguid kõigil 3 börsil sama hinnaga, LHVs ja Ühispangas näiteks ongi Eesti ja Läti aktsiate teenustasud samad, Hansapank pole veel jõudnud järele muutustele
Ja väärtpabereid ei hoita erinevatel kontodel, näiteks LHV hoiab nii klientide Eesti kui Läti väärtpabereid EVK kontodel, Balti turu raames toimibki selline lahendus, kus kõigi 3 riigi väärtpabereid hoitakse kliendi koduriigi depositooriumis ...
Kui kauplemis- ja piiriülesed arvelduslahendused kõigi 3 riigi vahel toimima saadakse küll siis ka informatsiooni edastamise ühtlustamiseni jõutakse, Riia Börsil siiski alates 2004. justkui on inglisekeelsed aruanded saadaval ...
