Hea ja turvaline tulevikuinvesteering - ??? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Hea ja turvaline tulevikuinvesteering - ???

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse


  • Austatud investeerimishuvilised.

    Küllap on nii mõnigi teist märganud üht huvitavat kodumaist investeerimispakkumist.

    Eesti suurimate ehitusfirmade hulka kuuluv OÜ Eesti Ehitus ning Soome firma SRV on algatanud projekti, mille kohaselt hakatakse rajama Eestis alles teist suuremat golfiväljakut. Väljak hakkab paiknema Tallinnast vaid 23 km kaugusel ida pool Soome lahe rannal asuval maa-alal. Randa ehitatakse hiljem jahisadam ja maa-ala servadele puhkemajad.

    Projekti algatajad väidavad koguni, et nii suurepärasele kohale Eestis tulevikus enam golfiväljakuid ei rajata. Ennustatakse Eesti elanike seas golfi populaarsuse plahvatuslikku kasvu tulevikus. Tegemist pidavat olema hea ja turvalise investeeringuga tulevikku.

    Hetkel on toimumas vastav aktsiaemissioon, mille üheks eesmärgiks on lisakapitali hankimine (emissiooni maht ca 20-40 MEEK), kuid tundub, et tähtsaim eesmärk on värvata tulevasi püsikliente. Pakutakse aktsiaid lihtsalt investeerimiseks (ehk investeerimisaktsiaid ilma hooldustasuta), aga eelkõige erinevaid aktsiaid koos mänguõigusega.

    Eestlaste seas hetkel golf vist eriti populaarne ei ole? Kas keegi teist või teie tuttavatest üldse harrastab golfi ja omab ülevaadet selle ala terminoloogiast? Mis on green-fee, mida tähendab mänguõigus? Milleks mänguõigusega aktsia, kui saab ju tulla vist n.ö. tänavaltki, osta pilet ja hakata mängima.

    Kui rääkida selle ettevõtmise tuludest ehk klientidest, siis tundub, et enamus selle väljaku klientidest saavad esialgu olema vist meie põhjanaabrid. Eesti või ka Tallinna keskmise palgaga just eriti tihti golfi mängimas ei käi.

    Kas teil on kogemusi, millega siiski antud aktsiate puhul on sisuliselt tegemist? Kui enamusel siin portaalis kirjutajatest-lugejatest on selge arusaam, mida võimaldab näiteks Hansapanga aktsia omamine (õigus osale firmast - kapitali kasv + dividendid), siis mida võiks võimaldada ühe golfifirma aktsia omamine? Kas sellist laadi aktsia sobib üldse klassikaliseks investeerimiseks? Või on see rohkem mõeldud golfi püsimängijatele n.ö. mänguõiguseks?

    Täpsem info projekti kohta siin:
    http://www.egcc.ee/eesti.html
    ja
    http://www.egcc.ee/aktsiaemissioon.html
  • Hm, kui aktsionärile antakse veel muid soodustusi, mida tavaklient ostma peab, siis on ju tegemist erisoodustusega mille pealt on tarvis maksta maksu..
  • See lause kirjeldab minu meelest kogu seda projekti väga hästi (rõhuasetus yours truly poolt):
    Erandliku praktika rakendamist on võimalikuks teinud tulevase väljaku erakordselt suureks prognoositud green fee-tulud.

    Milk the suckers for the dough, cuz the saying goes: a fool and his money will soon part.
  • jah, uuri enne niitvälja klubi aastaaruannet, palju nemad käivet ja kasumit teenivad
  • Niitvälja veel kasumit ei teeni. Tulevad napilt ots otsaga kokku. Vist talvel kirjutati Äripäevas, et oleks vaja rohkem starte.
  • Golfiväljakute aktsionär olla on tegelikult väga otstarbekas siis kui sa oled aktiivne golfimängija.

    Estonian Golf & Country Club leheküljelt selgitatakse investeerimisvõimalust nii.

    >Hea ja turvaline investeering. Eesti majanduskasv on Euroopa mastaabis väga kiire olnud. >Lähitulevikku planeeritud liitumine Euroopa Liiduga annab arengule vaid hoogu juurde. See >tähendab ühtlasi ka seda, et elatustase tõuseb ning elu läheb kallimaks.

    Ei ütleks, et selliste sõnadega investorit juurde meelitaks. Mind peletab. Samas on läbi aktsionäristaatuse alalise golfimänguõiguse omamine suur privileeg.

    Ka loodakse Audrusse - Pärnu lähedale uus golfikeskus. Aktivistid on pärit Audru Golf & Country Club-ist.

    Väga tore ettevõtmine, kuid investeerimisvõimalus pigem tõesti pekkale.
  • To fjot: erisoodustuseks nimetatakse soodustust omatöötajale, kui aktsionär ei ole omatöötaja, siis tema pealt makse maksma ei pea.

    To ouna_ants: golfi terminoloogiaga saad tutvuda pisiblufi käsiraamatust. Niitväljal käib praegu palju mängijaid Soomest, Rootsist, Norrast ja ka Eesti ärimehed (-naisi), kes omavad mänguõigusega aktsiaid. Kui Hispaania, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Florida golfiväljakud kubisevad mängijatest, siis Eestis seda millegipärast ei ole ja ilmselt ei hakkagi olema kuna mänguaega on ju suhteliselt vähe. Ilmselt ei ole Eestis sellist landscape'i ka - alligaatorid, kuristikud jne - pakkuda, mis tõmbaks. Soomes ma küll mänginud ei ole, seega ei oska põhjanaabrite golfiradu kommenteerida. Isiklikult olles natuke kokku puutunud golfi ja mängijatega arvan, et investeerida tasub vaid aktiivsel mängijal, sest suuri kasumeid meie kliimas sealt oodata ei ole.
  • TO : ouna_ants

    Mäletan kui esimest korda lugesin selle emissiooni pakkumist 2002 aasta märts-aprill Äripäevast, olin üsna skeptiline. Vaadates asjale teist korda peale skepsis natukene hajus.

    Disklaimerina pean koheselt mainima, et see, mida sa loed, on siiski emissiooni prospekt, mis ei erine mitte millegi poolest televiisorist tulevast pesupulbri reklaamist - aina puhtamaks ja valgemaks läheb, lõppkokkuvõttes saab ka T-särgist Sangari kallihinnaline triiksärk.

    EGCC pakub sulle võimalust osta loodava golfiklubi mänguõiguse aktsia(id), millega sa maksad ette ära oma mängutasud ehk green feed. Reeglina on mänguõigus eluaegne, kuid EGCC pakkumises on eraldi toonitatud võimalust mänguõigus vahetada kindla arvu green feede vastu, mis vihjaks nagu sisaldaks omandatav mänguõiguse aktisa kindlat arvu green feesid. See pani imestama.

    Skeem, kus sulle müüakse klubiliikme staatus, on maailmas laialt levinud. Golfiklubi saab see olla kas kinnine- või lahtine klubi. Lahtistes klubides saavad mängida kõik, kel olemas green card, kuid sa võid omandada ka mänguõiguse. Kinnistes klubides mängimine nõuab mänguõiguse olemasolu.

    Green card on tõend, et sa oled läbinud golfi esmakursuse ja tead kuidas rajal käituda. Ilma selleta rajale ei lasta.

    EGCC puhul ajas mind segadusse nende põhikiri. Seal oli kirjeldatud omakorda aktsiad, mis omasid hääleõigust klubi aastakoosolekutel + veel mänguõigust. Võrdlesin neid emissioonis pakutuga - mina ei saanud kuidagi aru, et nad üks ja seesama oleksid. Seega siit tuleb mõista, et mänguõigus ei anna sulle hääleõigust golfiklubi saatuse otsustamisel.

    Kui rääkida nüüd aktsia hinnast ja riskivabast investeeringust, siis jah, ka EGCC ei salga, et nad nõus vastu võtma ka ainult raha, kui sa mängida ei taha. Selleks toonitati eraldi, et igat aktsiat on võimalik osta ilma hooldustasuta. Reeglina tasutakse iga-aastast raja hooldustasu.
    Selleks, et aktsia hind kindlalt tõuseks, peab iga uue liikme vastuvõtmisel aktsia hind aina kallinema, klubiliikmeks saamise nõudlus peab suurenema, klubi ei tohi piiramatult mänguõiguste aktsiaid emiteerida ning lisaks peab golfiklubi kuulsus pidevalt kasvama. Veel on võimalus, et green feed aetakse nii soolaseks, et odavam on mänguõiguse omandamine.
    Seega tõenäoliselt saab emitent oma raha ja ostja mänguõiguse, kuid investorile ei garanteerita mingit kasvu. See ei välista, et mänguõiguse aktsia hind ei kasvaks lähima 10 aasta jooksul.

    Võrreldes nüüd EGCC võimalusi saada väga edukaks, peaks jälgima konkurente.
    Kahjuks ei ole EGCC üldsegi teine golfiväljak Eestis vaid, kui tõesti peaks ehitamiseks minema, teine ehitatav golfiväljak Eestis.

    Peale kopa maha löömist hakkavad ka konkurendid investeerima.

    On tulnud päevavalgele plaanid ehitada väljakuid nii Audru kanti, Otepääle kui ka Saaremaale. EGCC kasuks räägib praegu plaan paikneda mere ääres, rajada 2 väljakut (18-rajaga ja 9-rajaga), ehitada välja sadam ja paikneda Tallinna läheduses. Ainsaks reaalseks konkurendiks võiks saada Saaremaale ehitatav golfiväljak, kuna ainuüksi sõna ?Saaremaa? tõmbab näiteks Soomlasi ligi nagu palderjan kasse. Niitvälja jääb kõikidele teistele alati peamiseks konkurendiks.

    Mida võiks kokkuvõtteks öelda?
    Asi väärib uurimist, asukoht on hea, kuid kas ka investeeringuna, ei tea. Küsitakse siiski üsna soolast hinda.
    Võrdle Niitvälja ja EGCC katastriüksusi / ümbrust -> www.maaamet.ee -> avalikud teenused -> maainfoga tutvumine -> sisene ?> Otsingust ?katastriüksuse tunnus? -> EGCCl on selleks 24504:004:0050 ; Niitväljal on selleks 29501:007:0410

    P.S.

    Kui golfi vastu tõesti huvi on, soovitan enne investeerida algõpetusse, et siis maitse suus olles paremini otsustusele jõuda ;-)

  • Väljavõtteid meediast:

    Kuigi käesoleva aasta esimene poolaasta oli USA börsidele üle kolmekümne aasta halvim, jätkas Nasdaq teist poolaastat uue rekordmadala tasemega (LHV – 02.07.2002).

    Möödunud nädalal toimunud Morningstar'i investeerimiskonverentsil jäi kõlama analüütikute pessimism aktsiaturu suhtes. S&P 500-le oodatakse vaid kerget tõusu lähema viie aasta jooksul või hoopis langust 1000 punkti lähedalt 750-le. (LHV – 03.07.2002).



    Investeerimise mõttes on praegune aeg "keskmisest keerulisem".

    Raske on öelda, mis saab aktsiaturgudest lähemate aastate jooksul. Kuigi ammu on räägitud aktsiaturgude põhjadest, siis hinnates firmade kasumeid ja kasvuvõimalusi, on paljude firmade aktsiad ikka veel põhjendamatult kallid ja tundub, et langusruumi on veel küll. Spekulantidele selline heitlik aeg ehk meeldib, kuid keskmise ajahorisondiga investoritel on väga raske leida häid investeerimisvõimalusi, seda nii Eestist kui ka väljaspoolt. Vaadates natuke investeerimisalast ajalugu, kuulates kogemustega investoreid (näiteks Buffet jpt.), jälgides meie ümber toimuvat (totaalne karuturg) ja analüüsides seda kõike tundub, et selline investeerimise mõttes keeruline olukord võib kesta pikemat aega, näiteks ca 10-15 aastat.

    Näiteks:
    Dow Jonesi indeks tõusis 1964. aasta lõpust 1981. aasta lõpuni täpselt 0.82 punkti ehk 0.9% - 874.12 tasemelt 875 peale (Hanza.net, 03.12.2001).

    Millesse sellistel perioodidel siiski investeerida, et tagada kapitali kasv???

    Mind huvitab EELKÕIGE investeerimine (ja golfimäng veel mitte). Kui võtta ajahorisondiks näiteks ca 10-20 aastat, siis mis on need põhjused, miks ei võiks sellest golfiklubi-investeeringust kujuneda väga kasulik investeering?

    Eesti elatustaseme muutumise mõistmisteks vaadake kasvõi, mis on toimunud Eestis viimase 10 aastaga. Kindlasti tõotab suuri muutusi ka eesootav 10 aastat.

    Järgnevalt on lingid paarile huvitavale golfi-teemalisele artiklile, millega põhjalikumal tutvumisel süvenes tunne, et golfiklubi aktsiate omandamine (investeerimise ja mitte mängimise huvi korral) võib praeguses heade investeerimisvõimaluste vaeses ajas olla VÄHEMALT HEA ALTERNATIIVNE investeering.

    Artiklid:

    “Maailma kõige popim rahvaspordiala” (04.05.2001):

    http://www.aripaev.ee/1918/rpp_sport_191812.html

    ja

    “Golf: ebanormaalsete inimeste mäng?” (ESTraveller aprill/juuni 2002)

    http://www.estravel.ee/estraveller/apr_jun2002/golf.html


  • Põhjuseid, miks investeerida ühte Eestis loodavasse golfiklubi aktsiasse:

    1 . Golf võidab terves maailmas aina enam populaarsust.

    Golfi mängib maailmas sada miljonit inimest. Ainuüksi Rootsis on pool miljonit registreeritud golfimängijat ja üle 300 mänguväljaku. Eestil on täna golfisõpru vastu panna vaid paarisaja ringis. Ainsad tõsiseltvõetavad golfirajad Baltikumis asuvad aga ainult Niitväljal.

    AGA AJAD EESTIS JU MUUTUVAD KIIRESTI!!!

    2 . Golf pole enam kaugeltki vaid kõrgklassi privileegide hulka kuuluv kallis mäng. Golf võidab maailmas aina populaarsust kui igale eale sobilik spordiala ning suhtlemise viis.

    3 . Golfiklubis toimub aktiivne seltsielu ning seal on meeldiv võimalus arendada nii isiklikke kui ka ärisidemeid.

    4 . Aktsia hinna võimalik tõus tulevikus.

    Negatiivne pool:

    1 . Mänguga alustamine nõuab algkursuse läbimist – Green Card’i saamist, ca 3 päeva + 2000 EEK, seega on “Tallinna inimesele tänavalt” sisenemine suhteliselt keerulisem kui näiteks keegli puhul.

    2 . Keerulised terminid / reeglid, nõudlik etikett (kraega särk, viigitud püksid ja golfikingad; dresside, teksade ja T-särgiga pole golfiväljakule asja).

    3 . Suhteliselt suur alginvesteering varustusse – ca 2 000...50 000 EEK.

    4 . Suhteliselt kallis mäng – ca 300...600 EEK/ mäng.

    5 . Aastane hooldustasu mänguõiguse ehk aktsia puhul ca 4000...5000 EEK.


  • Mega-investeering:

    Soome tuntuima golfiklubi aktsia maksis viisteist aastat tagasi 5000 marka. Täna naljalt alla poole miljoni marga eest seda ei osta. Investeeringu tootlus on olnud üle tuhande protsendi.

    Allikas:

    Artikkel: “Maailma kõige popim rahvaspordiala” (Äripäev, 04.05.2001):

    http://www.aripaev.ee/1918/rpp_sport_191812.html

  • Jalgpall on konkurentsitult maailma (ja ka eesti) kõige popim spordiala, ometigi ei ole keegi tulnud välja "briljantse" ideega omada staadionite aktsiaid/floatida neid börsil/whatever. Hoopis maksumaksja rahade eest ehitataxe staadioneid kolmandate isikute omandisse. Huvitav mix? Vast on asi ikka selles, et mingeid suuri rahasid sel viisil ei tekita ja tark kapital teab, et sealt head tootlust oodata pole.

    Ja golfist niipalju, et Eestis pole lihtsalt seda kriitilist massi makxujõulist kontingenti, kes sellise asja kasumisse viix. Kui Niitvälja (monopolist senini) siiamaani kahjumis sipleb, siis rääkige lähemalt, kuidas 2 või enam vastavat enterprise'i rohelisse jõuab? Ja meil pole selline kliima, et siia ekstra välismaalt kohale sõita golfi mängima.
  • kliima mitte ainult jätab turisti siia meelitamata, vaid suurel osal aastast ei lase vist kohapealsetelgi eriti mängida. pool ajast on maas härmatis, lumi või mingi löga. või ongi selline põhjamaine kummikutega mänguvariant? ;)
  • Eelkõige probleem ikka kriitilise massi piisava sissetulekuga isikute puudumine. Golf ei ole meil (veel?) rahvaspordiala.

    Meie kliima ei erine suuresti ülelahe Rootsi kliimast - seal aga golf tõsiselt populaarne ja golfiklubi liikmeks saamiseks pannakse lapsed juba väiksest peast järjekorda ootama .....
  • ärme hakka siin ometi rootslastest rääkima...
  • Päevaleht (03.07.2003): Eestisse kerkib mitu uut golfiväljakut

    http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=239548


    AS Niitvälja Golf juht:
    Konkurentsi tihenemine ainult tervitatav, kuna see aitab Eestisse meelitada uusi mängijaid.
    Kui uusi väljakuid ning võimalusi juurde tekib, kasvab ilmselt ka golfituristide huvi siinse piirkonna vastu.
    “65 protsenti rahast tuleb praegu välismängijate taskust, kellest omakorda 90 protsenti on soomlased. Soomes on praegu umbes 100 000 golfimängijat ning Rootsis üle 500 000".

    Eestis mängib aktiivselt golfi üle 300 inimese



    Eesti golfiarendajate põhitähelepanu ning reklaam Skandinaavia kliendile

    Golfituristid jätaksid Saaremaale 60 miljonit krooni aastas


    Kas teema alustamisest alates aasta tagasi on investeerimishuvilistel tekkinud uusi mõtteid / teadmisi?
  • Muidugi annab golfiklubi aktiatesse investeerimine lisaks aktsia kallinemisele aja jooksul ka võimaluse sellega kaasnev eluaegne mänguõigus ka iga-aastaselt välja rentida ning selle pealt lisatulu teenida. Seda muidugi juhul, kui endal mänguhuvi puudub. Mis puudutab näiteks Niitvälja aktsiaid, siis nende hind on viimase kahe aastaga tõusnud 50000 EEKult 70000 EEKuni, seega siis 40%! Kui arvestada keskmiseks rendihinnaks tavapärast aastast hooldustasu, mis Niitvälja puhul on 6000 EEKu, siis ei lähe antud investeeringu tasateenimiseks just eriti kaua aega.
  • Miks alati aktsiad? Mina näiteks oleksin vist valmis Tallinna ja Tartu vahelise tasulise kiirtee ehitusse investeerima... emiteerigu mingeid obligatsioone, mis ainult teemaksudest saadavate summadega tagatud on. Ehk siis ABS vms. On Eesti midagi sarnast tehtud juba?

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon