Hansapank tühjeneb
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Liiguvad kuuldused (ja seda vist ka mingite pressikate vormis - kahjuks pole näinud), et Hansapanga IT-ajutrust kavatseb sügise poole in corpore lahkuda.
Kas keegi oskab selle protsessi kohta ka midagi täpsemat öelda (mõni link näiteks) ja kuidas võiks see mõjuda kogu firma (loe: aktsiahinna) saatusele? -
Äripäeva uudistes oli üht-teist. Oled lugenud?
04.07.2002 13:33 - Hansa lahkuvad IT-juhid: tahame midagi uut ette võtta (intervjuu)
http://www.aripaev.ee/mod/online/onl_news.pl?leht_id=&disp=2&uud_id=222789
seal oli veel teisigi samateemalisi lugusid. -
Suured tänud, enz
Nüüd edasi küsimus, kas Hansa kavatseb lõplikult ära stagneeruda või võetakse asemele teised tipptegijad väljastpoolt.
Kõhutunne ütleb, et head see igatahes ei tähenda... -
Milleks maksta mega pappi suurele tipptegijate armeele kui kiire laienemise ajajärk on möödas? Ilmselt piisab stabiilses keskkonnas konkurentsis püsimiseks ka vähemast.
-
Kõik oskusteave tuuakse sisse Swedbankist ja ongi kõik...
-
Swedpank siin siiski ei sobi- nende IT platform on totaalselt teistsugune ning Hansasse Swedi süsteemi juurutamine oleks esiteks mega kallis ning teiseks oleks see suureks samm ajas tagasi.
-
Küsimus pole mitte selles, et Hansasse Swedi IT platvorm naha ja karvadega üle tuua. Mõte hoopis mujal. Kes hakkavad nüüd tulevikku vaatama, kes ajusid liigutama, kes sihte seadma?
Olemasolev süsteem (kalad välja arvata) on ja töötab. Aga edasi on ka vaja minna. IT lahenduste valdkonas tähendab paigalpüsimine tegelikult ju hävingut... -
Nõus, kuid lahkunud tegelased on viimased aastad tegelenud Läti ja Leedu baastasemel elektrifitseerimisega mitte uute lahenduste leiutamisega.
-
Hansa arimudelil oleks tegelt tohutu potentsiaal. Paljunainud tarbijana voin oelda, et nt paljukiidetud USA pangad on jaepanganduse koha pealt Hansa tasemest (nii IT kui yleyldse arifilosoofia poolest) vahemalt 5 aastat maas. Hansa on toeliselt hea asi ja oleks vaart mitte vahemat kui seda. et pooled eestlased selle pealt rikkaks saaksid (nagu soomlased Nokiaga). Aga ega sealt Swedbanki haardest enam ei paase. Kahju.
-
Cynic, pole sinuga nõus, Läti ja Leedu on küll olnud suured energianeelajad, aga ikka muud on ka tehtud. Selles asigi, elektrifitseerimne on selline töö, millega saavad ka järgi jäänud hakkama.
-
Mis seal ikka vaielda. Kui mind ei usu siis küsi ise mõne HP tegelase käest järgi millised on olnud suurimad panga IT projektid viimastel aastatel. Võin kihla vedada, et mainitakse kolme asja HP EHP süsteemide ühendamine, Läti, Leedu. Seejärel tuleb tükk tühja maad.
-
Ei, Cynic, ma üldse ei vaidle. Loomulikult need HP tegelased räägivad ennekõike Lätist-Leedust. Eks seal mastaapi ka ikka taga olnud...
-
huvitav et alati räägitakse bossidest..
pakun välja et spetsialistid kes actually asja teevad saavad jee creditit..
ja niikaua kuni spetsialistid ei vahetu, pole ka miskeid t6rkeid karta.
juhtkonnast ei tohigi midagi s6ltuda. -
No eks see ole ikka nii, et president Truman võitis Sõja, president Bush, Norman Schwarzkopf ja Colin Powell lahesõja, mitte sõdurid. Was, is and always will be.
-
Pardon me, Truman ikka päris üxi ei võitnud, koos George C. Marshalli ja Dwight D. Eisenhoweriga.
;p -
Noh Hansast on ennegi visionääre ja kõvasid tegijaid in corpore lahkunud ja näe, ei kukkunudki kokku. Küll elavad ka seekord üle.
-
Kas see pole mitte efektiivse, küpse süsteemi (ettevõte, demokraatlik riik, whatever) tunnusex, et tegelikult ei sõltu ühest inimesest mitte midagi eluliselt tähtsat? Lolli inimese värk, et ei tea, mida räägin, vaid räägin mida tean...
-
Arvan, et Hansapangas hakkab tekkima intellektuaalse kapitali kriis. Nimelt on lahkunud mitmed juhid ja spetsialistid, kuulduste järgi lahkub neid veelgi. Hansapank on avalikult võtnud sihiks konservatiivse seisukoha oma arengusse - stabiilne ja vähem riskialdis tegevus. Ajalugu on näidanud, et alalhoidliku arenemise kasuks otsustavad üldjuhul intellektuaalselt vähemvõimekad asutused ja inimesed, sest nende riskitegur on suurem. Eruditsioon (kasvõi organisatsiooniline) ning loovus on aga faktorid mis vähendavad innovatiivsete ideedega tulemuse saavutamise riski eksponentsiaalselt. Sellest tulenevalt võib öelda, et Hansapanga juhid pole kas ise või hindavad ettevõtte intellektuaalset võimekust liiga madalaks, kuna nad on otsustanud alalhoidliku poliitika kasuks.
Hea spetsialist ega juht ei saa töötada konservatiivses firmas, arenemisruumi ja uuendusi on liialt vähe. Heade spetsialistide lahkumisega kaasneb aga ettevõtte atraktiivsuse vähenemine, mis lõpuks viib turuosa vähenemise ja taandarenemiseni.
* Konservatiivsus on erudeerituse ja loovuse vähesuse tunnus.
* Mis oleks juhtunud kui Leonardo da Vinci, Einstein ja Bill Gates oleks valinud alalhoidliku elustiili, ilmselt mitte midagi?
* Omaniku ja investori lootus on näha viie aasta perspektiivis aktsiahinna 10 või 5 kordistumist, mitte 40%-st tõusu. Kas Hansapangal on visioon ja ideid kuidas aktsiahind võiks mitmekordistuda?
* Kas poleks firmakultuuris uuenduslikke muutusi tarvis?
* Pank on nagunii seotud riigi arenguga, miks ei võiks ta tegeleda rohkem ühiskonnast ideede väljajuurimise ja arendamisega. Innovatsioon saab tagada ainult suurema majanduskasvu, kultuuriplahvatuse?
* Loova firma moto võiks ju olla:"Pole võimalik investeerida raha, võimalik on investeerida ainult teadmisi, loovust." -
kUI HANSAPANGA aktsia 5 aastaga 5-kordistub, olen mina elevant. Kõik võimalikud turud on vallutatud -> laieneda pole kuskile. Kasum on praegu juba väga hea tänu üdinieestlaslikule omadusele elada üle oma võimete igasuguste Trumpide, Egode ja ON-Liisingute abil, klientide raha aga pumbataxe vägisi mullistuvasse kinnisvaraärisse laenude näol. Läti ja leedu järgnevad meile sama teed mõningase hilinemisega. Ma arvan, et kui pauk käib, siis HP on põlvili. Enesestmõistetav, et nii võimas finantsinstitutsiooon peab ellu jääma, kuid aktsionäride vara renderdub sel juhul nii või teisiti (peaaaegu) väärtusetux.
-
Hansapank teatab, et kohalikud maksed (pangavälised) tõusevad 3 eek pealt 6 eek peale.
Minu jaoks on alati olnud müsteerium, mis neile selle elektroonilise makse puhul nii suuri kulusid tekitab, ilmselt näevad nad lihtsalt võimalust klienti koorida. Aga mis ma hädaldan, tuleb viimasedki Hansapanka jäänud varad Nordeasse üle viia, seal on kõik teenused soodsamad.
Mulle tundub, et HP kliendid on vaid ropprikkad või raha peale pahased inimsed. -
Kui kannad erakliendilt erakliendile - maksa parem mobiiliga. Tuleb tunduvalt odavam.
-
Päirs paradoksaalne, kui riigi juhtivas pangas on kalleim makseid teha kui mobiiliga.
-
Vaevalt, et Hansapanga kliendid kõik roprikkad on, aga kelle võimalus võrrelda Hansa ja Nordea internetipanku, saab kohe aru, milles vahe on. Ja see, et Hansa ülekande teenustasu tõstab on mõistetav. Ka IT nõuab ülalpidamist ja see ei ole oldav. Valdav osa teenuse kasutajaid ei oma ettekujutust, milline mahukas töö tasutal käib, et kliendile kvaliteetset IT lahendust/teenust pakkuda. Plus riist- ja tarkvarakulud. Tarkvara litsentsid, arvutid, võrgud inimesed ja nii ta kokku tulebki. Vaevalt, et Hansapank inimestest tühjaks jookseb, sest asendamatuid inimesi pole olemas. Halvemal juhul kannatab pakutava teenuse kvaliteet.
-
ma olen ligi 10 aastat olnud hansa klient, mõne aasta ka panga personaalpanganduse klient. olen suht rahul. laenu võtta pole vaja olnud, olen saanud enda vajadused rahuldatud. teenustasud ei ole nagu otseselt hammustanud. samas mind vihastavad sellised pressiteated, milles pank teatab nagu ta "alandab" pangasiseste maksekooralduste teenustasusid ja "muudab" pangast väljuvate maksete hinda. panga vahetamise mõttele pole veel jõudnud. pangakontoris ei ole ma enam ammu käinud, kasutan internetipanka. oskab keegi öelda kellel see Eestis suhteliselt kõige parem on?
-
eks ta minu meelest hansal olegi kõige parem...
-
Parim Hansal, odavaim Krediidipangal.
-
seoses EU laienemisega ei saa välismaksetelt enam hansa v6tta tavapärast 360eeku, ainult 30 (EU direktiiv). kuidagi on vaja saamatajäänud tulu ju tagasi teenida.
-
Sampo personaalpanganduse klientidele on ka väga soodsad tingimused ja kvaliteet täica ok
-
Vaieldamatult odavaim on Ühispangal. Kui veidigi internetipanka kasutad ja kaardiga maksad, oled automaatselt Saldo+ liige ja kõik internetipanga ülekanded suisa tasuta.
Kellel parem, see on sügavalt maitseasi. -
Nordea internetipank on täiesti müsteerium.
Kõige naeruväärsem on koodide leht. Seal on 50-60 (ei mäleta täpselt) koodi ja kasutamisel hakkab otsast pihta. Esimene kord valid esimese koodi, teisel korral nr. 2 koodi ja niimoodi muudkui kriipsutad neid sealt maha. Kui 30nda koodi juurde jõuad, pidi panga arvuti automaatselt uue koodi lehe genereerima ja miskitviisi kliendini toimetama.
Igapäevaselt kasutan hanzat ja tuleb päeva jooksul 5-8 korda sisse logida. Nordea puhul peaks pank iga nädal uue lehe saatma.
Pealegi see leht on A4 mõõdus.
Sain nagu aru, et soomes on asi samamoodi.
Sellise internetipangateenusega nad kliente endale küll ei võida. See pole hetkel ilmselt ka eesmärk. Eluaseme laenuga süüakse sisse.
Oleks nordea panga teenus kasvõi pool hanza omast, siis oleksin oma rahadega juba seal. -
Koodide leht ei ole mingi Nordea eripära.
Eestis pakub praegu samasugust võimalust ka Sampo ja vanal ajal pakkus seda samuti Hoiupank. -
mis seal vahet on kas ajada Hansa koodikaardilt koodi taga või Nordea koodilehelt?
ei ole oluline ebamugavus vähemalt minu jaoks
pealegi kui Sa Nordea koodide kasutamise järjekorras eksid, siis Sulle antakse teada mitmes kood on vaja sisestada
nagu eespoole Viking mainis on korraliku IT lahenduse pakkumiseks ka vähemalt mõnevõrra kulutada vaja, kust see raha ikka hiljem tagasi võetakse kui kliendi taskust ... -
>mis seal vahet on kas ajada Hansa koodikaardilt koodi taga või Nordea koodilehelt?
Henno ,oled sa Nordea netipanka kasutanud ?
See on naljanumber hansa/yhise (sampot ei tea ) omadega võrreldes. -
Sampol pole väga viga, tõesti, personaalpanganduse puhul ka soodne. Mingit koodilehte seal pole, samasugune kaardike nagu Rootsi pankadel. ainult maksete väljavõttes kajastub mingite koodide jura, peaaegu hieroglüüfirida. Lisaks on neil eelis laenude väljaandmise vähese konservatiivsuse tõttu (Nordea suur puudujääk).
-
lfc
kasutan Nordea Solo Interneti (vms.) koguaeg paraleelselt Hanza.netiga, minu jaoks pole küll erilist vahet kuna kasutan seda ainult kontoseisu vaatamiseks ja maksete tegemiseks, igasugu muude lisavidinate poolest on Hanza.net rikkam küll ... -
Ise olen ammu igasugu koodilehed ja -kaardid unustanud. Hanza neti koodid on mobiilis ja ei mingit muret nende kaartide või lehtede kaasaskandmisega.
Mis puutub eluasemelaenu, siis Hansaga annab teinekord kaubelda küll. Kui viid neile Nordea pakkumise puust ja punaselt ette, siis võid eriti eduka kauplemise puhul saada sama hinna. -
Aga milleks oma närve rikkuda kui on võimalik mõnes teises panga kiiresti laen kätte saada ja lisaks käitutakse nagu väga hea kliendiga, mitte nagu kerjusega
-
hansa EGO intressi küll alla ei anna, 16% ja k6ik, samas myyginaine ei tahtnud lasta telefoni ära panna, käis tungivalt peale.
hanza.net on peaaegu, et normaalne asi, ainult investori sektsioonis ei oska kuidagi nädala fookuse arhiivi leida. hansamehed, valgustage! -
investori avalehelt klikid "Nädala fookus" ja siis vastava sektsiooni all klikid "kõik"
kui sa seda mõtlesid. -
SideKick,
Nädala fookuse all on link "Kõik", seal on alates 12.02.2001-st -
hmm, tänud hindpere ja lfc
mingi hetk ma proovisin samamoodi, kuid sain ainult viimase loo ette... -
Ma koik arvame et kui me antud firmast lahkume siis tuleb veeuputus. Paraku ei ole see paris nii. Hansapank elab yle kui hulk juhtivtootajaid lahkub. Hanza.net-s on palju voimalusi mida mujal ei ole aga sageli vaatavad kliendid ka lihtsalt hinda. Hansa tootajatel on aga kyllalt ajusid et endale teine ja veelgi parem tookoht leida kui see peaks vajalikuks osutuma. Soovin neile koigile edu ja loodan et neil hasti laheb
-
Olen täitsa nõus, et juhtivtöötajate lahkumine Hansapangast ei too kaasa mingeid traagilisi tagajärgi firma jaoks. Küll aga on mulle sügavalt arusaamatu see kiiks inimaju ehituses, mis sunnib kedagi Hansapanga klient olema. 6 krooni Eesti-sisese makse eest, samas kui Ühispangas on see suisa tasuta - eino mai või, lihtsalt ei või. Issand Jumal, sa näed ja ei mürista! No muidugi, taevas selge, ilm külm :-(
Räägitakse et lollusel olevat omadus kontsentreeruda ja teisi enda ligi tõmmata...
Ahjaa, mulle meeldib olla Hansapanga aktsionär!
Disclaimer: kõik, kes avastasid eelpoolmainitud kommentaaris äratundmisrõõmu, teadku, et võimalik sarnasus Hansapanga kliendiga on täiesti juhuslik ja ei oma mingit sügavamat seost! -
Minust sai Hansapanga klient, kui ta Hoiupangaga ühines. Kui aus olla, siis meeldis mulle Hoiupank rohkem. Kuna olen alla 25-aastane, siis on mulle ülekanded tasuta, ilmselt jään Hansapanga kliendiks ka edaspidi, kuna õppelaen vajab maksmist. Kui 25 täis saan, siis liitun lollide klubiga. :)
Lisaks siiski, et Ühises on ülekanded tasuta vaid Saldo+ klientidele.
Alvar - tulevane kiiksuga aju omanik! -
Ühises on ülekanded tõesti tasuta vaid Saldo+ klientidele. Kuid nagu sai mainitud, on raske mitte olla Saldo+ klient, sest kui natukenegi elektroonilisi pangateenuseid kasutada (miks jaurata sularahaga, kui nad tasuta on!), on päris raske kvartalis 45 (kuus keskmiselt 15 siis) pangatehingut (muide, sh kaardimakset!) mitte teha. Tänases Postimehes on muuhulgas ka ära mainitud, et enamik EYP klientidest on Saldo+ kliendid.
Alvar, aga eks ma öelnudki, et mulle meeldib olla Hansapanga aktsionär just tänu lollide klubile :-)
Minu sügav respect, Alvar, eneseiroonia eest, nothing personal, muide, ise ka natuke Hansa klient, aga vähemasti raha liigutan kontolt kontole ja pangast panka ainult mobiiltelefoniga. -
Mõistlik on olla kõikide pankade klient ja igas pangas tarbida neid teenuseid, mis konkreetses pangas soodsaimad on.
-
To Velikij: Igati päri selle aktsionäriks olemise ideega - olen ka (peaaegu alati) Hansapanga klienditeenindajatele öelnud (eriti kui nad mulle vajalike teenuste osutamise järel mingi müügijutuga alustavad), et mulle üldse ei meeldi Hansapanga hinnakiri ja seetõttu ei meeldi mulle ka olla nende klient, aga samas lisanud, et väga mõnus ja rahakotile kosutav on olla Hansapanga aktsionär.
Koodilehtedest: Saksamaal on koodilehed täisti tavaline nähtus, saadetakse aga jälle postiga miski leht kus 20 - 100 koodi peal (sõltuvalt pangast). Aga samas on seal riigisisesed ülekanded tasuta, kuid kogutakse samas kuumaksu. Selline süsteem on väga hea (=kasulik, soodne), kui on vaja palju ülekandeid teha .... -
Minule on EYP Internetipank alati rohkem meeldinud.
Kogu EYP kraami vormistus oli minu jaoks märksa loogilisem ja tajupsyhholoogia kohalt etem.
Samuti häiris mind HP-s ainult numbrilise parooli ja kasutajanime võimalus. Ma ei tea, kas praeguseni on see nii (?), igatahes mulle meeldis yhise keskkond ja jäin seda kasutama. Aga maitse asi. Ja veel minumeelest veel yheksakymnendate lõpul oli HP netipank ka ebaturvalisem, näiteks ei kysinud hanzanet kasutajalt ylekande vormistamisel veelkordselt koodikaardi numbrit. -
Tean omast koguemusest, et see vist ikka nii, et mida esimesena kasutama hakkad, sellega harjud ära ja muud tunduvad "mitte-ikka-nii-head-kui-pragune". Inimene on harjumuste ohver ja ümber harjuda on raske
-
* st praegune
