pank vs väikekaupmees
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas on võimalik rääkida valdkondadest, kus tegutsevad väikeettevõtted enam põhimõtteliselt pangast laenu ei saa? Lihtsalt on tekkinud selline tunne, kui vaadata kasvõi järgmist näidet.
Suhteliselt edukas jaekaubanduse vallas tegutsev väikeettevõte tahtis saada laienemiseks laenu oma kodupangalt. Sealt öeldi, et äriplaan on nõrk. Täpsustamispalve tõi vastuse, et meie analyytik arvas nii, ei enamat. Pöördumine teise panka lõppes omakorda sellega, et te ju teisest pangast küsisite ja ei saanud, meilt ka ei saa. -
Kui oleks minu teha, siis ma põhimõtteliselt ei annaks laenu jaekaubanduses tegutsevatele väikeettevõtetele. Vähemalt enamikule neist. Ja eriti käibevahendite vastu. Ja milleks edukale jaekauplejale üldse laenu vaja on? Tegutsetakse rendipinnal, kreeditoride võlg on üldjuhul varudest suurem, riiuleid jaksab ta vast ise osta. Või kreeditorid ei anna normaalset tähtaega?Kui tegutsetakse omal pinnal, siis on see pigem kinnisvara kui jaekaubandussektor. Selgita pikemini.
-
Vingelt paned, Loowi.
Kui kaupmees tegutseb omal pinnal, siis tegeleb hoopis kinnisvaraäriga.
Oled vast mõne kinnisidee küüsis. -
Pean silmas, et olemas ka muid ärimudeleid kui "kõik rentida".
-
Ja äkki on siis meie pangad ka pigem kinnisvara kui finantssektoris tegutsevad ettevõtted? Kõik ikka ei ole nii must ja valge. Suurte bürookomplekside omanikele muidugi meeldiks, kui ettevõtted pigem neilt rendiksid pinda kui ise ehitaksid. Üldjuhul on pikemas perspektiivis kinnisvara omandamine kasulikum kui rentimine. Loomulikult ei saa aga seda hüve kasutada ettevõtted, kes laiendavad oma tegevust kiiresti (välja arvatud ettevõtted, kes loovad juurde erinevates piirkondades asuvaid üksuseid) või kellel on vaja pidevalt asukohta muuta.
-
To: Pitsat
Nojah, aga kui jaekaupleja tuleb oma pinna peale panka laenu võtma, siis tõenäoliselt satub ta panga sisemise klassifikatsiooni alusel kinnisvarasektorisse, eeldusel, et see kinnisvara on normaalse kvaliteedi ja asukohaga. Ma ei näe selles midagi veidrat, kuna panga risk taandub taolisel juhul pigem kinnisvara väärtusele kui väiksema jaekaupleja tegevuse edukusele. Seda muidugi eeldusel, et pank on piisavalt suur, et omada kvaliteetset turuinfot.
To: Guru
Omamine võib lühemas ja pikemas perspektiivis olla kasulikum ja kahjumlikum kui rentimine, kõik sõltub tingimustest. Ma ei usu, et tänases Eestis oleks ühel või teisel mudelil selge edu kommertspindade sektoris. Lasnamäe korterite puhul küll, aga likviidse ja kvaliteetse pinna osas mitte. See musta ja valgega võrdlemine oli ülekohtune, kuna tegemist oli pelgalt oletusega, mis tundus enda jaoks suhteliselt tõenäoline.
To: Maailmaparandaja
Ma ei saa endiselt aru, misjaoks sul on laenu vaja. Kuna normaalse kinnisvara vastu antakse suhteliselt kergesti, siis selle vastu sul tõenäoliselt siis vaja pole. Kuna edukas väikeettevõte ei tegutse reeglina halva kvaliteediga pindadel, siis tõenäoliselt tegutsed sa rendipinnal. Mulle meenuvad vaid üksikud jaesektorid, kus kreeditorid ei anna piisavalt pikka tähtaega. Seega jääb siis kaks tõenäolist võimalust, et kreeditorid tahavad sult garantiisid mitte laenu (või ei anna muidu korralikku tähtaega) või et sa tahad riiulite vastu laenu, mis üldjuhul kaetakse omakapitalist. -
To: Loowi
Mul on praegu raske üksikasju täpsustada, sest antud juhul pole tegemist minu laenusooviga. Lihtsalt kuulsin. Kuna samalaadseid näiteid tunudb olevat rohkemgi, siis mind lihtsalt huvitas see, kas see on lihtsalt pankade üldine suhtumine - praegu on kaubandus piisavalt riskantne sektor ja väikekaupmees seda enam. Nõutust tekitab see, kui ei-vastus jääb põhjendamata. Mis on pangale olulisem, kas äriplaan või tagatis? Kuigi mingitel koolitus- või samalaadsetel üritustel ütleb panga esindaja, et tagatist vaadatakse kolmandas-neljandas järjekorras, siis panga uksest sisse asutudes on tagatise olemasolu küsimuseks nr 1.
Kinnisvaraäri ja jaekaubandus ongi vist taandumas millegipärast sünonüümideks. Vaadates kasvõi Hansa (kes ise küll peab kaubandust hästi riskantseks) viimaseid suuri laene jaekaubanduse poolele, siis läksidki needki ju kinnisvarasektorisse - Kristiine Keskus sai laienemiseks vist 30-40 milli ja Oberhaus oma 200 milli. Samas rendipindadel tegutsenud Spari keti pankrott tõi Hansale mullu 60 miljonit miinust.
Veel kord alguse juurde - kas väikeettevõtjal on üldse põhjust panga poole pöörduda või ta peab ise vaatama, kuidas hakkama saada. -
Kui väikeettevõte teab täpselt,kuhu ja milleks raha läheb ja põhjendab selle ära.saab ta ka laenu.Tean seda omast käest,kuna olen kolm aastat laenu küsinud ja kreediidikomisjon on sellega ka nõustunud,samas pole mul tagatisi peale kauba.Eelkõige minu puhul vaatab pank ikkagi bilanssi ja eelnevate perioodide kasumiaruandeid.Samas muidugi võin öelda,et kõigil kolmel aastal olen lõpuks ikkagi laenu jätnud välja võtmata,olen omavahenditega hakkama saanud.Mis puudutab maksetähtaegu,siis siin sõltub kõik läbirääkimistest,kui ikka ei anta normaalset tähtaega,siis on viga küsijas,mul on tähtajad igatahes sellised mis mulle sobivad,kuigi mõnega on läbirääkimisi peetud nädalaid.
-
to: maailmaparandaja
Panga ülesanne on optimeerida oodatavat kahjumit, mida arvutatakse valemiga = maksejõuetuse tõenäosus * panga kahjum maksujõetuse korral. Kui klient on piiripealses krediidireitingus ehk pankrotistumise tõenäosus on suur, siis omab tagatis panga jaoks suurt tähendust. Samas on rahatootmise võime määramine pea alati esikohal, kuna seekaudu määratakse reiting.
Tõsiselt viletsaid sektoreid on Eestis üksikuid ning väiksemate ettevõtete korral omavad ettevõtte-spetsiifilised faktorid panga silmis vast rohkem tähendust kui sektorist tulenevad faktorid. Samas pole näiteks alustava väikeettevõtte viletsa tagatise finantseerimine vast tõesti panga mure.
