Riiklik Investeerimisabi
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mõtlesin, et miks ei võiks Riik kompenseerida investeerimispankadele aktsiaturgude languse tõttu saamata jäänud tulu. Või siis vähemalt kinni maksta lossid.
Millest selline mõte? Aga sellest, et näiteks põllumajanduses kompenseeritakse põuakahju. Ja ikalduskahju jne. Ilmastik on kahtlemata põllumajanduses sama tähtis value driver, kui aktsiakursid inv. panganduses. Igas äris peaks riske kontrollima ning minimeerima. Ise näen selliseks võimaluseks näiteks kindlustustust. Farmeritel on võimalik kindlustada nii ärikasum, loodusnähtused jne.
Intrigeeriv küsimus igatahes. Millised on arvamused? -
Investeerimiskindlustust optsioonide näol juba ju pakutaksegi.
-
Tere kõigile.
Intrigeeriv küll. Sellega olen nõus. Aga küsimusi oli tegelikult püstitatud kaks, mis ka täiesti erinevat lähenemist nõuavad.
Alustaks tagantpoolt elik kindlustusest. Et miks ei võiks investeerimispangad oma tegevuse võimalike losside vastu kindlustada? Ma pole kindlustusspets, kuid arvan IMHO, et see peaks täiesti võimalik olema. Iseasi, kas sel mingit mõtet oleks, sest preemiad oleksid nii määratud, et ainuüksi nende tasateenimiseks peaks pank võtma meeletuid riske, mis varem või hiljem Nick Leesoniga lõpeks. Nii et minu meelest teoreetiliselt võimalik, kuid äriliselt täiesti ebatasuv ettevõtmine. Huvi oleks väike ka kindlustusfirma poolt, sest mis mõtet on võtta omale kindlustamiseks kliendi riskid, kes niikuinii peatselt pankrotis lõpetab.
Riigi kompenseerimise küsimine eeldab aga big picture olemasolu (robi, nothing personal :). See eeldab ennekõike ühiskonnas (vähemasti viimase poole sajandi Euroopas) toimuvate protsesside sügavamat mõistmist. Nimelt kuulub CAP (Common Agricultural Policy, maakeeli ÜPP ehk Euoliidu Ühine Põllumajanduspoliitika) alusprintsiipide hulka tõdemus, et põllumajandus kuulub oma põhiolemuselt eriliste tegevusvaldkondade hulka ning tema toetamine on lausa riikideüline kohustus seoses ta spetsiifikaga maaelu ning ökosüsteemi säilitamise koha pealt.
Aga mis head toovad pangad? Ainult halba, nad rikuvad igal pool maailmas linnailmet oma inetute hoonetega (nimesid nimetamata:). -
Inv. kindlustus ja kogu muu tuleb turuosalistel ise muretseda. See ei puuduta mitte ainult inv.panku vaid kõiki investoreid.
Nõus, et põllumaj. toetamine on eriline valdkond, kuid mu point oli see, et ka siin on võimalik kommertslikel alustel opereerida. -
Põllumajandus töötabki teatud määral kommertslikel alustel. Aga me peame väga hoolikalt eristama kultuuriruume. Ei saa võrrelda Eestit ja Argentiinat, Austriat ja USA-d
Kommertslikel alustel põllumajanduse opereerimine ei ole majanduslikult lihtsalt tasuv. Vähemasti mitte väga järsult sinna üle minnes, ehkki, kui sa vihjad MacSharry reformidele ja Agenda 2000, siis teatud mõttes küll.
Või oli sul miskit muud mõttes? -
Idee kui selline on siin foorumites kunagi juba läbi käinud.
Ise lisaksin, et põllumajandusel ja investeerimisel (siinses vaatepunktist lähtudes) on üks väga suur erinevus. Üks tegeleb tootmisega ja teine raha paigutamisega. Tootmine on investeerimise järgmine tsükkel. Ja toetusi/kompenseerimisi ei tehta mitte ainult põllumajandusele vaid ka näiteks lennundusse jne.
Investeerimisega saamata jäänud tulu kompenseerimise tulemusena tekiks teatud valdkonda investeerijatele topeltkompenseerimine. Näiteks investeerid lennundusse, lennufirmal läheb halvasti, aktsia ei tõuse, riik teeb toetusi lennufirmale ja lisaks veel investoritele. Sisuliselt ebavõrdsus, millest siin räägitakse suureneb veelgi. Vahe on ainult, et ühel juhul hoitakse majandusharu elus, investorite toetamisega aga toetataks mitte tootvaid üksusi majanduses. Ma ei ütle, et nad oleksid ebavajalikud, vaid just mittetootvad ja väärtusi mitteloovad (pigem ümberjagavad).
Teisest vaatepunktist lähtudes ongi ikalduskahju korvamine, lennundusfirmade toetamine jne investorite ebaõnne korvamine... raha ju saab investor (läbi firma mida kompenseeritakse).
Kellele on nii tähtis riigilt investeerimis ikalduskahju toetuse saamine, sellele oskaks soovitada, et valige õige majandusharu kuhu investeerida. -
Eks riigid ole teinud nimekirja strateegiliselt olulistest majandusharudest. Ilmselt on põllumajandus eriti põhjapoolsetele riikidele strateegiliselt suurema tähtsusega kui investeerimispangandus.
-
ei taha dialoogi laiendada, kuid point oli, et natuke see, et pole õiglane nõuda ühele tegevusharule lihtsalt toetusi, kui on võimalik saada hakkama ka madalamate kuludega (ntx võiks riik kinni maksta kindlustuspreemia perioodi alguses, mitte kompenseerida kulud lõpus).
Kui see nii oleks, saaks ma arvan küllalt kopsaka rahvamajanduse kokkuhoiu. -
sellisel juhul tõuseksid preemiad mitmekordseks,
aga maaelu on ikkagi elustiil,
ja mis juhtuks siis, kui riik seda ei toetaks ja kõik maa elanikud linnadesse koliks? -
upser, that's a point!
Asi selles, et võitluses linnastumise vastu ja maaelu kui keskkonna kui unikaalse rahvusliku hüve säilitamise nimel on riigid nõus panustama. Kuid milleks panustada investeerimispangandusse? Kui ei meeldi, mine ära, turg tühjaks ei jää.
Maainimeste lahkumine tähendab aga sotsiaalset vapustust. -
selle asemel et investeerimist toetada,
peaks riik loobuma p6llumajanduse toetamisest.
ma sain kokku ohtrate p6llumeestega, ja mis nad rääkisid:
piim olgu sama kallis kui bensiin!
proovides kysida kes seda piima siis ostab.. well..
samas aga kui kysisin "kas oled kasumis?"
oli vastuseks et "jah aga mitte niipalju kui tahaks"
samahästi v6iks ma ju oma sekvenserifirmale ka riiklikku toetust n6uda,
sest eestis pole eriti maailmakuulsaid bände ja igasugu device mis aitab kreatiivsust
vääriks toetamist..
ja seal kus riik midagi jagab on kohe sulid kelmid och liigkasuv6tjad platsis.
sisuliselt jagatakse riigi ehk k6igi raha väheste ehk p6llumeeste/pankurite vahel ära..
abi tuleks anda neile kes seda vajavad,
mitte neile kes sellega harjunud on.
ja yleyldse,
riigi ylesanne ei ole yleval pidamine.
riigi ylesanne on jalule aitamine.
seega stardiabi v6iks anda, toetusi aga mitte.. -
selle asemel et maainimestele peale maksta, tuleks linnainimestel teha elu lihtsalt kalliks.
kui linnas elamine töötamine jne on kallis aga maal on odav, kyll siis rahvas ise läheb ja kolib maale. see on ehk julm lähenemine aga ma t6esti ei tea miks yldse sisi linnasid vaja on kui maaelu nii tähtis on? kas pole see nagu loodusseadus et kuna linn annab efektiivsema elukeskkonna siis koik lahevad linna?
ja kyll pärast jälle kolivad maale.
keda kotib jätkusuutlikkus, andkem isakesel loodusel ise asjad paika panna.. -
linnaelu on juba niigi kallis ja ebamugav. mina tahan küll juba maale tagasi. autoga sõita ei saa, ummik ummiku otsas, parkida kuhugi pole ja kui on siis on sigakallis, ainult betoonkarpe ehitavad juurde. elu või asi :-(
-
aga kui mõelda kui kole on elu näiteks londonis siis läheb tuju jälle heaks seal on veel vähem ruumi inimeste jaoks
-
ja üleüldse ma ei saa aru mx peab pank, ammugi investeerimispank kesklinnas olema, kui mina oleks eesti kunn, ma tõstaks kõik pangad kesklinnast välja. pank peab teenuseid pakkuma üle interneti ja kui ei saa siis pangu ennast põlema või kinni või kuulutagu pankrot välja
lhv võiks võru äärelinnas olla, see oleks tase! korra paari nädala jooksul seminarile võiks ju keegi tallinna sõita :-) -
RIQ, vaidlen vastu,
süüa sa ju tahad, konkurentsi tahad st. et on vaja toetust, kui oleks paar piimatootjat, paar kartulikasvatajat, nad elaksid mõnusalt ilma toetusteta ja ka hinnad oleksid taevas ja kasumid taevas- kuniks lõnamaalased oma odamava kaubaga kohal on.
tähtsaim siiski vast maaelu juures on see, et iive eesti jaoks tuleb enamuses sealt, linnas on muud väärtused, mida sa ka ise suurepäraselt tead. -
upser - kindlustuspreemiad tõuseks mitmekordseks, kui see kindlustus tuleks osta Eesti seltsist. täiesti nõus riq-iga, et ei ole vaja TOETADA vaid JALULE AIDATA.
-
ei ole sinuga nõus robert! põllumeest pole võimalik 21. sajandi euroopas jalule aidata vaid teda tuleb igavesti toetada...mai tea küll kui kaua...vast ehk piirideta maailm lõpetab selle jama ära kus kogu maakeral on üks riik ja üks riigikeel ja usk on igaühe eraasi...aga kuni selle ajani tuleb põllumehi toetada
-
täiest nõus, et jalule aidata, aga kui ei aidata, siis vähemalt toetada.
-
100 krooni investeerijat pole ka võimalik 10 krooniga jalule aidata kuna tehingutasud söövad kõik ära. Point on, et 1 lehma pidajat jäädki toetama, 1000 lehma pidaja elab ise ära.
1 lehma piima ei jätku just paljutele, järelikult peab see lehm väga eksklusiivset piima andma, mida siis M. Jackson ostaks 100 grammi kaupa kõrge hinnaga. -
Mina tean päris mitut põllumeest kelle jaoks ikaldused on kõige kasumlikumaks businessiks. Mitmed maatükid, mis muidu on viletsad ja saaki suurt ei anna võimaldavad seevastu taodelda kõiksugu toetuseid mis kokkuvõttes muudab nende tükkide pidamise heast põllumaast kasumlikumaks. Muide, minu jaoks oli päris huvitav avastus, et kitsetoetus on Eesti riigis suurem kui lapsetoetus...
-
Huvitav, mida Rahvaliidu nimelise tsirkuse peaartistid "THE INCREDIBLE REILJAN BROTHERS" sellest foorumist arvaks... Saaks infarkti?
-
Riiklik ABI - ainult tegijatele ja väetitele,
aga mitte laisklejatele :)
toetused ja summad revideerida suure "vikatiga"
ja vabastada elatusmiinimum maksudest, "masin" !!
p.s. vajadusel peab abistama surijaid 8) suremisel ! (eutanaasia)
ja käed eemale "looduslikust" valikust (sünnitusabi-veregaaside analüsaator)
... -
Tundub, et ma pean veelkord meenutama, et ainus õiglane maksusüsteem oleks 0% üksikisiku tulumaksu. Ja et siis saab korda nii abi kui toetused...
-
0% maksu oleks tegelikult ysna tylikas, siis peaks vist ka tänavavalgustuse teenustasupõhiseks muutma, nii et iga õhtune jalutaja pidevalt sente valgustuspostidesse poetama või sms'e õigesse kohta saatma peaks..
-
tegelikult ei oleks aga see pole selle foorumi teema, see on parteide ja maksude teema. Aga ei saanud ütlemata ka jätta :-)
-
Päris kuum teema kohe. LHV peaks kohe põllumeestest kliente värbama hakkama, kes oma põuakahjud tooksid aktsiaturule. Muidu hakkavad mõnda muud põllumajandusharu veel välja arendama, mis neile tavaline. Hea suhtumise korral saavad siis lisasissetulekut, mis kompenseeriks riigi poolt tulevikus mittemakstava toetuse.
-
Ma siin m6tlen, et kui p6llumeestele kompenseeritakse ikalduskahju.. siis teiste sotsiaalsete prioriteetidega peaks k2ituma samamoodi.
N2iteks noortele naistele peaks maksma iga aasta toetust kui nad ei synnita (ikaldustoetus). Selle t6ttu, et naine sel aastal vilja ei kandnud, kannatab naine ise.. ja kokkuv6ttes kogu yhiskond.
Ja siis peaks veel toetama viljatuid mehi ja naisi, sest yhiskond peab "saatuse sunnil eba6iglaselt" kannatavaid inimesi aitama.
Kysimus on fookuses. Postsotsialistlikust kriisisist v2lja rabelev yhiskond ei saa fokuseeruda oma n6rkade liikmete abistamisele.. . Sotsiaalpoliitikas olen seisukohal, et:
* P6llumajandus on nagu iga teine 2ri. Eesti ei pea v6istlema muude maade (avatud turg!)toetuste ja dumpinguga, sest me peame oma p6llumeestele kehvemate looduslike tingimuste t6ttu maksma veel rohkem kui nt. Kesk-Euroopa riigid. Pealegi pole kogu viljasaagi p6letamine (nagu Euroopas) vastuv6etav ei p6llumehele ega Eesti kodanikule.
* Pension2r peab oma sotsiaaltoetuse allika leidma l2bi oma laste vastava kasvatuse. Mitte keegi meist ei saa loota oma majandusteadmistele ja riskijuhtimisele, kui on endale pesnionifondi loomiseks vaja stabiilselt kasvatada ja s2ilitada oma varasid ebastabiilses muutuvas keskkonnas 50 aastat j2rjest. Targem on prioriteediks seada investeeringud ennast t6estanud kasvallikasse.. inimkapitali (j2rglastesse).
* Eelmise punktiga haakub laste synnitamise ja kasvatamise motivatsioon. Kui laps on sulle parim investeering.. siis esimesel v6imalusel see investeering tehakse ning seda ka hoitakse. Kui sinu lapsed on sinu tulevane sotsiaalne garantii .. siis sa t6stad lapsekasvatamise prioriteedi piisavalt k6rgeks, et mitte j22gitult anduda muule elus pakutavale. (t88, alkohol jms.)
MORAAL on selles, et k6igis kolmes sotsiaalpoliitika vallas p2rsib riigi sekkumine inimeste loomulikku ja sotsiaalselt efektiivset k2itumist.
Inimesed peavad m6istma p6hjuse-tagaj2rje seost. Kui olen midagi valesti teinud - siis langevad osaks mulle kannatused. Mitte nagu praegu, kui olen midagi valesti teinud - siis riik aitab sita seest v2lja. -
Ainuke töö mis toidab on söömine ja sellepärast on suhteliselt mõtetu ja nõme meie põllumeeste kallal ilkuda. Mulle igatahes meeldib süüa eestimaist toitu, pealegi on see tervislikum, sellepärast tuleb eesti põllumees elus hoida ja jälgida pidevalt, et kodumaine põllumajandustoodang moodustaks meie tarbimisvajadusest üle poole. Selleks, et seda tagada peab põllumeestele peale maksma nagu Taavi täiesti õieti märkis. Tulenevalt põllumajandusliku majandustegevuse tsüklilisusest (aastaaegade vastu ei saa) ja võimalikest ühekordsetest olulistest kahjudest (ikaldus) ei ole pääsu ka ikaldustoetustest.
Kellel aga ikkagi ei meeldi see mis põllumehed toodavad, söögu optsioone! -
Toetan igati eelmist kommentaari ja lisan, et seni,kuni saab süüa loomset ja taimset ning looduslikku, säilitus- och konservandivaba toitu ning võid kindelolla et tegemist pole geneetiliselt muundatud toidu või loomse-taimse sünteetikaga jään ikka toetama kodumais põllumajandust/põllumeest. NATO le mõeldud 2% skp'st vähendaksin 0,5% võrra põllumajanduse
ja teise 0.5% võrra sisejulgeoleku otstarbeks... -
Arvan samuti, et täiesti nõme on põllumeeste kallal ilkuda.
Ka põllumees on investor (mitte spekulant) ja ettevõtja ühes isikus. Ta on investeerinud maasse, põllutöö vahenditesse jne. Paljud neist on ka teisi suuremaid investoreid kaasanud oma ettevõtmistesse (panku laenude näol jne), kes samuti saavad oma osa toetusest, kuna põllumehe pankrotti mineku korral läheks antud laenud lihtsalt hapuks.
Tegelikult ju juba makstakse halbade investeeringute peale toetust. Tingimuseks on ainult, et investeeritaks riigile strateegiliselt tähtsasse alasse. Ja kui halvasti läheb siis makstakse toetust, et investor/ettevõtja mõnda tulusamasse kohta ei läheks. -
reinvein, kes keelab p6llumeestel raha kokku panna ja asutada spetsiaalselt eesti tooteid (postimyygis) myyv ettev6te? kui neile ei meeldi et viljakilo on 1.70 ning leib 9 eeku
(aga 10 aasta tagasi oli viljakilo=leivakilo hinnaga) siis tehku vertikaalset integratsiooni!
minuteada nad seda juba proovivadki..
häda on selles et nad tahavad et neile makstaks selle eest mis neile teha meeldib, samas kui teised peavad nautima seda mille eest neile makstakse. kui ärimees on vaheltkasuv6tja siis järelikult tuleb asi ise teha. aga ei - valitsus on syydi ja peab ärikat karistama.
kysimus pole et p6llumehed on pahad.. Hetkel meenutavad p6llumehed oma olemusega juba niggasid keda igalpool rassistlikult koheldakse v6i juute, kellele k6ik liiga teevad.
aus6na, mu oma suguv6sa on k6ik enamvähem p6lluharijad olnud, ja töökamaid ning kohusetundlikumaid inimesi kui p6llumehed annab otsida! linnavurled ei saa lähedalegi..
kuid kysimus on turu moonutamises. bning selles et paljud inimesed lähevad kurjale teele kui tasuta pakutakse raha, näiteks toetuste kurjasti ärakasutamine.. yks tuttav p6llumes pakkus välja et toetused oleks suured, kuid iga pettuse eest v6etaks toetuse v6imalus kogu eluks ära!
kas p6llumees tahab p6ldu harida v6i ära elada? enamus tahab ära elada aga pole raha.
siis milleks toetada rahva raha raiskamist kui voiks otse maksta p6llukatele pöllumaatustoetust?
mask,
oled sa ikka nii kindel et eesti toiduaine on parem kui ukraina oma?
kysimus on lihtsalt selles et on n6udlus ja pakkumine. kui sulle niiväga meeldib osat eestimaist, siis palun, ole n6us ostma leiba 25 eekuga päts. eestis on aga palju vaeseid inimesi kellel see yle j6u käib, kas need vaesed on ka p6llumehed? v6i töölisklass?
ainus p6hjus miks peaks p6llumajandust elus hoidma on strateegiline, kuid kui juba hetkel ostetakse 70% leivavilja sisse, siis mis te arvate, kas kriisi tulles me ikkagi nälga ei jää?
lihtsalt see kindlustus halbade aegade jaoks läheb natuke kalliks!
me maksame p6llumeestele toetusi et nad välismaalt ostaks seemet, masinaid, väetist..
ainus mis eestimaine on muld (mis teadyupärast on sitt halvas m6ttes v6rreldes mustmullaga)
ning tööj6ud (mida maapiirkondades on palju ja kes joob pidevalt).
st probleem pole p6llumajandus, probleem on maaelanikkonna toimetulek,
mille lahenduses nähakse p6llumajandust, mis aga kurnab niigi nii riigi eelarvet ,
väliskaubandusbilanssi (arvatavasti mitte palju) kui ka eesti rahvast yldiselt, soodustades korruptsiooni ning raiskamist.
söömine ja raha jagamine on kaks eri asja.
p6llumajandus on sama hea demagoogia kui töölisklass.
aga eesti natoga liitumine on m6ttetus.
eriti see 2%skt'st. fuk, euroopa sureb enivei usa kaitsekulutuste all ära,
l6pp m6te on pingutada siis.. ostame yhe nuki miljardi eest ja suuname moskvale :)
pole muud jama vajagi.. ;) -
riq,
vaidlen ühe koha pealt tuliselt vastu,
Põllumajandust pidi strateegilistel põhjustel elus hoidma 50 aastat tagasi. siis kui kõik veel teist maailmasõda värskelt mäletasid. tänapäeva globaliseruvas maailmas on see muutunud ajalooks ja ei ole enam üldse mitte mingi põhjus.
eesti natoga liitumine ja kaitsekulutused on poliitiline mäng, ei muud. who cares, kas eesti kaitsekulud on 2 või 20% eesti skt on 0,1% euroliidu omast, see on nii väike number, et keegi ei teagi täpselt kui väike :-)
küssa selles, et näidata maailmale, me püüame samamoodi kui teisedki. muud mõtet pole. muu on bullshit
aga välispoliitiliselt teisiti ei saa -
riq,
saan su tulisusest aru...ma ei kirjutanud kusagil, et eesti oma on parem. Kirjutasin et ma vähe,alt tean, millele veel tänasel päeval võin toetuda. Ka ukraina omal pole midagi viga, kui see just Ternobõli piirkonna ja allatuule aladelt ei pärine...
Nõudlus ja pakkumine on selle jaoks kes ise käsi mullas ei kõpitse....OK lõpetame toetamise, aga siis suureneb see (lootusetult looytuse kaotanud) vaeste hulk veelgi enam,kes pole suuteline isegi mitte tänast 7-8 eek maksvat leivapätsi ostma. Ja surmkindel,et sotsiaalabi ületab olulisemalt tänased põllumajandustoetused. Aga see on paljas majanduslik külg,mida kõikon varmad "spetsialistidena" ja rahasse arvestatult hindama. Minu jaoks aga tähendaks see
lisaks veel kuritegevuse kasvu, hariduse taseme langust jne. -
mask,
sinu poolt toodu on oluline, kuid rõhutaksin ikkagi veel lisaks ka maaelu kui omaette väärtust, keskkonna säilitamise olulisust, urbaniseerumisega kaasnevaid probleeme. Ja siis tulevadki kuritegevus jms -
Ps.Lugesin tänast (või oli see eil'ne) Äripäeva arvamuste leheküljel olevat artiklit "Eesti-Läti piir lahti!" Seal võib samasuguseid sinisilmseid avaldusi lugeda a'la piiride kaotamine tõstaks majandust, eriti kui kaotaks tollid... Ja slline avaldus tõsiselt võetavalt äriinimeselt...Jesus---kogu artikkel kubiseb ebatäpsustest ja fakti vigadestning demagoogiast...
-
pole m6tet teha tööd, mille tulemusel pole m6tet
demokraatia väljendab rahva tahet, st demokraatliku riigi valitsus peaks tegema teoreetiliselt seda mida rahvas tahab. valitsus väidab et on vaja maelu elus hoida, kuid kas seda rahvas tahab? ojaa! tahavad kyll! aga t6elise tahte saab teada läbi raha - kui rahvas tahab et maaelu oleks okei, siis maksku selle eest! kahtlen et nad n6us on (linnaelanikud siis).
seega kui ei taheta las sureb maalu välja, kui tahetakse siis makstagu sellega et linans elamine läheb kalliks ja vaesemad yhiskonnakihid kolivad maale.. mis viib selleni et maal vaesus kasvab linnas rikkus kontsentreerub, linans kasvab kuritegevus, rikkad kolivad maale..
see on keeruline, aga see-eest m6nus :)
mask, minu point oli nagu see et milleks maksta vaesele miljoneid, et ta omale traktoreid välismaalt ostaks, kui v6iks maksta 10keeku kuus, ja elaks ilma traktoriteta.. jääks aega yle lapsi teha ja kasvatda näiteks hoopis..
l6pp m6te on kilplase tööd teha ja toota teravilja mis värvi pärast leiva sisse ei sobi :)
tuletagem meelde, siit foorumsit lugesin, et kitsetoetus on eestis suurem kui lapsetoetus!
yldse v6iks nii teha et annaks p6llumeestele 10 milli per kärss ja ytleks et see raha on yleminekuks muule alale. ja ei yhtki toetust peale seda. 10 milli eest saab kasv6i pisikese tootmise pysti panna, v6i elu l6puni novelle kirjutada och lapsed pealinnas ära harima..
m6elge kui idiootne oleks näiteks heh heh, ryytli toetus ehk sisi m66gavendadele maksatkse peale 21 sajandil et nad ikka oma v6itluskunsti ära ei unustaks ja pidevalt harjutaks..
sama absurd on maksta kalli hinnaga **** tootmise eest.
sry, ma ei taha p6llumehi maha teha aga realiteet on see et eestis on kliima ikka kehvem ja p6llumajanduses on l6unapoolsetel suur eelis. me ei peaks seda rahas kinni maksma.
seda enam et riske on koikidel elualadel.. ja alati leiab ka vabanduse miks see on tähtsam kui teine.
aga selles olete siis ikkagi n6us minuga, et probleemiks pole p6llumajandus, probleemiks on reginaalpoliitika ehk maakeeli et maakohtades pole peale p6llumajanduse mitte millegi muuga tegeleda ning kuna inimene vajab tegevust et mitte hukka minna on vaja seal toetada tegevust mis siis juhtub olema p6llumajandus..
ja j6uame jalle kapitalismi paradoksi juurde - kapitalism peaks ju koik asjad reguleerima koige paremaks ja effektiivsemaks, seega ka maaelu valjasuremine ning kuritegevuse kasv och joomarlus on effektiivsus.
siin peakski riik sekkuma ja milel muuga kui maksudega. ja kui see toob kaasa ebaeffektiivsuse suurenemise, kuna tootmine on mujal kui tallinnas - let it be!
räige laksumaks peale harjumaal, tallinnas ja tartus, ja sinna kuhu vaja inimesi och tööstust och raha och elu, sinna siis maksuvabastused jms. kyll siis kapitalism ka sinna kolib.
a muidu on eesti hetkel nagu enamus naisi - tahavad palju saada kike korraga ja avstu ei anna midagi. ja sisi s6imavad et mehed on sead. nagu nad p6llumajandusest teaks ;)
aeg oleks lopetada poliitiline möla maalu strateegilisest tähtsusest, reginaalpoliitika probleemidest ja kordki midagi ära teha. kui läheb nihu siis tehakse uuesti. nii v6ibki mölisema jääda.
kohalikud omavalitsused.. miskoht see ida virumaal oli kus yks kandidaat oli ainult???
keda kotib? pumpame aga raha sisse et rohkem tarbitaks?
keegi v6iks nagu p6llumeeste endi käest ka kysida et kumma nad valiks, kas 10 milli
v6i igaastased toetused ja palju jama. muidugi EUga liitudes saab need rahad EU'st..
aga kas meil yldse sinna vaja astuda on..
teemast muidugi mööda läinud,
aga jutu l6puks v6iks öelda et igasugune jätkuv toetus on n6me.
tuleb yks kord toetada et jalad alla saaks ja kui ei v6ta jalgu alla mullikas siis huntidele..
nii jäävad ellu vaid eluj6ulised tootmised ja ka maakohad.
ja see et ma nii julmalt m6tlen ei tahenda et ma oleks paha v6i ylbe inimene.
lihtsalt närvi ajab see raiskamine ja möla :( -
Me ei saa n6uda riigi toetust, et trykkalid kasutaksid gutenbergi masinat.
Me ei saa n6uda riigi toetust, et tehased toodaksid lampidel t88tavaid arvuteid.
Aga ometi m6ned arvavad et me saame n6uda riigilt toetust talupidajatele, et need tegeleksid potip6llundusega!
Nagu k6ik t88stusharud, on ka p6llumajandus vahepeal edasi arenenud. Lihtsalt selle p2rast vananenud p6llumajandusstruktuure elus hoida, et "sotsiaalset tasakaalu s2ilitada" on nonsenss. See on halb ju eelk6ige P6LLUMEESTELE ENDILE. Pidurdades toetusrahadega nende kohastumist turumajandusega rikub riik ka turu tasakaalu.
Tehnika areng on pidevalt häda ja õnnetust kaasa toonud. Gutenberg jättis omal ajal tööta tuhanded mungad. Ludiidid lõhkusid ja hävitasid manufaktuuride masinaid kuidas jõudsid, oleks ehk aeg nendest 6ppetundidest 6ppust v6tta.
N6ustun, et maaelu on omaette v22rtust, aga selliste asjade s2ilitamiseks on meil koduloomuuseumid.
N6ustun et keskkonna s2ilitamine on oluline, aga seda ei saa j6uga kedagi kinni makstes v6i karistades.
N6ustun et urbaniseerumisega kaasnevad probleemid, aga arenguloogikat ei saa kunstlikult pidurdada. Kyll inimesed tagasi maale l2hevad.. kui linna elukvaliteet maa omast halvemaks muutub. -
Toiduainete tarbimisel tuleks arvestada ka nende tervislikku aspekti st. soovitavalt tuleks tarbida elukoha läheduses st. kuni 200 km kasvatatud saadusi. Igasugust Lõunamaa soga sisse ajades ei jõuta pärast ära imestada et kust küll need haiguse ja madal elujõud tulevad.
-
Kui jutt juba toetustelt regionaalpoliitikale kaldus siis tekkis mul mõte, et ka siin toimub omamoodi 'nähtamatu käe' abil iseregulatsioon. Mida rohkem on Tallinnal pappi, seda rohekm on kõiksugu sulisid kes seda pappi linnavalitsusest laiali kannavad. Mida rohkem maksumaksja raha linnas ära varastatakse/raisatakse, seda rohkem on neid maksumaksjaid kellel ükskord küllalt saab ja kes mujale kolivad:-)
-
See toetusteasi minumeelest palju lihtsam kui eelkirjeldatu.
On üldteada fakt, et maa-inimesed on aktiivsemad valijad, maal on valimised nagu tivoli tuuri külaskäik, atraktsioon, muud meelelahutust töö kõvale pakutakse vähe. Kuna maa-inimestest valijate hulk on suurem .
Näiteks meil on riigikogus ainuüksi vist 12 põllumeest aga minuteada pole ühtki investeerimispankurit.
Vot kui terase ja söetöösturite ühendustest EL tekitama hakati ütlesid sealsed põllumehed läbi oma esindajate, et kui te EL eelarvest poolt meie ei anna ei tule ka mingit EL-i. Nii oligi CAP alused paika pandud ja proovi sa neid nüüd murda.
Mitu aastat on räägitud ja edasi lükatud CAP reformi ?
Mingit sisulist reformi ei tulegi, tuleb nö pehme maandumine, raha antakse samamoodi edasi ainult teise nime all enne põllumajandustoetus (so tootmis või ka tootjahinna toetus) nüüd (põllumajandus)keskkonna toetus. Linnainimene tahab ju ka et oleks beautiful landscape.
Et mis ma siis öelda tahtsin
palju kisa, vähe villa
vähe kisa, villa üldsegi mitte -
Väga meeldivalt asjalikud on olnud viimased, eriti tänased sõnavõtud siin. Julgeks aga ka lõuad korra lahti teha ning kõrvale riputada ühe, minu arutsi potipõllundusest veel ressursseraiskavama ala, mida aga meite armas riik ihu ja hingega toetama kipub.
Räägin põlevkivienergeetikast. Ala, mille kasutegur on karjuvalt madal, püsikulud hirmsuured, infrastruktuur ja kogu tehnoloogia vajavad miljardeid, et mitte kokku variseda. Ja seda püütakse elus hoida lootuses, et Ida-Viru niigi habras sotsiaalne olukord hoopis katastroofiks ei pööraks. Kuid mis hinnaga? Lastakse korstnasse fossiilset maavara, millest tulevuiku keemiatööstus mõistlike investeeringute ja know-how arenduse korral sootuks väärtuslikuma olluse suudaks välja pigistada.
Mulle meeldiks siin miski resoluutsem ja valusam tee, ehkki ei pretendeeri mingi spetsialist olema. Lihtsalt ütlen. -
Riq,
Muidu ajad vahest päris mõistlikku juttu aga nüüd paned küll ebamõistlikku.
Tahad rakendada meie põllumajandussektori suhtes täielikku vabaturumajandust, aga see pole võimalik. Ei ole võimalik sellise avatud turu puhul, nagu Eestis on ühes poti nurgas keeta teistsugust suppi kui ülejäänud potis, ehk doteeritud põllumajandusega riikides. See viib kahtlematult meie põllumajandussektori marginaliseerumisele ja tõepoolest säiliks ka turg kallitele kodumaistele toiduainetele, kuid see oleks kordades väiksem ja kättesaadav ainult väga jõukatele kodanikele.
Täna maadleb Eesti väliskaubanduse suure defitsiidiga. Mis juhtub aga defitsiidiga siis kui me peame veelgi suuremates kogustes sisse ostma toiduaineid ja nagu soovitatud ka elektrienergiat? See oleks Eesti riigile majanduslikult talumatu, lisaks mööda Eestit ringi liikuvad töötute põllumeeste, kaevurite ja energeetikute hordid, kes ellujäämise nimel varastavad ja röövivad.
Kaitsekulutustest nii palju, et kui me ei toida oma sõdureid, peame toitma võõraid sõdureid. Kes kindlasti saabuvad siia eelpool mainitud stsenaariumi korral kaasmaalasi aitama. -
reinvein,
palju siis tegelikult ikka eestlaste toidulauale eesti aineid tuleb?
oled ehk kursis et eesti rukis ei k6lba leiva jaoks, eesti linnas ei k6lba 6lle jaoks..
isegi rakvere lihakombinaat veab liha sisse..
kas seda solki mis kunagi saku pruulis seda inimesed ostaks 6lle pähe?
me vaidleme siin kahtlasel pinnal - spekuleerides.
huvitav oleks teada palju siis p6llumehed toodavd palju neile makstakse ja
pallju nende toodangust ka eestis tarbitakse.
mina räägin seda et toetuste asemel tööd teha voiks maksta selle eest et nad midagi ei tee :)
PS! ma isiklikult pole leiba söönud juba mitu aastat.. -
riq, see on sügavalt kurb, et sa pole mitu aastat leiba söönud. Mina kavatsen edaspidigi süüa. Euroopast seda ei tooda. Üldiselt on mu kõige suurem õnnetus üle lahe minnes, et normaalset rukkileiba pead siit kotiga kaasa vedama
ja selle solgi järel, mida saku kunagi pruulis, seisid inimesed sabas ja mitte vähe
ja see et rakvere veab toorainet sisse, aga kes seda ei tee, ..pärast seda ei taha enam vorsti süüa kui tead mida sinna sisse pannakse
ja kui oled kursis maailma asjdega, siis tead, et teraviljakasvatuse doteerimine on out, et doteeritakse hoopis mõnusamaid asju nagu mahepõllumajandus ja metsamarjade kasvatamine mis cool on -
Vend RIQ! 2 esimeses artiklis oli tunda kyll progressi kuid lypp lyks jylle kyest yra. Kahjuks see jyybki niimoodi olema kuna optsiooni buldooseri vigade parandus on ikka veel tegemata.
Mytle nyyd ka natuke kui sa annad igale talunikule 10 mio EEK-i korraga ca 300-500 * 10 mio korraga EESTI majandusse. Pkun vylja , et pyts leiba vyib hakata maksma 7 EEK asemel myned sajad. Ma tean ,et sina leiba ei syy kuid mina ja vend VELJIKI syyme. Vennas- kui sa tahad whole picturet nyha siis pead vigade paranduse yra tegema!
pyllumehed peavad ennast eelkyige ise toetama. Nyiteks soetades omale kindlustuse. Alles siis kui turul pole selliste kindlustuste pakkujaid peaks riik vahele astuma ja seda pakkuma. Sa pead hakkama oma riski hindama ja vastavalt premiumi maksma.
Raskesti teenitud raha ei saa lihtsalt tuulde loopida. Samuti eespool toodud LEIVA nyitena vyib see osutuda purustavana kogu EESTI ekonoomikale ei yhiskonnale. -
lugege seda kirjutist !!!
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=4273392
... -
Analoogset toetust põllumajandusliku ikaldustoetusega makstakse Saksa riigi poolt MobilComile. Investorid lõikasid sellest 3 kordse aktsiahinna tõusu näol päris korralikult. Nii et sisuliselt on ikaldustoetuse näol tegemist "riikliku investeerimisabiga".
-
Valaks pisut veel õli tulle...
Nimelt on mu meelest häbiväärselt vähe räägitud sellisest silmapiiril kollitavast paranähtusest nagu EL tootmiskvoodid. Sisulises plaanis tähendab see, et päeval X fikseeritakse ära, palju sa näiteks piima toodad ja edaspidi sa rohkem toota lihtsalt EI TOHI. Trahvi saad kvoodi ületamise eest ja mitte vähe.
Sisu: tootlikumaks ei saa sinu ettevõte kunagi - kuna top line on piiratud. Kulude piiramisega pole veel keegi rikkaks saanud.
Asjal võib olla mingi point näiteks Soomes, kus suurema osa top line'st moodustab nagunii subsiidium (kuna seda jagatakse seal toodetud ühiku kohta ning maksumaksjal saaks muidu papp pärios otsa), aga Eestis kui kogu põhjapoolkera ainsas enam-vähem turumajanduslikus põllumajandussektoris on see asi mu meelest täielik absurd.
Ainus lootuskiir on selles, et post-sotsialistlikus ühiskonnas karastunud kodanikud leiavad võimalusi, kuidas EL bürokraate tillist tõmmata ning kvootidest mööda susserdada. Raha on seal ilmselt rohkem võimalik teha kui investeerimispanganduses :) -
See autor räägib ammutuntud t6de seal delfis, ilmsete vihjetega RP'le :)
Lisaks pingutab keskkonnaga yle. Mis T6nisesse puutub, siis isiklikult
idee siduda riigi edu SKP'ga on sama mis siduda progeja edu toodetud
koodiridadega - kvantiteediga kvaliteeti ei lapi!
SKP ei m66da tulu, pigem toodetud väärtust väljendatuna rahas.
Seega ei saagi by definition m66ta SKPga seda mida artikli autor tahtis.
aga jutul on sisu, kuid selle yle vaieldakse juba ammu.
kusjuures tulen jalle tagasi oma lemmikteema juurde - inimesed on nii ametis asjade "6igesti" tegemisega et unustavad ära eesmärgi - nagu poliitikud arvavad et poliitikat peabki nii tegema (ehk et peab ajama moosijuttu ja tegema kokkuleppeid) selle asemel et keskenduda riigi heaolu kasvule.
tuleme välja vana jama juurde - puuduvad prioriteedid. kuid kes paneks paika prioriteedid? demokraatia ei suuda seda teha - prioriteediks on siis k6ik!
m6elge maailma, kus inimene 18a vanaks saades saab ise valida riigi kus elab, selle alusel mis printsiibil riik töötab. m6nus kui ma saaks ka endlae riigi mille p6him6tteid saaks paika panna. igatahes poleks seal kohta asjale ennem tuntud kui poliitikale ega ka maruökoloogilisusele.
k6ik jutud l6pevad sellega et inimene on maailma moonutanud värdjaks kes enam pysti pysida ei suuda. kui loodus lahendas värdjate probleemi eluea piiramise ning laste synniga, siis miks mitte teha revolutsioon, tappa vana maailm ja ehhe, läbi anarhia minna näiteks uuele tasemele.. ainult mitte spirituaalsele.
tegelikult ma väsin juba nende samade juttude kirjutamisest :)
aga kas Te ei leia, et ehki siin foorumites on palju probleeme erinevate teemade all lahatud, siis p6hjuseks kipub neil k6igil olema ikkagi miski showoff ja wannabe ja teemeniinaguteised ja traditsioonid ja egoismil och demokraatial och vähemuste arvestamisel p6hinev völtsmaailmapilt?
yhes6naga, nagu hukkaläinud firmas, inimesed käivad tööl, mitte ei tee tööd?
aga mis siis Teie arust peaks olema prioriteedid
mille alusel panna paika elu riigis m6jutavad otsused?
