LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Mida teeb Eesti Pank?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • ÄPO's uudis, et EP kavandab homme pressikonverentsi kus avaldatakse kas ja mida kavatsetakse teha majanduse jahutamiseks. See on juba ka muudes foorumides olnud teema, kuid moment võimaldab huvitavat ennustusvõistlust.
    Isiklikult pakuks, et ei tehta midagi (tõenäosus 80%) või kehtestatakse mingit tüüpi finantseerimisele kindel provisjonide (eeldatava laenukahjumi) suurus või suurendatakse kapitaliadekvaatsuse arvestuses laenude riskimäära, eesmärgiga sundida panku laenuintressi tõstmisele. Tõenäoliselt see ei aita, kuna konkurentsivõitluses ollakse juba praegu valmis väiksemateks kasumiteks so madalamaks intressiks.
  • jah, kui nad tõesti tahavad midagi ette võtta, siis või tõesti olla et midagi sellist nagu yaagu pakutav.

    Kapitaliadekvaatsuse määra tõstmise mõju oleks minu arust selgelt ebasümmeetrilise mõjuga erinevate turuosaliste suhtes (ja see on juba niigi suhteliselt kõrge), kohustusliku reservi nõude tõstmisel oleks minu arust kaheldava väärtusega tagajärjed (täidetakse välisraha täiendava sisselaenamisega?).

    Ja siis on muidugi ka veel see variant et esialgu üritatakse veel üksnes vihjata, et vaadake ette või muidu. Mis oleks minuarust kõige mõistlikum lahendus. Veel pole kadunud lootus, et välisnõudlus saab tasapisi jalad alla ja tarbimisbuum vaibub selle taustal. Kui vaadata muu maailma järgmise aasta ootused, siis on need hulga vähem roosilised kui kuus kuud tagasi, kuid siiski paremad kui käesoleva aasta omad. Kes oleme meie, et teada paremini? Mille alusel? Ja KES vastutab, kui meie "oma iseseisev rahapoliitika", mida meil tegelikult pole, peaks olema teinud valed eeldused järgmise aasta väliskeskkonna kohta? Seda meest tahaks mina näha.

  • Ennustus läks puusse - EP on valitsuse ära rääkinud hoiuste väljaviimiseks kommertspankadest ... let's see
  • See üks miljard omab ilmselt tühist mõju aga kas keegi teab midagi lähemalt rääkida nendest muudest sammudest millega laenamist tahetakse pidurdada?
  • EP otsusest saab vaene maa-inimene nüüd kindlasti õhtuste TV uudiste ja homsete ajalehtede põhjal nii aru, et varsti võtab pank magnet/ego tema käest ära ja kuni ta seda veel teinud ei ole tormab kohe suure tuhinaga ostma, mistõttu laenu arvelt tarbimine suureneb veelgi :-))
  • ...
    tegelikult tädi maali võiks tunda paanikat, kui
    riik ei usalda kommertspanku, miks peaks temagi??

    seega võiks juhtuda suurem raha väljavool pangast !!!
    ... ja suure doominoefekti korral juhtub ? .... ? (ch 11 !!)
  • Milline on antud uudise mõju eesti turule---täna nagu eriti ei mõjutanud, aga homme?
  • 1 miljard krooni pankadest välja viia on sama, kui Bill Gates müüks 10 000 Microsofti aktsiat

    faktina põnev aga reaalses elus oleks tulemus küsitav!
  • Võin lahjat mürki võtta selle peale, et ülalpool komminud M6rukamm ei jaga makrost tilkagi.
    Aga vastupidise tõestamiseks oleks tore näha arutlust teemal, millise statement'i, millisel kuupäeval, millistele uudistele ja avaldatud statistilisele materjalile tuginedes oleks pidanud Eesti Pank tegema, et ei oleks siia rubriiki sattunud kommentaari "late as always". Ja et asi vürtsikam veidi oleks, siis kohe sinna sappa võiks lisada näidise sellest, millise kommi oleks M6rukamm nende teistsuguste asjaolude korral üles riputanud (icc).
  • EP-l ei tasuks eriti tõmmelda, avatud majandus ja valuutakomitee tegelevad ise majanduse ülekuumenemise raviga. Majanduskasvu ja siseturu kasvu aga ongi Eestile vaja, kuidas muidu me Euroopale järgi jõuame.
  • Lypuks sai see siis nyyd tehtud. yripyeva pildi pyhjal otsustades istusid mitu EESTI majanduse juhti yhise laua taga and OPENED A BOOK ehk AVATUD RAAMATU NYOL!

    Kusjuures arvan et baltikumis kui ka endisese NL maadest vyib see olla ESIMENE selletaoline esinemine. Vyga positiivne!

    Samuti avaldas ka muljet EESTI pl artikli pyhjal nende meeste eri arvamused. That what creates the markets.

    Isiklikult arvan et sellised kohtumised peaks toimuma vyhemalt kord kuus ning laud peaks olema suurem kus on esindatud veel kaubandus tyystus koda, vyike yride yhendus ja ametyhing. Ega ei saa yle ka poliitilsest esindusest.

    Vend KRAFT hoidis Yripyeva pildi peal kyll pead kinni kuid selles pole midagi paha kuna MARKETS ARE HARD! hehe

  • qido,

    sinu kurvastuseks pean möönma, et ülalpoolmainitet mõrukamm on läbinud makroökonoomika kursuse EW haridusministeeriumis akrediteeritud õppekava kohaselt ja saanud antud õppeaines positiivse hinde. nii et tilka ta ikka jagab!

    igaüks on natu rohkem karu või pull kui teine ja eks keskpanga pisikesed sammukesed sunni siis ka kõiki neid kas kiitma või kritiseerima. mõrukammil on meeles lihtsalt 1997 ja eks sealt teatav analoogia ju paistab.
  • Naljakas see EP. Eestis oleks nagu currency board, aga EP mangib siin suurt monetary policy tegijat.
  • Naljakas see EP. Eestis oleks nagu currency board, aga EP mangib siin suurt monetary policy tegijat.
  • EP teeb seda mida ta teha saab. Eks tema käed ole loomulikult lühikesed, aga arvestades eesti majanduse pankade-, mitte börsikesksust, saab ka nende pisikeste ja piiratud vahenditega päris palju ära teha.
    Mitte et see pisiraha välismaale viimise otsus nüüd väga oluline oleks olnud, aga abiks ikka. Ka üks on lahinguväljal sõdur.
  • puht poliitiliselt oleks raske olnud öelda, et paneme 1 miljard reservfondi ehk siis viime Deustche banka aga kui jutt käis sellest, et võtame 1 miljardi eesti pankadest välja ja paneme keskpanka (mis tegelikult paneb samuiti selle raha välismaale), siis maigutasid poliitikud ainult suud ...
    saan ma õieti aru?
  • Õige viies. Tegelikult olekski EP ainus võimalus midagi reaalset teha see kui suudetaks see miljard valimiseelsest populistlikust kulutamisest päästa. Jutt ühe miljardi abil (välis)pankade laenamist piirata on halenaljakas, kuid ilmselt piisav poliitiliselt korrektse suitsukatte tegemiseks.
  • Ma ei saa üldse aru mis see jutt siin Eesti Panga ümber käib, ega see panga raha ei ole mida kommertspankedest välja võetakse. Ikka valitsuse raha.
    Ju valitsus oli lõpuks see kes otsustas raha kommertspankadest välja viia ja Eesti Panka panna, a millegipärast kõik räägivad et näe Eesti Pank sekkus.
  • Huvitav, kaua see valitsuse raha EPs kestab. Valimiste eel peaks ju nagu selle ära kulutama. Kui kauaks valitsus hoiustab? Kui raha läheb EP avatavale riigi arvelduskontole, saab riik seda edasi tarbida. Kui eesmärgiks oli vähendada pankade rahaloomist, siis see ei tööta. Kommenrtspangad andsid olukorrale hinnagu - probleeme pole, asendame riigi raha omanikpankadelt laenatava ressursiga. Teoreetiliselt võib koguni sel teel tarbitav summa suureneda - kui valitsus saab EPs raha tarbida ja pangad taas edasi laenata välisressursi arvel.
  • Reaalne käik oleks olnud loobuda lisaeelarvest ja suunata selgelt üle jäävad summad stabilisatsioonireservi.

    See oleks olnud ainus selge, lihtne ja aus samm.

    Aga või sul siis enne valimisi seda julgust, mõtle, Kapa-Kohilas sai jälle üks koolimaja katus ära lapitud...
  • MOODY'S REPORTS: ESTONIAN BANKS' POSITIVE OUTLOOK REFLECTS STRONG FINANCIAL PERFORMANCE AND ECONOMIC GROWTH

    http://www.moodys.com/moodys/cust/research/babylon/Release/Rating%20Action/noncategorized_number/2001500000395978.asp?namedEntity=Rating+Action
  • Homme speed-dating EP juhtkonnaga

    Vallalised pintsaklipslased otsivad kaaslasi samas üritades tõestada institutsiooni (ja luksuslike juurdeehituste) vajalikkust.
  • Lipstok: väliskeskkonna halvenemist oli raske ette näha
    http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=cd6eb881-351c-4c28-aa71-e939d68a0975&ref=rss

    Käibki väliskeskkonna süüdistamine. Ei olnud minu meelest raske ette näha, väga palju märke on näidanud juba mõnda aega väliskeskkonna halvenemisele. Kui seda ei näinud, siis oli töö puudulik.

    Eks kõik eksivad, see on loomulik, kuid peaks julgust olema ka vigu tunnistada, mitte hakata näpuga ma-ei-tea-mille peale näitama.
  • täiesti lapse vabandus et oli raske ette näha ja väliskeskond halveneb veelgi kui te oma mõtetuid seadusi vastu võtate ...praegu peaksid ikka riik investeringutelt makse vähendama et asi natukenegi paremaks saada.....
  • Eesti Panga töötajad käivad oma ametikrediitkaartidega spordipoodides, maksavad nädalavahetuste öödel tehtud Tulika takso arveid, võtavad välja sularaha jne
  • Küpsusele viitab samuti see esimesena kättejuhtuv kaitsekilp "aga üks suur poiss tegi ka". s.t. IMF
  • 26.04.2011 Toimus Eesti Panga nõukogu koosolek

    Teisipäeval toimunud korralisel koosolekul ei kinnitanud Eesti Panga nõukogu asepresidendi kandidaate Rein Minkat ja Märten Rossi uueks ametiajaks. Nõukogu langetas otsuse salajasel hääletusel, otsus polnud konsensuslik.

    Lisaks kinnitas nõukogu Eesti Panga 2010. aasta aastaaruande, mille juures avaldas tunnustust sujuva ja eduka eurole ülemineku eest. Nõukogu võttis arvesse auditoorfirma ASi Ernst & Young läbiviidud 2010. aasta finantsaasta auditi tulemused. Samuti kinnitas nõukogu ametisse Eesti Panga siseaudiitori Juhan Kulli.

    Eesti Panga nõukogu järgmine korraline istung toimub 31. mail.

    -----------------

    Ajaloo huvides EP lehelt Minka ja Rossi CV-d.

    Rein Minka
    NIMI: Rein Minka
    SÜNNIAEG, -KOHT: 1961, Tartu
    PEREKONNASEIS: Abielus, 2 poega (Indrek (1985) ja Priit (1995))
    POLIITILINE SEOTUS: Ei kuulu ühtegi poliitilisse erakonda
    HARIDUS: Lõpetanud Tartu Miina Härma nimelise 2. keskkooli 1979. aastal.
    Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika eriala 1984. aastal.
    TEENISTUSKÄIK: Eesti Panga asepresident alates 2000. aastast
    Eesti Panga juhatuse liige alates 1997. aastast
    Eesti Panga infotehnoloogia osakonna juhataja 1995 - 2000
    Eesti Panga andmetöötluse rakendusprojektide töögrupi peaspetsialist 1992 - 1995
    Tradex GmbH tarkvara toetusosakonna juht 1992
    AS Norax'i mänedzer 1991 - 1992
    Eesti Vabariigi Riigikantselei Arenduskeskuse juhtiv programmeerija 1989 - 1991
    Tallinna Linna RSTK Arenduskeskuse insener-programmeerija 1986 - 1989
    Tallinna Linna RSTK Plaanikomisjoni insener 1984 - 1986
    ÜHISKONDLIK TEGEVUS: Infosüsteemide Auditiühingu liige alates 1996
    Eesti Üliõpilaste Seltsi liige 93-I
    HUVIALAD: Küberneetika, filosoofia
    KEELED: Inglise keel suuline ja kirjalik, vene keel suuline ja kirjalik, mõningane suuline saksa keel.

    Märten Ross
    NIMI: Märten Ross
    SÜNNIAEG, -KOHT: 1971/07/26, Tallinn
    PEREKONNASEIS: abielus, neli last (Liisbet, sünd 1995.a, Madis, sünd 1998.a, Pauliine, sünd 2005.a, Joonas, sünd 2010.a )
    PÕHIHARIDUS: Tallinna Reaalkool, 1978-1989.a
    ERIALANE HARIDUS: Tallinna Tehnikaülikool: majandusteaduskond, ökonomist, tootmise ökonoomika ja juhtimise eriala, 1989-1993.a
    Magistriõpe: Stockholmi Ülikool, Rootsi Kuningriik, sotsiaalteaduste magister 1993.a sügisest (teema: Asset Selection Principles of Estonian Commercial Banks, 1992-1993).

    Pikemad erialased täienduskoolitused:
    Šveitsi Keskpanga seminar "Rahateooria ja rahapoliitika"; 1993.a
    Joint Vienna Institute, seminar "Rahapoliitika ja rahanduslik integreerumine", 1993.a
    International Monetary Fund, Makromajanduslik finantsprogrammeerimine, 1997.a
    TEENISTUSKÄIK: Tallinna Tehnikaülikool: statistika kateeder, assistent, 1991.a sügis
    Eesti Pank: keskpangapoliitika osakonna spetsialist ja peaspetsialist (08/1992-09/1993), juhataja asetäitja (12/1993-06/1998), juhataja kt ja juhataja (07/1998-03/2000); pangastatistika ja analüüsi osakonna juhataja asetäitja (09-12/1993). Eesti Panga Juhatuse liige alates 1999.a Eesti Panga asepresident alates 2000.a
    Tallinna Tehnikaülikool: alates 1994.a kevadest loengud teemal "Rahvusvaheline rahandus"
    Tartu Ülikool: kaasvastutav loengusarja "Keskpangapoliitika" eest 1996-1999.a
    Bakalaureusetööde vastuvõtukomisjoni liige, 2000.a
    ÜHISKONDLIK TEGEVUS: Üliõpilaskorporatsioon Vironia Vilistlaskogu liige
    HUVIALAD: koorilaul ja muu muusika, sport, mõõdukalt ka ajalugu
    KEELED: Eesti keel (emakeel)
    Inglise keel (väga hea, TOEFL: 630)
    Vene keel (piiratud suuline ja kirjalik oskus)
    Soome keel (hea)
  • Ma oleks üsna pettunud kui asemele määratakse poliitilised broilerid. Mulle meeldiks kui EP jääks tehnokraatide pesaks. Tõeliste makro meeste soojaks kasvuhooneks. Eestis on niigi vähe institutsioone mis õigeid macro inimesi vajab, seega puudub ka väljund tööturul, seega puudub ka motivatsioon erialavaikuks.

    Eesti Pank ei ole minu jaoks mõttetu mitte seetõttu et väikese Eesti kontekstis teatud funktsioonide üleval pidamise tähtsustamine tundub kohati natuke naeruväärse ja ebaeffektiivsena (väike riik on kallis) vaid seetõttu, et temast ei olnud buumi ajal ega ole praegu majanduse ohjamisel absoluutselt mitte mingisugust kasu. Kuigi hoovad suuresti intresside puudumise näol samuti puudusid, siis ka verbaalne interventsioon jäi täiesti hambutuks. Ja see on andestamatu. Kui EP-st jooksvalt majanduse juhtumisel muud kasu ei ole, siis publitseerigu mingit populaarteaduslikku, st vähem kuivemat kui hard core macro, publikatsiooni Eesti majandusest. Kunagi mõtlesin et see oleks ebanormaalne kui EP hakkaks seda tegema kuna ärisektor peab oma analüüsi sisseostmisega ise hakkama saama. Nüüd ma olen aru saanud, et see mõte ei ole päris õige. Eestile tervikuna ei ole kasulik see kui suur hulk sootsiumist korraga kollektiivselt lolliks läheb. Kriisi ajal üks olulisi probleeme oli see, et lihtsalt ei olnud kedagi keda tsiteerida. Ma arvan et mõni ajakirjanik oleks rahustavat infot ka kv sektori kohta edastanud, aga lihtsalt ei olnud ju kedagi kes ei jutlustaks kuidas kv saab ainult tõusta ja kuidas kohe kohe konvergeerume EL hinnatasemega ja kuidas lisatagatisi ei nõuta. Kas EP ei oleks siis saanud buumi ajal võtta ette ja analüüsida põhjalikult kohalikku buumi ja näitena toonud eelmisi kv buume maailmas?Tasakaalustamatus oli ju ilmselge. Mina arvan et oleks saanud. Ja mina arvan, et see oleks avaldanud posit efekti ja hoidnud nii massiivse laenumahu kasvu ära. See aga tähendanuks palju tasakaalukamat majanduse arengut.
  • Momentum, Eesti Pank tõstis buumi ajal pankade koh. reserve, 2006.a. jooksul vähemasti kaks korda, kui mu mälu mind ei peta. Retoorika ja tarbijaharimine jäi tõesti mainstreamist maha ...
    Praegusel hetkel (ja tulevikus) on loodetavasti rohkem kasu sest rahapoliitiline instrumentaarium on nüüd Eestis teine ning esimest korda kaasaegse EV ajaloos tehakse ka intressiotsuseid, ehkki selleks tuleb nüüd Frankfurti lennata. Kui palju see mõjutab kohalike filiaalide eest Stockholmis ja Helsingis tehtavaid otsuseid, on iseküsimus.
    Seda, et valuutakomitee süsteem on ära kadunud, pole enamik inimesi isegi mitte kuulnud. Kohalik ajakirjandus aga hakkas alles veebruaris-märtsis aduma et ilmselt on Lipstoki komandeeringute puhul mingi seos selle kehaga mis euro intressimäärade üle otsustab.
  • Ja see on ka peamine põhjus miks mu kurvastus on suurem. Ma kardan et asepresidentide kaotamine on eelmäng poliitilise EP presidendikoha loomiseks ja eesmärgiks on ametikoht poliitikule reserveerida. EP president saab pärast Eesti Eurotsooniga liitumist avaliku teenistuja hierarhias olema oluline ametipost sest see koht on nähtav rahvusvaheliselt ja seega on see ametikoht kõrge profiiliga. Juba Jürgen Ligit ongi pakutud EP uueks presidendiks ehk Frankfurti lendajaks. No mida veel! Kas Jürgen Ligi arvab et kompetents mis loodi kohalikku riigieelarvet kärpides on piisav Frankfurtis otsustamiseks? Kui nii, siis mina arvan teisiti. Ma ei usalda täielikult Ligi kompetentsi kuna ta saabus ametisse liiga hilja. Ma oleks tahtnud näha varasemat tegutsemist sest Ligi saabus hetkel kui kärpimine oli juba möödapääsmatu ja täiesti ilmselgelt vajalik. Absoluutselt iga mõistlik, õiges parteis olnud inimene oleks saanud kärpimisega hakkama. Aga üks meetod konkreetses tsükli faasis ei saa olla kogu keskpankuri kompetents. Ligi puhul näen ohtu arsenali limiteertusest (sest keegi me ju ei tea milline makromõtleja Ligi tegelikult on. Kui sa saabud tsükli ilmselges faasis ja siis põhimõtteliselt et tagantjärele reageerid, siis ei ole see käitumise hindamiseks piisav alus) tulenevaks ohtlikuks enesekindluseks ja ebakompetentsuseks. Ligi võib jääda tsükliguruks, one trick pony´ks. Vaadates kasvõi Rossi CVd, siis see on Ligist ikka kordades parem. Vaatad peale ja saad aru et inimene võiks olla keskpankur. Aga Ligi peab nüüd tajuma oma kompetentsuse piiri milleks on olla hea karmikäeline rahandusminister Eestis. ECB laua taha ronimine on selgelt ebaproffesionaalne kuna Ligi näitab selle sammuga et ta ei taju konteksti. Eesti riigieelarve kärpimine minumeelesest ei ole pan-Euroopa intressimäära seadistaja kompetentsiks piisav. Kui EP uueks presidendiks saab poliitik mitte tehnokraat, mitte makroökonoomikat õppinud inimene, mitte keskpanga süsteemis tööanud inimene, siis mina olen pettunud. EP president ei ole reaalsuses poliitiline ametikoht, see on spetsiifiline erialaline ametikoht kus hindamiskriteeriumiks peaks jääma reaalne sektoris tegutsemiseks vajalik kompetents. Ainult Eesti poliitikute väärastunud mõtetes saab 330 miljoni eurotsooni elanikule üks intressimääraja olla Eesti poliitiline ametikoht. Poliitikud võiks aru saada, et poliitika ei ole äri Eestis. Kui tahad karjääri teha, siis asuta eraettevõte aga ära politiseeri poliitilise äriettevõtte nimega "Partei" legitimiseerimiseks ja äriliselt tasuvaks muutmiseks tavalisi ametiposte Eestis mis peaks kuuluma sektori spetsialistidele. Kuna Eesti riik on väike, siis saab siin olla ka vähe poliitilisi ametikohi ja ei ole mõtet reaalsust nihestada sellega et palgata endale nõunike armee, muuta kõik riigiettevõtted jm asutused poliitikute sissetuleku tagajateks.
  • Lasin mööda eilse AK.
    Aktuaalne kaamera kell 21:00 26.04.2011, video pikkus 29:60
    Männik: otsime asepresidendi toolile rahvusvahelise taustaga spetsialisti

    Loogika iseenesest on täiesti õige kui otsitakse rahvusvahelise kogemusega institutsioonis töötanud spetsialiste. Lisaks peetakse oluliseks ECB sidemeid või kogemust. Just nii see peabki olema. Ma ei suuda leida ühtegi argumenti miks peaks mingi kohalik Eesti poliitik hakkama ECB struktuurides midagi "otsustama". Mis saaks olema nende "otsuste" kvaliteed või otsustamise alus jääb mulle täiesti arusaamatuks.

    Uute inimeste otsimisel on võimalik ka korralikku absurdi teha. Ma oleks nõus lausa kõva häälega naerma kui uued spetsialistid on Riksbankist. Kuidagi koomiline oleks see Eesti kontekstis.
  • Minka kommentaar VIDEO: Minka: põhjendus, et meil puudub rahvusvaheline mõõde, on lalin. Eks uute inimeste pealt näeb mis tegelik põhjus oli. Tavalised poliitikud mulle ei meeldiks ja keegi rootslane muudaks Eesti ilmselgeks karikatuuriks isegi kui sellel rootslasel oleks rahvusvaheline kogemus ja erialane pädev haridus.
  • Ega see Minka erilise intelligendi muljet Delfi intervjuus jätnud. Nii kõrgel positsioonil inimesed ei peaks pärast kaklust sõimlema. Ta oleks pidanud enne vallandamist aru saama, et asjad on halvasti (Every battle is won, before it is even fought).
  • Huvitav, kas severence-pakett on nii nadi, et peab oma nõukogu esimeest lalisejaks nimetama miskis kollases kanalis?

    Suhteliselt arusaamatu on juba seegi, et see otsus üldse "lahtilaskmisena" meediasse läks. Normaalne oleks, kui nõukogu esimees oleks pärast konsultatsioone nõukogu liikmetega kutsunud pool aastat enne lepingute lõppu presidendi ja asepresidendid kabinetti, küpsist pakkunud ja soovitanud seekord uuesti mitte kandideerida (esitada). Seejärel oleksid lahkujad teinud avaldused uutest väljakutsetest, senistest kordaminekutest, enesetäiendamisplaanidest jne. või ka juba oma uuest töökohast teada andnud. See ei ole ju mingi krdi "tööotsija" saade, et otsus selgub nõukogu koosolekul salajasel hääletusel ja kandidaadid ootavad higiste pihkudega ukse taga.

    Muidugi on võimalik, et selline vestlus siiski leidis aset ja Lipstok esitas oma kandidaadid nõukogu (esimehe) selgelt väljendatud tahet trotsides - siis on praeguse olukorra tekkimine mõistetav.

    PS seaduse kohaselt peab Eesti Panga asepresident olema Eesti kodanik, nii et rootslane siiski ei tule.

  • Kui seda kollast ajakirjandust natuke pikemalt uurida, ikka üle 10 tagasi, leiab viiteid, miks persoon ei sobinud, ehk teisigi. Aga rõhutan, et just kollane teema, mis võib ka üldse mitte faktipõhine olla.
  • Teevad suuri rahvusvahelisi kogemusi omavatele Veerpalule ja Maele ruumi spordist tagasitõmbumise järel veidi rahulikumat elu elada?

    :-)
  • Jaan Männik on jätnud äärmiselt pragmaatilise isiku mulje ning tema kogemuspagasile polnud tollal (1991-1992) vastast. Samas, wikipedias on tema kohta toodud üks väga huvitav artikkel dateeritud 25.02.2009- Jaan Männik: Eesti Pank vajab suuri sisemisi muudatusi. Ka esimene tsitaat on äärmiselt huvitav
    Eesti Panga nõukogu esimehe sõnul ei saa keskpank istuda trellitatud akende taga nagu tsitadellis ja anda tegemistest aru vaid Euroopa Keskpangale.


    Praegu on 2011 ehk siis täpselt kaks aastat tagasi. Seega praeg toimuv on Jaan Männiku nägemuse realiseerumine ning kohta mitte säilitanutele tuli uudis ootamatuna ja ebameeldivana. Jaan Männik on piisavalt omandanud "rootslaste" korporatiivset töökultuuri ning tõepoolest tekib küsimus miks see nii valusa vallandamisena peab olema serveeritut. Võimalik, et tegu majasisese lahkhelide ja vastaseisu materialiseerumisega.

    Aga iga muudatus on muudatus ja toob uusi tuuli. Ma (väga) ei dramatiseeriks seda üle.
  • SideKick
    Ega see Minka erilise intelligendi muljet Delfi intervjuus jätnud. Nii kõrgel positsioonil inimesed ei peaks pärast kaklust sõimlema. Ta oleks pidanud enne vallandamist aru saama, et asjad on halvasti (Every battle is won, before it is even fought).


    SK, sa pole ilmselgelt Minkaga kokku puutunud. Sa lihtsalt ei tea, kuidas ta on kommertspankade esindajaid paika pannud ja lõpetanud mõttetu arutelu ja otsuse mitte tegemise lüües neid endid nende argumentidega ning bravuurikad km-pankade esindajad on kraad kuni kaks tagasi tõmbunud.

    "Lalin" on väga selle mõtte moodi, mida Minka välja ütleb. Aga see ei pruugi paljudele meeldida.
  • Aktuaalne kaamera kell 21:00 27.04.2011, video pikkus 40:32 min. Eesti Panka puudutav algab 20:35. Tundub, et Männik on mingi ettevõtluskeskse e pideva effektiivsusele mõtlemise ja marginaalide suurendamise strateegia omale eesmärgiks võtnud. No keskpangaduse kontekstis midagi adekvaatset see olla ei saa.

    Minka kommentaar on tegelikult õige mis puudutab seda, et levib müüt nagu EP oleks kasutu asutus. Ma olen isegi LHVs kommentaarides maininud et EP on mõttetu, aga selgitan oma seisukohta. Mina ei ole hetkekski soovinud vähendada õigete makromeeste hulka, mina ei ole hetkekski soovinud tugeva makro taustaga inimeste eemaldamist. See ei ole meie kellegi huvides et ajupotentsiaal Eesti Pangast lahkuks. Meie kõigi huvides oleks lausa et EP oleks sellise makro kompetentsi kasvulavaks ja inkubaatoriks. Küll aga ei ole ma hetkeksi rahul olukorraga et vaatamata tarkade inimeste olemasolule struktuuris ei ole seda ajupotentsiaali täielikult rakendatud reaalsuse nihestamiseks. Argumenti nagu Eesti oleks enne olnud valuutakomitees ja seega puudus intress ja seega puudus hoob ma kavatsen osaliselt ignoreerida. Nagu Siirius juba mainis, siis reservinõudeid saanuks tõsta. Keegi ei oleks keelanud neid tihedamalt või jõulisemalt tõsta. Või kui sellel stateegial oli ilmselgeid puudusi, siis palun linkida korrigeerivale infole, ma olen vabatahtlikult nõus targemaks saama. Niisamuti ei keelanud keegi EP-d asutamast mingit paremat foorumit või infoplatformi Eestit puudutava makroinfo edastamiseks. On peamiselt Eesti Panga süü et nad ei muutnud retoorikat tõhusamaks relvaks kui see nende käes oli sest pädeva makroanalüüsi tegemine ja järelduste levitamine ühiskonnas ei ole ühegi teise osapoole põhitöö, seepärast keskpanka kogunebki vastav inimkapital et taolise tööga tegeleda. Nt pole ajakirjanduse töö analüüsida, sest ajakirjanduse töö on analüüsida/selekteerida seda mida on analüüsitud. Ajakirjanduse töö on valida suurest hulgast ühiskonnas tekkivast infohulgast see oluline mida kajastada laiemalt. Aga ajakirjandus ei ole kunagi analüüsi tegemise algallikas, vähemalt mitte suurema osa analüüsi algallikas. Ajakirjandus on info ja analüüsi vahendaja. Ma arvan et EP oleks saanud luua parema infolevi Eestis. Kahjuks jäi info ja retoorikaga nihestamine tagantjärele vaadates Eesti buumi ja tollast tasakaalustamatust arvestades jõuetuks (kuigi ma pole ka ise 100% kindel kas see oleks siiski lõplikult edukas olnud ja reaalsust oleks saanud lihtsalt sõnadega muuta). Ja seetõttu ma olen ka arvanud et EP on olnud mõttetu, või parem kasutan sõna "jõuetu". Kuna nende initsiatiiv spetsiifilises hoobadevaeses olukorras e valuutakomitees, luua endale mingeid hoobasid millega protsesse mõjutada, ei olnud väga edukas. Kuigi tunnistan et arsenali valik oligi limiteeritud ja seega võibki tegemist olla mission impossible laadi üritusega. Üldiselt ma aga arvan et targad ja makro kesksed inimesed peaks pangas edasi olema ja neid võiks lausa suures koguses juurde kasvatada. Ja otseloomulikult neile korralikult palka maksta.

    Minka ja kõik teised EP struktuuri Euroga liitumise järgse laiendamise vajaduse selgitajad võivad kasutada lihtsat argumenti: kui enne pidi analüüsima peamiselt Eesti majandust, siis nüüd on vaja palju põhjalikumalt ja palju täpsemalt kogu Eurotsooni ulatuses toimuvat jälgida. Sest Eesti on nüüd selle klubi liige mis just sellega tegeleb - kogu Eurotsoonile intressimäärade seadmisega.

    Pajula kommentaar on aga veel õigem. Kui ma aru saan, siis viitas Pajula sellele, et EP president Lipstok on võrreldes ülejäänud keskpankade presidentidega palju nõrgema akadeemilise taustaga. Kiirelt vaatasin wikipediast ülejäänute CVsid ja nii see tõepoolest on. Läbiv joon teiste puhul on ikkagi see et juba ülikooli algastmetel on tehtud keskpanganduse kontekstis õige valik ja õpitud on Economics nime kandvat majandust, mitte "majandust" mida meil "Business Administration" nime all mõnikord "majanduse õppimiseks" nimetatakse. Economics keskne majanduse õppimine on jätkunud hilisemates ülikooli astmetes ja iseloomulik joon on see, et paljud on ka lõpetanud maksimaalsel tasemel Economics nime kandva õppe. Lisaks on karjäär economics nime kandva majanduse ümber käinud kuigi on ka rohkemal või vähemal määral kohalikest struktuuridest võrsunud poliitikuid. Lipstokil seevastu nii selget makro tausta ei ole (vaata allpool). Vähemalt Rossil (vaata üleval pool) on see taust üsna reljeefselt vaadeldav ja seetõttu on eriti kurb et alles jäeti poliitiline president kes välisel vaatlusel näib olevat keskpanga jaoks ebakompetentne ja eemaldati selgelt ja metoodiliselt macro suunaliste eluvalikutega esinenud ja kompetentne näiv asepresident. See on lubamatu! Praegune EP saaga on oluline kuna siit võib kujuneda pretsedent või oluline käänupunkt mille mõistmine annab meile lahenduse mitme mitme(kümne??) aasta pärast tulevikus juhtuma hakkavatele sündmustele Eestis. Kui mõni ajakirjanik peaks seda lugema, siis ärge laske teemal vaibuda! On äärmiselt oluline saada teada miks hard core economics suuna asemel poliitikutega struktuuri täita üritatakse. See on minu jaoks Eesti riigiriski tõstev sündmus. See on ebaadekvaatne ja lubamatu! Seda episoodi on nüüd vaja hakata mõtestama ja sündmuste arengut jälgima sest ma kardan et tagajärjed ei jää tulemata.

    ----------------

    Ajaloo huvides Lipstoki CV
    NIMI: Andres Lipstok
    SÜNNIAEG, -KOHT: 6.veebruar 1957.a. Haapsalu
    PEREKONNASEIS: abielus, poeg ja tütar
    HARIDUS: Tartu Ülikool, rahandus ja krediit 1975-1980
    Haapsalu 1. Keskkool 1975
    TEENISTUSKÄIK: 2005- Eesti Panga president
    2003-2005 X Riigikogu
    1999-2003 IX Riigikogu
    1995-1999 VIII Riigikogu
    1995-1996 EV majandusminister
    1994-1995 EV rahandusminister
    1989-1994 Lääne maavanem
    1989 Eesti NSV rahandusministri asetäitja
    1986-1989 Haapsalu Rajooni TSN TK Plaanikomisjon, esimees
    1983-1986 Haapsalu Rajooni TSN TK Rahandusosakond, juhataja
    1980-1983 Haapsalu Rajooni TSN TK Rahandusosakond, juhataja asetäitja
    ERAKONDLIK KUULUVUS;
    VALIMISRINGKOND: Eesti Reformierakond 1994 - 2005
    ELDP 1993-1994
    Hiiu, Lääne ja Saaremaa valimisringkond
    OSAVÕTT ESINDUSKOGUST: VIII, IX, X Riigikogu
    Lääne Maakonna Volikogu 1989-1993
    Eesti Kongress
    KUULUVUS MUUDESSE
    ÜHENDUSTESSE: Lions Club 1992
    AUTASUD: Riigivapi II klassi teenetemärk 2006
    Riigivapi IV klassi teenetemärk 2002
    KEELED: inglise, vene

    Lipstoki, ehk nagu CVstki selgelt nähtub "vähesel määral metoodiliselt economics rajal astunu", kommentaar "viimast korda koosolekul osalemisest" AK videos oli eriline ülbus. Kas poliitilised pead ei saa aru et spetsiifilises spetsialistide struktuuris istuval poliitilisel peal puudub hüppamiseks absoluutselt igasugune alus? Kas nad ei saa aru et nad ei ole spetsialistid, et nad ei osale täiel määral intresside määramise protsessis ja on seega struktuuris võõrkehad ja poliitilis päid spetsiifilist kompetentsi nõudvate spetsialistide struktuuris lihtsalt ei vajata?
  • Sellise mõõtmetega skandaalis pole Eesti Pank olnud väga pikka aega, kui mitte öelda et eales. Eesti Pank on see, kes ütleb ja ajakirjanikud vahendavad. Nii see on alati olnud. Esimest korda, kus nii palju leheruumi pööratakse EP-le. Männik võinuks seda soliidsemalt vormistada. Olukord väga meenutab rootslaste kommet jätta endale viimane sõna ja see reeglina on lõplikult lööv. Postimehelt sisukas analüüs - Võimuvõitluses ohverdati Eesti Panga aju

    - Rossi poole pöördusid ajakirjanikud, kui soovisid Eesti Pangalt tipptasemel kommentaari. Ametikoha järgi võinuks see olla Lipstok.
    - Rossi leping kestab veel kaks kuud. Keskpangas on ta töötanud alates 1992. aasta augustist.
    - Või kui täpne olla, siis otseselt pole Männik Lipstokki kritiseerinud, kuid tema maalitud pilt inimesest, kes sobiks uueks Eesti Panga presidendiks, pole jätnud kahtlust, et karjääripoliitikust Lipstok selleks tema arvates ei sobi.
    - Jaan Männik näeks sel kohal Ardo Hanssonit, kes kunagi nõustas Eestit rahareformi asjus ja praegu töötab Maailmapanga Hiina esinduses.
    - üheks pretendendiks keskpanga asejuhi toolile võib olla peaministri majandusnõunik Aare Järvan.

    Irvhambad käivad kommentaariruumides Galojani nime all postitusi tegemas, kus ta on nõus kandideerima vakantsele kohale, palk on ju soodne.
  • winger

    - Või kui täpne olla, siis otseselt pole Männik Lipstokki kritiseerinud, kuid tema maalitud pilt inimesest, kes sobiks uueks Eesti Panga presidendiks, pole jätnud kahtlust, et karjääripoliitikust Lipstok selleks tema arvates ei sobi.


    Lipstok ei kandideeriks niikuinii uueks ametiajaks. Võibolla võitlus praegu just selline ongi, et Lipstoki lahkumine on kivisse raiutud. Kui nüüd 2 ülempreestrit sai õigel hetkel kõrvaldet, on tee vaba, et tuua sisse sobiv kandidaat. Männikul tundub olevat väga julge mäng, kuna ta on kirjeldanud uut juhti viisil, et Jürgen Ligi see olla ei saa. Ehk on reaalne oht, et ta mängib end vastakuti selle osaga reformi establishmentist, kes tahaks liiga mõtlemisvõimelisest Jürgen Ligist lahti saada, teda EP presidendiks põrgatades.

    Nii pika rootsi kooliga mehed üldiselt selliseid riske ei võta, seega peab tal olema Respa backing ja asi peab olema kaalutletud muuv.

  • Rossi väljajätmine järgmisest EP juhatusest on tõepoolest kummastav ning kahju et see nii juhtus. Iseenesest on situatsioon sarnane kümmekond aastat tagasi toimunuga, kus Peter Lõhmus pidi EP-s ohje hoidma ajutise asemikuna kuna presidendi koht oli täitmata (või oli neid natuke liiga palju ühe tooli peale).
    Momentumiga olen nõus, ilmselt selle skandaali vilju saab maitsta veel pikka aega. Nagu ajakirjanduses on juba mainitud, järgmine valimine puudutab juba EP presidenti ning ega EP nõukogu esimehe ja liikmete valimised ka mägede taga ei ole.
  • Kui me jätame kõrvale osade inimeste ambitsioonide põrkumine ja politikaanluse rolli selles protsessis, siis milles seisnevad selle skandaali "viljad, mida saab maitsta veel pikka aega"? Tegu on ju täiesti hariliku tormiga veeklaasis nagu enam vähem iga suure riigiettevõtte juhtkonna ümbermängimine Eestis. Süsteem töötab edasi olenemata sellest, kes on #1 ja ei ole mõtet üle dramatiseerida seda, et tegu on ECB kohaliku sularahakeskuse, makroseire ja likviidsusjuhtimisega tegeleva filiaaliga.

    Mina näiteks Eesti majanduse pärast ei karda - kui tuleb õige aeg, asub EP jälle oma kvartalis ehitustöid teostama ja seega oma peamise instrumendiga majanduspoliitilikat mõjutama, suva kes presidendiks.
  • Ma olen siiriusega väga nõus, kahju et Ross sunniti lahkuma. Eesti Pank sellest ei võida, eks aeg näitab, kes võidab. Ma kohe tahaks näha seda Eesti inimest, kes tõuseks püsti ja ütleks "Jah, mina olen see, kes on rahapoliitika alal Märten Rossist parem valik".
  • Mnjah, iseenesest on võimalus, et ehk esitatakse Ross hiljem presidendi kohale. Vastasel juhul tundub tegu olevat äärmiselt lühinägeliku otsusega, mille taga võib küünik näha Eesti liigpolitiseerituse kõrvu, arvestades Eesti Panga hiljutist rahulolematust valitsuse tegevusega. Elame, näeme.
  • Sarnaselt siiriusega tuli mulle ka kohe meelde Peeter Lõhmuse asi. Kõrvalt vaadates ja inimestega suheldes on alati jäänud mulje, et asepresidendid on makro küssimustes olnud tasemel. Samas peavad nad pidevalt suhtlema nõukoguga mille osad liikmeid ei saa rahandusest ja makrost suurt midagi aru. Ja olukorras kus tark inimene peab alluma totudele on inimeste vahelised konfliktid kerged tekkima.
  • suffiks, Euroala omapära on see et riikide keskpangad ei käitu EKP filiaalidena (ega ole kunagi käitunud). Euroala toimib detsentraliseeritult ning selle juhtimine toimub komiteede kaudu (milliseks on näiteks ka EKP nõukogu). Euroala võlakriisi arvestades peaks EP minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pigem 'locked and loaded' olema ning evima iseseisva mõtlemise oskust. Seega number 1, number 2 ja sealt edasi on väga olulised ning ei ole päris ükskõik kes nende toolide peal istuvad.
  • momentum,

    Ma ei saanud kohe pihta, miks sa Rossi CV-st selle fakti välja jätsid, et ta Keskerakonda kuulub, aga tundub, et tänaseks on ta tõesti sealt juba välja astunud.
  • Parem oleks hinnangut kogu sellele operatsioonile anda siis, kui uued kandidaadid oleksid juba teada. Mida pikem on see periood, kus kedagi konkreetset pole välja pakutud, seda enam jätab see kõrvaltvaatajale mulje, et tegutseti pigem emotsionaalselt ja see oleks sellises valdkonnas lubamatu. Nii et uute kandidaatide väljakäimisega saaks siis vastavalt nendele "õuntele" pinget nii vähendada (tõepoolest hea rahvusvahelise taustaga kandidaadid), sellele asjale poliitilist maiku ärategemise sildi panna (Järvan vms), nõukogu ennast avalikult kergemeelselt otsuseid langetavaks kambaks tunnistada (Ross või Minka uuesti kandidaadiks). Näiteks P. Lõhmus sisse ja Ross (mõneks ajaks rahvusvaheliselel tööle) välja ja siis ehk juba EP kõrgemale kohale tagasi tundub mulle ühe võimalusena OK.

Teemade nimekirja