Kas ma olen kōvem mees, kui inglise keeles kirjutan?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
LHV foorumid on lahedad, siin leiab kōike - sōna vōtavad profid ja algajad, vaimukad ja natuke vähem vaimukad, vōitjad ja kaotajad. Üksteisele ärategemist ja isiklikke solvanguid kohtab vähe - ōnneks.
Kuid mis mind häirib, on liigne ülepaisutamine inglisekeelsete väljenditega. Mōnedel sōnadel puudub tōepoolest hea eestkeelne vaste ning sel puhul pole mul midagi vōōrsōnade kasutamise vastu, aga milleks terved inglisekeelsed fraasid?
Et olen nagu kōvem mees, kui panen oma kommentaaris kolmest lausest kaks inglise keeles?
Ei usu. Kaugemalt vaadates tundub see pigem naeruväärne, justkui mingi kompleksi käes rapsimine. Saan aru, et väikerahvusele tuleb kasuks maailmakeelte tundmine, kuid milleks üle pingutada. Kui oskad inglise keeles lugeda ja ka mōttest aru saad, siis ei tohiks ju olla raskusi oma kommentaaris see loetud mōte eesti keeles kirja panna? Millest selline väärarusaam, et inglise keeles kōlab kirjapandu uhkemalt ja kirjutaja ise paistab klass kōrgemal olevat?
Saagem oma kompleksidest üle, ka eesti keeles saab asjatundlikult kirjutada.
Hope to see less english:) -
enivei, jätab targema mulje küll kui paar sõna inglise keeles on. kui ma tahan et mu sõnu autoriteetsena võetaks, panen paar ingliskeelset sõna sisse küll.
-
selleks see "enivei" seal lause ees? :)
-
Kahjuks on eesti ugrimugi terminoloogiaga tihti nii, et sellest saadakse vähem aru kui inglisekeelsest ja kui niikuinii tuleb inglisekeelset terminoloogiat kasutada, siis on otstarbekas vastaval lainel püsimiseks ka inglisekeelset pisijuttu vahele puhuda. Proovisin panna ennast süüdistatava ketsidesse :)
-
oli jah selleks see enivei. sul, fire, on vähemalt tõsiseltvõetav nimi (ingliskeelne), millega mina kiidelda ei saa.
-
On urgentne nessessiteet leida adekvaatsed solutsioonid ilmnenud lingvistilisele probleemile ehk siis sheivimise divaisi shaarpness oli moorningul totaalselt lost - kergelt liialdatud näited otse elust. Save the Estonian language!
-
Welcome to ESTonia!
-
Mina olen eesti keele fännina siiski sunnitud tunnistama selle keele sõnavara puudujääke. Seda eriti finantsvaldkonnas. Loomulikult ei ole mul probleemi ilukirjanduslike tekstide kirjutamisel (nagu näiteks selle foorumi esimene mõtteavaldus), aga näiteks kuidas üheseltmõistetavalt edasi anda "valuations are high" (pean siin just silmas sõna "valuations"). Samuti on lihtsam kasutada inglisekeelseid sõnu, kui on üks konkreetne uudis, mida kommenteeritakse. Siis saab olla kindel, et räägitakse ühest ja samast asjast. Näiteks "jobless claims", kuidas see nüüd eesti keeles kõlakski... või non-farm payrolls... mõnikord ei leia ma olulist vahet, kas kirjutada CPI või THI ja kas seal ongi vahet?
-
Eestlaste identideet (keel, kultuur) pole mingi pyha lehm mida hinge hinnaga s2ilitama peaks. Mina isiklikult teen k6ik mis elluj22miseks vajalik. Ntx kui t2pit2hti ei saa kirjutada, siis ma kasutan numbrisymboleid. Kui ei ole eestikeelseid termineid, siis kasutan yldarusaadavaid inglisekeelseid. Keele ja kultuuri omaduseks on deformeeruda vastavalt keskkonna tingimuste muutumisele.. umbses isolatsioonis oleks eestlased ja eesti keel juba ammu v2lja surnud. Mul pole midagi russitsismide ja anglikanismide vastu, kui need mind arusaadavaks teevad (minu hakkama saamist elus kergendavad)
-
Mis siin ikka tühje sõnu teha, tehkem uusi ja eestikeelseid: http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=215028
:) -
üks põhjus, miks siin nii palju välismaa keelt näeb, on see, et lihtsalt copy-pastetakse välismaa lehtedelt (näiteks redherring) tarka juttu.
-
nõus taavi ja us-ga. loomulikult tuleb kasutada mõisteid, mis muudavad jutu mõtte arusaadavaks ja pole oluline mis keelest mõiste pärit on. mind eriti ei häiri ka see kui mõttetult (või edevuse pärast) kasutatakse ingliskeelseid väljendeid. pigem paneb muigama. ei hakka ma keelenõudeid esitama kui mõte jääb arusaadavaks. üks leebemat sorti näide siit foorumitest kus inglise keele kasutamise mõtet ei suuda leida:
Velikij, sinu loogikat järgides peaks hansa stokk ka kohe põlema kui säraküünal... :-) olen Alo'ga selles suhtes ühel meel, et lagedat kriitikat ala ETL on savi loobitakse suhteliselt valimatult. sellepeale küsiks millisesse kohalikku avalikku ärisse siis üldse tasuks investeeerida? üle jäänud peaks ju sedavõrd kõrgele asetatud lati puhul vabsee crap olema, ainus mida sa seal kaubelda saad on räme ebaefektiivus(kui sedagi saad) või pure inside. -
Teatud mõttes oleme sundviskes. Hiljuti sai arutletud, et mis loom on Dodge Van ja tulemus puudus! Kui asi on välja mõeldud ameerikamaal ja talle on seal inglisekeelne nimi pandud, eestis neid on väga vähe, siis on selge, et talle õiget maakeelset nime ei ole ega tõenäoliselt ei tulegi.
Sama seis ilmselt jyril, palju ikka inimesi siin Soome lahe lõunakaldal on, kes teavad, mis on MSC? Ilmselt mitte just väga palju. Kes aga teavad, neile on see jälle nii igapäevane asi, et ei tahagi mingit muud terminit kasutada...või ma eksin? Iseasi muidugi, kas sellepärast on veel muud juttu eesti-inglise segakeeles ajada? -
Intrest = intress = huvi
Minu arust oleks normaalne kui pangad ütleksid nt., et meie huvi on 7 % -
Pendel,
ehk selgitad mõnes muus foorumis, miks hansa peaks kukkuma? ilmselt on talle vist ükskõik, kas temast räägitakse eesti, inglise või hoopis urdu keeles :-)))
eks seal arutaks. rahulikult ja argumenteeritult.
peace! -
omateada pole ma väitnud et hansa peaks kukkuma. millest selline soov et ma seda väidet põhjendaks?
-
selgitan. tsiteerin sind ennast.
Velikij, sinu loogikat järgides peaks hansa stokk ka kohe põlema kui säraküünal... :-)
see on suvalise loogika meelevaldne tõlgendus, mis võib olla tõsi või ka mitte. seda näitab aeg. me pole keegi selgeltnägijad.
vihjasin pigem sellele, et kui tahe arutada selle üle, kas ETL on saast või hoopis crap, siis selle jaoks on vastav foorum. lausa 2 tükki :-)
sama hansapanga kohta. pole mõtet sel teemal vaielda foorumis, kus jutt käib teiste teemade elik keeleprobleemi üle.
kogu lugu -
nojah. see lõik kus oli pöördutud sinu poole oli näide ühest teisest foorumist ilmestamaks keeleprobleeme. mina pole selle autor. loe korra mu tekst veel läbi, minu meelest pole sellest raske aru saada või on?
-
räägivad, et Eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, millel on olemas kõikide enamlevinud teaduste omakeelne terminoloogia...
-
Sommid panevad kõik oma keelde. Väga harva esineb seal võõrsõnu
-
sakslastel on ka see viga man olnud, eriti varem. nüüd kipuvad inglise keele pääle üle minema
-
Usun, et ohtralt võõrkeelseid sõnu kasutavatel inimestel on tegelik keele- ja väljendusoskus üsna nigel, seda nii ema- kui võõrkeeles.
-
hmm..
ma just eile firma tualetis m6tlesin selle peale..
täpsemalt s6na "crash" yle :)
aga spunk, Sul on endal kompleks :)
arvan et enamus inimesi kirjutab inglise keeles p6hjusel et:
1)asi millest kirjuattakse on 6pitud inglise keeles
2)asi millest kirjutatakse, on räägitud inglise keeles
3)asi juhtub ainult välismaal ja kasutatakse samu väljendeid mis seal
aga mis k6ige tähtsam,
inglise keelest saab eesti keelde t6lkida mitmel moel. see tekitab segadust.
teskti ylesandeks on anda edasi m6tet, nii yheselt kui v6imalik. kui m6te on ingliskeelne
miks seda siis eesti keeles edasi anda, miks tekitada infokadu t6lkimise käigus?
probleem pole ingliskeelsus,
probleem on et m6ned solvuvad selle peale sest ei taju pointi,
et inglise keeles räägitakse kuna ei osata head t6lget leida!
(ingliskeelega uhkeldavad algkoolityybid) -
selleks et pushkini luulet nautida, peab vene keele ära 6ppima :)
-
m6ned s6nad k6lavad lihtsalt nii m6nnalt et must on neid juusida.
naiteks enivei, spämm, blaah, stokk, naz..
samas kas ylik6va, normaalne jne rullnoka terminid on paremad?
annavad jutule mahlakust juurde -
tänasest äripäevast avastasin, et romet kreek on võtnud telekommunikatsioonisektori mõiste asemel kasutusele mõiste sidesektor (integreeritud sideteenused, sidevarustus). http://www.aripaev.ee/2234/rt_komm_223409.html ilmselt on asi hirmus eestikeelne ja korrektne ja keeleprofessorid ja -toimetajad on sillas, aga mulle seondub sidesektor rohkem postkontoriga ja ma eelistan telekommunikatsiooni (kuigi pikem ja lohisevam). kuidas teil suhe sidesse?
-
pendel, võiks ju öelda lihtsalt telku ja kõik saavad aru :-)
isegi inglismannid oma telco sõnaga -
õige mõte, velikij. kuidagi kentsakas on kalduda soome stiili: elokuva ja puhelin, mitte telefon ja film.
-
Uute eestikeelsete sõnade juurutamine kõlab esialgu kindlasti kohmakalt ja kummaliselt, nagu need Soome sõnad. Pikka aega saavad inimesed neist erinevalt aru ja kui jutu teha keerulisest teemast ei saa enam üldse midagi aru. Just, objekt on sageli peamiselt inglise keeles käsitletav.
Näiteks mis võiks olla sõna switch eestikeelne vaste? Lülitus/lüliti tundub kuidagi väheinformatiivne ja eksitav. Jutt pole ju lambilülitist. Kuna router kõlab eesti keeles hästi ruuter, on vähem muret. -
soome stiil on küll kännykkä ja leffa, üle mere käib paatti jne
Hesas on ikka täitsa kreisi, mitte FM-gi ei saa aru slängist, mida nad räägivad, iga teine sõna on rootsi laen :-( -
switch võiks olla ümberlülitus/lüliti
-
Minu silmis igatahes "kõvem" see, kes end arusaadavalt eesti keeles väljendab kui see, kes arusaamatult võõrkeeles. Vot tak ;)
-
Sōbrad,
Kahjuks ei ole osad teist mu jutu mōtet päriselt tabanud:(
Ma ei kutsunud ju üles soomlaste kombel kōike eesti keelde tōlkima, tahtsin vaid tähelepanu juhtida, et liiga palju on inglise keelega poosetamist. Saab väga hästi kirjutada ka eesti keeles, aga "kōvemad" mehed kirjutavad näiteks nii:
".. st see et sa eestist raha saad ei tahenda et see siia jaab, kuna restod jne arvaks olevat rahapesukoht siis no way eestisse midagi jaab. ses suhtes ei maksa musta turuga argumenteerida - neither side has enough facts."
Riq, tsitaat Sinult:
"arvan et enamus inimesi kirjutab inglise keeles p6hjusel et:
1)asi millest kirjuattakse on 6pitud inglise keeles
2)asi millest kirjutatakse, on räägitud inglise keeles
3)asi juhtub ainult välismaal ja kasutatakse samu väljendeid mis seal "
Missugune neist kolmest Sinu poolt toodud punktidest sobib iseloomustama eelpooltoodud näidet (mis juhuste kokkulangemisel samuti Sinu sulest pärit)?
Tōesti, ärgu keegi vōtku isiklikult, aga sellist inglisekeelset lahmimist vōiks vähem olla.
Terv,
keelekompleksist vaba Spunk:) -
Loomulikult on see kõvem mees, kes inglise keeles kirjutab.
Neist saavad üle vaid vennad, kel saksat sekka viskab. -
voila!
-
Käisin siin ühe investeerimispankuriga lõunal. Olgem siiralt ausad ma ei saanud peaaegu pooltest asjadest aru, mis ta rääkis.
Täitsa jama, ma olen sellest ärist miskit 4 aastat eemal olnud ja võta näpust, pidin kogu aeg ütlema, et ole hea mees ja tõlgi.
Tegelikult miskit erilist seal jutus ei olnud samad finantsnäitajad (lihtsalt vahepeal on neile popimad nimed välja mõeldud) ja muidugi sama teema. Rahvakeeles välja öelduna, et võtame neilt inimestelt nende raha ära.
Teisisõnu see on selline tavaline müügijutt, nagu oli dot comidega. Et kui millegi alusel pappi küsida ei olnud võimalik, siis mõeldi välja uued suhtarvud. Näiteks Ettevõtteväärtus / käibega???????????????.
Noh selle valemi alusel maksis see MIkrolink miskit peale 2 miljardi eegu või rohkem. Siis oli ürituse kasum miskit 3 milli.
Mina kutsun seda muidugist lauslolluseks aga kui inimestel pappi on, siis miks mitte. Võibolla olen hoopis mina vanaks jäänud. -
Spunk, minu tsitaati 6igustab minu järgnev postitus:
riq Re: Kas ma olen kōvem mees, kui inglise keeles kirjutan? 18/09/02 14:45
m6ned s6nad k6lavad lihtsalt nii m6nnalt et must on neid juusida.
naiteks enivei, spämm, blaah, stokk, naz..
samas kas ylik6va, normaalne jne rullnoka terminid on paremad?
annavad jutule mahlakust juurde
PS! k6ik pole ylbamine mis arusaamatu tundub. tihti arvatakse et ma ylban tegelt teen nalja. ykskord sain pasunasse. spunk, dont do it ;) -
spunkil jumala õige jutt. Teiselt poolt - mõõdukas släng teeb keele mahlakamaks, aga nii mõnigi pakub üle. See on ju teada miks kasutatakse slängi... et asjasse mittepühendunud õhkagi aru ei saaks.
Samal ajal paljude poolt kirutud Äripäev, ja ka näiteks teles ja ajakirjanduses esinevad analüütikud, esinevad kõik puhtas eesti keeles. Tuleb välja, et tegelikult on iga sõna jaoks maakeelne vaste olemas. -
mjaa... Mūžu dzīvo , mūžu brīnies...
-
Iesaku nevis kult tuksus salmus, bet kerties "veersim pie ragiem" un izmantot so saiti (labi ka taada ir) lai guutu reaalu info un vareetu saakt studeet, praktizeeties, guut informaaciju, pasuutiit graamatas, konsulteeties, kontakteeties utt... Preks plikas catosanaas ir pitiekami daudz citu saisu net'a.
-
Emakeeli kogu turg haiseb millegi järgi - pasast püsti pilvelõhkuja. Apuaa mul on loss suurem kui oma vabad vahendid!
-
Loomulikult on see kõvem asslicks, kes inglise cuntlapps kirjutab.
Neist saavad üle vaid vennad, kel saksat sekka viskab -
pseudoprobleem
-
Töötan ise samas vallas. Selle aja jooksul olen õppinud puhtas eesti keeles investeeringutest rääkima. Selgelt ja arusaadavalt. Teksti enesele arusaadavaks muutmisest ei piisa selleks, et seda teistele seeditavalt edastada. Lisaks inglismannilikule eputamisele püütakse sageli keelelise vabameelsuse taha peita ka oma ebakindlust. Et kui ma ütlen slängis, siis ma järelikult valdan teemat.
Nii juhtubki, et olles eneseväljenduse vabaduses nõnna prii, kui süda lustib, ei saa mina mõnikord sellest kirjapandud eesti-inglise-segapudrust aru. Kuigi sama teksti puhtas inglise või eesti keeles lugedes seda ei juhtuks. Reeglid ei ole ahistamiseks, vaid mõistmise abistamiseks.
Mahlakaid sõnu võib ka kodusest keelepruugist leida, vaata nt siit: abiks eesti keele õppijatele .
Jõudu Sulle, Spunk! -
verivell then, jahe.
paku siis mingi eestikeelne vaste dividendile (tuleb ju otse läbi inglise keele ladina keelest). ja hästi hea sõna on default, mis tähendab täiesti erinevaid asju.
minu väide on see, et eesti keel ei ole piisavalt mahlakas, eriti jääb VAJAKA spetsiifilise sõnavara osas.
veel: eesti keeles on sõna kasvik, mis tähendab intressi. miks keegi ei kasuta? -
Dividendi ei ole minu meelest küll vaja muutma hakata. see on eesti keelde juba kinnistunud.
Defaultiga on iseasi.
kasvik on nõmeda kõlaga, meenutab natuke vaksikut, või siis hoopis ädalat. -
no täpselt
-
soren, ära mine äärmustesse. See vist ei olnud teema põhiline mõte.
Mõni mees paneb ka kõige lihtsamad laused inglise keelde. Võibla ta siis tsiteerib?
Vanasti oli niisugune komme, et arvati, et kui anektooti rääkida vene keeles siis on naljakam. -
MSM,
tihtipeale oli tegu sõnademänguga originaalis, mille tõlkimine oleks olnud tõesti igav -
Soren, kaldun arvama, et enamus vanemaid majanduse (aga ka tehnika) põhimõisteid on tulnud meie keelde läbi saksa keele.
Ka ei ole midagi uut arvamises, et mõne suure ja vanema rahva keel on mahlakam ja spetsiifilise sõnavara osa täielikum, aga ka väljendusrikkam ning küllap see nii ongi.
Targutaks, et eelmise sajandi esimesed 45 aastat peeti selleks eelkõige saksa keelt, seejärel tuli vene aja ning keele kord. Ja praegu on siis sedapsi nagu on.
Kui nüüd mõned juuksekarvad pikuti ette võtta, siis:
die Dividende kõrval sobib kasutada ka der Gewinnanteil, samuti die Interessen asemel die Zinsen.
mach's gut
