CSFB alustab aktiivset kauplemist Tallinna börsil
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
---
Credit Suisse First Boston Europe (CSFB) alustab täna kauplemist Tallinna Börsil, teatas Tallinna börs.
CSFB on juhtiv globaalne investeerimispank ja esimene Londonis paiknev Tallinna Börsi liige. Tallinna Börsil on 14 liiget, milledest 5 kauplevad väljaspool Eestit. reklaam lisainfo ja tellimused : 6670045
---
Neist välisliikmeist pole minu meelest seni ükski aktiivset kauplemist alustanud. Kuna neile on liikmeksolek nii kallis, siis miks nad üldse on liikmed.
Peale Hansa, Telekomi ja Norma oleks ikka börsile rohkem ettevõtteid vaja. Enne nad vist ei tule, kui hinnatasemed börsil kõrgemale lähevad. Börs peaks keskenduma aktsiahindade taseme tõstmisele, siis läheb aktiivsus suuremaks. Vastastikune protsess.
Börsile oleks küll politseiriiki ja nulltolerantsi vaja, et vastutaksid need inimesed, kes börsi usaldusväärsust uuristavad. Kui inimeste ahnust ei osata kontrollida, sõidabki vabaturumajandus võssa ja siis on vasakpoolsetel poliitikutel tuult veskile. Kas pole? -
Uus kantimise näide, kus sajad EVP-de eest aktsiaid ostnud isikud raha kaotavad. Ettevõtted on aastaid kahjumis ja ei pankrotistu, see aga üsna kähku.
---
Virumaa Teataja: Pankrotti taotlev Tamsalu TERKO jätkab uue nime all
Eile selgus Tamsalu TERKO pankrotiistungil, et tegevuse lõpetanud firma jätkab tegutsemist teise nime all.
Lisaks teraviljasaaduste tootmisele veel sea- ja kanakasvatusega tegelenud maakonna üks tuntumaid põllumajandusettevõtteid Tamsalu TERKO esitas tänavu suvel ise maakohtule pankrotiavalduse, kirjutab Virumaa Teataja.
Firma juht Aadu Jaansoo rääkis eile kohtus, et ettevõte oli esmakordselt kahjumis 1999. aastal, sest Venemaalt ja Saksamaalt Eestisse toodud odavad munad ja teravili tõrjusid kohaliku tootja turult kõrvale.
Majandusraskuste ületamiseks võttis firma Hansapangalt 16 miljonit krooni laenu, kuid läinud aastal esitas pank Tamsalu TERKO-le üheksa miljoni krooni suuruse võlanõude ega soostunud selle tasumise tähtaega enam pikendama. Lisaks Hansapangale nõudis Eesti Erastamisagentuur ettevõtte erastamise eest Tamsalu TERKO-lt üle 20 miljoni krooni.
Mullu moodustati ka uus aktsiaselts Tamsalu Veskid, mille üks omanikest ja juhtidest on Aadu Jaansoo.
Vastates kohtunik Irma Külavee küsimusele, tunnistas Jaansoo, et loodud uus firma Tamsalu Veskid liisib Hansaliisingult Tamsalu TERKO endiseid varasid ja jätkab sama tegevusega, s.o teraviljasaaduste tootmise ning sea- ja linnukasvatusega. Ka on enamik uue ettevõtte juhtidest ja töötajatest samad, mis Tamsalu TERKOs.
Tamsalu TERKO ajutine pankrotihaldur Sirje Tael ei osanud eile öelda, kas firma majandusraskused on seotud juhtimisveaga. Tael lubas seda uurida pankrotimenetluse käigus. Samuti lubas ta selgitada, kas firma tegevus vastab kehtivale seadusandlusele ja äri headele tavadele.
Lääne-Viru maksuameti direktor Tiit Hallikma ütles Virumaa Teatajale, et ootab pankrotihaldurilt selgitust eeskätt Tamsalu TERKO majanduslike tagamaade ja tehingute õigsuse kohta. -
Siia võib lisada analoogilise juhtumina Keila TERKO.
Minu meelest oleks Eestis sama moodi vaja äritavadele kriitilise pilguga vaadata, nagu USA-s. Ega Eestis asjad paremad küll ei tohiks olla. :) -
USAs näitavad oma rahulolematust äritavadega välja ka näiteks börsid.
Tallinna Börs, mis on nüüd väärtpaberite registriga ühe katuse all ja viimane oma registriga usalduse suurenemist taotlebki, võiks sellega täiesti tegeleda. Kui nad ise aktsiate registrit peavad, on neil palju infot olemas. Eesti väiksuse ja kulude kokkuhoiu vajaduse tõttu oleks see hea mõte. Finantsinspektsioon/riiklik järelevalve ei ole ju veel toimima hakanud.
Eesti liikumisel vabaturumajandusse arvasid mõned, kes asjast aru ei saanud, et vabaturumajandus tähendab hundiseaduseid. Vastupidi, kui on suuremad vabadused, on rohkem võimalusi reegleid rikkuda ja järelevalve peab olema veel suutlikum. -
Psühholoogiline efekt oleks kui mõni üksik rikkuja vahele võetakse ja siis nö. näidisprotsess tehakse. Avalikkuse usaldus kasvaks ja teiselt poolt edaspidised rikkujad mõtleksid enne veel ühe korra. Praegu on nii, et asjapulgad laiutavad käsi, näe läks sedaviisi ja kõik.
Kui näiteks M. Eenmaa jne. olid tõesti suurte rikkumiste tõttu süüdi Maapanga pankrotis, siis pidanuks karistused olema karmimad.
Kui efektiivsus majanduses ei suurene, ei jõua Eesti kunagi kõrge elatustaseme lähedalegi ega 10% püsiva majanduskasvuni, mida mõned äriliidrid pasundavad. Ma imestan, miks seadusandjad sellest aru ei saa. Vist sellepärast, et kes juba kõrgel ametikohal istub on eluga niigi rahul ega hooli muust kui vaikselt oma pukil kükitamisest. Majanduskriisi ajal ei kannata nemad, vaid rahvas. -
Mio, he won. You lost. Get over it.
-
Mina ei kaotanud midagi.
Ok, ostsin 10 sent per share 2000 aktsiat. See pole kaotus. Oluline on, et see on norm ja seepärast börs ja turumajandus Eestis kärvab. -
teooria ytleb, et karistamisel annab rohkem effekti vahelejäämisev6imalus kui et vahelejäämisel ootav karistus. kui k6ik patustajad jääksid vahele 100% ja karistuseks oleks kasv6i kuupalk, poleks m6tet kuritegfusid teha. kui aga karistus on miljard ja vahelejäämise t6enäosus 1:10000 siis on tegemist lotoga.
niiet eelk6ige on vaja anda edasi message et seaduserikkumisi ei sallita. karistus on vajalik, kuid peamine on vahele jäämine. -
eeee, mis sellel foorumil CSFB kauplemise alustamisega pistmist on?
-
Loe tähelepanelikult algust. Küsimus on selles, kas CSFB-l on siin nüüd või varsti enam millegagi kaubelda. Börsi elu eeldus on tõhusam järelevalve ja kõrgemad äristandardid.
-
Aktiivse kauplemise asemel on meil hoopis sellised väikeaktsionäre puudutavad uudised, nagu eespool toodud. See on irooniline peedistamise pealkiri. :)
-
Mio, võta kätte (kui võimalik) ja mine joo mõne majandusteadlase või maakleriga õlut mõnel õhtupoolikul ja sa saad teada, et asi ei ole ei järelevalves ega äristandardites, vaid selles, et Eesti asus teadlikult Kontinentaal-Euroopa õigusruumi kunagi ja selles õigus- ja äriruumis ei ole aktsiaturgudel nii olulist rolli kui näiteks Anglo-Ameerika õigusruumis. Selle asja kohta on teadlased ümber maailma kirjutanud igasugu pabereid teemal "legal determinants of external finance." Börs on siis koht, kuhu minna ja kus olla, kui sealt kaasatava kapitali hind on kõiki kaasnevaid kohustusi arvesse võttes konkurentsivõimeline.
CSFB tulemine siia sebima ei tähenda muud, kui seda, et mõni kohalik suurem kaotab tõenäoliselt veidi turuosa. Suurem kauplejate arv ja võib-olla esialgu veidi teistsugune lähenemine võivad pilti huvitavamaks muuta küll, kuid seni kuni mõni maakler teeb ikka ligi poole tehingutest, ei muutu OLULISELT MIDAGI. Seni kuni pole uusi emitente ei muutu samuti OLULISELT MIDAGI. Eesti on riik, kus ruulivad pangad, otse-investorid ja vahest ka venture-mehed... -
mnjah, ma olen küll siiani arvanud ja arvan ka edaspidi, et järelevalve eeldus on börsi elu, mitte vastupidi. küll aga on võimalik järelevalve "tõhustamisega" elu börsil tappa.
aga räägi, kuidas börs aktsiahindu tõstma peaks hakkama. -
CSFB bossid lugesid et eestis neivelt ei saanudki karistada ja tulid siia raha tegema!!!
eks usast ka k6ik röövlid mehhikosse p6genevad ju hahaha :) -
Neil on tegelikult ükskõik, ma arvan... HEXi liikmed on nad Nokia pärast niikuinii ja see "väike maks" Tallinna Börsi-nimelise lisafeatuuri eest on nii suurele institutsioonile köömes...
-
Võiks asjast rääkida.
See kontinentaal-euroopa pangamudel hakkas viimase börsimulli aegu isegi hingusele minema. Sellest rääkida on vanamoeline.
Õiguslik ja institutsiooniline raamistik on ikka eelduseks börsile, mitte vastupidi. Aga võib-olla on Eesti liiga väike vajalike struktuuride moodustamiseks. Eks siis olegi õige aeg end Euroopa Ühendriikidele müüa. -
Kui järelevalve eeldus on börsi aktiivsus, siis selle analoogia on, et enne kauplusse sisnemist tuleb kaupmehele raha maksta, mille eest võib kaupa valida. Sobivat kaupa ei pruugi üldse ollagi. Ei saa sundida kärssnina kotis ostma.
-
Üks mees ülalmainitud ettevõttest ütles, et sügisest algab meil hea elu.
-
Finantsvahendus sellepärast läbi pankade käibki, et väärtpaberiturg ei ole usaldusväärne. On selge, et see viitab tegutsemisvajadusele.
Eesmineva põlvkonna luukerede kapist väljarebimisega leiab noorem põlvkond oma koha ühiskonnas. :) See on aja küsimus. -
Ja börsi käive suurenes neli korda.... Ühelt miljonilt neljale..
On ikka koomiline küll. -
eestis börs on umbes sama jabur kui kaheinimeseettev6ttes personaliosakond..
-
Hästi öeldud Riq!
Kui ma lõplikult hulluks lähen , asutan personali osakonna. -
mio, püüa siiski aru saada, kumb tuleb enne, kas vajadus regulatsiooni järele või regulatsioon ise. õigusloome käib ikka vajaduse järel, mitte ees.
ja veelkord TVB puuduseks pole mitte vähene reguleeritus, vaid kriitilise massi olematus. meenuta, et TVB sünnihetkel polnud erilist regulatsiooni olemas võrreldes praegusega. kui 1996 oleks emitente ja vahendajaid nii palju kotitud kui praegu, siis poleks seda turgu üldse tekkinud...
ja rääkides järelevalvest, siis mis osas on see puudulik - keda ja kuidas peaks rohkem utsitama. kas oleks vaja ülitõhusat insider trading'u tõkestamist turul, kus kauplemine on 0-lähedane või mida? -
Väidan, et kriitilise massi puudumise põhjuseks ongi usalduse puudumine. Usaldust ei saa tekkida, kui puudub süsteem rahapaigutuste turvalisuse tagamiseks. Enne panga kätte raha hoiustamist tahad ju, et pangal juba oleks tegevusluba ja see oleks järelevalve objekt. Tühjade lubaduste peale ei hakka keegi raha andma.
Aktiivsus on madal kuna on vähe ettevõtteid. Vähe on sellepärast, et IPO-ga ei tasu turule tulla, hinnatase on madal. Hinnatase on madal, kuna puudub usaldus. Usaldus on madal, sest emitendid on käitunud ebaeetiliselt. Usalduse puudumise tõttu on aktiivsus madal. Madala aktiivsusega põhjendad nüüd seda, et järelevalvet polegi vaja. On üks teooria, mille järgi turg võib läbi kukkuda (failure), kui puudub piisav järelevalve võimalus. Näiteks sidrunite turg makroõpikust.
Tõhusama järelevalvega ja reeglitega just saabki tõsta usaldust ja aktsiahindu.
Kuidas saab pikaks ajaks investeerida, kui kordub Eesti Näituste mudel ja soodsa võimaluse avanedes saab suurinvestor väikesel alati tooli alt ära tõmmata. Kõigepealt tuleks ära muuta see absurdne aktsiate sundvõõrandamise seadus. -
Kui suurinvestor saab alati kõik hea enesele jätta ja kõik halva väikeinvestorile, on loomulik, et väikeaktsionärid lõpuks kaovad. Ainus, mis saab teha, on karmistada järelevalvet ja parandada seadusandlust. Loota, et emitendid ise korralikeks muutuvad, on asjatu.
Sellest peaks rääkima minu meelest ka messil Rahakompass, mitte pseudoprobleemidest. -
Mio...!!!! Enne kui sa kedagi vanamoeliseks sõimama hakkad, siis tee endale selgeks, kuidas eesti ettevõtted omale lisakapitali hangivad... !!!!!!!!!!!!!!!!
-
to Karum6mm
Teravale teravalt. :) Ma tean, kuidas hangivad - pankade kaudu. Aabitsat pole mõtet mulle õpetada. Minu lähenemine on normatiivne - kas nii on ikka kõige parem. Mis kasu on Eestil sellest, et Hansapank on igas asjas monopolist? -
Ok, kui sa lihtsalt idealistlikult filosofeerid, siis palun...
Ma luban endale veidi kogemusi omades jäämist teisele seisukohale, mis võib tunduda veidi julmana... Nimelt iga isik vastutagu oma tegude eest ise, mitte ärgu oodaku riigilt, et see talle igas olukorras pehme maandumise võimaldaks. Seega, kui ostad mingis X Ida-Euroopa riigis mingit väikese kapitalisatsiooniga saasta, siis oled ise süüdi, kui sulle kott pähe tõmmatakse. Punkt. Enne kui oma raha paned kuhugi, hari ennast ja hinda riske - kogemusi maailmast on piisavalt!!! Ja terves maailmas on teada, et järelevalve (isegi SEC) on alati turgudest ja sulidest oma arengust maas. See tähendab seda, et uus regulatsioon/järelevalve protseduur viiakse sisse alles siis, kui on negatiivne pretsedent - ehk väikeinvestor on juba mütsi kätte saanud. Lõppjäreldus on see, et on järelevalve hea või mitte, väikeinvestor võib mõlemal juhul ohvriks osutuda.
Teiseks gurmanka siin arvab, et järelevalveks oleks vaja aktiivset turgu. Ma olen temaga nõus, kuid ütleksin, et vaja on TURGU kui sellist... ehk siis kauplemiskohta, mis oleks nii likviidne, kui ka efektiivne. Vastasel korral ei ole midagi ega mingeid sündmusi, mille üle järelevalvet teostada. Viimane kehtib eriti just insider tradingu suhtes - Eestis ei ole võimalik sellega enam raha teha!!! Mille üle siis selline kisa? -
Kui turuosalistele veel hullemad normatiivid kaela väänata, süveneb vaid trend kus omakapitali kaasatakse suurema tüki kaupa suletud emissioonidest. See ei ole sugugi juhuslik, et Tallina börsil pole noteeritud näiteks mitte ühtegi ettevõtte võlakirja- regulatiivne kamm ei tasu end lihtsalt ära. Väikeinvestorina leian, et minu tulemusi ei paranda mitte see kui börsiettevõtte juhtkondadel aktsiatega kauplemine täiesti võimatuks muuta vaid pigem see kui näiteks Hansapank peab igal aastal üüratuid summasid investorikaitse tagatisfondi maksma kust siis makstakse kinni erinevate rehepappide tempusid võis siis kulutatakse lihtsalt raha ära nimetet asutuse ülalpidamiseks.
-
Respect, Cynic, enamasti ma olen sinuga nõus aga ... investorkaitse tagatisfond - idee a la Toomsalu, sest jälle tahetakse keevitada investori riski kellegi teise kaela. Investor riskigu ISE, kandkui KÕIK kulud ja kaotused. Mis investor ta muidu on?
-
mio, põhiprobleem EI OLE järelevalves. size does matter. jah, pangad on suht monopoolses seisus ja säästude suunamisel investeeringuteks pole erilist alternatiivi. aga lahendus ei ole aktsiaturg.
loomulikult on riik oma pangalembusega sellise olukorra säilimisele kaasa aidanud, eeskätt pangaintresside tulumaksuvabastusega, mis muudab muud võlainstrumendid suht konkurentsivõimetuks... -
Sry, -tagatisfondi jutt sattus tagurpidi.
-
Seda ma kartsin :-))))))))))))
-
Tunnistan, et asi pole ainult järelevalves. Asi on laiem, õigussüsteem pole veel õppinud tembutajaid ohjeldama.
Me ei tohiks ka rahul olla praeguse kolmanda maailma tasemega. Tegemata midagi olukorra parandamiseks ei jõuagi ju kunagi esimesse maailma.
Minu meelest peaks riik ka korporatiiv- ja finantssektoris turvalisuse tagamisega tegelema. Milleks siis väärtpaberijärelevalvet ülal peetakse ja maksu kogutakse. See on ka riigi ülesanne. Ei oleks ju mõtet hakata investorite oma organisatsiooni looma, makse makstakse niigi. See on kõige parempoolsem vaade asjale, et riik tagab soodsa ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna. -
Kuule Karumõmm, nüüd on esimene kord kui olen sunnitud sind foorumis avalikult noomima. Palun ole poliitiliselt korrektne! Investorkaitse tagatisfond EI OLE idee a la Toomsalu. ESDTP-l ei ole midagi pistmist vaest tööinimest kägistavate maksudega.
See kõik on idee a la Raivo Paavo. Seda maksame kõik, nii investorid kui mitteinvestorid. -
Hehe - ma lihtsalt tõmbasin paralleele, kuna Toomsalu kunagi olla rääkinud investeerimisfondidesse paigutatud raha 100% kapitali säilimise garantii andmisest riigi poolt. Ja see Raivo Paavo idee röövib mind küll, iga kuu vaatan palgalehte ja kirun!
-
Huvitav, kas oleks kusagilt võimalik osta kindlustust kõiksugu vägisi pealesunnitavate kindlustuste eest?
-
Einoh, igasuguseid haigeid ideid on ennegi välja käidud ja käiakse edaspidigi, isegi astmelist tulumaksu. Senikaua kuni see palgalehel ei peegeldu, pole veel häda midagi...
-
Kindlasti - aga preemia oleks liiga kõva :-)
-
Huvitav, kas täna kauples CSFB ainsana börsil
igaljuhul tehingu statistikat vaadates on tehingute sisu masendav, milleks seda talset üldse vaja on? -
Kas te mio ja gurmanka ei ole ikka aru saanud, miks tsele uusi ettevõtteid ei lisandu?
Sest pärast avalikuks muutumist süüakse sind ju elavalt ära. Sa pead hakkama kõikvõimalikele karvajalgadele
kõikvõimalikke asju seletama. Näiteks, miks sa endale uue auto ostsid või selle asja maha müüsid.
See on ju sulaselge piin, siis tuleb Tähismaa või mõni muu ÄP tegelane ja tõelise Pavlikuna teeb sinu kohta ettekande "sinna kuhu vaja".
Preatoni, Neivelt jne, jne. -
ristime talse ymber FALSE'ks :)
-
Ma vaatan jah, et tühist tähenärimist on palju. Milleks rääkida sentimeetritest, kui mahajäämus on kilomeetrites, on jänkide ütlus. Olgu reegleid vähem pealegi, peaasi, et süsteem funktsioneeriks. Peaks ju olema võimalik kindlaks teha korruptiivne kasu saamine. Mulle käib ka närvidele detailide kallal irisemine, suured asjad on olulised.
-
kuna eestis on majandus veel kaugel maas usa omast siis miks mitte ka majanduses anda vabad käed, kaotame k6ik regulatsioonid!
THIN!K -
Mis puutub CSFB, siis on ta kahtlemata yks suuremaid brokerage house finants maailmas. Kahtlemata on see positiivne, et ta saabus EESTI turule.
Mida mu vennad ja yed asjast arvavad? Ykki on parasaeg TVB tagasi osta?- alega (kui ta yldse maha myydi, ei myleta seda tehingut enam typselt)
Kuid tegelikult keda see TVB "nothing going on" market ikka nii vyga huvitab. Samuti juba konkurentsi myttes peaks looma uue byrsi, mis peaks olema TVB pyhimytetel kuid firmade listimine byrsil peaks olema TASUTA. Marketmakerid ehk membership peaks olema samuti tasuta kuid mis pyhineb ainult MARGINIL.
See on yks vyheseid vyimalusi kuidas vyita konkurentsis pankasid, millest enamik saavad byrsi liikmeteks. Samuti kui company on niinimetatud public, siis miks mitte teha ka neile firmadele soodustusi kuna nemad jagavad oma kasumit.
Systeem peaks olema enamvyhem sama kui E-bay vyi YAhoo auctions. Samamoodi ka vyiks olla hinnatud turutegijate ja firmade reitingud byrsi ja traderite poolt. Raha peaks tulema ainult comissionitest.
Byrsi executive board vyiks koosneda aktiivsematest turutegijatest ning parimatest firmade juhtidest. Nad tyytavad byrsi heaks tasuta, vyljaarvatud stockoptsioonid quarterly, sest ka see byrs on aktsiaselts.
Enne pole mytet reguleerima hakata kui asi tyytab. Yldistav vaade uuest EESTI byrsist! -
Rahakompassil olevat tänavu vähem külastajaid olnud kui varem. Mis kinnitab minu väiteid. Investorid ei tule enne, kui usalduse taastamiseks midagi on ette võetud, kasvõi mingi näilise efektiga tegevus, mis mõjuks psühholoogiliselt.
-
noh, näilise efektiga tegevus on ju tehtud - FI võitleb inside trading'uga enneolematult vihaselt ja leppimatult ning vastavad uudis ka pressile saadetud...
-
ÄP 10.10.2002
Hüvasti, gängibörs!
Raimo Ülavere
Äripäeva uudistetoimetuse juht
Kui teilt “Tahad miljonäriks” saates peaks küsitama, kellele kuulub Tallinna börs, ja te vastate, et Soome börsile HEX, siis tõenäoliselt õnnitleb Hannes Võrno teid ilusa ümmarguse rahasumma võitmise eest ning lubab asuda raskemate küsimuste juurde. Formaalselt on teil tõesti õigus ja olete oma raha ausalt välja teeninud. Sisuliselt on aga Tallinna börs ärastatud, seda juba mõned aastad tagasi.
Tallinna börs on kitsa huvigrupi mängukann
Tallinna börs on mängukann mõnekümnest inimesest koosneva gang’i, eesti keeles jõugu käes: börsiettevõtete juhid, näputäis muid suurettevõtjaid ning nende käepikendused – maaklerid, analüütikud ning järelevalvega tegelejad. Väikeinvestoril pole börsile asja. Ja vaadates viimastel kuudel toimunut, tundub see nii jätkuvat veel pikka aega.
Teisipäeva õhtupoolikul tegi börsi noteerimiskomisjon üsna ootuspärase otsuse – Hansapank sai 100 000 krooni trahvi, et ta ei takistanud Indrek Neiveltil insaidertehingut tegemast. Ehkki olemuselt pisut kummaline, no kuidas oleks Hansapank kui organisatsioon saanud takistada pangajuhti sisetehinguid tegemast, aga siiski asi põhijoontes selge – pangas puudus korrektne süsteem ja pank sai Neivelti kiire rikastumise himu tõttu trahvi. Kuid asi, millest ma sugugi aru ei saa, on see, miks ei avalikustata uurimisematerjale.
Mäletan, millise bravuuriga avaldas börs uurimismaterjalid Pro Kapitali juhtumi puhul – detailsed tehingute kirjeldused koos viidetega, milliseid reglemendipunkte on rikutud. Asja vürtsitasid veel börsijuhi Gert Tiivase mahlakad kommentaarid… Ühesõnaga, kõigile sai selgeks, mida ja kuidas on Pro Kapital ja Ernesto Preatoni valesti teinud. Ja samas, insaiderluse ja börsi läbipaistvuse koha pealt sadu kordi olulisem juhtum, elik mis ikkagi toimus Neivelti tehinguga, jäetakse saladuseks. Pro Kapitali juhtum avalikustati, kuna aktsia oli niigi väheatraktiivne ja pealegi oli tegu välismaalasega. Neivelti juhtumit ei avalikustata, kuna tegemist on Eesti suurima panga juhiga ehk mõjukaima ärimehega mitte ainult Eestis, vaid Balti riikides üldse. Muud põhjendust ma sellele kahjuks küll ei leia.
Lugesin esmaspäevasest Äripäevast, kuidas börsifirmade juhid, pakatades optimismist, prognoosivad uusi ettevõtteid börsile, uusi aktsiaid ja emissioone. Paraku nii on teinud nad iga aasta ja midagi pole muutunud. Ning see jutt ei ole olnud enne ega olnud ka seekord usutav. Sest börsifirmade juhid tunnevad väikeaktsionäride pärast muret, sedagi formaalselt, ainult kord aastas, selsamal börsimessil. Ja börs ilma väikeaktsionärideta on mõttetu koht. Ja väikeaktsionärid on börsilt läinud, sest puudub usk börsitehingute puhtusesse. Ja jõugul on ükskõik, sest väikeaktsionäridele on “mütsid” juba sügavalt silmile tõmmatud ja raha tasku pandud.
Kõige kurvem asja juures on see, et potentsiaalseid väikeinvestoreid on Eestis olemas, elik rahapuuduse taha asi ei jääks. Viimase poole aastaga on eraisikute hoiuste jääk kasvanud üle miljardi krooni võrra. Kokku oli eraisikutel raha pankades hoiustel augusti lõpu seisuga ligi 21 miljardit krooni, sellest üle poole madalaprotsendilisel nõudmiseni kontodel. Raha olemasolu saab tuvastada ka lihtsamalt, visuaalsel vaatlusel – sõitke mõnel reede õhtul või laupäeva lõuna paiku suurtesse kaubanduskeskustesse ja proovige autoga parkida sissepääsule lähemale kui 100 meetrit. Keeruline ülesanne.
Ärge investeerige börsile, tarbige ja puhake parem
Nii turuosalised (jõugu slängis börsil kauplejaid) kui ka järelevalvega tegelejad kinnitavad, et täna on olukord hoopis teine kui mõned aastad tagasi ja insaidertehinguid tõenäoliselt nii palju ei tehta. Aga loomulikult ei tehta, sest pole enam kellelegi mütsi pähe tõmmata! Tehingute tegemine käib peamiselt kümmekonna aktiivse suurinvestori vahel, a la Hansa müüb ja Ühis ostab.
Ja nii tundub see jätkuvat ka tulevikus. Indrek Neivelt saab teha karistamatult insaiderit, Meelis Milder kiidab takka ning saab vastu laenu Baltikas oma aktsiaosaluse suurendamiseks (tõmmates väikeaktsionäridele ikka kah mütsi pähe), Jüri Käo viib aga takistamatult Kaubamajast raha välja ja tagatipuks mätsivad nende käepikendused kõik vähegi valgustkartva kinni. Kuni teated Tallinna börsilt on sellised, pole väikeaktsionäril sinna asja. Ostke parem teatri- või kinopilet ning sõitke soojale maale suve pikendama. Adios, Tallinna gängibörs! -
MOTT
