Rahakompass 2002
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Rahakompass toimub 4. - 5. okt. Olen varem sellest üritusest osa võtnud. Seekord ei saa minna, sest on tihe tööpäev. Keegi võiks lühikokkuvõtte siia edastada, mis toimus ja mis teoksil.
-
kui äripäevast lugesin et rahakompass halvab eeldatavasti tänase talse töö, siis vaadates tänaseid tehinguid lhv-s, avastasin et lhv pole viitsinud veel eilseid tehinguid kustutadagi.
-
Tallinna Börs - 34 min lahti ja ei ühtki tehingut!
-
kontora zakrõta, vse ushli na front!
-
a dolku budet?
-
No siis on kogu kaader kompassil suunda otsimas. Krt, oleks endalgi vajadus, mitte päev otsa siin netitööd rügada ja aegajalt töhja börsi vahtida.
-
Hõmm - aga äkki saaks hindadega väikeste ressurssidega täna seetõttu SUURI trikke teha?
-
Jah, oleks vaid optsioonireede. Siis otsiks mõne cash setlementiga instrumendi ja lükkaks alusvara tühiste käivetega paigast ära:-)
-
Rahalisest võidust oleks vast olulisem eneseteostus :-D
-
kuulge,
aga teeks selle triki ära et paneks ymberkandide talu p6lema? -
näe,
Jüri Öö.. -
Kas keegi juhtus kuulma laupäevast arutelu kinnisvara vs väärtpaberiturg? Ise ei osalenud, aga huvitaks, mis pointideni välja jõuti?
-
Peamine point milleni välja jõuti oli see et kinnisvara on küll hea investeering aga mitte nii hea kui seda on väärtpaberid.
-
ning ,et edukal inimesel võiks positsioon olla mõlemas valdkonnas.
-
Huvitav on see, et investeeringu all väärtpaberitesse mõeldakse tavaliselt mingeid noteeritud väärtpaberid. Mitte aga kunagi aktsiaid ettevõttes, millest sulle kuulub näiteks 50% ja mis ei ole noteeritud.
Investeeringu all kinnisvarasse mõeldakse tavaliselt mingi maja või korteri soetamist, mida sa välja rendid. Ki sa aga juhtud soetama mingi krundi heas kohas, siis liigitatakse tavaliselt see spekulatsiooni alla. Muideks pankades on see tavaline suhtumine. Kui soovid ehitada mingi maja või nii, siis on see kinnisvaraarendus. Kui lähed aga ilma detailita krunti või maad ostama siis on see automaatselt spekulatsioon. Olenemata raamatupidamislikust aspektist, et maad soendad sa enda käes 3-4 aastat, arenduse aga müüd turgu alla aastase perioodi jooksul.
Jne, jne...
Tegelikult teenid sa ostes aktsiaid turul tavaliselt heal aastal 20% ringis, ostes aga noteerimata aktsiaid aastas tavaliselt 1000 % ringis.
Sürr või mis????? -
Kust neid noteerimata nii hea firma aktsiaid osta saaks? Kes müüks nii suure osaluse oma nii heast firmast?
Mina sel aastal esimest korda ei käinud messil. Äkki keegi kirjeldaks, mida huvitavat oli, kui oli? -
noteerimata nii hea firma aktsiad makstakse sisse nominaalis (asutamisel) ja müüakse osalus, kui piisav tootlus on käes. ehk siis, oma tööga küünivad tootlused mitmesadadesse protsentidesse või rohkemgi. tüüpiline näide eesti firmadest. probleem on selles, et sellise lükke tegemiseks on vaja olla asutajaliige, investor, ettevõtja ja kaval korraga. niisama sind keegi aktsionäride ringi ei võta. ja tasub hoida oma rahal silma peal, ehk tegutseda ettevõtte tegevjuhtkonnas.
mis puudutab rahakompassi, siis oleks sellel aastal nagu pomm lõhkenud. tekib küsimus, kas järgmisel aastal üldse korraldatakse... sellel aastal oli rõhk nagu pensionifondidel, aga mis järgmisel aastal?
TNT: olen 100% nõus ja ma olen üha rohkem jõudmas veendumusele, et kinnisvara on vägagi rewarding asset ja hea rendiskeem outperformib mistahes aktsiaindeksit. vähemalt eestis. küsimus on aga ka algkapitali suuruses ja likviidsuses. kinnisvaraturg on ikka loomult midagi hoopis erisugust. -
Õige, soren, õige.
Ühe asja sa unustasid ära. Ehk niinimetatud p.... läinud või minemas ettevõtted, millistel on olemas
mingi reaalne (hooned, seadmed, maa) vara. Sital ajal müüakse neid mitte millegi eest,
või siis mingi väikse rahaga. Paar-kolm-neli aastat pusimist ja näe ongi uuesti midagi firmalaadset valmis. Muidugi on see piisavalt pappi, närve ja sebimist(IQd)
nõudev protsess. Miskit ei juhtu kohe, asi sarnaneb rohkem maratonijooksuga, ikka stoiline rahu ja pohuism on peamine.
Sest sisse üritavad sõita sulle kõik : alates maksuametist ja lõpetades pättidega. Aga muidugi selles protsessis sõltub enamus sinust,
mitte mingitest arusaamatutest asjaoludest. -
TNT: "alates maksuametist ja lõpetades pättidega" - mis neil vahet on?!
-
Tegelikult teenitakse suurt ja suht kerget raha siis kas ettevõtete saneerimse või siis likvideerimisega.
Uute ettevõtete loomine on selline väga karm ja raske protsess ja sa joppad vaid siis, kui sul on eriti hea idee, või on turg tõusev.
10 nest uuest 8-9 panevad oma uksed kinni või veeretavad senti. -
kristjane,
tegelikult mitte mingit, kui lähtuda sellest aspektist, et mõlemad himustavad sinu raha. -
soren, kui juhtumisi peaks turgudel selleks ajaks jälle väike tõus tulema, siis ei tohiks järgmiselgi aastal huvilistest puudust olla. praegu investeerimismessi korraldamine on rohkem nagu poodu majas nöörist rääkimine. pension on aktuaalne, aga paraku suht igav teema, kõik tahaks ikka ruttu rikkaks saada, onju.
-
Just, ja siis keegi ei räägi lühikeseks müümisest - olevat riskantne ja värki...
-
kuivõrd maksuamet töötab ühiskonna ühiste eesmärkide nimel ...
seega pätid ja ühiskond = ühed maiad mõlemad
;-)
p.s. lühikeseks müümist ei taheta propageerida kuna siis kõik pensionifondid (aktsia)
näitavad miinust :)) -
Rahvast ei olnudki Rahakompassil nii vähe, aga enamusel oli huvi konkreetsete ürituste vastu, niisama boksist boksi käijaid eriti ei näinud. Üritused olid ka päris head. Boksides keskenduti eelkõige kogumispensionile - 31.10 lähedust arvestades igati mõistetav, toode on muidu täiesti OK, enamusel Eesti elanikel tasuks sellega liituda, paraku on asja maine agressiivsete ja ebaprofessionaalsete müüjate poolt nii alla kistud, et kuuldes sõna "kogumispension" tekib koheselt negatiivne eelhäälestus ja ei soovita sel teemal rohkem rääkida.
-
eriti on selle mainet alla kiskunud Sampo, kes reklaamib oma teist sammast aktiivsemalt kui Savisaar keskerakonda :-)
P.S ise liitusin ka Sampos, aga fondi valisin ikkagi ühe teise panga oma... -
Velikij, kuidas nad selle löögi üle elasid? :)
Ise mõtlesin sama asja teha: minna Ühispanka ja liituda ühe teise fondiga - huvitav oleks olnud tellerite reaktsiooni jälgida, aga ei viitsind kunagi, lõpuks tegin Internetis ära.
Sampol on eriti kõva raadioreklaam, kus mingi tädi Maali pikalt-laialt sõna võtab - huvitav milline on nende marketingirahva arust selle sihtgrupp? -
boulder, ma tean mõningaid, kes Sinu soovitud eksperimendi hansas sooritasid. tellerite reaktsioon oli huvitav. kahju, et Sa sellest ilma jäid.
-
Huvitav, miks kõik arvavad, et ainuke koht II samba tegemiseks on pank? Kui kunagi tuleks niikuinii kindlustusseltsiga liituda, võibla tuleks teha II sammas kindlustuse juures - tuleks tulevikus liitumine tõenäoselt odavam?
No tegelikult on pankadel ka elukindlustused.
Tegelt ma tean. Kõik käivad aegajalt ikka pangas, ja tellerid saavad teatud arvu lepingute sõlmimise pealt kuupreemiat.
Veel paar valiku mõtet: palju on hooldustasu? milline on rahade paigutamise strateegia? LHV paneb USA indeksitesse, Ergo ja Trigon panevad rohkem Ida-Euroopa tõusupotensiaaliga aktsiatesse. Kuhu panevad teised? Milline oleks potensiaalselt parim? -
Sry matrox, Ühispanga või Ühispanga fondi vastu pole mul midagi, tegelt olite oma kampaaniaga kevadel selged võitjad: võtsite vähemalt minu arust oluliselt (?) üle oma panganduse & kindlsustuse turuosa kliente, endalgi oli Ühispanga pensionifond Top 3 hulgas - investeerimispoole pealt vaadates siis, küll häirivad aga Teie edasimüüjad ja mõned tellerid (loodan siis tõesti, et pealetükkivaid & ebaprofessionaalseid müügiinimesi on Teil viimaste hulgas vähe ja mul lihtsalt ei ole EYP kontorit külastades vedanud), kes suhteliselt agressiivselt ja valimatute vahenditega seda müüa üritavad - ilmselt jäi nende osa muidugi müüginumbrites väikeseks, :)
Sa oled viimasel ajal siin foorumites vähe sõna võtnud - kuna Sind võib ka investeerimisalal üheks arvamusliidriks pidada, siis ootan aktiivsemat osavõttu ... seinast-seina arvamusi on tunduvalt kasulikum lugeda kui pidevalt ühtede-samade seisukohtade domineerimist. -
Rahakompassi foorum hakkab küll teemast välja minema, aga veel paar mõtet kogumispensioni müügi teemal:
Tellerid ei saa mitte kuupreemiat, vaid iga lepingu pealt lisatasu, võib-olla neil oma vahel käib ka mingi võistlus lisaks või makstakse kuupreemiaid, eks seetõttu üritataksegi iga hinna eest pakkuda seda. Tundub ka, et info hankimine on neil hästi korraldatud, peale seda kui ära liitusin ei mainitud asja kusagil enam poole sõnagagi, liitumine on isikukoodi abil hõlpsasti kontrollitav - huvitav kas pangaprogrammides tehakse aegajalt vastav update ja tellerile viskab teate ette, et mind pole mõtet moosida?
Huvitav kui palju on liitunute mingi panga fondiga liitunute % nende hulgas, kes tulid samasse panka eluasemelaenu, liisingut, krediit- või järelmaksukaarti taotlema - pakun, et ligineb 100%-le: aja kokkuhoiu mõttes oleks vabalt võinud taotlused ühele blanketile koondada - kas mitte Ühispanga fondi liitumisavaldusel ei olnudki mõned huvitavad lisaküsimused a la soovin EYP deebetkaarti, Magnet kaarti jne? -
boulder, kas mitte ei ole telleritel mingi siht 7 klienti kuus? Võibla on see alatu laim?
Vihale ajab kui teller moosib klienti, see tähendab, ei tegele oma põhitööga, ja sina ootad järjekorras. -
Kui s...l ajal müüakse ettevõtteid eimillegi eest, siis võiks seda üle kanda ka börsile. Eesti börsile. Miks ei osta sa siis näiteks Klementi aktsiaid? Reverse-split muutis aktsia tõesti odavaks.
Pensionist. Kummaline, samal ajal kui inimesed ei julge aktsiaid osta, liituvad nad pensionisambaga? Psühholoogiline kihutustöö kannab vähemalt selles vallas vilja. Arvestades kui palju vapustusi on Eestist viimasel aastatuhandel üle käinud, ei julge küll mingi sambaga liituda ja raha pikaks ajaks ära anda. Pigem ostaks ise Eestist ja USA-st mõne ettevõtte aktsiaid ja hoiaks pensionini. Huvitav, millised Eesti ettevõtted võiksid kvalifitseeruda? -
Toetan mio arvamust, et prohmakad ei ole veel möödas. Pigem teen ise mingisuguse prtfelli ja investeerin sinna. Jah loomulikult ei saa ma võistelda EYP või HP või SAMPOga selles, kui osavalt ma oma portfelli kokku panen, kuid ma ei lähe kaasa ka suure liitumistuhinaga. Ma arvan, et ma olen EYPle ja HPle piisavalt väheväärtuslik, et ma neid edasise 10 aasta jooksul grammigi ei koti ja nad mulle helistama ei hakka. See aeg mis ma kulutan pensionifondi haldaja leidmisele teen parem mõned head tehingud ja teenin oma esimese miljoni... irv.
-
Jah Aimar, kogu see II samba tutvustamise kampaania on sinust jälge jätmata mööda läinud. Sulle peab vist uuesti seletama mis asi on investeeringute hajutamine ja mitu % inimesi/fondihaldureid suudavad indekseid lüüa. :-)
-
Lase käia
-
Aimar,
Puht sportlikust huvist tegin excelis ühe mudelikese, et sinu mõttekäiku ise investeerimisest kas siis toetada või ümber lükata. Jutt on siis vaidlusest, et kas liituda 2.sambaga või investeerida ise.
Võtsin esmalt sellised, enda arvates küllaltki konservatiivsed eeldused, et mitte tahtmatult toetada 2.sambaga liitumist:
inimese vanus: 30 a
inimese brutopalk praegu (palgatöötaja): 20 000 kr
keskmine inflatsioon järgmise 33 aasta jooksul: 3% p.a.
keskmise palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.
inimese palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.
sotsiaalmaksu laekumiste keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a. (see on nüüd küll julgelt oletatud, aga pigem räägib just 2.samba kahjuks, seega on konservatiivne eeldus)
2.samba fondi oodatav keskmine tootlus aastas järgmise 33 aasta jooksul: 4% p.a.
Inimese oodatav eluiga: 80 aastat
Seejärel leidsin riiklike pensionimaksete väärtuse kokku 63ndaks eluaastaks (kõik sotsiaalmaksust sõltuvad riikliku pensioni maksed vanuses 63-80 eluaastat diskonteeritud 63ndasse eluaastasse) nii 2.sambaga liitudes kui mitteliitudes. Summa mitteliitumisel tuli mõistagi suurem kui liitumisel.
Seejärel lõin kokku 2.samba fondist teenitud summa 63ndaks eluaastaks.
Seejärel võrdlesin summasid mitteliitumisel (vaid riiklike pensionimaksete koguväärtus 63 eluaastal) ning liitumisel (riiklike maksete kogusumma 63 aastasena + 2.samba fondist teenitud summa). Tuli oluline vahe liitumise kasuks.
Seejärel vaatasin asja 30 aastase mitteliituja seisukohast, kes sooviks 1.48% kuus netopalgast ise investeerida ja arvutasin kui suur peaks olema tema investeeringute keskmine aastatootlus, et ta teeniks tasa 2.sambaga liitumise võidu (vt eespool). Eelnevalt toodud eelduste korral oleks vaja 33 aasta keskmiseks tootluseks ca 11.7% aastas. Nii et, kui oled võimeline seda 1.48% kuhugi paigutama nii, et saaksid 33 aasta keskmiseks tootluseks vähemalt 11.7% aastas, siis tõepoolest poleks nagu mõtet liituda.
Kui nüüd aga tõsta 2.samba fondi oodatavat tootlust näiteks 7%-ni aastas, tõuseb ise investeerija nõutav aastane tulumäär 14,3%-ni. Seega pead ise investeerides aastas keskmiselt teenima 2-3x rohkem kui fondis, et saavutada sama tulemust.
mudel on veel toores, aga mingi sõnumi peaks andma. Kritiseerige, kui kuskil loogikaviga märkate. -
Enzi loogikaga nõus, lisan siia fakti, et 1.48% palgast pole võimalik investeerida nii, et teenustasud seda ei hävitaks. Seega peaks paar aastat koguma ja siis selle summa investeerima. Mis omakorda tähendaks kaotust ajas ja madalamat tootlust.
Seega mina ei näe põhjendatuks ise investeerimist PF asemel . Investeerida tuleb ja II sammas peaks ka olema. -
Velikij, kui sinu võrdlust II samba müügi osas nüüd Freudi ideede najal analüüsida (mida ma küll tegelikult üldse ei valda :))), siis kandideerid ise ka?
-
Hmm, väga huvitav? Milliseid Freudi ideid sa silmas pead? Alateadvuse jagunemist? Kaht põhiinstikti ja nende domineerimist eri eluetappidel? Unenägusid?
Kunagi ammu pidin Freudist mingi referaadi kirjutama, raamatud siiani õnneks alles :-) Kuigi venekeelsed :-( -
Kui nüüd edasi minna (sorry kui analüüsiga puusse panen muidugi), siis tegemist on erakonnaga, kellele teeb muret Keskerakonna tugevus. Seega Reform, Res Publica või Isamaa?
-
Minu p6him6te rahajuhtimisel on : 2ra v6ta riske mida sa ei saa juhtida. Pensionisambad on ses m6ttes eriti halb variant.
Kui lyhiajalistes tehingutes saab v6tmefaktorid tasandada lineaarseteks trendideks (v6i veel parem kasutada ceteris paribust).. siis 40 aastases perspektiivis k2itub maailm nii lokaalselt kui globaalselt t2iesti prognoosimatult.
40 aastaks raha enda k2est 2ra andmine on MEGA SUUR RISK. Selle riski hinna saaks teada.. kui proovida osta oma pensionifondile PUT optsioon kestusega 40 aastat olukorras kus alusvara ei saa kaubelda 40 aastat. LHV mis hinnaga te myyksite mulle m6ne teie konkurendi pensionifondiosakutefondi puti 40 aastaks ytleme strike=fondiv22rtus praegu?
Paha on muidugi see et ma maksan nii v6i teisiti oma sots. maksuga teiste pensionipropaganda 6nge l2ind Eesti kodanike isiklikke pensionifonde kinni. Ma olen sellega n6us, sest see on mulle ikkagi kokkuv6ttes odavam. -
mõttetera: ära trendista pikemalt, kui on algandmete periood. ehk siis 2 aastat tegutsenud fondi tootlusi hinda maksimaalselt 2 aastat tulevikku, 10 aasta fondi tootlusi 10 aastat tulevikku.
pealegi, kes paneb pea panti, et riik oma tammetõrud ikkagi lisab...
ehk negatiivne stsenaarium: mis juhtub, kui riik ei suuda oma protsente lisada? ja mis juhtub, kui riigieelarves on megasuur auk, ja seda saaks katta pensionifondide rahadega...?
mõtlemisainet on.
ajaloolane mart laar, võimuahne edgar savisaar - kes 15 aastat tagasi oli paadunud kommunist, nagu mõned vanemad inimesed räägivad, ega ka keegi teine korruptsioonipagunitega poliitik ei suuda vähemalt minus usaldust tekitada. -
Alo, teema huvitav, et kellele kesk pinda käib, aga sellega võiks kolida parteide ja maksude foorumisse, pole nagu tegelikult rahakompassi teema
-
Taavi,
Kahtlemata käitub maailm 40 aastases perspektiivis ettearvamatult. Kahtlemata võib juhtuda ühte kui teist. Milliseks aga sa hindaksid 100% võlakirjafondi tulusust ja riski järgmiseks 40 aastaks? Milline oleks sinu arvates halvim stsenaarium tootluse osas võlakirjafondi puhul? 0%? -10%? -100%? Ma ei mõtle siinkohal stsenaariume, et maa põrkab asteroidiga kokku, ma mõtlen realistlikku ootust tüüpilise võlakirjafondi puhul, mille varad on laiali erinevate riiklike ja ettevõtete võlakirjade vahel. Kas sul on mõni argument, miks peaks võlakirjafond teenima alla 0% 40 aasta keskmisena? 0% aastatootlusega arvutades tuleks ise investeerimise "nõutav tulumäär" veel +8% kanti p.a.
Kumma investeeringu risk on siis suurem:
1) anda raha käest ära 2.samba võlakirjafondi ja eeldada tootluseks vähemalt 0%
2) investeerida ise lootuses jupikaupa raha paigutades saavutada vähemalt 8% p.a.?
Ma möönan, et risk selles osas, et selle riigi 4% lisamine lõpetatakse, eksisteerib ja minu eelnev jutt ja arvutused eeldasid selle 4% lisamise püsimist. -
aga kui suur on inflatsiooni % 40 aasta pärast
ja kas keegi teab jaapani pensionifondide tootlikust viimase 20 aasta lõikes -
Enz ma ei sea kuidagi kahtluse alla LHV ja teiste fondide poolt v2lja toodud tootlusnumbreid, mis baseeruvad mingil keskmisel. Tulust r22kides tuleb paraku alati k6neleda riskist (ilma riskide laia loomaaeda siinkohal lahkamata) mille tingimustes see tulu saavutatakse. Minu v2ide on lihtsalt, et ehkki ennustatav keskmine fonditootlus v6ib ajaloolisi andmeid ekstrapoleerides olla suht normaalne, siis selle keskmise stsenaariumi realiseerumise standardh2lve ehk RISK on megasuur 40 aastases perspektiivis.
L2henen sinu kombel siis dualistlikult. Sul on silmapiiril sinu unistustemaa. Sul on v6imalus kahe auto vahel. Kumma rooli sa asuksid, kas selle:
1) kus sa saad igal hetkel vajutada pidurit, gaasi ja rooli p88rata?
2) kus sa saad ainult vaadata kuhu suunas auto s6idab ning ainult minimaalselt s6idusuunda m6jutada (fondi saad vahetada vist aastas korra) -
Taavi, Su võrdlus on pisut vale - valida on kahe variandi vahel:
1) auto, kus sa saad igal hetkel ise vajutada pidurit, gaasi ja rooli pöörata?
2) buss, kus sama asja teeb kogenud bussijuht (fondijuht).
Eeldad, et näed ise alati paremini ette kui fondijuht - kas see ikka on nii? Kui ikka pensionifondi investeeringud muutuvad ümbritseva keskkonna mõjul ebatulusaks on võimalus neid samuti ümber suunata - vajadusel ka fonditingimuste muudatuse teel, ka seadusemuudatused ei ole selle tarbeks välistatud, kuna kõne all on ikkagi suure osa kodanikkonna (valijaskonna) pensionisäästude säilimine.
Sellest, et saad ise gaasi või pidurit vajutada on vähe abi kui Sa seda vajadust ette ei näe. Minu väide on see, et bussijuht näeb tunduvalt kaugemale ja ehkki buss manööverdab halvemini, saab bussijuht varem reageerides vajaliku manöövri ikka edukalt sooritatud. -
10 punkti Taavi, minu mõte.
Fondijuht (bussijuht) on käsist seotud kui investeeritakse indeksitesse. -
Taavi, ma püüan selgitada, miks ma valiks teise auto.
* esimesel autol on käsipidur peal ja seda ei saa välja võtta (vajalik min 8% tootlus vs vajalik 0% tootlus sama tulemuse saavutamiseks) ning unistustemaale jõudmiseks tuleb seega kulutada oluliselt rohkem kütust (enda aeg)
* esimese auto roolimehhanism on korrast ära ja ta vingerdab teel oluliselt rohkem (ise investeerimise tulususe oodatav standardhälve vs 100% võlakirjafondi tulususe oodatav standardhälve)
* valides esimese auto, pean jälgima selle auto rooli, pidurit ja gaasi ning ei saa tegeleda muuga. Teise auto võin seevastu panna autopiloodi peale ja istuda ümber hoopis kolmandasse autosse, veoautosse (kolmas sammas, isiklik väärtpaberiportfell, kinnisvara). Nii võin keskenduda veoauto rooli keeramisele, piduri andmisele ja gaasi vajutamisele.
* Oleks muidugi veel variant, et tõsta teine auto veoauto peale (liita igakuine 1.48% oma muude isiklike investeeringutega). Siin on aga probleem, et iga kilomeetri tagant, tuleb veoauto kinni pidada ja teine auto korraks veoautolt maha laadida (probleem, kuidas igakuiseid 1.48% juppe pidevalt oma muudele investeeringutele lisada ilma, et teenustasud asja mõttetuks ei teeks)
