LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

kuhu soovitate Teie investeerida 1 000 000 eeku?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Soovin investeerida 1 000 000 eeku. Kas kellegil on ideid? toivoseeder@hot.ee
  • Kust sa said? :)

    Anna minule. Garanteerin, et saad tagasi 0-1000%.
  • Ara kanarikule anna. Anna mulle. Mina garanteerin kuni 2000%.
  • Spunk soovitab investeerida haridusse, see on aastatuhandeid kasulik investeering olnud.
    Tulusust ei oska kahjuks oelda - see varieerub usna kovasti:)
  • Vaata Äripäeva Toomast tema juba 1M investeerinud
  • Noh mulle võix ka ju selle anda...aga muidu pane panka tähtajalisele hoiusele, lepi pangaga mingi kõvem % kokku ja hakka % elama. Sellega peax kah pangaga ühele nõule jõudma.
  • poole aasta pärast on riigikogu valimised. investeeri üks osa sinna. risk on küll tunduvalt suurem kui aktsiaturul, et asi aia taha läheb, aga õnnestumise korral on ka tootlus tugevalt üle mistahes suvalise turu keskmise
  • Investeeri LHV TOEL KOLMANDASSE SAMBASSE!
  • Magistrikraad London Business Schoolist või pikaajalised putid finantssektorile :-P Tough choice!
  • Inimesed, mida te soovitate! Investeerida haridusse! See tähendab ju tööd. 1M-ga ei ela ju protsentidest kah ära. Oleks 1M $, siis...
    Pakkuge midagi paremat.
  • 1M on nii väike raha tegelikult. Minu pakkumine: Sõida üheks kuuks mingile lõunamere saarele, rendi villa, jaht ja Ferrari, pane täiega pidu. Saad vähemalt öelda, et vot olen elust mõnu tundnud.
  • Noh, kui sa sellest miljonist finantseerid 50 000 ühe pooliku webi projekti arendamiseks, siis saad üheks osanikuks ja perspektiivis ka oma raha tagasi ja nats pealegi. Vähemalt oled kellelegi kasu toonud.
  • Mul on tõsine kahtlus, et sellise küsimuse esitajal ei ole miljonit või on tal see virtuaalportfellis!
  • Osta 1 Berkshire A aktsia - 73000USD/tk
  • mina soovitaksin investeerida kinnisvarasse! on palju tuttavaid kinnisvaras ja n2en kuidas asi sisse toob (n. hetkel oleks vaja ainult pool milli et ehitada yx elamu kuigi selleprojekti hind on mitmeid miljoneid kroone oleks vaja ainult pool milli ja kasu saab sellest j2llegi mitmeid ja mitmeid miljoneid - tekib kysimus kus tuleb ylej22nud raha loomulikult inimestelt kes soovivad korterit osta ja need lepingud on juba s6lmitud.nii et t2iesti ohutu business kusjuures kindluse m6ttes v6iks maa sinu nimele kirjutada mis on v22rt rohke kui pool milli )
  • Mul oleks vaja 2 miljonit. :(
    Ja tõsi taga. Võib juhtuda, et saab hakkama kuni 15% väiksema summaga.
    Projekt teeb käivet ca 1 - 1,1 miljonit aastas.
    Palgakulud on 380 000 eeku (2 inimest), muud püsikulud 220 000 eeku.
    Üle jääb lihtsa arvutusega 400 000.
    Reservi võiks 10% e. 40 000 jääda ja alles jääb kasumiks vähemalt 360 000 krooni.
    Aasta tootlus 18% kindlustatud.

    On suur tõenäosus, et käive võib suureneda 2 aastaga vähemalt 2 korda ja ilma märkimisväärsete kulude tõusuta. Turg paistab olema Eestis pidevalt kasvav.
    Siiamaani on käive tõusnud 50% aastas aga järgnevate aastate prognoosides nii palju ei julge loota.

    laane48@hot.ee
  • Välja oleks pakkuda mitu sihti:
    - unikaalne pedagoogiline tarkvara lastele/noortele
    - põhjalik suhtlus-/tutvumisportaal

    miggen@email.ee
  • JustT,

    Jutust järeldan, et tegemist on olemasoleva tegevusega ("Siiamaani on käive tõusnud 50% aastas aga järgnevate aastate prognoosides nii palju ei julge loota.")

    Kui järgnevateks aastateks ei prognoosi kasvu, milleks vajad 2 miljonist investeeringut, kas tegevuse käigushoidmiseks, ehk selleks, et 300'000 krooni aastas teenida? Kas varsti vajad jälle miljonist rahasüsti, et sadatuhat teenida?

    Kui suurt osalust 2 miljoni eest pakud? Arvestades, et 300'000 on tegevuse kogukasum ja Sina soovid ka midagi, siis muutub investeeringu tootlus veelgi väiksemaks.

    Esialgsete andmete järgi tundub 2 miljonit liiga suur investeering 300'000 krooni teenimiseks aastas. Kas selle raha eest on plaanis soetada väärtuskaupa, mis ei amortiseeru kiirelt ja mida on võimalik hiljem realiseerida? Kui nii, siis muutub asi juba tunduvalt paremaks, kuna pakutud kasumimäära suurus (väiksus) peaks kindlasti alles jätma esialgse investeeringu suhteliselt likviidsel tasemel.

    Kui on mingi reaalne asi, siis maili mulle eelpooltoodud aadressil. Kui aga soovid lihtsalt raha eesmärgil (investeeritav raha ei liigu tegevuse arendusse) pool oma tegutsevast väikebusinessist ülikasumiga maha müüa siis pole kirjutamisega mõtet vaeva näha.
  • justT:
    Näiteks kui ei anna kontrollpakki käest (51-49), siis 360*0.49=176.4, mis on 8,82%. Kas ettevõte on tõesti nii kindel, et risk on seda väärt?
  • Ja isegi kui saab 2 miljoni asemel 100% osalust on sul 2 miljoni cashi asemel ainult 360'000 krooni aastas + töö ja vaev, et seda raha välja ei kanditaks ega maha laristataks. Et 2 miljonit tagasi saada pead tervelt 6 aastat higistama. Kus on riskipreemium?
  • -----original message-----

    Mul oleks vaja 2 miljonit. :(
    Ja tõsi taga. Võib juhtuda, et saab hakkama kuni 15% väiksema summaga.
    Projekt teeb käivet ca 1 - 1,1 miljonit aastas.
    Palgakulud on 380 000 eeku (2 inimest), muud püsikulud 220 000 eeku.
    Üle jääb lihtsa arvutusega 400 000.
    Reservi võiks 10% e. 40 000 jääda ja alles jääb kasumiks vähemalt 360 000 krooni.
    Aasta tootlus 18% kindlustatud.

    On suur tõenäosus, et käive võib suureneda 2 aastaga vähemalt 2 korda ja ilma märkimisväärsete kulude tõusuta. Turg paistab olema Eestis pidevalt kasvav.
    Siiamaani on käive tõusnud 50% aastas aga järgnevate aastate prognoosides nii palju ei julge loota.

    laane48@hot.ee

    -----end of message-----

    mõned kommentaarid:

    1) arvestades et käive on 1 mio aastas ja 400K jääb kätte, siis projekti koostaja ei tea raha ajaväärtusest sittagi, sest 2 mio pole ju vaja kohe kaasata (juhul kui pole just maffiale 1 mio võlgu, või maksuametile);
    2) kui sul on käive aastas 2 miljonit, siis kuus teeb see 166 tuhat, seega peaks debitoorne võlgnevus koos käibemaksuga olema (eeldades maksetähtaega 30p, mis ei ole teenuste korral pikem) täpselt nii suur - 1 mio korral aga kaks korda väiksem - ja eeldades, et teenid kohe kasumit ja tegemist pole mingi pikaajalise tootmisprotsessiga (põhivara ju ei soetata, nagu näha, ja materjalide kulu puudub), peaks kreditoorne olema olematu, seega puhas käibekapital tugevalt positiivne ja likviidsus tagatud;
    3) esimese aasta prognoositud rentaablus oleks 40-45% ja see on way kõrge tootlus, mis eeldab efektiivsel turul tugevat konkurentsieelist-- vaevalt, et see olemas on;
    4) kui firma on juba tegutsev selliste näitajatega, milleks sul raha vaja on?
    5) eeldades, et tegemist on teenust pakkuva firmaga, ei tule 2 inimesega toime (administreerimine-- seadusandlus, lepingud, maksuamet, sotsiaalametid; raamatupidamine-- kui just sisse ei osteta; müük-- klientidega suhtlemine, turu laiendamine, promotion; põhitegevus-- millega teenitakse); never (kui just tegemist pole advokaadibürooga, või website'e treiva firmaga, aga siis ei tee sellist käivet)
    6) püsikulud on liiga suured;
    7) tundub, et keegi tegi mingit nalja, ja ma niisama mediteerisin siin...

    f***
  • veel jäi mainimata et 2 mio omakapitali sellise projekti jaoks on LIIGA kallis
  • Tundub väga sarnane internetibuumi aegsete pakkumistega, kus müüdi sisuliselt õhku.
  • lihtsalt huvitav on analüüsida, for thyself
  • Huvitaks JustT kommentaarid asja kohta, kas ta tegi nalja või on tõesti "tõsi taga" ja milleks on vaja nii suurt investeeringut sellise pisikese äri jaoks.
  • Tegelikult oli IDEE see raha võtta laenuks. Ja selle eest osta ära ühelt firmalt üks projekt milles ise olen osaline (tegemisel, mitte osanik) olnud algusest saadik- 3 aastat. See projekt on loodud väikeste rahadega ja teeninud kasumit pidevalt ning järjest kasvavalt.
    Ja tagatiseks oleks olnud kas siis loodava firma aktsiad või siis enamusosalus firmas.
    Enne kirjutatud kasvuprognoosid olid suhteliselt tagasihoidlikud.
    Tegelikult ei olnud see 100% tõsine ettepanek ja ei loodagi seda raha siit leida. Puhtalt idee tasandil ja päris hea analüüs tehti minu antud algandmetega.
    Tänan soren ja fire.

    Teid huvitas, et millega tegu.
    Tegemist tõesti e-äriga, mis on seotud täiesti vana ja klassikalise äriga. Mis valdkonnast jutt ei tahaks kahjuks siin mainida aga isikliku kontakti saamisel võin rääkida lähemalt.
    Olemuselt on tegu B2B, B2P ja P2B. Info liigub seega kolmel suunal.
    Konkurents on täiesti olemas aga turg kenasti ära jaotatud ning on läbi teinud/tegemas suurt hüpet. Ilmselt kuskil haripunkti lähedal.

    Aga foorum pani mõtlema kas tõesti 2 miljonit liiga palju pole. Ilmselt annaks kaubelda 2-300 tuhat alla.

  • Soovitus neile,kes raha soovivad laenata:kui teil on vettpidav äri või äriidee,siis olge nii ahned ja
    küsige laenu pangast .Sellega te näitate üles suurt inimlikkust kõigi oma sõprade,tuttavate ja kasvõi võhivõõraste vastu,kelle poole te oma rahamuredega sel juhul ei pöördu! Püüd leida firmasse uut osanikku või äripartnerit on muidugi hoopis teine teema.
  • indeks aktsiasse voibolla nasdaq on praegu madal ja arvatavasti touseb ei te tegelt
  • Lp Toivo Seeder ja teised teemast huvitatud

    Pooldan eelpool korra mainitud investeerimisvõimalust kinnisvarasse. Kui just sõda ei ole tulemas, siis on kinnisvara üks kindlamaid (käega katsutavamaid) investeeringuid täna. Eelnevalt tasuks kindlasti teha põhjalik analüüs projekti tasuvuse kohta. Siinkohal pean eelkõige silmas strateegiliselt hästi valitud aega, asukohta ja kinnisvaratehingu omapära. Tõsi - aja suhtes on praegu Eestis kindlasti see eelis, et astudes EL võime päris kindlad olla, et tõusevad kinnisvarahinnad eelkõige kesklinnas ja lähiümbruses. Lisaks kinnisvarale (lähtudes oma investeerimsiseloomust) teeksin osa tehinguid ka optsioonidega.

    Jõudu ja jaksu õigete valikute tegemisel
  • Urmo, ole kena ja seleta: millel selline kindlus kinnisvara hinna tõusu suhtes EL astumisel põhineb? Ei suhtu sellesse üldse skeptiliselt, lihtsalt kinnisvaraärist kaugel seisva inimesena ei näe põhjust miks see nii peaks olema - võib-olla on mul mingi oluline point 2 silma vahele jäänud?!
    Minu teada sõltub kinnisvara hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kas EL liitu astumisel lisandub hulgaliselt subjekte, kes tahaksid Eestis kinnisvara omada - so. suureneb nõudlus? Kui nii, siis kes need subjekid on ja miks nad peaksid seda tahtma? Ise ma kahtlen hinnatõsusus sel põhjusel - põhiliselt jääb ikkagi toimima seesama mootor. mis seda kinnisvara hinda siin kogu aeg üles vedanud: EL liitu saades tõusevad palgad ja langevad ehk veel pisut intressid, kokkuvõttes saab sama inimene kinnisvara ostuks rohkem laenu võtta - aga selline buum ei saa lõpmatuseni kesta, aegajalt üritatakse seda ka riigi, keskpanga või pankade endi poolt piirata, nii ehk teisiti ei tohiks sel teel saadud tootlus ka aktsiate tootlust lüüa - ja kui näiteks vaadata konkurentsi TALSE vs kinisvarra 2002, siis ...
  • Pooldan boulderi arvamust.
    Urmo, tõus kinnisvaraturul ei ole tänu analüütikute pushimisele sugugi kindel. Kui ma päevast päeva teeksin nii nagu analüütikud prognoosivad, siis ei oleks mul enam midagi järel (Loe: oleks ennast ammu üles poonud). Näiteks korterite hinnad ei olegi nii positiivselt tõusmas. Ka kinnisvaraturul on oma tsüklid ja sessoonsus. Kui oletada, et EL ka investeerimist (pakkumist) elavdab, siis mina näen kohe-kohe lage. Hetkel on laenud odavad, kuid kauaks? Kelle arvelt siis tõuseb nõudlus? Mis on see argument, mis peaks tõstma näiteks ELi saades kinnisvara hindasid? Äkki on nii, et rahvas paneb kõik läände ja korterid vabanevad. Aga äkki mitte. Kas hakatakse rohkeb büroosid eghitama? Kas renoveeritakse vanu? Missuguse kvaliteediklassiga kinnisvara langeb / tõuseb? Äkki hoopis maad osta? Kas ka soise ja kehva maa hind tõuseb? Või ainult suurte magistralide äärne? Noh, ka mina hoian 14 ha maad selleks, et seda EL ajal maha lükata. Sest maa on ainulaadne resurss ja seda juurde toota ei saa. Arrrrgumente...
  • Aimar, sinu viimasest lausest võib välja lugeda, et ka Sinul on sisemises tunne kinnisvarahindade tõusu kohta EL astumisel. Boulderile vastaks, et hind kujuneb tõesti nõudluse ja pakkumise vahekorrast.
    Üks miljon iseenesest võib esmapilgul tunduda suure summana, kui aga vaja tehinguid tegema hakata, siis tunned et see 6 nulliga number ei täida kõiki sinu investeerimissoove.
    Kui võrrelda EL ja Eesti keskmiseid kinnisvarahindu, siis ma ei näe põhjust hindade mitte tõusmisel. Loodetavasti päästavad Eesti kodanike väljasuremisohu sisserännanud inimesed!
    Samas sooviksin välja tuua minu eelmise mõtteavalduse võtmekoha (strateegiliselt hästi valitud koht, aeg ja liik). Ma ei pea kinnisvarasse investeerimisel silmas lasnamäele paari korteri soetamist ja siis need üürile anda. Eelkõige teeksin analüüsi ja valiksin koha (võibolla ka lihtsalt maatükk) kus teised ei näe TÄNA arengut. Arengut hoogustab, aga kindlasti EL liitumine. Võtmeküsimus seisneb ju ka investeerimisel selles, et kes oskab õigel ajal õiges kohas olla või ette näha - on võitja. Hetkel tundub mulle et täna on kinnisvaras lihtsam ette näha kui on seda aktsiaturgudel.
    Tõsi hea võimalus on investeerida ka mõnda äriideesse, mille tootlus võib olla kindlasti palju kordi suurem kui on seda kinnisvara puhul. Aga seda mõtet peaks eraldi edasi arendama. Siinkohal olengi täna seisukohal, et miks mitte investeerida kinnisvarasse, täna väga ettenägematus maailmas.
    See on ainult üks lahendus paljudest ja ma ei välista teisi palju tulutoovamaid lahendusi miljoni investeerimiseks.
    Mulle aga tundub eelpool pakutud lahenduste kõrval lahendus natuke riskivabam, kui kellegiga mingit ähmast aktsiapakki jagama hakata.
    Siinkohal kehtib jällegi aga vana tuntud reegel, et sõprade õnnestunud/ebaõnnestunud kinnisvara(tehingutest) on hea õppida!

    Hea meelega kuulaksin ära ka eelpool mainitud mõtteavaldajate arvamused investeerimisest.

    Kordaminekuid ja õnnestumisi,
  • Nii palju, kui mina olen aru saanud, oleks kinnisvara hinnatõusu üheks mootoriks EL-i astudes tööjõu vaba liikumine. et need, kes praegu uut elamispinda 15000 eest kuus valmis klopsivad, ei näe selleks enam motivatsiooni, kui kuskil saksamaal sama töö eest kolm korda rohkem saab. aga sellel teoorial on paar tulgevat vastuargumenti ka, niiet mine tea...
  • lisaks see, et enamus venelasi läheb ajee saksamaale..
    sry, pole rassist aga oma kogemus räägib et lasnas just sellised meeleolud valitsevadki..
    seega algul voib isegi hinnad langeda, nagu oli see 911 effekt et enne teatud syndmust ostetakse kokku ja kui syndmus toimub siis on asi yleostetud ja hind kukub..
  • Urmo, ütled: "Hetkel tundub mulle et täna on kinnisvaras lihtsam ette näha kui on seda aktsiaturgudel."

    Aga, kinnisvaraturg ongi selgemini prognoositav ja olnud jätkuvalt riskivabam. Ei saa võrrelda 100% investeeringuid aktsiaturule ja kinnisvaraturule. Erinevused seisnevad likviidsuses, hindades ja mitmetes-mitmetes muudes tegurites. Jah, loomulikult on 1 000 000 väike summa, et investeerimiskõlblikku kinnisvara soetada. Aga 1 000 000 ei ole väike summa, et seda finantsturgudele paigutada.

    Pealegi - TÄNA nähakse kõike! Iseasi on see, kuidas nägija suudab jõuda konkreetse tehinguni. Kui ostad TÄNA kinnisvara, oled sa 10 aastapärast ütleme et mõnedkümned protsendid kasumis. Kui ma ostan TÄNA JPM aktsiaid 1 000 000 eegu eest olen ehk 1 kuu pärast mõnikümmend prossa kasumis.

    Tegu on ju erineva riskiga ja pikemas perspektiivis on olnud kinnisvara alati tootlikum. Miks me kaupleme aktsiatega? Kui mul oleks taskust 10 milj võtta, siis olen kindel, et teatud osa minu portfellist moodustaks kinnisvara.
  • Riq - varjatult ma midagi sellist mõtlesingi.
  • Ma ei usu, et kinnisvaraga annab ainult mõnedkümmend protsenti 10 aastaga juurde oma ühele miljonile lisada. Mulle tundub, et te näete siin kinnisvarasse investeerimise all passiivset investeerimist, ostate korteri või maatüki ja siis ootate. Eelkõige pean siiski silmas õigest kohast õigel ajal osta jas siis lisaväärtust luua ja õigel ajal müüa.
    Ja sooviksin siiski mainida veelkord seda, et see ei ole tõesti ainuõige lahendus investeerimiseks. Kindlasti ei saa natuke suuremat rahasummat omades kuidagi eemale hoida ka aktsiaturgudelt.
    Ja loomulikult on võimalus investeerida ka JPM. Või oodata häid optsioonivõimalusi kus on võimalik nädalaga mitu sada % oma portfelli kasvatada. Ja tõesti võibolla alles siis ennast kinnisvaraga kindlustada.
    Aga kus on Teie ettepanekud peale JPM-i, 20% paari kuuga, see teeb 120% aastas ja 10 aastaga võibolla olekski sul juba tublisti üle 10 miljoni, kui loomulikult mitte liitintressi sisse tuua, mis annaks veelgi suurema võimenduse :-) (kuhu jääb meie kuldne 12%)
    Võibolla reisiks hoopis natuke ja koguks äriideid ning tuleks neid Eestis ellu viima!
    Mida rohkem mõtled miljoni investeerimisele seda väiksem see number tundub.
  • Aga mis vastuse me Hr Toivo Seedrile anname, kes selle küsimuse püstitas. Äkki Hr Seeder kommenteeriks ise ka vahepeal mis ta oma miljoniga on plaaninud teha ja kas talle on kirjakasti piisavalt häid ettepanekuid tulnud.
    Sageli tundub, et kõik kommenteerivad teiste mõtteid ja toovad välja probleemid - mis iseenesest on hea kuna kõik me oleme inimesed ja ei suuda kõiki asju nii mitme erineva kandi pealt vaadata või oma selleks lihtsalt piisavalt informatsiooni.
    Dont come with problems, come with solutions!
  • Näe jälle läks sujuvalt erinevate alusvarade võrdlemiseks. Nagu 3 teise teema puhul. Et kinnisavara või aktsiad.
    Räägime siin tootlusest, aga unerahust ja närvidest ei räägi keegi. Muide, kinnisvara puhul on see uni tunduvalt rahulikum. Keegi ei saa seda käigupealt ära varastada. Samuti ei ole vajadust igapäev hinda ümber arvutada. Ja fakt see on , et seose EUga kinnisvara ja maa hind tõuseb.
    Ja fakt see on , et ka täna on eestis võimalik häid kinnisvaraprojekte allavett lasta. See käib imelihtsalt.
    Kui sul on aga rahakest rohkem, siis osta nii aktsiaid, kui ka kinnisvara. Midagi ikka jääb alles, kui ka laks kuskil sektoris tuleb. Ja ela 1/3 eest normaalset elu. Näiteks :maja, auto ja muu selline.
  • Fakt on see, et keskmine palk on EUs kõrgem kui Eestis, kuid fakt on ka see, et EUs on riike kus keskmine palk on enamvähem võrdne Eesti omaga. Fakt on ka see, et kinnisvara hinnad USAs regiooniti erinevad kordades ja fakt on ka see, et Tallinna kinnisvarahindadel ei ole hetkel alust tõusta Stockholmi tasemeni lihtsalt EUga liitumise pärast. Fakt on ka see, et 10 aastat laguneda lastud maja väärtus vähematraktiivses kohas (Tallinn) ei saa olla pikemas perspektiivis konkurentsivõimeline hoolitsetud maja väärtusega atraktiivsemas keskkonnas (Stockholm). Kuid esineb ka imelikke väärnähtusi... fakt on see, et Eestis on paljud kaubad kallimad kui EUs ja kui jätkub sisetarbimisel (just sisemisel, mitte väljastpoolt tuleneval nõudlusel) tuginev kinnisvara hinnatõus võime näha ka kõrgemaid hindu kui EUs tavaks.
  • Aga mida arvata põllumaa hinna tõusust?
  • Seda, et fire, me elame kallis regioonis s.o. Skandinaavias. Seetõttu meil ongi siin kõik karvajagu kallim kui lõunapool euroopas. Aga see, et kui mõni maja käest lastakse on siin tavaliselt rahapuuduse küsimus või siis mingitsorti omandivaidlus. Mis teha, oleme sellised vaesed.
    Aga seda ärge tulge rääkima, et eestis elu kallis on , ega ikka ei ole. Või leida küll mõne odava toote või asja kuskil maailmanurgas. Aga üldine tase väljapool on ikka karm. Kasvõi Lätis näiteks, või soomes kui te just oma suusa-mökkis konserve söömas ei istu.
  • Einoh, eks hinnad peavad ikka korrigeeritud saama, kui me ühineme teiste turgudega. Loogiline on. Aga see võtab kõvasti aega, sest regioonaalsus mõjutab. Ei usu,et plahvatust tuleb.

    Toetan Fire lähnemist ja siinkohal lisan viite eilsele PM artiklile:
    Kinnisvara on aktsiatest soodsam investeering
    http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=76214&number=638&rubriik=54

    Urmo, tegu on analüüsiga ja teema arendusega a' la "Kümme lolli ei jõua rohkem vastata, kui üks tark küsida."
  • TNT, olen elanud Soomes, ei olnud seal elu midagi nii karm. Konserve sinna küll kaasa võtta ei soovitaks, nii suur see hinnavahe nüüd ka ei ole. :) Kui inimene on nii hinnatundlik siis on kõige parem soovitus osta Soomes sooduskampaania tooteid, saab iga päev erinevaid tooteid (mitmekesisus) ja toidukorv tuleb ehk odavamgi kui Eestis.
    Sellega pole aga üldse nõus, et meil peabki kõik karvajagu kallim olema kui lõunapool euroopas (Taani, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, jne.). Hinnad on kujundatud ikkagi rohkem paljutest teistest teguritest kui geograafilisest paigutusest ja ka palgatasemest. Skandinaavias ehk maksu- ja sotsiaalpoliitikast, arenguriikides teised tegurid jne. Mina näiteks pole isegi New Yorgis nii kallist kohvi joonud kui Moskvas.
  • minuarust on nö poissmeheelu soomes odavam - igasugu valmistoidud on odavad ja 6lut saab virost vinnata :)
  • TNT, võibolla Sa sellepärast arvadki, et elu Soomes nii kallis on, et nina välja ei pista ja ainult "oma suusa-mökkis konserve söömas istud". :-)
    Kui oled kodus sööma harjunud võib ka Eestis nädal aega kalliks kujuneda kui ainult restoranides söömas käia.
  • Seda küll, et Lõuna-Eesti suusapuhkuse veetmine (v.a. viin ja naised) tuleb ikka oluliselt kallim kui kasvõi Norras. Norras muidugi probleem - kärakat netu. Aga kohvi maksis seal küll 30 noki. Ah jaa, seoses euroga maksab vist parkimine Helsingis miskit 6 euri.

Teemade nimekirja