Elektrooniline riigihaldus 20x10000 EEK
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Paneme oma rahad kokku ja laseme spetsialistidel valmis kirjutada e-stonia projekti 200 000 kr. eest, et must-valgel ära tõestada kuidas 2 miljardit krooni on võimalik 2004.a.riigieelarvest kokku hoida ainuüksi internetiseeritud asjaajamise kaudu. Kui projekt poole kallimalt veel riigiasutustele realiseerimiseks maha müüa, siis on heategevuse asemel tegemist juba väga tulusa investeeringuga. www.praxis.ee on lugeda Digitaalse lõhe uurimus, mille maksumus oli samas suurusjärgus.Info velo@velo.ee
-
1. projekt "riigi asjaajamine" - 200k eest ? :-)
2. Oled sa praegustest tegemistest ja arengutest teadlik?
3. Mõtleksid 2004 aastaks üles saada ? :-) S.t. kuidas ta konkreetselt 2004.a.riigieelarvet vähendab. Midagi peaksid oskama ju öelda, kui täpsed numbrid 2 miljardit ja 200k juba tulid.
4. riigiasutusTele maha müüa?
...
... -
projekti abil tõestada, et kuidas saaks 2004 aasta eelarvet vähendada ja siis reaalselt 200x aasta eelarvele sellega kärbe rakendada ? :))
200k piisab ainult kontseptsiooni väljamõtlemiseks. seda enam, kui need "spetsialistid" seda foorumit lugema juhtuvad, tekib neil tahtmine rohkem raha saada. samas võib see osutada positiivset mõju nende töö tulemusele. :)
200k on liiga vähe.. piisab heal juhul aastapalgaks (sis. kõik maksud) yhele tegijale.
aga uuriks, et mis on praegused tegemised ja arengud ? täitsa huvitav oleks ylevaade saada sellest. -
mida siin enam tõestada vaja? asi mõnda aega selge olnud ja nö digitaalsele asjaajamisele üleminek jõudumööda peaks käima. see, kui edukalt läinud on ja milliseid probleeme esile kerkib, on iseküsimus.
töökorraldus ja andmehaldus on kaks põhiasja, mis omavahel kokku tuleb viia ja tekitab omajagu probleeme. ehk siis dokumendihaldus+kõik, mis sellest väljapoole jääb.
http://www.riik.ee/dhp/ ja http://www.riik.ee/ekodanik/ on üsnagi informatiivsed. aga asjad liiguvad ja minu arvates on küsimus ainult aja omaduses võtta aega :) -
Digitaalse lõhe uurimus jääb samasse suurusjärku ja 2 miljardit kokkuhoidu on eesmärk, mille realiseerimiseks hakatakse riigieelarvesse kuldlõikeid tegema ja niikaua lõigatakse kuni summa koos, jäägu siis ministeeriumitel kõik autod ostmata ja ruumid remontimata ja piirivalvurid kasutagu välitualetti edasi. Riik peab suutma kehtestada prioriteete ja kui on valida, kas 2 miljardi eest ehitada munitsipaalelamuid või korraldada elektroonilist riigihaldust, siis minu jaoks ei ole muud vastust kui e-stonia eelisarendamine.
Muidugi kõik areneb ja liigub omasoodu aga kiirendusega saaksime me ehk ka lisaväärtust, et elektroonilise halduse kontseptsiooni oleks võimalik müüa nagu praegu e-valitsust, et me suudaksime säilitada seda iseenesest eiteakust tekkinud e-riigi superimagot, mis meil on. Esikoha hoidmine on ju teatavasti palju raskem kui sellele korraks tõusmine ja väga kurb on vaadata, et me ei oska hinnata oma head kuulsust, mis väga kerge ka kaduma kui isegi lätlased meist mööda lähevad.
Kui 200 000 kr. eest saab luua tervikpildi kõikidest erinevatest osadest ja juppidest, mis meil tõepoolest juba olemas on nagu kirjutajadki mainisid ja säästa riigieelarvest miljardeid, siis sealt edasi tulevad elanikkonna säästud, mida peaks olema 15 miljardit pankades ja kui need riigi pööramisse kaasata, siis on meil ka piisav materiaalne baas olemas, ilma et me peaksime kusagilt raha ootama või kerjama.
156 000 elanikku sooviksid lähiaasta jooksul soetada endale arvuti ja kas siis tõesti oleks raske iga müüdava arvuti lootuses arvutifirmal anda 1 kr, et luua tervikpilt ühiskonna elektroonilisest arengust aastal 2004 ja kaasata visiooni ka võimalikud m-lahendused ja ID-kaardi funktsioonid.
www.riik.ee kaudu peaks ID-kaardi abil suvalise punkti suvaline kodanik saama riigiga niimoodi suheldud, et ta ei peaks selleks kunagi oma metsakülast lahkuma. Meie suurimaks probleemiks on eestlase iseloomu eripärast tulenev koostöö puudumine, muud häda pole mingit. -
tegelt peaks tegema seaduse mis käseb iga myydava arvuti juurde kaasa anda id kaardi lugeja :)
-
kui 156000 elanikku ostavad lähiaastal (uue =~ 10keek) arvuti, siis kujuneks arvuti"tööstuse" käibeks 1,56 miljardit eeku ja jutumärgid võiks ära korjata :)))
kuidas kujutad ette elanike säästude kaasamist riigi pööramisse ? ja kust siis EE erastamiseks vajalik raha leitakse ? :D
kylmutame arved, teostame projekti. kui õnnestub, saab elanikkond oma rahale iga aasta 2 miljardit otsa, kui ei õnnestu... eee. -
riq:
lepime rollid kokku - kumb korraldab lobbitamise ja kumb ID-kaardi lugejate odava impordi ;-)
synopi numbrite järgi pool turgu endale saades oleks 100 eeguse kattega 7.8M.
... nääh ;-P
... ja elu käis sama rada pidi edasi ... -
innar: need olid Koidula numbrid :))
-
kui sa eksikombel suurt au endale ei tahtnud võtta, siis oleks sa kas üdini aus ja ei soovi ennast võõraste sulgedega ehtida või suhtud irooniliselt? ... retooriline küsimus muidugi ;-)
-
to synop
Kui riik ehitab välja elektroonilise kiirtee, siis elanikud ostavad endile arvutid ja kasutavad selleks oma sääste, mida peaks olema reipalt üle 10-ne miljardi.Digitaalse lõhe uurimuses on just see arv 156 000 potentsiaalsete arvutiostjatena välja toodud. Kui inimene saab riigi poolt tasuta arvutiõpetuse ja kui arvuti kasutamine säästab inimesele iga kuu 500 kr bensiiniraha, 200 kr ajalehtede tellimise pealt, 200 kr e-tervishoiuteenuste kaudu, 100 kr keeleõppelt ja veel tuhanded muud võimalused, mida see projekt peaks konkreetselt esile tooma, siis PC Kaubamaja ehk suudab oma maksuvõlgnevused likvideerida.
Riik peab enda ette püstitama pingutust nõudvaid ülesandeid aga mitte laskma EBRD-l miljard krooni Keskole laenata, et see kõik kohalikud hulgifirmad välja suretaks ja siis meie teeme linnas jälle ettevõtlusinkubaatori, et kuus väikefirmat võiksid ettevõtlust harjutada. Lihtsalt sülitada tahaks sellise riigivalitsemise ja rahvateenimise peale. Riigi seisukohast oleks võinud selle miljardiga imesid korda saata kohaliku ettevõtluse väljasuretamise asemel.
Et erasektor suvatseks investeerida oma säästud kasvõi arvutiostu, selleks peab riik eeskuju näitama ja looma teistsuguse keskkonna kui praegu ning elektroonilise riigihalduse forsseerimise jaoks näiteks autod ametnikelt ära võtma. Kuna kõndida need nagunii ei viitsi, siis hakkavadki e-mailidega asju ajama miljardeid säästes ja taksojuhid saavad tööd ja rahvusliku kokkuleppe raames lõpetavad seksituristide vedamise meie tütarlapsi retsima ja meie laste tulevased emad ei ole enam elust muserdatud endised prostituudid vaid targad, tublid talutütrekesed, kes metsaküladest Washingtoni nõustavad ja ELis oma haritusega tähelepanu äratavad.
Kui ei ole siin 20 meest, kes suvatseksid 10 000 kr investeerida ehk siis on 2, kellede jaoks 100 000 ei ole viimane toiduraha. -
Keskkonnapsühholoogid väidavad, et EESKUJU on kõige võimsam mõjutamisvahend. Minu 10 tonni ootab juba teist päeva lauanurgal ja tahaks väga loota, et meie inimesed selle projekti näite varal saavad konkreetselt aru, kuidas koostöö suurendab majanduslikku efektiivsust, pealehakkamisjulgus innovaatilisust, riigieelarve mõistlik ümberjagamine iga firma käivet ja ka riq ei jää ilma.
e-stonia ei jäta puutumata ühtegi eluvaldkonda nagu ma üritasin bitstrupilikult ka tõestada, ehk õnnestub teil veel paremaid näiteid tuua. -
Peaks, võiks, kui, suvatseks, oleks - niimoodi võib ultra-ilusaid mudeleid ehitada, aga reeglina on need ka ultra-optimistlikud ja mõistlikus perspektiivis mitterealiseeruvad.
Tulevikus on kõik need ülesloetletud asjad olemas, aga yhe tervikuna ei saa seda kõike kirjeldada.
Samas sa ei saa loota, et kõik, kes endale arvuti ostavad, on huvitatud paljude teenuste tarbimisest.. kisub e-mulli puhumiseks jälle.
Ja ära propageeri inimestevahelise suhtlemise vähendamist, seda on niigi vähe :( -
What the utter crap!
Koidula, mulle ei meeldi isiklikuks minna, aga kuna sa oled kaotamas igasugust reaalsustaju, siis ehk andestad mulle...
Aga loe nüüd ise ja mõtle hästi järele:
"kui arvuti kasutamine säästab inimesele iga kuu 500 kr bensiiniraha, 200 kr ajalehtede tellimise pealt, 200 kr e-tervishoiuteenuste kaudu, 100 kr keeleõppelt ja veel tuhanded muud võimalused, mida see projekt peaks konkreetselt esile tooma..."
Sellist juttu võid sa rääkida neile paarikümnele tuhandele, kellel arvuti juba niikuinii kodus olemas või käivad ringi, läppar kaenlas, D211 selle küljes.
Tuhat krooni kuus on suur raha. Võib-olla mõnele ei ole, aga kui me räägime 156 000 eestimaalasest, siis neile on! Ja selle kokku hoidmine tuhandetele inimestele on suur asi. Väga suur asi!
Kui ma lähen ja ostan endale koju nüüd arvuti, siis kuskohast mulle see 1000 krooni säästu kuus ikka tuleb? Ärme demagoogitse, vaid räägime lihtsalt ja selgelt. Ja konkreetselt.
Nii et ootan ses osas selgitust, kuskohast mulle (ja ülejäänud 155 999 eestimaalasele) see 1000+n krooni kokkuhoidu tuleb!!!
Muide, riigi asi ei ole, kas Kesko laenab EBRD-lt raha või mitte. Siiani pole Kesko midagi paha teinud ega kegagi välja suretanud...kui siis ehk Kadaka ja mõne Lasnamäe turu. Ausalt öelda, pole väga kahju ka!
Ja mida sa mõtled selle all, et erasektor suunaks oma säästud arvutiostu? Kellel vaja, ostab niikuinii. Riik ei suuda/taha ses osas küll eriti palju enam teha - ja ausalt öelda, teha on praegu ainult 1 suur asi, elektrooniline hääletussüsteem. Aga seda ei tehta, sest keegi ei taha ja ei julge ja toredam on nõmedaid hääli 500 krooni eest aastas osta kui teha valimised mugavaks.
Aga selle selgekstegemiseks 200 000 pole raha, eriti kui see kulutatakse mingi paberi kirjutamiseks...
Nii et lugege ja mõtelge enne sutsu ja siis lahmige edasi! -
justnimelt - esiteks kasutajaskond ei tule ühe sekundiga, teiseks kasutusoskus ei tule kahe sekundiga, kolmandaks kultuuriline harjumine ajama asju "teist teed pidi" ei tule kolme sekundiga. väiksemate süsteemide puhul on seda proovitud (riiklike registrite kaupa ju kogu aeg areneb) - ja mida on näha - tõepoolest, mingi innovatiivne osa kasutab, kuid enamus käib ikkagi kohapeal. ja kuulake, mis kisa EE-ga, kui kohapeal maksmine tahetakse lõpetada - paljudel on võimalus juba kaua-kaua olnud, aga miskipärast ei kasutata. see ei tähenda, et see halb on või see kunagi ei tuleks ... aga see võtab lihtsalt aega ja "mingi" 200k või 2M seda ka päevapealt ei too. ja kui aktsepteerida, et võtab aega, siis milleks 200k või 2M, kui sellega anyway tegeletakse. alati tasub enne uurida, mida juba tehakse. see on harva, kui kõik on rumalad ja ootavad kellegi valgustust.
-
Kellelgi ei ole olnud mõtteski mitte senitehtut arvustada või alavääristada või tähtsusetuks pidada, pigem vastupidi ja tahtmine on ikka olemasolevat ärakasutades kiiremini edasiliikuda, sest vana ja uut süsteemi paralleelselt käigus hoida on ju kõige kulukam ja see EE näide kehtib väga erinevatel aladel ja just seetõttu tuleb uuele üleminekut forsseerida.
Meil ei ole puudu mingi kitsa eriala maailmatasemel tippspetsialistidest vaid mosaiigi kokkuladujast, tükikesed on tõepoolest juba olemas. -
Vabandage, aga tegelikult ma ei saa eriti aru, millest kod. Koidula räägib.
Miks? Mida teeb pensionär arvutiga, kui tal on talvel lihtsalt külm ja raha pole niipaljugi, et endale korralik küte osta või siis elamisele uued aknad panna. Aga see selleks.
Ütleme, et arvutitest kasu ju on: raamatupidamine ja info levik - tegelikult sellega asi piirdub. Kokkuhoid? Kantseleitöötajate osas. Muidugi osaliselt on nad vahetunud IT inimeste vastu.
Ja üks, millest ma aru ei saa: MIKS AJALEHTE KUSKILT ARVUTIST LUGEMA PEAB? -
nüüd läks süda veidike haledaks koidula peale, seega uuesti - taolised mõtted on kõik hea, aga eks neid "big picture" mehi on ka küll ja küll. kahjuks TNT kõige skeptilisemast nägemusest kumab läbi fakt, mida tegelikult ei tohi jätta tähelepanuta - vahest pole ka kultuuriliselt inimesed valmis asju teist moodi tegema.
üheks pisteliseks põnevaks lugemiseks soovitaksin:
http://www.envir.ee/arhus/docs/keskkonnaregistri_seadus.pdf
praegu täiesti aktuaalne teema ja strat.analüüsi mõttes just praegu tegeletakse. dokument just selliseks lugemiseks/mõistmiseks,et kui see pole kogu hingest püüdmine ja üritamine, siis mis on.
... ja mitte keegi ei keela kontakteeruda vastavate kontaktisikutega ja ennast appi pakkuda ..või riigikokku kandideerida :-) -
tere.tere.
1. Ilmselt olin üsna esimene, kes hakkas netipangandust kasutama.
2. Samuti oli mul ka miski meili aadress, koduarvuti ja ligipääs netile ka juba üpris ammu.
3. Ja reaalajas töötava raamatupidamise hüvedest sain ma aimu ka 93ndal.
4. Võrguversioon Maa-ametist ja äriregistrit on mul tuttavad ja ma kasutan neid üpris palju.
See kõik on tore ja arusaadav. Segaseks jäävad aga mulle mõned lihtsad seigad:
1. Milleks on vaja, et telefon pilti teeb?
2. Milleks on vaja kõrvaltoas istuva inimesega suhelda läbi e-maili?
3. Kuidas moodustab eraldi korporatiivse väärtuse miski võrgulehekülg, ilma materiaalset sissetulekut omamata?
Jne.jne.
Pigem väidan, et IT inimestel on vähe liigapalju idealismi aga see vist ongi see, mis terad sõkaldest eraldab.
Ja seda ka veel, et näiteks miskit müües pead nimesega ikka kokku saama, hiljem võid mailida. -
TNT:
1. selleks, et tiineritelt, komandeeringus viibivatelt pereigatsuses noortelt isadelt ja purjust poissmeestelt ööklubis kommunikeerumise eest pisut lisakäivet tekitada
2. selleks, et kõrvaltoas istuv inimene on sama busy kui me ise ja on palju asju, mis võiksid tal inboxi tekkida kirjalikult. siis oleks jälg maas, asju ei unustata ja saab lihtsalt kalendrisse/todo listi lohistada.
3. ega see mull nüüd nii mull ja hype nii hype kah ei olnud. :) ma usun, et LHV korporatiivsest väärtusest moodustab selle müügi korral täiesti tähelepandava osa külastatav sait, millel olemas lademetes contenti ja registreeritud ja jälgitavad kasutajad...
sC,
digi-optimist -
lhv.com on ka minu arvates lihtsalt üks müügikanal, umbes nagu telefon. Aga tsipa odavam.
-
arvatavasti hakkab lhv tulevikus ka pangateenuseid pakkuma.
klientideks needsamad kes siin spämmivad. on neid vähe?
v6ib-olla.. aga on neil raha palju?
ei tea ;) -
TNT, kanalist sõltub ka pakutav sisu.
LHV lehe üheks väärtuslikuks sisuks on foorumid.
Kas suudad ette kujutada foorumeid kui ainsaks kanaliks oleks telefon?
Erinevatel kommunikatsioonikanalitel on ikka suts rohkem vahet kui ainult hind.
