Valdkonnast imelikke küsimusi
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Oletame järgnevat situatsiooni. Keegi kodanik X omistab täna Tallinna börsil blokktehinguga 50 miljoni krooni väärtuses näiteks HP aktsiaid. Kohe peale tehingut laseb ta näiteks panna foorumitesse, kas või bannerreklaami ja homsesse lehte kuulutuse tankistil, mille kaudu antakse teada, et homme näiteks kella 11.00 ja 11.01 vahel ostab keegi turuorderiga 20 000 HP aktsiat ning kella 12.00 ja 12.01 vahel veel 20 000 HP aktsiat turuorderiga. Kuidas võiks sellisel juhul turu liikumist ette planeerida ja mis juhtuks kui mahud oleksid just täpselt sellised? Eeldusel, et turg tõuseb, saaks kodanik X enne päeva lõppu aga oma eelmisel päeval ostetud 50 miljonises vääringus aktsiad kasumiga maha müüa?
2) Sama lugu USAs näiteks Inteliga. Eelmisel päeval 50 milj. dollari eest aktsiaid, kuulutused ja väiksemas, kuigi ikkagi suures mahus etteteatatud ostud ja järgmise päeva lõpus müük. Mahud peaksid olema vististi ülisuured.
Siit ka imelik küsimus: kas teoreetiliselt eksiteerib siin nahaalsel rikkuril spekuleerimisvariant? -
Kas sellise idiootsuse jaoks eksisteerib mõni matemaatiline loogika?
-
Tõenäoliselt mitte aga sa jõudsid god damn lähedale turu tegelikule toimimismudelile :)
-
Harakiri, milline on turu "tegelik toimimismudel." :)
-
Hey, asi nii lihtne ikka ka ei ole, mehed. Turul on piisavalt tegijaid ja infot ei saa salajas hoida, et nii labaselt teenida saab. Pealegi, läbi aegade on teada, et tüübid, kes on üritanud turgu kunstlikult tõsta või alla müüa, on enamasti vastu näppe saanud. häid näiteid on commodity vallast omal ajal.
-
aga kramer?
-
Selle kohta on hästi kirjutatud raamatus "Aktsiamänguri pihtimus."
-
Laurime,
a) 50 mio eest HP ostmine liigutaks hinda juba parasjagu
b) vähegi nupukamad turuosalised näeks kell 11.02 juba ära, et kedagi pole 20 000 aktsiat ostmas ja müüks.
c) samuti saaks vähegi nupukamad turuosalised aru, et keegi täiearuline ei kuuluta välja, et hakkab suurt kogust ostma.
Seega kes ostaksid oleks mõned rumalad väikeinvestorid ja üsna väikse rahaga ilmselt. Fitil, õigus - päris nii lihtne see asi pole. -
kristjan.lepik,
a) kas blokktehingute mõte pole muuta turuosalistele arusaamatuks esialgu, kas tegemist on ostu või müügisurvega? Juhul kui see enam vähem varjatuks jääb ei võeta esialgu suunda.
b) asja mõte olekski selles, et 20 000 tehing toimuks nii 11.00 kui 12.00, kokku siis umbes 10 miljoni eest. Nüüd peaksid ilmselt turuosalised aru saama, et blokktehing oli ostusurvega. Turg ju võiks selle mõjul üles liikuda.
Peale ostuhuviliste vaibumist, müüks siis kodanik X 50+10 miljonit ära. -
mio,
Osta ennast varem sisse, haibi ja siis hakka müüma kui ostma tullakse. Works every time. -
Asjal pole matemaatilist tausta ja on labane, kuid asja edasi vaagides suurte arvudega:
a)Valid alusvaraks aktsia, mis on fundamentaalide ja/või tehnilise analüüsi järgi enam vähem neutraalses tsoonis – ei oma kindlat suunda.
b)Ostad mõne väiksema optsioonide väljakirjutaja käest umbes 20 kordse võimendusega put optsioone näiteks miljoni dollari eest. Väljakirjutaja vaatab oma portfelli ja näeb, et antud turuosalised ootavad langust, järelikult tahab tema tõusu.
c)Kohe peale put optsiooni ostu teed 50 miljoni dollari suuruse aktsiate ostu nt. blokina.
d)Eeldades, et keskmine päevakäive on aktsiatehingu mahust tunduvalt väiksem, ei saa turuosalised esmapilgul aru mis toimub.
e)Kui nüüd järgneks kodanik X-i poolt paar suuremat ostutehingut, kuid mitte rohkem näiteks kui 10 miljoni eest, peaks turuosalised aru saama, et tegu on ostusurvega.
f)Maaklerist optsioonide väljakirjutaja näeb samuti võimalust kui alusvara hind tõuseb, saab tema optsioonidest kasu – ühesõnaga hakkab müüri ehitama, loomulikult väiksemas mahus kui ta väljakirjutatud puttide pealt teenida loodab.
g)Nii mõnedki väiksemad putiomanikud võivad sellisel puhul loobuda oma positsioonidest kahjumiga.
h)Peale ostusurve stabiliseerumist müüd kogu aktsiakupatuse ära. Hind langeb. Hiljem müüd ka putid ära.
Asi võiks kehtida juhul kui alusvaraks valitud firma omanikeringis on valdav enamus väikeaktsionäre ning puttide maht pole väga suur. Point tundub selles olevat, et esialgne puttide ostmine võiks asjale kaasa aidata, tekitada aktsia hinnas tõusva ebakõla trendi, sest ise pole huvitatud allasurumisest esialgu, järelikult saaks optisoonide väljakirjutajad rahulikult väikses mahus müüri ehitada. -
Ajalooliselt on väga hästi dokumenteeritud üks sisult küllalt sarnane juhus. Nimelt olevat parun Münchausenil läinud korda ennast soost välja tõmmata tirides iseennast oma vuntsidest.
-
tra, kui palju absurdseid eeldusi...kui ükski failib, on asi perses.
1) et 50mil blokk tõstab turgu
2) et kohe hüppavad väikeinvestorid meeletult ostma, tekitades likviidse ostuturu 50m eest?
3) et õnnestub 50M turul müüa kasumiga? -
kui mul oleksid sellised summad mängimiseks, nagu sa kirjeldad, siis arvatavasti panustaksin ma nendele samadele asjadele, mis mulle nii suured summad sisse on toonud.
-
Kristjan Hänni - oled sa tagasi Eestis?
-
Ei.
-
Soovitan kindlalt lühikeseks minna taolise jutu kuulmisel (enne võiks võibolla igaks juhuks ka katsetada, palju turg on valmis müüma oluliste muutusteta). Miks peaks oma ostuplaanidest ette teatama? Selleks et aktsiate eest kallimat hinda maksta? See käib nüüd nn kuulujuttude kohta. Lausa bännerreklaami nägemisel vajuks aga karp lahti ja ei oskakski midagi teha;) No offence, Laurime, aga see on mingi Foresti teema sul.
-
Kas keegi oskab 8elda, kas HP t88tajatel on optsioone yleval ja mis kuup2eva seisuga nende relisatsioon toimub???
-
Aga kas selline variant oleks mõeldav:
Aktsia X hind on ntx 10,5 USD tugeva vastupanutasemega 10 dollari peal. Ostaks puti strikega 10 ja müüks mõne aktsia hinnaga 9,8 dollarit. Selle peale peaks aktiviseeruma orderid, millel on stop pandud 10 dollari peale või sellest pisut allapoole, nende realiseerimine peaks turuhinna allapoole tooma ja seega puti väärtust tõstma. -
Um küll selline situatsioon absurdne ja foresti teema. Mul on komme tihtipeale esmalt võimendada absurdsust ning siis reaalsema pilguga sellest absurdusest mingit iva hakata otsima (kui üldse midagi leiab, kuna minu faktilised teadmised börsindusest on minimaalsed).
Iva tundub selles olevat, et hetkeline aktsiahind peaks kujunema vastavalt investorite ootustele alusvara suhtes. Kui mõni fundamentaalne näitaja muutub mõnevõrra teistmoodi võrrreldes ootustega, peaks nagu aktsiahind kohe vastavalt sellele muutuma. Seega võib hetkelist aktsiahinda pidada investorite ootuste aritmeetiliseks keskmiseks tulemiks.
Daytraderid üritavad avastada teatava investorite käitumismudeli, et selle ebakõladest kasu lõigata. Nemad ei oma ootusi ega lootusi, vaid üritavad aru saada miks, kuidas ja millal turg liigub. Oletame. Näiteks avastab ta seose, et umbes 10% paremate kvartalitulemuste puhul võiks aktsia hind kahe päevaga tõusta 3%, s.t. investorite ootuste keskmine tõuseb. Ta soetab siis koheselt näiteks peale aruande teadasaamist mõne aktsia. Peale kahte päeva tekib korrelatsioon ning sellest lõikavad kasu jällegi teised kiirtraderid. Aktsia liigub jälle oma rada edasi.
Aga oletame, et kedagi kodanik X-i ei huvita/või pole head mudelit turukäitumise analüüsimiseks. Ta teab aga, et igasugune tehing ning huvitava info teadaandmine mõjutab turuootuste keskmist. Näiteks halbade uudiste taustal ostab ta tavapärasest suurema koguse. Seetõttu peaks aktsiahind mõnevõrra mullis olema, mis tavajuhul korrigeerub kiiresti. Kui selline ost on aga ette planeeritud näiteks mõne revolutsioonilise toote väljatulekuperioodile, millele on esialgu raske lõppturu suurust planeerida, hakkab ta lobbitööd tegema ja emotsioone üles kütma, tähendab tema eesmärk on anda ajend uutele investoritele, kes usuks selle toote tohutusse potentsiaali. Nagu internetimull loodi, järjest ja ükshaaval. Ok, see on jalgrattaleiutamine ja ülikeerukas, kuid siiski tundub niisuguse tõuketuru "loomine" teatavates mastaapides võimalik olevat. Sellise tegutsemisega lõhub ka korraks daytraiderite mudeli.
Jällegi absurdne, kuid väga hea idee ja tegutsemisviisi korral tunduks puhumine nagu võimalik - tekib grupp investoreid, kes arvavad, et asi peabki hetkel kummis olema. Kuidas aga panna ahelreaktsioon tööle?
Muidugi kõige kindlam "kunstlik" aktsiahinna kujundamine on Bufferi variant - hakkad oma jõududega firmat ehitama või juurutad heast tahtest mõne huvitava toote välja. -
...näiteks mõne uut tüüpi riidesordi, mille patendi annad mõnele väiksemale rõivafirmale ning ise ostad optsioone ja räägid asja revolutsioonilisusest.
-
jimi versioon paneb küll mõtte liikuma. seda teemat võiks edasi aretada. tegelikult ongi mõjusaim "reklaam" aktsiahinna enda liikumine. sry, laurime, ma võibolla väljendasin ennast eile veidi ülbelt. kõik arutlused ja ideed on ju tegelikult teretulnud. hea, kui mõned inimesed viitsivad ka ideid välja käia, mitte lihtsalt lugeda ja aegajalt natuke kobiseda (nagu näiteks mina). aktsiahinna ostmist ETTE reklaamida pole lihtsalt mõtet. tagantjärgi küll, näiteks et "olen hästi kõva tegija ja ostsin XYZ-i" või et "tean midagi, mida teised ei tea ja ostsin XYZ-i". põhimõtteliselt on see klassikaline bump'n'dump, mille eest SEC vitsu annab kui kätte saab.
ja forrest gump oli ju tegelikult päris hea investor oma apple'i aktsiatega.
