LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Hansapank 400 krooni!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Viimastel päevadel pakuvad välispangad Hansapanga aktsia õiglaseks hinnaks kord 307, kord 294 krooni. Mina pakuks 400 krooni, kuigi mul ühtegi Hansapanga aktsiat ega optsiooni ei ole.

    300 kroonini on veel 20% tõusta ja 400-ni kokku 60%. Arvata on, et psühholoogiline faktor takistab paljusid nii kallilt aktsiat ostmast, kuid sisuga pole sellel küll midagi tegemist.

    Pank teenib rekordkasumeid ja laenude väljastamine suureneb kiiresti. Hoiuste kasv polegi nii oluline, sest välismaa annab laenu meeleldi.

    Tõus näib jätkuvat vähemalt kuni kevadise aktsionäride koosolekuni. Hansa aktsia hinda kergitab seegi, et Eesti aktsiaturul ei ole usaldust või head lootust ühtegi teise ettevõtte vastu. Vähehaaval hakkab aktsiahindades ehk ka uus mull tekkima, mis tõstab tõusutrendiga Hansa valuationit.
  • mio,

    ma ootan 400 krooni taset 2004 aasta lõpuks. Olen nõus kihla vedama, et 2002 ja 2003 aastal 400 krooni taset ei saavutata. Kuidas siis jääb?

    Ei oma Hansapanga aktsiaid ega optsioone.
  • Alvar,

    Sel sügisel ei paistnud Eesti aktsiate suhtes erilist müügisurvet üldse eksisteerivat. Sellisest uneajast võib tõus hõlpsalt tulla. Lisaks EL ja NATO uudised. Ida-Euroopa on maailma majanduse jahtumisele üllatavalt hästi vastu pidanud. See on pluss-skooriks ka Eestile välisinvestorite silmis. Vaata näiteks Hansa P/E suhet, kasumikasvu, Leedu potentsiaali jne. Kiire laenukasv ja buum Eesti majanduses kestab, kuni mingit tagasilööki ei ole, laenukahjumid ei kasva ja kasum ei vähene. Hansa naturaalne kasv on determineeritud kasvõi Eesti palgafondi kasvuga - 10% aastas. Sellele lisa laenukoormuse süvenemine ja kasv väljaspool Eestit.

    Kuna Eesti majanduses on suur hulk soojust, siis Hansa tulemused võivad veel palju paraneda lähikvartalites ja pessimistid muutuvad optimistideks. Kui Eesti on EL-is, ei huvita jooksevkonto enam kedagi.
  • See sügis oli tõesti üllatav. Kõige nõrgemal perioodil (september-oktoober) aktsiate hinnad hoopis tõusid. Ma olen Talse indeksi kohta statistikat teinud ja see oli esimene kord, mil septembris aktsiate hinnad tõusid.

    Ma näen positiivseid arenguid Hansapanga suhtes, kuid 400 krooni on ikka natuke palju. Pakuks 300.
  • miks 60% tõus palju on? selliseid tõuse on eelmistel aastatel sageli ette tulnud. suured numbrit hullutavad? vaata logaritmitud graafikul hinda.
  • Umbes 60% tõus on juba sel aastal toimunud, loodad, et tõuseb veel 60%? no way.

    Suured numbrid hullutavad? Arvan otse vastupidi. Kui sul on valida 10 ja 100 kroonise aktsia vahel. Kumma sa siis ostaksid, kui kõik muud tingimused jääksid samaks. On tõenäolisem, et 10% ehk 1 krooni võrra tõuseb 10 kroonine aktsia kui 100 kroonine aktsia 110-ni. Kuigi tõus on mõlemal juhul 10%, usutakse enam 10 kroonisesse aktsiasse. See on psüholoogiline efekt, et aktsia on odav, kuna ta maksab vähe.
  • 100 kroonisesse jällegi ei usuta, kuigi võib täpselt analoogiline ettevõte olla. Pikaajaline investor valiks 100kroonise, sest ta usub, et lühiajalise huviga investorid on 100 kroonist vähem ostnud ja see on sisuliselt odavam. Siis ei saa olla küll analoogilised ettevõtted.
  • Tegelt ma usun, et kui Hansapank splitiks aktsiaid (näiteks emiteeriks 1 aktsia kohta 3 juurde), siis võiks küll tõusu loota. Ka statistiliselt läbib fondiemissiooni teinud aktsia keskmiselt 3-4% tõusu. Kuna aktsia hind on odavam, meelitab see paljusid ostma. Usun, et see on põhjendatud, kuna Hansapank on praegu börsil kõige kallim aktsia (absoluutväärtuselt).
  • Uus põhjus ralliks - Hansa reitingud tõstetud?


    Täna teatas Moody's Investors Service, et tõstis Hansapanga hoiuste ja võlakohustuste reitinguid.

    Panga hoiuste reitingud tõsteti tasemelt Baa1/P-2 tasemele A1/P-1.

    Pikaajaliste võlakohustuste reiting tõsteti tasemelt A2 tasemele A1 ja allutatud võlakohustute reiting A3'lt A2'le.

    Moody's andis panga reitingutele positiivse väljavaate pärast Eesti riigireitingu tõstmist 3 astme võrra tasemele A1 käesoleva aasta novembris.
    Täna teatas Moody's Investors Service, et tõstis Hansapanga hoiuste ja võlakohustuste reitinguid.

    Panga hoiuste reitingud tõsteti tasemelt Baa1/P-2 tasemele A1/P-1.

    Pikaajaliste võlakohustuste reiting tõsteti tasemelt A2 tasemele A1 ja allutatud võlakohustute reiting A3'lt A2'le.

    Moody's andis panga reitingutele positiivse väljavaate pärast Eesti riigireitingu tõstmist 3 astme võrra tasemele A1 käesoleva aasta novembris.
  • isiklikult hoian hansapangast eemale.
  • Kunagi aastaid tagasi hakkasid saksa pangad eesti pisikestele pankadele laenu andma. Nüüd kus siinsed reitingud tõusevad ja saksas langevad on varsti saatuse irooniana ehk siinsetel pankadel võimalik hakata saksa pankadele odavat raha laenama :-)
  • cynic: nimele vastav kommentaar :)
  • Mina suhtun IMHO skeptiliselt hoopis Hansapanga kasumikasvu jätkusuutlikkusse. Seetõttu ei näe ka põhjust aktsiahinna tõusuks, kui, ehk siis ainult aktsia väärtuslikumaks hindamise läbi.

    Kasum ei saa lõpmatuseni kasvada palju kiiremini kui elanikkonna sissetulekud.
  • Viimases Expressis on huvitav lugu Hansa-LTB ülesehitamisest, kui seda lugeda, siis jääb küll mulje et Leedu rahalehm on suuresti alles lüpsmata.
  • Jõudu, vist on aeg müüa kui nii julged ideed on õhus
  • Paavo Kangur - ära ole rumal!

    ära kuule laste lalinat, nad mäletavad ainult 5 viimast aastast ome elust ega taju , kuidas majandus liigub tõusude ja langustega JA JUST NÜÜD ON ASI ALLES ALGAMAS!

    Ma tõesti ei saa aru, miks peaks hakkama Eestil halvasti minema, siis kui enamus maailmast on kohe kohe kõige raskematest aegadest üle saamas. Mis saab, siis kui Euroopa majandus hakkab 5% aastas kasvama.
    Praegu kasvab vaevalt 1% ja Eestil ei lähe just eriti halvasti
  • Ei tea palju on 400 kr aktsiaomanikke
  • eesti 7% majanduskasv oli tingitud sisetarbimisest peamiselt.
    kust inimesed selleks raha said?
  • riq - inimesed käivad tööl ja saavad raha
  • kust tööandjad raha saavad?

    Tundub, et Eestisse investeeritakse päris palju! Nii seest kui väljast!!!

    Vaadates investeeringuid võib öelda reformierakonna 0% tulumaksu ettevõtetele hakkab andma esimesi tulemusi. Luuakse uusi töökohti ja seda ei tee auinult mitte eestlased ise vaid ka välisfirmad. Kellele meeldib Eesti asukoht, haritus ja keelteoskus!!!
  • 0% tulumaks tahendab sisuliselt m6nele tyybile 26% tootlust ajal kui börsid langevad..
    v6iblat peaks lhv inimeste raha hoopis mujale kui börsile pumpama?
  • alles olid ajad kus investeeriti suuri summasid internetifirmadesse, inimesed, kes seal töötasid said mõttetu (kasumit mitte tootva) töö eest kõva pappi ja käisid supermarketites shoppamas. praeguseks on mitmed seal töötavates inimestest töötud või väiksema palgaga koha peal ning edukaid (raha põletamises) firmasid enam ei eksisteeri. mis toimub kui avastatakse, et sama fenomen eksisteerib ka teistes valdkondades Eestis? Et investeeritakse musta auku.
  • Kas Eesti = raha põletamises edukas internetifirma?
  • Mida pakute, milliseks kujuneb panganduse roll deflatsioonilises majanduskeskkonnas?
  • Kas Hansal tekkimas,tehnikute keelt kasutades,head-and-shoulders top?
  • Panga aastatulemused ja koosolek on lähenemas. Tavaliselt enne seda langust väga loota ei maksa.
  • aastatulemused tulevad alles veebr keskel ja koosolek märtsis ?
    Oskab keegi täpsustada?
  • kui palju v6iks hinda m6jutada nn "kasvufaasist" "stabiilsusefaasi" liikumine.
    muutub aktsia "sakuks" ?
  • 500 kroonini on ka ainult 25% tõusu, pole võimatu see enne 4. mai splitti kätte saada ...
  • Ma julgeks veidi pikemas perspektiivis prognoosida 50€ (782 EEK). Antud ennustus arvestab Läti ja Leedu potentsiaali realiseerimist, Eestis ootan vaid mõõdukat kasvu. Venemaa potentsiaali esialgu ei arvesta, kuigi usun, et Hansapank tegutseb seal järjest jõulisemalt. Eelduseks on suhteliselt kiire majanduskasvu püsimine Baltikumis. Hinnasiht 50€ ei ole lambist võetud, vaid arvutuste tulemusena saadud.
  • Mina ennustan Talset 1500 peal ja Hansapanka 75EURi juures järgmise aasta lõpul!!!

    vt. ka Margus Järv, EE Investeeringud, aastal 97

    Ma väga loodan, et paugutame aga edasi ja terve mõistus lööb jälle siis alles sisse, kui 2. põlvkonna Lukk, Haug (mäletate veel sellist ettevõtmist nagu Eesti Forekspank?) oma portfellid üles repotavad ja pärast tükk aega haavu lakuvad.
  • suffiks

    10 points, mu eelmise kommentaari lõppu jäi 1 oluline sümbol lisama: :) - pidasin seda niigi mõistetavaks

    Alvar

    Väga julged arvutused, Hansapank isegi oma potentsiaali nii kõrgeks ei hinda, nemad ootavad minu arust kasumi kasvu lähiaastatel ca 10% aastas.

    Läti ja Leedu potentsiaal on kahtlemata olemas, aga kuidagi visa on see kasv seal tulema ehkki seda trummi juba ammu löödud. Väidetavalt olla seal konkurendid (Nordea) väga agressivselt tegutsemas ja turuosa kasv ei ole ootustele vastav?

    Arvan, et praegune hinnaliikumine on küll igasuguse sideme kaotanud arvutustega ettevõtte võimalikust väärtusest ja põhineb puhtalt psühholoogial. Nagu 1 kliendi suust kuulsin: "tahan osta Hansapanga aktsiat, sest see ju tõuseb kogu aeg ..."

    Samas ei ole nii ka hinnatõusul mingeid olulisi piire ees, sest inimvõimetel teatavasti ei ole piire ...

  • Ja kõik teavad ju, et Hansapank pole mitte A kogus raha, B kogus inimesi oma C koguse tööpanusega, D kogus kliendirahulolu ja E kogus majanduslikult põhjendatud ja kainelt analüüsitud kasvuplaane, VAID MIDAGI HOOPIS ENAMAT JA IMETABAST.

    Disclaimer: ratsutasin HP-ga 2002 aastal 140 -> 210-ni, hüppasin maha. Ja nüüd eelmisel sügisel tegin optsioonidega mingi kolmekohalise protsendi returni. Ja vahepeal ei ole tunnet olnud, et vot nüüd teeb ja olen kõrvalt vaadanud. Aga, teate, nüüd hakkab jälle tunne tekkima...ja arvake milline :)
  • Henno

    See on üsna julge prognoos, kuid kas Sulle ei tundu kohatu, et Hansapanga Grupil on üle 4,1 miljoni kliendi, Eestis 1,14 miljonit, tänu kellele teenitakse aga 70% kasumist. Ma lähtusin oma arvutustes just klientide arvust. Või tahab keegi öelda, et lätlane ja leedulane on kehvem panga klient kui eestlane? Ma isegi "diskonteerisin" veidi lõunanaabreid, üks põhjus on selles, et Leedus on äriklientide osakaal suhteliselt madal, kes on selgelt tulusamad pangale kui erakliendid. Võibolla pole õige anda hinnasihti selle põhjal, palju kliendid pangale edaspidi tulu võiksid tuua. Selge peaks siiski olema see, et kasumi teenimine peaks suurenema lõunas, miks mitte ka idas ja Eestis peaksime nägema mõõdukat kasvu. 50€ hinnaihini jõudmiseks kulub ilmselt 3-5 aastat.

  • Alvar

    sel teemal võib arutleda kui kogu oma arvutuskäigu avalikustad ...
  • Henno

    Arvutused ja arvamused:

    Üheks võimaluseks Hansapanga väärtust hinnata on lähtuda klientidest. Praegu on Grupil üle 4,1 miljoni kliendi, kellest Eestis 1,14 miljonit, tänu kellele moodustub aga 70% kasumist. Hansapanga Grupp teenis 2003. aastal 130,9 miljonit eurot kasumit. Kasum ühe kliendi kohta Eestis oli eelmisel aastal ligi 115 eurot. Kui Lätis ja Leedus õnnestuks sama palju teenida, siis oleks kasum lõunanaabrite juures 342 miljonit eurot. Siiski tuleb vaadata ka era- ja äriklientide osakaalu, sest viimased on panga jaoks oluliselt tulusamad. Nimelt on Leedus, kus pank omab kõige rohkem kliente, äriklientide osakaal madal, seevastu Eestis ja Lätis on osakaalud võrdsed. Sellest tulenevalt kujuneb lõunanaabrite kasum suure tõenäosusega 10% väiksemaks. Kui lisada Eesti ja Venemaa operatsioonid, siis kujuneb kasumiks ümmarguselt 400 miljonit eurot. Konservatiivselt hinnates, et pank kaupleb 10 korda kasumit (hetkel kaupleb 14-15 korda kasumit), oleks turuväärtus 4 miljardit eurot. See teeks Hansapanga aktsia väärtuseks 50 eurot, mis on praegusest turuhinnast kaks korda kõrgem. Antud arvutus ei arvesta panga potentsiaali Venemaal, mis võib numbreid oluliselt positiivsemaks muuta. Samuti usun mõõdukat kasvu Eestis.

    Kuna intressid ja marginaalid on hetkel madalad, saab kasumit suurendada kulusid kärpides või mahte kasvatades. Tegelikult on pank suutnud teha mõlemat. Mõnevõrra ohtlikuks võib pidada laenude kiiremat kasvu, ühtlasi ületab laenude maht ka hoiused. Siiski soovitakse madalate intresside puhul pigem laenu võtta kui hoiustada. Panga kliendid peavad arvestama, et intressid on praegu väga madalad ja hakkavad suure tõenäosusega tõusma, mis tõstab kuumakse suurust. Kuid mis juhtub Hansapanga kasumiga, kui intressid tõusevad? Vastuse leidmiseks peame uurima finantseerimise allikaid. Pank finantseerib ennast peamiselt klientide arvelduskontode arvel, millel on ligi 2,9 miljardit eurot. Klientidele maksab ta selle eest vaid 0,2-0,25% intressi aastas, kusjuures tulu saamiseks peab arvelduskontol olema üsna arvestatav summa. Seega, intresside tõustes suurenevad oluliselt marginaalid, kuna laenudelt saadav tulu suureneb, arvelduskontodele makstav intress jääb aga samale tasemele.

    Hansapanga riskid sõltuvad peamiselt makromajanduslikust olukorrast. Kui majanduskasv Baltikumis püsib, pole muretsemiseks põhjust. Probleemid tekivad juhul, kui majanduse olukord halveneb. Kuna majandus on tsüklilise iseloomuga, siis ei kesta majanduskasv igavesti, varem või hiljem tulevad halvemad ajad. Praegu ollakse optimistlikud ja loodetakse majanduskasvu kiirenemist seoses Eesti saamisega Euroopa Liidu liikmeks.

    Kokkuvõttes leian, et keskpikas ja pikas perspektiivis on Hansapanga aktsia näol tegemist hea investeeringuga.
  • Kas Hansapanga ASP :-) Eestis liiga suur ei ole? 115 eurot kasumit kliendi kohta on ikka päris karm ja koondkasum, mis on 1% Eesti SKP-st ka pigem ebanormaalne. Näeks selles osas konkurentide poolt kasvu ning võimalusi ongi kaks kas turuosa kaotus või kasumi langus.
  • Hansapank on keskpikas ja pikas perspektiivis hea investeering kahtlemata, selle vastu pole ka kunagi vaielnud, aga täpsemalt kommenteerin arvutust edaspidi ...
  • Alo

    Võrreldes 2002. aastaga on ära antud 3000 äriklienti, eraklientide arv on seevastu kasvanud (andmed on pärit Hansapanga aastaaruandest). Seega konkurents mõjutab kindlasti, aga kasum siiski kasvas.
  • Kardan et 2003. aasta on selles osas kriitilisem. Vaadates Nordea panga edu eluasemeturul ning Hansapanga turuosa pidavat vähenemist laenude ja hoiuste osas. Samas kasumi osas on konkurentidel veel pikk tee käia.
  • Henno,

    Ootan juba väga pikisilmi Sinu kommentaare Alvari arvutuste (õigemini küll nende aluseks olevate eelduste) osas. Puhtmatemaatiliselt on tehted küll vist õiged - aga neis me ei kahtlegi.

    Aga kuna ma ei jõua Hennot ära oodata, siis alustan esimese küsimusega: Kas Hansapangal on ikka ressursse märgatavaks kulude kokkuhoiuks? Millel see väide baseerub? Siseinfol? Mina arvan, et neid ressursse enam eriti ei ole ja kasumi kasv saab baseeruda ainult käibe kasvul.

  • Velikij

    2003. aastat iseloomustab kulude kokkuhoid: laenud + 31%, hoiused + 14%, tegevuskulud kokku - 8%. Seega on kasvanud mahud ja vähenenud kulud. Kokkuhoiu poolest tõstaks esile hanza.neti, millel on üle miljoni kliendi ja koguinvesteering on €15M. Eelkõige maksab siiski kontorite ülalpidamine, elektroonilised teenused annavad kokkuhoiu. Võiks ju küsida, millise kontori saaks 15 miljoni euro eest? Ilmselt väga pisikese, milles teenindavate klientide koguarv jääb sadades kordades alla internetipanga klientidele.

    Suuremad uudised tulevad ilmselt Venemaalt, kui tõesti otsustatakse seal pank osta. Lühiajaliselt võib uudis panga ostmisest Venemaal isegi negatiivselt aktsia hinnale mõjuda, kuna riskid suureneksid oluliselt. Pikaajaliselt võimaldaks panga ostmine realiseerida tohutu potentsiaali Venemaal.
  • Sorry, Alvar, ebatäpse väljendumise pärast, pidasin silmas hoopis muud, nimelt kokkuhoiupoliitika jätkusuutlikkust. Olen loomulikult nõus, et elektroonilised teeninduskanalid annavad kulude kokkuhoiu võrreldes klienditeenindaja poolt tehtud tööga. Aga igal kokkuhoiul tuleb ühel hetkel piir ette.

    Tunnen nimelt huvi, kas Sinu visiooni kohaselt ka 2004. aastat saab iseloomustama samuti kulude kokkuhoid 8%? Või hoopis oluliselt väiksem number, mis hakkab ka kasumi kasvu mõjutama?
  • Velikij

    Hansapanga kontorite arv on vähenenud 306-lt 280-ni, ilmselt see trend jätkub ka edaspidi. Töötajate arv on võrreldes eelmise aastaga enam-vähem sama, kuigi osteti Leedu suurim elukindlustusselts. Järjest enam inimesi hakkab kasutama elektroonilisi teenuseid. Pangal on üle 2 miljoni pangakaardi. Kui klient maksab oma kaardiga poes, siis kasseerib pank selle eest päris kena protsendi. Kas mitte Äripäevas ei kirjutatud, et pangad teenivad 40-50 miljonit krooni kuus kaupmeestelt kaardimaksete pealt. Ma julgen prognoosida, et tegevuskulud vähenevad ka sellel aastal, ruumi veel kokkuhoiuks on, kuid mitte palju. Ilmselt keegi ei kahtle, et 2004. aasta mahud kasvavad, marginaalid on hetkel küll väga madalad. 6-kuu Euribor kukkus läbi 2%, kuid ilmselt ei saa kliendid rekordmadalaid intresse kaua nautida. Varem või hiljem intressid tõusevad, see on aga positiivne Hansapanga kasumile. Kui intressitõus on järsk, siis tekib ka probleemseid kliente juurde, kes on ennast lõhki laenanud ja nüüd peavad tasuma suuremaid kuumakseid. Kuid kokkuvõttes peaks siiski intressitõus pangale kasulik olema. Usun, et kasumikasv on lähiaastatel pigem 15 kui 10 protsenti.
  • Lisaks veel niipalju lugejatele, et antud hinnasiht on pikaajaline ja kajastab Hansapanga potentsiaali realiseerimist. Henno arvatavasti vähendab seda hinnasihti tunduvalt ja kui tema seisukohad on põhjendatud, olen ka nõus ise prognoose alandama.

    Lühiajaliselt olen arvamusel, et Hansapanga aktsia on pigem ülehinnatud. Kes loevad müstilisest hinnasihist peavad arvestama, et paari päeva, nädala, kuu või isegi aasta lõikes ei pruugi veel suurt midagi muutuda ja aktsia on endiselt liiga kallis. Kes aga plaanivad osta aktsiat näiteks järgmiseks 5-aastaks või on juba ostnud, siis on põhjust aktsiat rahulikult hoida, olenemata lühiajalistest liikumistest.

Teemade nimekirja