Suur karu on ikka roolis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas seekordne aktsiate ralli oktoobrist on erinev eelmistest karuturu hinnarallidest? Miks peaks? Dow teooria järgi on tegemist ikka pika langustrendiga ja siis tulebki selles suunas istuda. Sõda on teisejärguline.
Siin on eriti hea tõestus, miks kevadtalv tuleb pullidele valus. 40-50 päeva jooksul peaks Nasdaq olema oktoobri alguse tasemel.
http://www.zealllc.com/2003/autopsy2.htm -
Ma olen lõplikult positiivseks pööranud. Kõige olulisemaks argumendiks on minu jaoks jooksvalt kõrge rahapakkumise kasvu tase. M3 oli vist viimasel ajal kasvanud endiselt tempoga 6-8% aastas. See on selge märk, et taustal keskpank süstib raha majandusse ja ühel hetkel see lihtsalt pöörab turu ülesse. Muidugi, kui majanduse nominaalkasv on 4-5%, siis kuskil peab korrektsioon toimuma inflatsioonimäära kaudu.
Muidugi, ma pean jälle silmas perioodi miinimum 3a. Järgmise 3 kuu jooksul võib tõesti S & P veel 800-850 punkti teha, aga uusi rekordmadalaid tasemeid lihtsalt enam ei usu.
Muidugi, eelmine kord ka Karumõmmi prognoosi ei uskunud, aga tagantjärele vaadates tuleb tõdeda, et siis olid ka head ostukohad ja ma arvan, et 3 aasta pärast tunduvad need veel helgemate ostukohtadena. -
ja dollar kukub???
mis kasu sest on kui turut6usu sööb taalalangus???
ah et korvame valutsiderivatiividega?
milleks siis aktsiatugu vaja on?
ja kas t6esti euroopa pinsifundid vahivad kuidas usasse topitud eurod surevad..
äkki on kogu usa yks suur enron :)
ja ainult see päästab, kui usa läheb s6tta ja s6jakulud plekib kinni euroopa.
nii nagu oli kunagi ammu-ammu..
usa poleks esimene riik kes s6jakulude (???) t6ttu kängeb.
kas mitte NSVL ka ei surunud k6ik tulemid s6jatööstusse kuni enam ei suutnud areneda.. -
Nojah, maailma riikidele turvateenuse pakkumisega on raskemaks läinud. Aga alati on võimalik vaenlane välja mõelda. 10 aastat peaks sellega ikka veel ära elama.
-
Kui mina tahaks pull olla, siis viitaksin karude lainele. Ma mõtlen, et langust ootavad juba väga paljud. Kõik need lühikesed huvid tuleb ükskord kinni panna.
Mis sellest rahamassi süstimisest kasu on, kui investorid aktsiatest raha deposiitidesse tõstavad? Eestis kasvasid ja deposiidid mürinal aga börsil erilist buumi polnud märgata.
Tänavu oodatakse USA kinnisvaraturu kukkumist, see teeks tasa rahamassi kasvu mõju ja enamgi.
Leian, et pikale börsitõusule järgneb proportsionaalselt pikk langus.
Olen nõus, et P/E on puudulik näitaja. 30ndatel algas ka börsitõus kõrgete P/Ede juurest, sest kasumid olid surve all. Aga vaatame siis P/S ja P/B näitajaid? Mäletan, et tööstuse P/S suhted olid Eestis 10-lähedased 97 tipus. -
Kõik, mis ütlesid, tundub loogiline ja õige.
Proportsionaalselt pikk langus... no see ongi ehk juba toimunud. Ma liitsin S&P 500 1995. aasta tasemele iga-aastaselt 10% ja jõudsin kuskile tänaste tasemete juurde. 10% keskmist kasvu peaks üle tsükli üpris normaalne olema.
Kinnisvaraturu hinnatasemete osas ootan ka mina jätkuvat survet rahapakkumisele, kuid minu väide ongi see, et keskpank annab madalate intressimäärade kaudu pankadele lisaressurssi ja need omakorda laenavad edasi. Lõppkokkuvõttes võib tekkida olukord, kus eluasemelaene võtnud inimesed küsivad massiliselt maksepuhkust (pole tööd, pole sissetulekut), aga laenujäägid pigem suurenevad, sest pangad võtavad keskpangalt odavat uut raha ja annavad uutele laenu edasi. Dollar muidugi hävib seeläbi edasi.
Rahapakkumise pidev kasv ikkagi sunnib deposiitidest pigem raha välja. Ega ma ei oskagi öelda, millal suur hüpe tuleb. Aasta lõpuks ootasin ma vist S&P tasemeks 1000. See on +10% tänasega võrreldes. Ma pigem usun, et tänane investeerimine enam kahju ei too (1-3 aasta perspektiivis), aga positiivse stsenaariumi korral võib tulla kiire ja korralik kasum. Ma pean eelkõige silmas ettevõtteid, millel ei ole võlaprobleemi. Need peaksid eelkõige olema valmis võitma. Ülisuuri kukkujaid (stressis olevaid ettevõtteid) ma isegi ei julgeks eriti vaadata, seal võib ikka jamasid juhtuda. -
Dejavu? :)
-
Bettie, ise joonistasid? :p
US,
mis on Su jutus point?
et k6ik on p****s aga turg ikka t6useb ainult seet6ttu et raha on odavalt saadaval?
ja taal hävib ja ikka turg t6useb?
ja inimestel pole tööd ja turg t6useb?
ja nafta hind t6useb ja turg ikka t6useb?
ja firmad ei näe tuleviku paranemist ja ikka t6useb?
ja inflatsioon t6useb ja turg ikka t6useb? okei inflatsioon ehk aitaks VEELGI raha sisse pumbata.. aga
kus on point toppida raha enronisse, worldcomi, xoxosse.. seal oli ju ka meeletu raha systimine..
kysiksin siis et mis sunniks aktsiahindu t6usma?
see et pole mujale raha panna?
v6i see et ettev6ttete rahavood paranevad?
miks peaks isegi lyhikeses perspektiivis rallima?
kas 1500 pole mitte 3.2x alla buumi 5000 taset??
palju pe/d on ?palju fedi intress on? kes hakkab tarbima, kui k6igil on v6lad akelas?
palju usa tarbimine tuleb koduperenaistelt?
palju on usa kaitsekulud? kui palju nad veel kasvada voivad?
kas jaapanis agoonia l6peb?
mis saab eu'st? kas iraagiga s6da tuleb? -
Tuletaks teile sõbrad meelde onu Warren B. kuldsed sõnad, et majanduse pärast ei tasu muretseda.
-
riq tunneb igal pool muret USA kaitseeelarve pärast. äkki aitab muret leevendada teadmine, et see peaks olema suurusjärgus ca 380mrd dollarit. Summa on muidugi suur, aga siiski mitte NII suur. Suurusjärk peaks olema ca 3.5% SKTst, aga on olnud aegu, kus see on olnud ka 5-6% (80-ndad) ja isegi >10% (50-ndad).
madalam nafta hind oleks kindlasti abiks, kuid seda vist ilma sõjata ei saavutata. -
Dollar tõesti hävib ja turg tõuseb... Lahtise dollariga ei olegi praegu mõtet USA-sse investeerida. Mul on veel täna dollari lühike positsioon 3 korda suurem, kui tänane aktsiapositsioon dollaris.
Tööpuudus tõesti veel kasvab... see nüüd turu tõusu küll ei põhjusta, aga seda negatiivset mõju kaetakse.
Nafta hind ka tõuseb, aga selle ostmiseks on järjest rohkem dollareid ringluses. Igal aastal ligi 10% rohkem.
Firmad hakkavad siis paranemist nägema, kui rahamassi suurenemine on oma töö teinud. Inimene suhtub varsti 10 dollarisse samuti nagu varem 7 dollarisse, jne jne.
No enronit ei ole, xo-d ei ole... ongi vähem kuhu seda raha toppida. Need, kes on olemas, neisse pannaksegi. Ma lihtsalt tahtsin öelda, et rahapakkumisega surutakse investoreid pigem omandiväärtpaberitesse kui võlapaberitesse. Üle 5%-lise inflatsiooni puhul ei taha keegi 30-aastast võlakirja 5%-lise tulususega. Tõesti, aktsiatesse liigub raha siis seetõttu, et mujale on küll võimalik panna, aga siiski halvem.
Ettevõtete rahavood paranevad, marginaal isegi ei pruugi paraneda, aga kõik numbrid rahasüsteemis muutuvad lihtsalt suuremaks. Ka ettevõtete turuväärtused. Ega suhted ei pruugigi muutuda.
Lühiajalises rallis ma ei olegi kindel, 3 aastat on minimaalne horisont. Bettie graafik on superhea näide ehkki situatsioon oli siis mõnevõrra siiski erinev.
1500 on tõesti 3,2 korda alla buumi taset... Nii... ja mis see tähendab...
Kuna USA-l on suuremad võlad kaelas, siis pean silmas eelkõige globaalse müügiga ettevõtteid, sest Euroopa, Aasia on keskmiselt kiirema tarbimise kasvuga. PG, JNJ, farmaatsia, kütus, AMD, IBM, INTC...
Koduperenaiste kaitsekulusid ei tea...
Jaapan on ka juba ammu huvitatud, et saaks ülemaailmne rahapakkumine tõuseks. Siiani oli neil vaja vanadest jamadest lahti saada, aga ainult JPY hulga suurendamine oleks viinud kursi nõrgenemisele teiste peamiste valuutadega võrreldes. Nüüd on kõik suured valmis võlakriisi vältimiseks raha ringlusse boost'ima.
EU tiksub edasi. Mingit kiiret kasvu pole loota, aga tarbimise koguselise vähenemise osas seistakse pigem paremini kui USA-s. Riikide võlakoormusi arvestades oleks ka seal inflatsioon teretulnud (devalveerib võlga).
Sõda vist ikka tuleb... aga ma usun, et 5 aasta pärast on nafta hind ikkagi 50 USD/barrel, sest siis alles läheb asi segaseks. Ega seda Iraagi naftat rahulikult ka pumpama ei saa hakata. Ega ei tea, kas see Saudi Araabiagi enam tahab läänemaailmale naftat anda. Venemaa tõstab tugevalt pead. Juba praegu oleks nad võimelised naftakriisi kaasa tooma. -
situatsioonis kus dollar n6rgeneb, firmadel läheb halvasti ja s6da tulemas,
t6useb kas kuld v6i kinnisvara..
kujuta ette:
a)majandus kasvanud pea 10 aastat, suur dotcom buum mis lubab maailma muuta, tugev dollar, onnelikud inimesed
b)seljataga on suur börsilangus, tulevik ebaselge, maailmas s6jaoht, terrorimsivari, n6rk dollar, töötus kasvab, tulevikuhirm
kas yks situatsioon on teisest 3.2x parem?
miks jaapani peaks rahapakkumine huvitama? -
pappi on :)
-
US
Tundub,et Sa pead silmas USD devalveerimist teiste valuutade suhtes.Sellest räägivad ka sealsed keskpankurid üha enam,ähvardades natuke agressiivsemalt dollareid trükkida ja lootes niimoodi deflatsiooniilmingutega majanduses võidelda.Kuna USD on teatavasti teistest valuutatest natuke erinev oma ülesande poolest praktiliselt kogu maailmamajanduses,siis ma päris hästi ei kujuta ette kuidas selline eksperiment lõpeks ja mida arvaksid asjast USA suurimad kreeditorid.Intressimäärade tõustes on vist võlga,suurusega 35000B USD(suur osa sellest,erinevalt Jaapanist,võetud overseas),ka päris raske teenindada.Vaadates praegu kulla ja teiste füüsiliste varade hinna liikumist ei saaks intresside tõusu lähitulevikus küll välistada.Ajalooliselt on kõik analoogilised sündmused USA puhul(loe:oma kohustustest loobumine)ju korduvalt esinenud,viimane neist aastal 1971.Mis kasu on siis investeerida varadesse,mis oma ostujõudu,teistes valuutades olevate varade vastu,reaalselt kaotavad? -
Jah, järsk pikaajaliste intressimäärade tõus suurendab intressikulusid, samas devalveerib vana võlga. Igasugune märk inflatsioonist viib pikaajalised intressimäärad kõrgemale.
Eks kõik üritavad olla ettevaatlikud, et mitte paanikat tekitada.
Muide, kui S&P 500 n-ö eurosse ümber arvestada, siis on indeks sisuliselt 24. juuli ja 10. oktoobri tasemetel tagasi. Siis oli S&P 500 küll alla 800, aga dollar oli vastavalt 1.00 ja 0.985. Nüüd on dollar 1,072 ehk 7-9% allpool. Indeks on aga 880. Euroinvestori jaoks on aktsiad keskmiselt sama odavad, kui senistel parimatel hetkedel. -
Üks oluline rahapakkumise suurendaja on selgelt eelarvedefitsiit. Igasugused "stimulus package'd" on oma iseloomult rahapakkumist suurendavad. Tegelikult ma arvangi, et asi jätkub sellega, et kõik suuremad riigid alandavad makse, võtavad riigile võlga juurde ja veidi aja pärast alles avastavad, et "debt crunch"... Ega enam ei ole 90. aastate algus, kus Euroopa riikide võlakoormused olid oluliselt madalamad kui praegu.
-
Mis sellest kasu on, et pappi on? See just näitabki, et ameeriklased hoiduvad aktsiatest kõigest väest eemale. Trend on ikkagi selline, et raha võetakse aktsiatest välja. Mis küll võiks seda trendi murda? Eestis pole see trend vist peale 97. aastat üldsegi murdunud (kui ainult otseseid aktsiainvesteeringuid vaadata)? Pööre USA-s võiks tulla siis, kui aktsiad on alahinnatud. Kas on alahinnatud?
-
tavainvestor ei tule teps mitte turule siis, kui aktsiad on alahinnatud!
vähemalt enamus mitte
inflatsioon... tekib siis, kui liiga palju raha aja taga liiga vähe kaupu.... see ka selle tabeli ülesriputamise põhjus.
ja.. ..
USA pangad on eluasemelaenude kraane koomale keeramas, FED andmetel oli jaanuari indeks 11,1 (nov. 10,0). see on esimene signaal eluasemelaenude tingimuste karmistumisest ja number on aastakymne suurim. uurimust tehakse 4 korda aastas ja selles osaleb 79 panka. -
vähemalt ei tõmba tavainvestor siis agressiivselt turult raha enam välja kui turg tõusma hakkab. Ka institutsioonidel on kasulikum oodata madalamate tasemeteni.
Inflatsioon või deflatsioon? Kumb on suurem mure? Kui turul on kaupade ülepakkumine (nagu praegu), siis kipub ikkagi deflatsioon ähvardama. Kelle käes ja miks see raha on? -
graafikul on selgelt kiri: savings deposits
hetkel veel muret pole, pigem on oht, et inflatsioon tuleb, sest pappi on ja palju (hox, kysimärk bubble? taga).
minuteada investeerivad firmad järjest vähem, st toodavad tulevikus vähem. -
No minu arvamus lühidalt kokku võttes on, et lühiajaline deflatsioonioht tekitabki lõpuks pikemas perspektiivis inflatsiooni. Ega ükski süsteem ei vali deflatsiooniohust tekkida võivat kriisi.
Kui Sa lükkad süsteemi suure hulga likviidsust, siis kokkuvõttes see sunnib lõpuks ennast liigutama ja investeerima. -
Jaapani kogemus seda ei kinnita.Laenajal peab olema koht kuhu raha edasi investeerida.Sellest on vähe kasu,kui laenajad on ainult eraisikud kes omale elamispindu ostavad.Tundubki,et kogu selle likviidsuse USA-s on ka Wall Street hästi ära kasutanud,leiutades järjest uusi finantstooteid ja derivaate,mis kokkuvõttes mingit väärtust ei loo ja tegelikult kurnavad kohalikke nonfinancial ettevõtteid.Eks osa rahast suundub ka riigist välja leidmaks teisi turge. -
huvitav lugemine
mis on sisuliselt ka loogiline. probleem on siiski selles et perception is everything, ehk
kui k6ik on n6us et laheb kehvasti siis ka laheb :)
