Foorumite kirjutamise metoodikast
Log in or create an account to leave a comment
-
Antud teemat ajendas mind üles panema kaks asjaolu, mille vastu olen tihti ka ise eksinud ja mille tulemusel võib fikseerida mõtlemisloogika kvaliteedi nõrgenemise.
1)Igal arutlusel ja vastuväitel peab olema selge ja tõestatud alus ning eesmärk, seda eirates on tegemist ilukirjanduse või teoloogiaga (Bertrand Russell) ja ta ei täida meie praktilisi missioone (William James).
2)Kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed (Immanuel Kant) ja seda tuleb austada, kuna loogilise mõtlemise tulemit ei hinnata mitte autoriteetsuse järgi, vaid konkreetse järelduse ja selle saamise viisi kvaliteedi(ümberlükkamatuse) järgi.
Ütlemine, et astmeline tulumaks on riigi ja tema arengu huvides, on mõttetu isikliku emotsiooni puhang, millel pole mingit alust, kui pole viidatud konkreetsele teadustööle või muule tõestusviisile, kas või isiklikult seda tehes ja konkreetsetele allikatele tuginedes. Aga järgmine väide: fiskaalpoliitilised muutused ehk siis maksude vähendamine või tõstmine vastava keskmise protsendimäära võrra, muudavad reaalset SKP kasvu vähem protsentides kui seda maksumuutmisel tehti ja sedagi ainult lühiajaliselt. See rajaneb kodanike Elmendorfi ja Reifschneideri artiklil “Short-run effects of fiscal policy with forward-looking financial markets”, kes on mingisugused Föderaalreservi tegelased.
Kui oletada, et keegi otsiks mõne teise essee, kus on väidetud vastupidist, oleks seis 1:1 ja tuleks tungida asja sisusse, süsteemi üritada mõista ja teha omad järeldused. Niisugune lähenemine nõuab muidugi aega kui pole vastavat teadmiste taset (nagu mina), kuid kvaliteet on palju suurem.
Pealiskaudne teemade kästitlemine on lihtne, kuid süvitsiminev kvaliteetne ja kasumlikum.
Või mis arvate, milliseid võtteid ja meetodeid peaks veel kasutama, et jõuda heade järeldusteni ning et suureneks iseenda efektiivsus? Või isegi uute järeldusteni.
Kasutatud allikad: EBSCO artiklite andmebaas ja www.hot.ee/indrme -
näe, minu tulumaksu teemasse läinud post oleks siia palju paremini sobinud...
-
Laurime,
Alustuseks, ma olen sinuga pohimotteliselt nous. Paraku, praktilisel tasemel ei vii ka arvukatele empiirilistele, ja veel eriti teoreetilistele majandusteaduslikele artiklitele viitamine eriti kuskile valja - selleks peaks pigem iga teema jaoks mingi hardcore majandusteaduse seminari korraldama.
Vt, kui voimalik,
Is There a Consensus Among Economists in the 1990's? (in Is There a Global Economic Consensus?)
Richard M. Alston; J. R. Kearl; Michael B. Vaughan
The American Economic Review, Vol. 82, No. 2, Papers and Proceedings of the Hundred and Fourth Annual Meeting of the American Economic Association. (May, 1992), pp. 203-209.
Kattesaadaval www.jtor.ac.uk, paraku eeldab liikmeks olemist, mis minu teada Eestis on vaid Tartu Ulikoolil ja TTUl.
Muuseas, minu meelest on uks ilus naide sellest valdkonnast:
Selline majandustsuklite tolgendamise koolkonna nagu "real business cycle theory" algperioodil (1980. alguses) oli neil kovasti probleeme sellega, et nende mudeli toimimiseks (idee selles, et majandustsuklid on vaid tehnoloogiashokkidest tingitud) oleks vaja olnud oluliselt suuremat toojoupakkumise hinnaelastsust kui empiirilised uuringud seda vaitsid olevat (muude asjadega oli ka probleeme). Mille peale juhtivaid teoreetikuid John Prescott (http://www.econ.umn.edu/~prescott/) kirjutas sellise artikli pealkirjaga "Theory ahead of measurement" (samas saadaval). Pealkiri raagib iseenda eest.
