LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Miks aktsionärile ei meeldi koondamised?!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Arutaks nüüd veidi sellest, miks aktsionärid enam koondamistesse positiivselt ei suhtu vaid hoopis negatiivselt.

    Minu meelest on tegu pendliga, mis on hakanud ühest servast kiiresti tasakaaluseisundi poole liikuma. 90-ndatel moodi läinud kuluarvestuslikud teooriad, ABC ja sellele järgnenud ABM unustavad ära põhilise - kliendi, kelle tarbeks teostatakse tootearendust.

    Ühel hetkel saavutatakse superefektiivne organisatsioon, kel kulusid enam peaaegu polegi. Paraku tehakse kõik seelaadsed toimingud nn "vana rasva" arvelt, kasutades olemasolevat turupositsiooni ja tugevat brandi. Tulemuseks on mitte krahh, vaid vaikne hääbumine ja oma positsiooni loovutamine suurtele ja tugevatele ning väikestele, uutele ja innovatiivsetele.

    Sellekohaseid näiteid võib tuua nii meilt kui mujalt, nii auto- kui telekomisektorist (ja mõistagi mujalt ka!!!)

    Ootaks arvamusi!
  • sain ma õieti aru, et väidad nagu mingil ajal oleks nii olnud et aktsionäridele meeldivad väga koondamised ja et nüüd on selline seis et aktsionäridele ei meeldi koondamised. ei ole sellistest maitseelistustest kunagi kuulnud. millest selline arvamus, et sellised trendid ja üldised suhtumised konndamistesse üldse eksisteerivad?
  • Said küll.

    Meenuta veidi aastaid 98, 99 ja 2000 kui M&A ja igasugused restruktureerimised ja efektiivistamised olid täiesti must. Ja tõesti, siis aktsiahinnad reageerisid selliste teadete peale positiivselt, sest kõik arvasid, et kõiges halvas on süüdi suured tööjõukulud. Paraku ei nähtud puude taga metsa.
  • minu meelest oli sellel ajal olukord ikka vastupidine. efektiivsuse numbrite peale ei vaadanud keegi, oluline oli müügi kasv ja turuosa kasvatamine. kasum polnud oluline ja leiutati isegi uusi aktsiate hindamise meetodeid, mis võtsid arvesse ainult müügitulemusi ja müügi kasvu numbreid ja nende baasilt näitasid kui hea on firma, millel pole mingisuguseid lootusi kunagi kasumisse jõuda, aga selle eest müük kasvab kiiresti. üks selline näitaja, mis minu meelest suhteliselt mõttetu on, aga mida ka täna tihti kasutatakse aktsia kõrge hinna õigustamiseks on P/S ehk price to sales ratio. M&A oli sel ajal ikka midagi oluliselt erinevat kui lihtsalt koondamisteade. M&A tekitas küll peaaegu alati eufooriat börsil, aga mitte koondatavate töötajate tõttu.
  • Lisaks manageridele on ka aktsionärid märganud, et AMazonis on üks hea raamat müüa.

    http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/0767907698/qid=1045142296/sr=8-6/ref=sr_8_6/103-1197322-0143862?v=glance&s=books&n=507846
  • Pendel, nii ja naa.

    Kuid seda temaatikat tuleb vaadelda tunduvalt laiemalt, nii kohaliku kultuurikonteksti,firma suuruse kui tegevusvaldkonna ja veel mitmeski mõttes.

    Jah, tõesti, see, millest sina räägid, toimis internetiäride (täna seminar!) puhul, kus .com lisamine firma nimele tõstis valuationi paugust kahekordseks. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma täna hoopiski mitte rääkida.

    Kultuurikontekst on samuti väga määrav - koondamised Jaapanis tähendavad midagi hoopis muud kui koondamised Ameerikas. Keiretsu jaoks (meenuta Nissanit) on see pea ainuvõimalik ravimeetod - aga kui Ericsson koondab töötajaid, siis on see märk sellest, et ollakse lihtsalt hädas. Väga hädas.

    Ja ma ei räägi siin üldse suhtarvudest, millega firma aktsiahinda õigustada. See jäägu fundamentaalanalüüsi fännide pärusmaaks. Küll nad juba leiavad oma otsusele õigustuse. Seetõttu ei võta ka sõna teemal P/S ratio.

    Ma vihjasin hoopis sisulisele küljele, sellele, mida näed ainult protsesse tundma õppides ja mis bilansis otseselt mitte kuidagi ei kajastu (kaudselt mõistagi kajastub kõik, kuid mitte tavapärastes suhtarvudes). Ma rääkisin sellest, et tihedas konkurentsivõitluses on vaja omada ressursse tootearenduseks ja vananeva tehnoloogia uuendamiseks. Ja sellest, et kui need ressursid vaikselt (üli)efektiivsuse nimel elimineerida, siis pole ühel hetkel enam jaksu konkurentidega sammu pidada.
  • Velikij jutus on mõte sees, et 90-ndate lõpu koondamised ei teeninud alati firma huve. Mõni minu tuttav, kes sel ajal mobiiltelefoni ostis, saab Ericssoni nime kuuldes pahaseks.
    Kuid praegused koondamised Ericssonis ja Nokias peaksid nende effektiivsust tõstma, kuna mobiilivõrkude ehitus väheneb sel aastal kuni 15%.
    Mul on kahtlus, et nn "suured tegijaid" aktsiaturul, kes oskasid õigesti hinnata firmadest tulevat infot, lahkusid turult oktoobris. Sellest ka pidev negatiivne suhtumine kõikidesse uudistesse, kuna puuduvad turule suunaandjad.
  • loomulikult on koondamistel mingi mõju ettevõttele. nagu iga, ettevõtte jaoks oluline otsus, on ka koondamise otsus mõni kord õige ja mõni kord vale sõltuvalt situatsioonist jne.

    mina olen lihtsalt veendunud selles, et aktsionärid on kogu aeg vaadelnud ja vaatlevad ka edaspidi koondamise/mittekoondamise otsust konkreetses situatsioonis. kunagi pole vaadeldud koondamist kui väärtust omaette ja seetõttu pole ka selles suhtes mingeid üldisi hoiakute muutusi toimunud (ka aastatel 98-2000)

    arvan et keegi ei vaidle vastu väidetele et liigne töötajate koondamine mõjub ettevõttele negatiivselt ja et õigeaegne ja ettevõttele sobiv töötajate koondamine võib mõjuda hästi. seda üritavad aktsionärid iga koondamise otsuse puhul eraldi hinnata, mitte ei järgi mingeid meeldivustrende ajas.

  • Pendel.
    Kuna minu teada aktsionärid sekkuvad firma juhtimisse ainult aktsionäride üldkoosolekutel, mis reeglina toimub 1 kord aastas, siis teen Sinu jutust järelduse, et aktsionärid reageerivad tõsise analüüsi läbi firmade tegevjuhtide tegevusele aktsiate müügi või ostuga. Siit tuleneb minu küsimus: kas Sinu arvates on praegused aktsiahindade ja aktsiaindeksite kõikumised tingitud aktsionäride pingelise firma tegevuse analüüsi tagajärjel toimuv aktsiate ümberhindamine?
  • raearu, kas sa tahtsid oma küsimusega midagi öelda või oli tegu inimliku uudishimuga?
  • Pendel. Üritasin märku anda, et kui püüad midagi veenvana tunduva sõnakonbinatsiooniga tõestada, võid üldises (täpsustamata) olukorras saavutada mitmesuguse (üheselt määratlemata) mõistmise. Minu küsimus oli tingitud lausest "seda üritavad aktsionärid iga koondamise otsuse puhul eraldi hinnata, mitte ei järgi mingeid meeldivustrende ajas"
  • Well.

    Julgeksin siin kah natuke kobiseda trendide teemal.

    90-date lõpul, oli suhteliselt "inn" kasutada igasugustes ärivestlustes sõnu "restruktureerimine" ja "firma optimeerimine". Mida selle all tegelikult mõeldi oli suhteliselt tobe struktuuri õhukeseks lõikamine eesmärgiga suurendada personali efektiivsust. Ideaali nähti selles kui kogu kamp on 110% busy kogu aeg. Või nagu Tom Demarco kirjutas: "kui juhil oleks laua all kang, millega ta saab juhtida survet töötajatele, oleks enamus juhte 90-datel lükanud pikemalt mõtlemata kangi põhja ja nihutanud šeifi sinna peale, et see sealt ei liiguks".

    Selliste restruktureerimisvõtetega eemaldati tegelikult ettevõttest kogu muutumisvõime ning optimeeriti ta tagutsema ühe turusituatsiooni jaoks ühel ajahetkel. Tulemusena lõigati ära sisuliselt firma võimalus tulevikus oma positsiooni hoida või parandada, kuna tulevik on pidevalt muutuv määramatus.

    Täna siis ongi investori asi hinnata, kas antud puhul on koondamise põhjus see, et ettevõtte struktuur on tõesti üle paisutatud või on tegemist sellise 90-date stiilis "moeka efektiivsusega". Lihtsaim meetod seda kindlaks teha on uurida järele, millise konsultantsioonifirma teeneid ettevõte kasutab ning kontrollida konsultand track-recordit.

    Teine meetod on kindalks teha, kas koondamist põhjustab turu permanentne langus (näiteks filmikaamerate asendumine digikaameratega) või on tegemist regressiioonile optimeerimisega. Viimane on sõgedaim tegevus, mida üks ettevõte teha võib.
  • Üsna selge jutt. Lisaks veel, et tegevjuhtide palgatingimused 90-datel soodustasid lühinägelikku
    personali optimeerimist.
  • huvitav kas nendel meestel, kes kirjutavad raamatuid ja heietavad teemal "liigne koondamine on paha", on ka mingeid konkreetseid näiteid/tõendeid selle kohta et 90-ndate lõpus selline eriline, pahaloomuline ja massiline koondamine toimus. omale tundub miskipärast, et see teema on tüüpiline marginaalse tähtsusega probleem, mille sulesepad on pastakast välja imenud ja võimendanud, et saaks kilode kaupa selleteemalisi raamatuid kirjutada ja konsultatsiooniteenust müüa.
  • Pendel. Need koondamised polnud massilised nagu see palgatööliste puhul, vaid need toimusid põhiliselt keskastme juhtkonna ja spetsialistide arvu vähendamise läbi, kes Eesti mõistes on ülikõrgelt palgatud. Minu praegused teadmised piirduvad pideval uudiste jälgimisel ning kirjanduses toodud näidet pole (võib olla polem ka raamatutes, et kohtuvaidlusi vältida), aga minu "kõhutunne" ütleb, et Ericssonis on 90-ndatel personalipoliitikas tõsine viga tehtud, eriti mobiiltelefonide arenduses.
  • Eks mul ole raske midagi iPilotile juurde lisada, sa suutis minu mõtte lihtsalt veidi arusaadavamas keeles välja öelda.

    Kui Ericsson koondab töötajaid lihtsalt seetõttu, et võrguseadmete turg on küllastumise piiril, siis tähendab see lihtsalt, et mahud vähenevad ja kasv aeglustub. Kasumi kasvu mõistagi loota ka ei ole.

    Kui aga Ericssoni klient optimeerib kogu oma tegevuse ühe standardse tooteportfelli ja olemasoleva kliendimahu peale, siis ei maksa tal imestada, miks varsti pole neid olemasolevaid töötajaidki vaja!
  • To: Pendel

    Ei oska seda küsimust väga sügavalt kommenteerida, kuna pole ise konagi Tom Demarcoga kohtunud ega ühtegi Fortune500 firmat konsulteerinud. Selle mehe muutis ENNE raamatu lugemist minu jaoks usaldusväärseks teadmine, et ta on konsulteerinud pikaajaliselt tipptasandil selliseid tehnoloogiafirmasid nagu HP, Microsoft, Apple jpm. Ja pärast raamatu lugemist selle selgus ja ülim loogilisus. Raamatut julgen soojalt soovitada.

    Tänan hr. raearut kümnesse läinud täpsustuse eest.

    Mis puutub Ericssoni, siis nende mahv läheb põhiliselt karmi müügitöö peale. Ja see on tõesti võimas. Jahisõidud, suusatamised, konverentsid, õhtusöögid - hull papp pannakse selle peale. Ainult, et tänases majanduskliimas see enam ei toimi, sest sihukese poputamise alusel telekomivarustust ostnev juhtkond saab kiirelt kinga.
  • To:iPilot
    Kelle käest saab Ericssoni ostev juhtkond kiirelt kinga???
    Vt.EMT - ainuomanik on nüüd ju Telia-Sonera ühiskompott ja loomulikult TULEB Ericssoni osta...
  • Ja kui vaadata Eestis levinud võrguseadmeid, siis pole sugugi nii, et emt kasutab ainult Ericcsoni ja RLE ainult nokkijat. On ikka nii seda kui teist, nii et anna siis kõigile kinga?

    Seega, iPilot, ses osas on elu keerulisem kui pealtnäha paistab (kardan, et tihtipeale keerulisem kui asjaosalisedki ise sellest aru saavad :)
  • Velikij,
    täiesti nõus Sinuga.
    Jaapani NEC oli ka üks tarnija, kes ilmselt Ericssoni poolt välja löödi...
  • Velikij ja henkka1

    Ei pidanud kohalikku konteksti silmas. Ei arva, et EMT annaks Ericssoni käibest teab-mis suure osa. Ei tea ka kohalikke olusid eriti selles suhtes, mistõttu ei oska täpsemalt kommenteerida.
  • iPilot,

    Sinu poolt väljaöeldud trendid peavad minu meelest paika nii kohalikes oludes (neid tundes) kui ka välismaal (ajakirjandust lugedes ja selle põhjal otsustades)
  • Trendid trendideks. (siinmainitud käivad käsikäes majanduse tsüklilisusega)
    Kas siin kellegil sõnavõtjatest on endal ka reaalne kogemus verest tühjaks jooksva ettevõtte elluäratamisel või teoretiseerite siin niisma - igavusest?
    Miks ma nii küsin ? Sest tegelikult ei käi sellised koondamised suvaliselt kellegi tujude/moega käsikäes. Tegelikult on need ainuvõimalik viis säilitada ettevõte mingilgi määral elusana. Sellega kaasneb seda küll - arenguks vajaliku inimpotentsiaali äralõikamine. Aga sa ei arene ainult inimestega, raha on ka vaja. seega tegelikult ei jää sul eriti palju võimalusi peale püsikulude äralõikamise.
    Üks asi veel: kui ettevõttel läheb hästi , siis tekkib metsikult igatmasti töötajaid kellel nagu peale tühikargamise, koosolekutel istumise ja mingite paberite tootmise nagu erilist funktsiooni ei olegi. Seega on sellised majanduslikud surutised ideaalne aeg neist vabanemiseks.
  • TNT
    Kas kala ei hakka ikka mädanema peast? (kui ettevõttel läheb hästi, tekkib metsikult igatmasti töötajaid)
    Sinu ettevõtte päästmise näidet teostavad juba teist tüüpi tippjuhid, kui need kes liigset personali palkasid.
    Eestis pakuks välja Olari Taali ja Neeme Jõgi.
  • Hoiupanga hukutas siiski vale ajastus (juhtkond ostis endale aktsiaid ja läbi selle panka). Et aeg oli vale neelas hulkuva aktsiapaki ja seeläbi panga alla Hansa. Ja et saada kontrolli lasi lahti vana juhtkonna.
    Neeme Jõgi kohta ei oska miskit teoretiseerida, et mis juhtus või kuidas juhtus. Aga arvata on, et Tallinna Piimatööstusel oleks aeg hakata raha teenima. Arvestades seda, et nad kontrollivad läbi omanike enamust turgu.
  • Olari Taali puhul pidasin silmas Öösel Foods-i, mille ta kahjumist välja tõi ning sama tegi Neeme Jõgi Tallinna Piimakombinaadiga.
  • Näh, siin mõned küsimused tahavad vastamist.

    To: TNT

    Ei, ei ole kogemust. Küll aga oman arvamust, mis baseerub teiste kogemusel. Kindlasti ei ole see samaväärne. Küsimus jääb kas see on parem või halvem :-)

    Whatever.

    Koondamised on halvad kui koondamne on ainus rohi firma finantsolukorra parandamiseks ning kui üritatakse väiksema koguse inimestega teha ära sama töö ceteris paribus.
    Minu arusaamist mööda on õige strateegia sellistel puhkudel vaadata üle kogu firma tegevusvaldkond. Likvideerida kahjumlikud tegevused ning jätkata õhemana aga parema tervisega. Täpselt selle meetodi järgi on üsna mitmel firmal nina uuesti vee peale tõstetud. Esimene näide, mis meelde tuleb on muidugi Apple. Kui seal oleks piirdutud lihtsalt koondamistega ilma tooteportfelli ja arendusfookust muutmata oleks tulemuseks olnud üks kergem hingetõmme ning krahhi hilisem kättejõudmine.
  • Kunagi kui selle jutulõimega LHV foorumis sai algust tehtud, tundus, et asi on tõesti nii nagu pealkirjas öeldud. Et kui toimuvad mastaapsed koondamised, on firma seis nadi. Nüüd aga tundub kõik pea peale pöörduvat.

    Elisa koondab väga suure osa oma töötajatest, ametiühing kutsus reedel streigile. Ja aktsia, mida see teeb? Stokk ronib selle peale rõõmsalt ja rahulikult ülespoole. No aru ma ei taipa :-(

    Kui minu käes oleks Elisa aktsiaid, ma ikkagi müüksin. Aga seda IMHO. Võib-olla on Vodafonega juba täpselt kokku lepitud, mis tütred selle diili käigus ühe potiga ära ostetakse ja mida ei taheta. Ja töötajate arv ka kokku lepitud ühinemishetkel?

    Kes oskab kommenteerida?
  • Minu meelest Velikij , see on klassika - kord majja ja lontrused pappi teenima. Aktsionäridel läheb tavaliselt paremini, kui ettevõte hakkab kasumit teenima ja dividende maksma.
    Või toidavad teid lootused ja illusioonid paremini?
    See, et sa ennist mainisid , et asi on nagu vastupidine oli pigem illusioon, sest see jäi aega, mil iga uudis oli halb uudis.
  • ei tea jah, kust selline idee pärit on, et koondamisteadete peale peaks aktsia hinnad langema. loogiline et tõusevad. koondamine tähendab loomulikult et firma seis on nadi. aga üldjuhul ei anna koondamsteade sellist infot uudisena vaid turule on nadi seis enne koondamisinfot teada ja koondamisteade tähendab lootust asjade paranemise suunas, ehk kulude kokkuhoidu, fookuse suunamist efektiivsusele ja loodetavat turnaroundi. sellest aktsiate hinnatõus.
  • Aga kas koondamised mitte ei aita firmal edasi areneda? Peab ju vähem palkasid välja maksma. Ja eriti veel kui minnakse üle mehaanilisele tootmisele kus enam inimtööjõudu pole niiväga vaja. Või kui ühendatakse mõni amet üksteisega mida saab ka üks mees tehtud. Milleks maksta liiast.
    IMHO
  • Velikij,

    Elisa seekordsed koondamised on ehk erandiks. Vähemalt ametlikult. Kiire kasvu aegadel olla kokku krahmatud igasugu pudi-padi, igalühel neist omad juhtorganid jms vajalik asi ühe putka seisukohalt. Elisa tahab kõik selle sodi nüüd integreerida üheks ja suureks ning Elisa nimega firmaks. Kõik dublandid saavad kinga. Mõistlik. Lisapluss veel ( konkreetse uudisega seotud aktsiahinna tõusule ) muude, näiteks turunduskulude vähenemine .
  • Kui kõik oleks imelihtne ja mustvalge, siis oleks TNT seisukoht täiesti piisav selgitamaks kogu suhtumist koondamisprotsessi ja teema võiks paugust lõpetatuks lugeda. Aga vist nii päris ikka ei ole?

    Ma olen täiesti nõus, et kord majja ja lontrused pappi teenima! Ega vist keegi selle vastu ei vaidle. Soovitavalt siis juba "vali kord". :-)

    Ma oleksin nõus sellise resoluutse väitega juhul, kui tegu oleks näiteks firma ülevõtmisega uute omanike poolt ja sellest tingitud restruktureerimisega. Ma oleksin väga nõus ka juhul, kui tegu oleks üldise majanduskeskkonna järsu halvenemise või turukonjunkuuri ootamatu suure muutusega antud ettevõtte tegevusvaldkonnas. Ka seda Elisa puhul ei ole.

    Järeldus - minu meelest on selline koondamine õigustatud vaid juhul, kui esmajärjekorras saavad kinga need juhatuse liikmed, kes taolise struktuuri üldse üles paisuda lasid. Vastasel juhul ei genereeri see midagi muud kui järjekordset vastutustundetust omanike - aktsionäride raha suhtes. Ka koondamistasud on raha - ja mitte väike.

    Just seepärast mulle kui aktsionärile koondamised konkreetsel juhul ei meeldi. Case by case muidugi. Kui Ghosn alustas Nissanis koondamisi, siis need meeldisid mulle kui aktsionärile väga (tarbijana ma Nissani autot mõistagi pärast seda enam ei osta - aga see on juba teine teema!).
  • Olukord telko-turul


    fiksid kaotavad kliente, mobiilid võidavad

    veliki, sa tunned kaasa hobuvankrite tootjatele, hetkel, kui bensiinimootoriga autod koguvad populaarsust

    vot

  • Elisa on Radiolinja omanik....

    vot
  • just lõppes päivarinta talk-show @ tv

    kes vaatas, sai, ei mitte targemaks, aga
    see pakkus meeldivat ja teravat
    entertainmenti
  • johngray,

    mida sa öelda tahtsid? Palun selgita veidi pikemalt seost Elisa koondamiste ja sinu nägemuse telkuturu kohta vahel. Vast oleks sellest teistelgi midagi kasulikku kõrva taha panna?
  • Vaatamata mobiilside mugavustele eelistaksin sidet valguskaabli kaudu, kui see peaks ükskord minu majja jõudma!

Teemade nimekirja