Optsioonihindadest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
http://www.lhv.ee/markets/options_ee.cfm?nocache=1
Kui seda teemat juba käsitletud on, siis vabandan ette. Oleks aga tahtmine teada, kuidas need hinnad arvutatud on. BS-i kasutades ning mingi preemia otsa löödud? Kui jah, siis mis on vōetud riskivabaks intressimääraks ning kui pika perioodi volatiliteediga meil tegemist on? Loodan, et tegemist ei ole saladusega :)
Tean, et Eesti puhul mingist efektiivsest optsiooniturust kui sellisest rääkida ei saa, aga tuli pisikene tahtmine uurida, kas (ja millisel määral) siin see smile-skew esineb... -
lisaks meiepoolsetele noteeringutele saavad ka kliendid oma ordereid tabelisse sisestada - limiitorderid lähevad sinna üles. Meie noteeringud on arvutatud praktiliselt jah ikka BS-i ja selle erinevaid vorme kasutades. Mis tähendab "preemia otsa löödud" ma ei saa aru.
Intressimääraks on kasutusel 6% ja volatiilsus on tavaliselt vaid 1% spreadiga - näiteks HP puhul 19/20 hetkel. See võib muidugi erineda erineva pikkusega optsioonidel. Tavaliselt on volatiilsus küll üle erinevate tähtaegade suhteliselt ühtlane. Kõrgem võib olla lühiajaline pigem. Näiteks veebruar hetkel 20/21, teised kuud 19/20.
Milles väljendub Sinu arvates Eesti optsioonituru ebaefektiivsus?:) ütle mulle ka...
Aga kui Smile'st rääkida siis on läbi aegade välja kujunenud/kasutusel olnud tõepoolest klassikaline Smile (mitte Skew) - ehk siis volatiilsus on madalain ATM optsioonidel ning tõuseb mida rohkem rahas või rahast väljas on optsioonid. -
Huvitav, millised BS-i vorme siis?
"preemia otsa löödud" - noh, näiteks ETL2C95 on ju 0.01/0.02 . Panen oma pea tulle, kui siin ümardatud ei ole. Ning millegipärast ma ei usu, et oleks ALLA ümardatud.
Eesti optsioonituru ebaefektiivsus - pidasin silmas neid BS-i eeldusi ja asjaolu, et Eesti puhul need enamasti täidetud ei ole. Aga noh, eks sellest see vajadus BS-i vorme kasutada tulebki siis... -
näiteks Roll-Geske-Whaley, Black's approximation, Garman-Kohlhagen jne... ega see polegi oluline tegelikult...see on juba noteerija mure kuidas ta oma hindu arvutab.
aga ümardamine:)) loomulikult on hinnad ümardatud, sest üle kahe komakoha ei ole mõtet kasutada, olgu see hind 0.02 või 16.36. Aga ümardatakse ikka matemaatika reeglite järgi. 0.02498739 muutub 0.02-x ja 0.0253 muutub 0.03-x.
BS-i eeldused on sama hästi/halvasti täidetud Eestis nagu igal pool mujalgi. BS on lihtsalt tööriist mida peab oskama kasutada mitte mingi võlumasin. Kasutatakse seal kus kasu on. Kui on vaja teda modifitseerida või muud mudelit kasutada siis nii ka tehakse.
Turu efektiivsus/ebaefektiivsus on suhteline mõiste. Eestis on kaks suuremat turutegijat optsioonides - meie ja HP. Iga ebaefektiivsus on koheselt ära kasutatav kuna ühe käest ostetud optsioone on võimalik teisele müüa ja vastupidi. Meie volatiilsusspread on vaid 1%. Ka arenenud turgudel on see tihti vähemalt 2%. Hinnad weebis muutuvad praktiliselt koheselt kui aktsiahinnad. Kui see ei ole efektiivne turg siis mis veel on?
Aga iga ebaefektiivsus sellel turul on ainult tervitatav, sest ebaefektiivsus optsioonides on võimalus. Kui sa oled leidnud mõne ebaefektiivsuse millest teised teadlikud ei ole siis palju õnne - oled varsti rikas mees:) -
Et tekkis väike arutelu, kui kasutate mitmesuguseid mudeleid nagu BS näiteks, kas days to maturity on börsipäevade arv või kalendripäevade arv?
-
kasutame kalendripäevade arvu. 365-t täpsemalt. Nii on see Eestis algusest saadik kombeks. Muu maailm vaidleb pidevalt kas on otstarbekam jätta nädalavahetused välja kuna seal ei ole volatiilsust (aktsiahinnad ei liigu, uudiseid ei tule...jne) või siiski on ka nädalavahetustel oma mõju aktsiahindadele.
Kui Bush laupäeva hommikul Iraaki njuugib (või vastupidi) siis ma usun on põhjust rääkida nädalavahetuse volatiilsusest küll:)) -
tonno,
Ma ei tahagi (veel) rikkaks meheks saada, minu huvi on (veel) puhtalt akadeemiline. Kuigi see foorum vist pole selleks ōige koht... vōi siiski siiski? -
tõnno, kas teoreetiliselt pole õige nii, et optsiooni ajaväärtus ja volatiilsus muutuvad ka siis, kui turg on suletud? praktiliselt pole sellel muidugi tähtsust, sest pausi järel "hüppavad" need õigesse kohta. aga ikkagi!
-
ma arvan, et akadeemiline huvi on siin foorumis vägagi teretulnud, miks mitte.
soren,
mis tähendab muutuvad?:) kui turg on suletud siis sa ei näe muutumist:) küll aga näed seda et esmaspäeva hommikul on optsioonihinnad muutunud võrreldes reedega (kui on). Järelikult on jah midagi juhtunud nädalavahetusel - ajaväärtus ja/või volatiilsus on muutunud.
Teoreetiliselt võibki muidugi öelda, et kui arvestatakse 250 päevaga siis jäetakse nädalavahetus välja ja siis "teoreetiliselt" midagi ei muutu. Kui 360/365 päevaga siis muutub... -
Kui juba küsimiseks läks,
Alusvara hetke turuhinna arvestamisest. Kas võetakse kehtiv ostu/müüginoteering börsilt või on siin mingid piirangud koguste osas - et näiteks kui ostunoteeringu kogus on vaid 100 tk, siis võetakse mingi järgmine noteering aluseks? Kas selle kohta on mingi metoodika või käib asi kõhutunde järgi? -
ja LHV-keskne küsimus
miks eesti optsioone saab osta ja müüa LHV süsteemis ainult börsi lahtiolekuajal, kuigi optsioonihinnad muutuvad ka pärast kl 14.00? -
enz,
tegelikult võetakse tavaliselt kehtiv noteering, isegi kui see on ainult 1 aktsia. Nii on oluliselt lihtsam lihtsalt. Seega jah on optsioonituru sügavus tavaliselt parem. Kuna isegi selle 1 aktsia baasil tehakse turgu 2000 aktsia optsioonile. Samas saab seda muidugi vajadusel korrigeerida, ehk kui keegi üritaks panna välja pisikest aktsiaorderit selleks et endale sobivamat optsioonihinda saada siis seda märgatakse ja reageeritakse. 1 kord ehk läheb isegi läbi.
Samas on mõnikord optsioonihinnad isegi paremad, ehk siis aluseks on võetud parem aktsianoteering kui turul, see on juhul kui kirjutaja on valmis ostma või müüma aktsiaid parema hinnaga.
velikij,
tegelikult hinnad ei muutu pärast 14. Kui muutuvad siis ainult selle tõttu et korrigeeritakse järgmiseks päevaks tabeleild ja võibolla katsetatakse midagi. Lihtsalt oleks raske väljaspool börsiaega pidavalt hindu noteerida - seega ise aktsiatele turgu teha. Spreadid oleksid laiemad ja ei oleks atraktiivne ja oleks liigne aja ja jõukulu. Küll aga saab soovi korral telefoni teel ka börsivälisel ajal tehinguid kokku leppida. Siis käib jutt juba konkreetsest optsioonist ja tavaliselt jõuab ikka kokkuleppele.
