Concordia Ülikool - your opinion
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mul on kaks küsimust lugupeetud osalejatele kommenteerimiseks:
a) Kas omate mingit arvamust/muljet Concordia majandushariduse kohta (ise, kolleeg, alluv, ülemus seal käinud) ning milline see on? Võrreldes teistega (EBS, TÜ, TTÜ jne)?
b) Kuidas lahendada Concordia käesolev s(h)ituatsioon nii, et kool jääks alles ja diplomiga ka tulevikus miskit peale oleks hakata? -
Concordia haridus meie tingimustes võrreldes teistega ei ole eriti tugev. hindan TÜ ja TTÜ paremateks. Samas on seal õppinud inimestel väga hea inglise keele oskus. Oma tuttavate pealt ei ole erilist arengut küll näinud.Ise on nad väga kõrgelt hinnanud oma oskusi, kuid praktilises elus ei osata õpitut rakendada. Ehk on see lihtsalt nende inimeste viga.
Diplomit on hea kasutada kui minna tööle välismaale ja kaotada kooli poleks mõtete-üks alternatiiv teistele. Samas soovitaks juhid välja vahetada, sest kala hakkab ikkagi peast mädanema:) -
minu mulje on eesti majandusharidusest selline (paremuse järjekorras):
1. EBS
2. TTÜ
3. TÜ
4. jne Concordia, Audentes, Veritas, Mainor jne
igal koolil oma miinused ja plussid - näiteks ebsi ja concordia inglise keel on hea, ttü-s ja tü-s see-eest on see palju nõrgem jne. -
mulle tunduvad nii ebs kui concordia tü-st ja ttü-st nõrgemana. miskipärast on mulje jäänud et neisse koolidesse lähevad põhiliselt inimesed, kes pole ttü-sse või tü-sse sisse saanud. raha eest saavad praktiliselt kõik sõltumata vaimsetest võimetest sisse. algmaterjali nõrkus põhjustabki tulemuse nõrkuse vaatamata sellele kes õppejõud on.
-
mul on samas palju tuttavaid, kes on riigi raha eest ttü pooleli jätnud ja läinud ebsi tasulisse, kuna pidavat tunduvalt parem olema...
-
Tundub, et seal Concordias on aur rohkem nagu mõisa ja hobuste peale läinud. Mitte mingite üliõpilastega tegelemisele. Need õpivad seal mingeid imelikke asju. Eriti nn õiguse osas. Vähemalt mõned aastad tagasi tulid sealt küll kodanikud, kes olid õppinud õigust aga ei olnud lugenud ühtegi eestis väljaantud seadust.
-
mina küll concordiat nõrgaks ei pea. mõned sõbrad seal õppimas ja ma ei julgeks väita nende põhjal, et tegu oleks rumalamate inimestega kui ttü-s või tü-s. ma küsiksin hoopis, et mille alusel suudavad inimesed teha otsuseid nagu oleks tü ja ttü parem... omamata kogemusi antud koolist? samas heitse koolile halba valgust. see kas concordia inimesed jäävad vee peale näitab ju aeg. mis puutub otseselt kooli saatusesse, siis vaevalt kool lakkab olemast oma tegevusega. tegu oleks rahvusvahelise (loe läti, leedu, vene) skandaaliga.
ps. mille põhjal Sa corhe majandusharidust siin hindad? majandusharidus on valdkond, mida ei anna kuidagi pingeritta seada. -
õige muidugi, et sellises hinnangus on palju subjektiivsust. võiks teha siinsamas küsitluse, et mis haridus kellegi on ja palju oli 2002 aasta tulu. äkki see näitab midagi?
-
mina olen näiteks lõpetanud nii TTÜ bakalaureuse kui magistratuuri ning leian, et oman piisavalt teadmisi. Töökohaga raskusi pole ja sissetulek on hea. Samas olen pidanud vallandama inimesi, kes on concordia juura lõpetanud ja ei jaga ei ööd ega mütsi:) ehk siis juristiks ei kõlba nad mitte kuidagi. Sama võin öelda Audentese haridusega inimeste kohta. Paras oleks liigitada nad endiste tehnikumide tasemele. Endal on vahest kahju vaadata, et noor inimene on raisanud nii palju raha "paberi" omandamiseks(ostmiseks) ja rikub vaid oma ja kooli mainet töötades. Lisaks on nende erakate viga see, et noortele sisendatakse teadmist nende väga kõrge harituse kohta ja proovi siis pärast sellist "tegijat" kuskile madalale pulgale topiida, ikka kohe juhiks kõrge palga eest. Kõige jubedam haridus on Leksi oma, selline kool tuleks juba ammu ära kaotada ja nende kõrghariduse diplomid tunnistada kesk-eri haridusele vastavaks. Lisa jubedus on see, et need inimesed lähevad edasi TÜ ja TTÜ magistratuuri, veavad end seal läbi ja ongi "suur spets" valmis.
Kahju! -
Roimar,
Tee jah küsitlus, palju kellelgi haridust ja kui suur sissetulek on?
Minu visioon vastustest:
1) Kõik valetavad end haritumaks;
2) kel suur sissetulek, valetab end matsuameti hirmus vaeseks;
3) kes tegelikult vaene, see valetab end eestlaslikus valehäbis rikkamaks.
Aga nalja saaks, tee ära! -
Esiteks tuleks siin kindlasti eristada "majandusharidust" ja "äriharidust". Seetõttu ei saa ka nii lihtsalt EBSi ja TÜ majandusteaduskonda võrrelda. Samuti ei saa näiteks võrrelda TÜ majanduse teadusmagistrit (MA) ja ärijuhtimise magistrit (MBA) - ma ei ütle, et neist üks oleks parem kui teine, aga peale TÜ majandusteaduskonna bakalaureuseõpet ei ole minu arvates MBA'sse mõtet minna, sest eriti midagi sealt juurde ei saa. Küll on sellel MBA'l mõtet aga näiteks TÜ füüsikateaduskonna lõpetanu jaoks.
Meie räägime siin ilmselt nüüd siis äriharidusest ehk peamiselt ärijuhtimisest. Seega peaks saama võrrelda näiteks EBS'i ärijuhtimist ning TÜ majandusteaduskonda spetsialiseerumisega juhtimise, turunduse, ärirahanduse-investeeringute jne valdkonnas (kõrvale tuleks jätta enamus rahvamajanduse instituudi valdkondasid). Magistriõppe osas on asi veidi lihtsam, sest saaks ilusti võrrelda erinevate ülikoolide poolt antavaid MBA kraade (nende sisu peaks suures osas kattuma).
Kedagi väga järjekorda ei oskaks panna, sest arvan, et esiteks ei oskaks ma TÜ lõpetanuna TTÜ'd ja EBS'i hinnata ning teiseks hakkab ilmselt asju määrama tuntud vanasõna "iga l... kiidab oma p....". EBS'i eeliseks on kindlasti fokuseeritus.
Kui rääkida "tasuta haridus/raskem sisse saada ja sees püsida" vs "tasuline/kergem sisse saada ja sees püsida", siis kipub kvaliteet ikka esimese poole kalduma, sest hariduses on ikkagi suht määrav enda tahe teadmisi omadada ning ka kaasõppurite adekvaatsus ja koostöö. Siin saaks hinnata ilmselt õppejõud, kes on nii TÜ's, TTÜ's kui ka EBS's aineid andnud. Ise saan võrrelda selle koha pealt TÜ bakalaureuseõpet ja MBA'd ning siin kaldub asi pigem MBA kasuks, aga tegemist on ka erinevate kraaditasemete ja vanusegruppidega - vanemad inimesed lihtsalt teavad paremini, mida nad tahavad. EBS'i üle saan otsustada ainult kuulujuttude põhjal ja need on suht naljakad olnud.
Ja üldise äriharidusest (MBA) tuleneva kasu kohta edasise elu ja sissetuleku jaoks soovitan lugeda näiteks hiljutist Business 2.0 heietust teemal "What's an MBA Really Worth?" (http://www.business2.com/articles/mag/0,1640,41346,00.html). -
jep, aga ise üpin TTÜs ja pool ajast kulub inglise keele õppimiseks. Mulle on selline usin õppejõud sattunud. Nii et kehva keeleõppe üle küll kurta ei saa.
-
IMHO
Tasulise kõrgkooli äriidee parim teostus oleks järgmine:
1. madal latt sissesaamiseks (palju pappi)
2. fikseeritud kindel ja piisavalt kvaliteetne tase, millest allpool ainet läbi ei saa - lihtne realiseerida: ühe põhigrupi püüab tähtaegadest kinnipidamise range nõudmisega kinni ja teise põhigrupi püüab kinni nende analüütilise oskuse/meetodi valdamise nõudmisega
3. võimalus aine uuesti deklareerida (kuid mitte lõpmatult) (lisapapp)
4. mittekvaliteetsete lõputööde läbi laskmine välistada - aitab taset tekitada ja hoida. - ehk siin, kus potentsiaalne lihtsameelne on rahast tühjaks lüpstud, antakse talle jalaga ja sülitatakse veel näkku ka: lõputööde väga range kadalipp on see latt, millega kooli tase tekitatakse.
EBS tundub selle poole liikuvat. Probleem tekib õppejõudude motivatsiooni hoidmisega - kaua sa jõuad lolle kannatada - (käib eriti esimese 2 kursuse kohta).
Mulle tundub Tartu siiski tegijam kui TTÜ - kuidagi akadeemilisem. Et seega, kvaliteetsem? ei tea. EBS ja TTÜ suht sama tasemega tunduvad.
Eraülikoolidest vist EBS siiski on parim.
Concordiat põhja lasta ei tasuks. Juhtkond välja vahetada ja fookus paika. -
Riigil on ehk mõtet päästa poolelioleva stuudiumiga nutikamaid üliõpilasi, eraõiguslikku kaubamärki maksumaksja rahaga päästa - ei näe iva. Kui kõrghariduses on turg siis konkurendi päästmine oma arvelt tundub veider, turuosa haaramine aga päris mõistlik... ja "Eesti maine kannatab" on maksumaksja südame härdaks tegemiseks nõrganärvilistele.
-
Olen kokku puutunud nii riikliku kui erakõrgkooliga ja minu hinnnagul:
1) eras on õppeprotsess ja suhtumine üliõpilasesse kvaliteetsem
2) riiklikus on algmaterjal tänu kõvale konkursile parem
3) riiklikus on teadustöö tugevam
Lõpptulemuse määrab nii õppeprotsessi kvaliteet kui ka ümbritsevate kaastudengite tase. Erade taset hinnatakse vahel seepärast madalaks, et just see algmaterjal on madal.
Parim tulemus tuleks ilmselt erakooli õppejõudude ja õppeprotsessiga ning riikliku kooli tudengitega. -
to Roimar
ei ole su´ga kindlast päri, eterakooli saab sisse ja sealt papri siis kui palju pappi ja madal IQ.
ise olen ttü magustrantuuris, kuid elukaaslane ebs-is ja võrdlus on seega täitsa olemas. võin täie kindlusega öelda, et kui sa ei saa oma asjadega ebs-is hakkama, siis pikka pidu sul ei ole - kõigepealt pekstakse sind avatud ülikooli ja kui seal ka ei saa, siis voilaa...
olles ise tudeerinud ka ühes väiksemas erakoolis (Lex ei ole, aga nimi pole tähtis ;) ja ttü- s ning nähes lähedalt kuidas toimib asi ebs-is, siis nende kvaliteedis ma küll ei kahtle.
tegelikult ei ole ju concordiaga ka teemaks kvaliteet - vaid raha kantimine ja oma ja kooli rahakoti segi ajamine. aga selle vastu on kindlustatud, vaid ilmselt riiklike ülikoolide tudngis ...
concordia kohta ei oska arvamust avaldada. -
corhe, ilmselt sul on õigus. selline on ainult mulje ja lähemalt ebs-i ei tea. mul mitu tuttavat õpivad seal, aga mitte ühelgi tuttaval pole juhtunud et ei saa sinna kooli teadmiste puudulikkuse tõttu sisse. kas on teada juhuseid et ei saa sinna teadmiste tõttu sisse?
-
Aastal 97 sisse astudes oli TTÜ majanduse matemaatika-test ikka kenake lahendamine, EBS oma seevastu niisugune, mida mu keskkooli matemaatikaõpetaja oleks peastlahendamisülesanneteks nimetanud. Tulemuseks teatas EBS, et olen top 3 sissesaaja seas, mistõttu nad pakuvad võimalust õppida ilma õppemaksuta.
Well, see ei tundunud just eriti kõrge tasemena, mistõttu valisin TTÜ ja ei kahetse. Eraülikoolil võib ju olla mitmeid plusse, aga sisseastujate keskmine tase nende hulka ei paista kuuluvat. -
ja ära ei tohi unustada ühte põhiliseimat komponenti - väga tähtis on sind ümbritsevate tudengite tase ja võimekus! kui on tasemel kool ja lambad sees, siis on võimekal õppuril... ahh ei viitsi lauset lõpetadagi :)
-
koolis luuakse eelkoige suhteid v6imekatega - seega soovitaks oppida seal kus palju v6imekaid on, hiljem saab koos maailma muuta :)
-
Concordia keeletaseme kohta tahan öelda, et olen selle teise kursuse tudengile inglisekeelset max 10-realist inglisekeelset kirja koostanud, sest ta ise ei saanud sellega hakkama.
Ja seda, mis eespoolgi mainitud - TTÜ majandusmagistrandid kurdavad, et keele õppejõud arvavad, et ainult nende aine ongi, mis semestris vaja läbida. Maht pidavat tohutu olema.
@TTÜ -
Huvitav tähelepanek on see, et kui kodanikul on hobideks: mõisapidamine+hobused, siis 70-85% on, et ta kõrbeb. Kui pead eraldi kas siis mõisa või hobuseid on tõenäosus kõrbemiseks oluliselt väiksem.
-
hobust tuleb karta nagu tuld.
-
meenuvad kunagised idüllipildid kroonika veergudel perekond vitjukkidega peaosas :D
mõisa asendas miski mereäärne villa saaremaal. -
Mnjah, asjakohane artikkel Fast Company lehel, mis tuletab taas kord meelde, et fancy'de asjadega uhkeldavad enamasti inimesed, kes varsti nendega enam uhkeldada ei saa - s.t. kes elavad üle oma võimete.
-
minu meelest concordias majandust ei õpetatagi ja sealt saadava õigusharidusega ei ole
eesti õigusruumis midagi peale hakata kui õppeprogrammide järgi otsustades... -
Olen ise lõpetanud Concordia ja lihtsalt ei saanud kirjutamata jätta. Ma ei tahaks kommenteerida praeguseid sündmusi, need on niigi päevavalgel...Aga hea meelega ütleks mis eristab mind teistest kodanikest. Enamus siinsetest inimestest foorumis on näidanud ja on elus näitamas oma pealiskaudsust ja kitsat silmaringi. Mina olen teistsugune võin öelda mina ja see on tänu Concordiale. Olen võtnud sealt kõike head ja jätnud kõike halba. Inimesest endast sõltub kas ta lööb elus läbi või mitte. Tahad teenida? Müü ennast maha. Kui sa ei oska ennast maha müüa või sa ei ole ettevõtlik sa ei teeni suurt raha mis iganes koolis sa ei käiks. Koolide TOPide tegemine on nohikute jaoks kes saavad rahuldust sellest et nende koolid asuvad esikolmikus.
Olge mõnusad!
Rightsaid - Respect -
aga küsitlus sissetuleku ja hariduse kohta endiselt puudu :-(
-
Olen vist juba laialt lobisenud, et õpin EBSs ja arvan endiselt et olen õige valiku teinud. Peale esimest kursust langes meil vähemalt 1/3 õpilastest välja, põhiliselt vabatahtlikult. Samas on olemas süsteem keskmisest hindest (mis arvutatakse vastavalt ainepunktide kaalule), mille allapoole taseme langemisel saad hoiatuse ja siis visatakse välja (kedagi küll isiklikult ei tea, kes oleks nii saanud, aga hirm on olemas) See, et sa saaksid õppemaksuvabalt õppida on juba päris kõva töö tulemus. Seda võib teoreetiliselt saada ainult 1 grupi kõige parem ja alati ei pruugi ka tema seda saada, kui teistes gruppides paremad on. See, et seda pakutakse kohe ennem õppima asumist on ilmselt pisut vale, kui reaktsioon selline on. Sellest võiks üliõpilasesinduses rääkida, jääks neile rohkem, kes tegelikult ka hästi õpivad. Niipalju hirmu ja armu süsteemist.
Võrdluseks tean Mainor-Audentest, kus õpib mul üks tuttav. Õppemaks on neil umbes sama, aga see mida nad selle eest saavad... Näiteks on meil selle raha sees tavaliselt välja trükitud ja kõidetud konspekt, mõnes aines ka raamat. Inglise keeles õpik, töövihik ja 1. kursusel kassett. Inglise keel lõpeb toefeliga.
Aasta tagasi tegi äripäev ka uuringu kus võrreldi kõikvõimalikke ülikoole. Hinnati erinevaid aspekte: lõpetanute arvamused, õppijate arvamused, välisüliõpilaste osakaal, üldse õpilasvahetus ja veel hulk aspekte. Arvake ära, kes oli parim - EBS
Concordia on kool mis on vist viimasel ajal põhiliselt tuntud kui meedia ja ajakirjanike koolitamise koht (tuleb meelde erinevaid modelle, kes aegajalt kurdavad, kuidas ajakirjanikud nendega julmalt on käitunud). Samas saab meediat õppida ka Pedas ja sealt on tulnud ka telekasse hulk asjalikke tegelasi. See, et concordias oli võimalik raha ümber kantimine on muidugi kahetsusväärne. Meil on sellest teemast ennemgi (umbes pool aastat tagasi)õppejõududega juttu olnud (Tiina Tatsua - suhtekorraldus). Tema väitel, meil selline asi võimalik ei oleks, kuna nagu ka nüüd näha oli, oleks see letargilise lõpuga. Samas peaks üle vaatama Res Publika sissetulekud, meie rektor sai riigikokku. -
kinks, mis t@hendab kolmandik langes vabatahtlikult v@lja? inimesed said aru mis crapi sisse nad olid sattunud ja otsustasid raha ja ajaraiskamise l6petada?
vabandust, aga mida teab Tiina Tshautshau EBSi rahaasjadest? Res Publica rahaasju v6iks muidugi kontrollida, aga EBSi rahakott on ikka herr habakuke kontrolli all, mitte rektori k@es nagu tavaliselt kombeks on...
minu mitte eriti k6rge arvamus EBSist p6hineb isiklikul kogemusel. ei saa lugu pidada koolist, millel paar n@dalat enne 6ppetqq algust pole veel selge, mis programm, mis ained ja mis 6ppej6ud. EBSis on ka v@ga h@id 6ppej6ude, aga enamik kaadrist tundub olevat valitud kaunis juhuslikult vqi saadud abina L@@nest. -
mnjah, humanitaarabist ei saagi ju väga kõrget kvaliteeti nõuda, on's nii?
-
Vabatahtlikult tähendas põhiliselt seda, et mõned arvavad, et kui on tasuline, siis õppima ei peagi, aga kooli sisse saades selgub, et õppima ikka peab ja esimesel kursusel kui kuskilt veel copy-pastet teha pole ja grupikaaslasi ei tunne, on päris raske töö kõrvalt õppida.
Tiina ei teagi rahaasjadest, aga ta teab suhtekorraldusest ja ilma midagi ettevõttest teadmata ei ole võimalik ka suhteid korraldada. Igatahes ma arvan, et meie grupp vähemalt usub, mis ta rääkis, seda et meil on koolis õppemaksud ainult õppetööks otseselt.
Ei saa väita, et meil jamasid õppejõude pole aga erinevalt tasuta ülikoolidest, võime meie neid välja vahetada. Teed kirja ja järgmine tund on järgmine õppejõud, läbiproovitud ja magistrid pidavat seda eriti kergelt tegema. Nad maksavad ka korralikult.
Ei ole teenust, millega kõik alati rahul oleksid ja gurmankale võiks ju tegelikult õpetada algkoolis omandatavat suur ja väiketähtede kasutamist. Ma saan aru, kui kõik on väikesed, või sees on mõned näpukad, aga see viimane kiri ületas igatsugu piirid. -
jajaa, gurmanka, sul on ju algkool pooleli, eksju! Onju! Või pole nii?
-
Siin on kindlast enamud tradereid algkoolist, teenivad taskuraha:)
-
ei usu, Avoxy, ma arvan, et pigem teenivad nad kooliraha, et Concordias õppemaksu tasuda.
-
Mina kipun arvama, et siin püütakse tekitada võrdlust - mida kulukam õping , seda parem "kvaliteet". TTÜ tahab tõsta oma majandustudengite õppemakse just sellepärast, et igasugused erakad on nii kallid ja nende vähemmaksev haridus muutub "odavaks". Samas on seal väga tublid õppejõud ja lahedad kaastudengid. See, et meie õpime eesti haridussüsteemis, ei tähenda veel seda, et oleme teistest lollimad. Concordia kinks on lihtsalt oma kooli fän nagu me kõik. Minu näited elust tõestavad seda, et enamik Concordid ei saa Eestis hakkama väga kõrgel tasemel, kuid ülehindavad ise ennast ja on jube solvunud, kui konkurssidel nende kandidatuur läbi ei lähe.
Toefeliga lõppeb ka TTü inglise keel ja arvan, et mujalgi.
Ühinen Velikij viimas arvamusega. -
concordia võiks langeda-- tekiks reaalne tajutav risk haridusturul, et private ülikoolid mitte ei tegutse sotsiaalsete eesmärkide huvides, vaid (püüavad) maksimeerida aktsionäride kasumit (although see polnud vist päris concordia case) ja üliõpilased võivad seeläbi rentslis lõpetada. paraneks public ülikoolide õpilaste tase ja kõik oleks rahul. ka õppemaksu probleem nihkuks rohkem paika: TÜ ja TTÜ puhul on sama õppemaksu makstes risk väiksem, et ülikool kaoks.
mul juhtus muide sama asi mis artjomikul. EBS-i ülesannetel ei läinud vaja kalkulaatoritki (mul ununes see lihtsalt maha).
päris karm võib olla kui oled lõpetanud olematu ülikooli.
kõige naljakam on see, millise nime concordia on valinud, mina seostan seda mitte kohanimega, vaid nimisõnaga concord...
welcome to estonia -
elMagico, sellega ei saa nõus olla et sõltumata koolist kus õpid ei saa sa ettevõtlikkuse- ja müügioskuste puudumisel hästi raha teenida. koole on olemas mille diplom garanteerib 60 000.-usd aastapalgaga töökoha.
sellised uuringud kooli kvaliteedi kohta kus küsitakse lõpetajate ja õppijate arvamust, pole midagi väärt. no kuidas maütleks ebs lõpetajana või seal õppijana et maksan hirmsat pappi ja vastu saan mingit jama. see jätaks must ju lolli mulje.
objektiivne oleks ikkagi erinevate koolide lõpetajate töökohtade ja tulude võrdlus. mulle see teema nii oluline pole, et viitsiks küsitluselaadset asja rohkem korraldada kui öelda et pange oma kool ja aastatulu siia foorumisse kirja.
teine objektiivne asi oleks konkurss sissesaamiseks, mis garanteeriks algmaterjali kvaliteedi ja õppijate taseme. siiamaani pole mitte keegi osanud tuua näiteid, et keegi poleks erakooli sisse saanud teadmiste puuduse tõttu. see fakt juba midagi ütleb kvaliteedi kohta. -
Baltikumis küll ükski äriharidus mingit kindlat palgataset ei "garanteeri". Võid rahulikult olla magistrikraadiga töötu või keskharidusega tippspetsialist.
-
to Roimar
sellist case ei tea küll tegelikult
to Artjomik
sinuga nõus - samas on omaette küsimus kui põhjalikult peab teadma kõrgemat matti ja kui hästi rohkem erialaseid aineid ning inglise keelt? isiklikult mulle tundub, et ebs on rohkem praktiliste teadmiste andmise juures ja ttü on teoreetilisem.
eneselegi ootmatult on minust siin saanud erahaiduse kaitsja ;-) aga tegelikult ei ole omandivormil tähtsust - see, kes õppimise kinni maksab ei tohiks kvaliteeti mõjutada. -
kui keegi tahab "t6eliselt" raha teenida v6iks alustuseks l2bi lugeda kod. ellisoni k6ne yale l6petajatele.
-
Sellesama inglise keele kohta võin ma öelda seda, et mul jäi sisseastumiseksamil mõni punkt nõutavast puudu (õppisin keskkoolis saksa keelt). Seega ma ei saanud hakata õppima koos teistega esimese kursuse inglise keelt, vaid õppisin aasta otsa iga laupäev keskkooli inglise keelt. Loomulikult tasuliselt, aga selle eest sain selgeks mis vaja.
Meil on olemas ka inglise keele intensiiv, mis tähendab, et kahe nädala jooksul istud kuus korda nädalas ´a 3 tundi, iga tund on kontrolltöö. Hind on sama mis tavalisel õppimisel, kaugõppe tudengite jaoks on tunde isegi 2 korda rohkem. Tänu intensiividele olen nüüd oma inglise keele lõpetanud (jäänud on toefel), aga mõned teised, kes minuga koos algkursusel käisid, pole veel esimesest kursusest kaugemale jõudnud (olen kolmandal kursusel). Kuna ennem lõputööd kirjutama hakata ei saa, kui kõik ained on võetud ja võetud ained "vananevad" 6 aastaga ning tuleb uuesti võtta, siis võib oletada, et veel mõnedel jääb kool lõpetamata ja seda põhiliselt laiskusest. Kordan veel, minu meelest ei ole eraülikoolis õppimine sugugi lihtsam kui avalkhalduslikus, kuna iga liigutus maksab ja on olemas reeglid, milledest üle astumine toob kaasa uue maksmise ja topelt töö.
Tahaks küsida kuidas tehakse näiteks TTÜs korduseksameid? Meil maksab korduseksam 200 krooni.
Teistest hindadest rääkides, siis kaugõppes maksab aasta iglise keelt 2800 krooni. Mina olen nüüdseks õppinud 4 aastat iglise keelt ja see on siis kokku 11200 krooni. Päeva ja õhtuõpe on kallim. Ma tean aga et audenteses ei ole sama hinna juures ka inglise keeles mingeid õpikuid ja õppematerjali peavad nad ise internetist välja trükkima. Meil anti näiteks rahanduses kõigepealt köidetud konspekt ja ka Zirnaski "Raha pangad ja finantsturud" kaks raamatut.
Minu jaoks on näiteks väga oluline et peale aine läbimist on mul võimalik ka hiljem materjali üle vaadata ja enda kirjutatud või lahtistel lehtedel asuvaid konspekte ma küll vaadata ei viitsiks.
Minu õppemaks on aastas keskmiselt 25 tuhat. Palju teised maksavad ja mida nemad selle eest saavad, öelgu teised.
Ma tean, et meil oli eeslmine sügis päris kõva konkurss, palju välja jäi, ma ei tea, aga neid oli.
See, et mingi kool garanteerib sulle kõrgepalgalise töökoha, on naiivne unistus. Kuid te võite vaadata LHV töötajate haridust, või uurida kus on õppinud teised eesti edukad, päris paljud neist on õppinud meil. Töökoht ei sõltu ikka ainult paberist, vaid ikka sellest kes sa ise oled. -
kinks,
kool GARANTEERIB kindla sissetuleku.
n2iteks Harvard. -
seda olen ma ka oma ebsis õppivatelt tuttavatelt kuulnud, et "oli kõva konkurss ja paljud ei saanud sisse", konkreetseid väljajääjaid ei tea mitte keegi. imelik.
-
kunagi meeltesegaduses sai ka astutud yhte eesti tasulisse k6rgkooli ja l2bitud 1,5 kursust.
peale uute tutavate/suhete muud sealt kyll ei saanud.
raha mulle - paber sulle printsiip.
p.s. kui keegi soovib tasulist k6rgharidust v6iks kokkuhoium6ttes riiast osta stockholm school of economics'i diplomi 100.- lat'i eest. -
tegelikult võiks meil ka ju mõni kool olla sellise tasemega nagu parimad ameerikas kus viimase aasta tudengitel on tööandjates järjekord juba ukse taga. see oleks tase. aga ega üldiselt me koolid nii väga ei erine. aga eks asi on ka vist viimastel aastatel üliõpilastes endas. motivatsioon kipub nõrgaks jääma. raske erialast tööd saada.
-
Mis jutt see nüüd on? Minu kogemuse kohaselt on on majanduse viimaste kursuste tudengid valdavas enamuses juba kooli kõrvalt otsapidi kuskil tööl (seda nii era- kui riigikoolide puhul). Tööpuudus on ikka rohkem sinu enda probleem, mitte kooli viga. Ma ei tea küll kedagi, kes oleks koolis selgeks saanud, kuidas äri teha. Koolitarkus annab rohkem taustsüsteemi (mis võib olla ka väga spetsiifiline), oskused tekivad ikka praktikas. Eriti just Eestis, kus ameeriklaste case-studyga ei ole tihtipeale suurt midagi peale hakata, vaid tuleb tunda kohalikku konteksti.
-
artjomikuga 100% nõus
-
Seda, kui targad inimesed Concordias käivad näitab kod. elMagico tsitaat.
Põhimõtteliselt, elMagico ma olen nõus sind paariks tunniks ostma, võikisid miskit teenust osutada.
Probleem on hoopis selles siin Eesti, et kõik need EBSid, Concordiad, mainorid jne. toodavad miskitsorti mõtetuid "ärijuhte" ja piznestegelasi keda kellegil kunagi vaja ei lähe. Proovi aga leida tegelikke töötegijaid: insenere rauakoolist - neid tõesti ei ole lihtsalt võimalik palgata, sest keegi ei ole viimasel ajal seal viitsinud midagi reaalset õppida. Sest inseneriks õppimine on raske:mat, füüsika, tugevusõpetus jne.... Lihtsam on vedeleda kuskil papi eest ja õppida sotsioloogiat ja juhtimist või mingit muud jama.
Sest olgem ausad, ega ikka koolis raha teenima ei õpi. Sa kas valdad seda kunsti või ei. Muidugi on võimalik hankida endale mingi mõtetu osak.juh. koht ja mõelda et, oled raske kunn. Tegelikult oled muidugi mutrike, kellest kõigil on sügavalt poh.... -
TNT,
Erakoolid õpetavad erialasid, mille järele on nõudlus. Seda juttu et ärijuhte on liiga palju ja tehniliste erialade õppijaid liiga vähe, räägitakse juba viimased viis aastat. Ometigi valitakse jätkuvalt erialaks ärijuhtimine. On siis noored lollid ja peaks neile vägisi selgeks tegema, mida peab õppima?
Arvud räägivad küll seda keelt, et võrreldes lääneriikidega on meil tehniliste erialade osakaal liiga väike. Samas ei näe ma hetkel noore inimese jaoks ka olulist motivatsiooni rauakooli minna. Kus on ahvatlevad tööpakkumised tehniliste erialade lõpetajatele? Miks ma neid ei näe? Hiljuti vestlesin ühe tööstusettevõtte inimesega ja küsisin talt: kas paneksid oma lapse õppima rauakooli teades tema edasisi perspektiive selles firmas? Aus vastus oli: ei paneks.
