Väärtpaberi tulumaksuseadus diskrimineerib investoreid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Väärtpaberi tulumaksuseadus diskrimineerib esmalt aktiivseid väikeinvestoreid, kes ei investeeri väga suuri summasid ja teevad nädalas mitu tehingut või isegi igapäev.
Seoses selle investoreid diskrimineeriva seadusega, et kahjumist ei saa teenustasusid maha arvata, tegin kaks lihtsat kalkulatsiooni. Esimene arvutus põhineb sellel, et oled hea investeerija ja suudad kasumit rohkem toota kui kahjumit, kuid lõpptulemus on see, et tulumaksuseadus võtab investorilt tulumaksu 52% !
Oletame, et kogu aasta tehingute arvuks on 200 tehingut, neist kasumisse on jõudnud 100 tehingut ja kahjumisse on jõudnud 100 tehingut ning tehingu tasuks on 20$(ost10$ja müük 10$).
Oletame, et kasumisse jõudnud tehingud annavad kogusumma 11000$ ja kahjumiga lõpetatud tehingute kogusumma on 5000$.
Kuna kasumiga tehingute arv on 100, siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: kasumiga tehingute teenustasude kogusumma on 2000$. Seega puhas kasum on 11000$-2000$=9000$.
Kuna kahjumiga tehingute arv on 100, siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: kahjumiga tehingute teenustasude kogusumma on 2000$-seda summat ei saa kahjumisse kanda. Seega maksuameti silmis on sinu kogu kasum 9000$, kuigi sinu kontol tegelik kasum on 9000$-2000$=7000$. Ja tegelik kahjum 5000$.
Siit järeldub, kui maksuamet arvestaks ka kahjumisse minevaid tehingutasusid, siis oleks kasum 2000$, millest maksuamet võtab 26% ehk 520$ ja puhas kasumiks saaks 1480$.
Praegusel juhul aga tuleb välja, et maksuamet näeb seda kasumit nii, et 9000$-5000$=4000$.
Seega peab tulumaksu maksma hoopis 4000$ pealt ehk 4000*0.26=1040$
Ja see tähendab seda, et kuigi tulu saadi tegelikuses 2000$, tuleb sellest tulumaksu maksta 1040$ ehk 52% tulumaksu.
Lõppkokkuvõtteks on tulemus selle konkreetse arvutuse põhjal nii, et sa ei maksa tulumaksu mitte 26% vaid 52%. Siit järeldus tee vähem kahjumiga tehinguid maksad vähem tulumaksu!
Kas see ongi siis väikeinvestorite tegevuse soodustamine??? Ei. Kindlasti mitte!
See seadus on väikeinvestorite tegevuse pärssimine. Ma ei näe siin küll mingit loogikat, kui investor peab kahjumi pealt tulumaksu maksma.
Lõppude lõpuks kes või mis asi see riik siis on? Röövel? Orjapidaja?
Investor on samamoodi riigi kodanik nagu iga teinegi ja teda peab kohtlema võrdselt. Väärtpaberitesse investeerimisel on ju kõik läbinähtav, kas oled kasumit saanud või ei ole ja kui palju oled teenustasusid maksnud.
Miks peab investor riigile oma kahjumi pealt tulumaksu maksma???
Kas teile ei tundu see kuidagi räigena. Seda ei saa isegu mitte puudulikuks nimetada vaid see on lausa röövimine. Minu ja ka kõigi teiste investorite arvates tuleb see seadus ära muuta.
Siin teeks ettepaneku, nii LHV-le kui ka teistele investeerimispankadele, foorumis osalejatele ja ajakirjanikele(läbi meedia) tõsta see probleem päevakorrale, et viia see asi seaduse muudatuseni. -
Toon siia ka teise analoogse näite: tegemist on olukorraga kus investor tegelikkuses jääb kahjumisse aga ikkagi peab ta tulumaksu maksma.
Oletame, et kogu aasta tehingute arvuks on 200 tehingut, neist kasumisse on jõudnud 100 tehingut ja kahjumisse on jõudnud 100 tehingut ning tehingu tasuks on 20$(ost10$ja müük 10$).
Oletame, et kasumisse jõudnud tehingud annavad kogusumma 8000$ ja kahjumiga lõpetatud tehingute kogusumma on 5000$.
Kuna kasumiga tehingute arv on 100, siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: kasumiga tehingute teenustasude kogusumma on 2000$. Seega puhas kasum on 8000$-2000$=6000$.
Kuna kahjumiga tehingute arv on 100, siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: kahjumiga tehingute teenustasude kogusumma on 2000$-seda summat ei saa kahjumisse kanda. Seega maksuameti silmis on sinu kogu kasum 6000$, kuigi sinu kontol tegelik kasum on 6000$-2000$=4000$. Ja tegelik kahjum 5000$.
Siit järeldub, kui maksuamet arvestaks ka kahjumisse minevaid tehingutasusid, siis oleks kahjum 4000$-5000$= -1000$, nii nagu ta tegelikult on.
Kuid kuna seadus ei arvesta kahjumisse jäänud tehingutasusid, siis maksuamet näeb sinu kasumit nii 6000$-5000$=1000$
Seega pead sa tulumaksu maksma 1000$*0,26=260$
Seega olenemata sellest, et investor sai 1000$ kahjumit tuleb tal ikkagi tulumaksu maksta 260$.
Kus on siin õiglus????
Kui kellelgi on ettepanekuid või ideid kuidas jõuda nii kaugele, et see seaduse muudatus läbi viia, siis on siin foorumis kõik ettepanekud teretulnud. -
arvutasin et kui investeerin 10 000 krooni ja ühe tehinguga realiseerimata kasum on 60 dollarit. siis ise saan umbes 300 krooni. ja 50ne puhul saan natuke üle 100krooni. müüma on mõtet hakata ainult siis kui ületab 60 dollari piiri. konto hooldustasu pole mõtet arvestada. mõtet on siis osta ainult neid aktsiaid mis tõusevad vähemalt 1,5 või rohkem dollari võrra. rikkaks ei saa, aga kuna pank intressi ei maksa. siis parem ikka kui mitte midagi. ma arvan et umbes sellisest loogikast praegune seadus lähtub.
ma olen normitehnikat õppinud ja tean et sellise muutva eelnõu võiks teha, iseasi on see kas ma viitsin sellest mõelda. eelnõu tuleb teha ja siis riigikogus põhjendada. see jutt mis kirjutasid võiks isegi seletuskirja sobida. kui lasta kellegil teha, siis peab rahad kokku panema ja esindaja leidma. ja tulemus ei ole kindel kuigi praegu on valitsus muutunud. -
üldiselt ma olen selle muudatuse poolt ainult sel tingimusel kui ei ahistata neid kes üheainsa tehinguga suuri kasumeid võtavad. ma mõtlen seda, et kui õnnestub ühe tehinguga tootlust saavutada mitu kuni paarkümmend korda.
-
ettevõtluse tulumaksuga on sama probleem. ei saa ka kulusid sisse arvestada. riik arvab et aktsiate tulu on täiendav tulusaamise viis. aktsiatega teenimine ei saa olla elukutse. see, et ei maksustata tegelikku kasumit ei ole kellegile uudis. igaljuhul seda seadusemuudatust ei saa põhjendada ainult sellega, et ei maksustata tegelikku kasumit. on vaja palju kaalukamat põhjendust.
-
to purus
Mis imelooogika see on, kui ma saan kahjumit ja pean oma palgast veel lisaks ~5...15% loovutama selleks ehk siis aasta kokkuvõttes ümmarguselt pead maksma terve palga, et kahjumiga tehingutelt tulumaksu maksta?
Ei, see ei ahista kindlasti, neid kes üheainsatehinguga suuri kasumeid võidavad! Kui näiteks keegi paneb 1000$ sisse ja võtab 5000$ siis kannab ta oma tehingutasud kuludesse ja selle pealt ta tulumaksu maksma ei pea.
See seaduse muudatus oleks kõigile kasulik, eriti aga aitaks see väikeinvestoreid kes näevad metsikut vaeva, et kasumit teenida. Ja ka riigile oleks see kasulik, sest siis investorid julgevad rohkem tehinguid teha ja toovad ka rohkem väljastpoolt raha sisse. Ka investeerimispankadele oleks see kasulik, sest mida rohkem tehinguid tehakse, seda rohkem raha tuleb ka neile sisse.
Aktsiatega kauplemine võib olla küll elatuse teenimiseks ilma, et sa kuskil tööl käiksid, kuid enamasti see nii ei ole. Ja kui sa tööl käid, siis pead sa loovutama suure osa oma palgast, et tegeliku kahjumi pealt veel lisaks tulumaksu maksta. See olekski piisavalt kaalukas põhjus, miks peaks seda seadust muutma.
Kui kellegil on veel ideid ja oskab õelda, kuidas, kelle või mille kaudu see muudatus ellu viia, siis andke teada. -
See teenustasude kahjumist maha arvamise probleem, millele akzo apelleerib on vahepeal lahenduse saanud ... aga nüüd kuulutab rahandusminister Aivar Sõerd juba järgmist: teiste riikide eeskujul tuleks Eestis kaaluda, kas kehtestada pikaajaliste, vähemalt 12-24 kuud hoitud investeeringute müügist saadud kasule maksuvabastus.
-
investeeringute? kas Sõerd mõtleb vaid aktsiainvesteeringuid või läheks sinna alla ka kinnisvara?
-
Linki?
Endal just selline pikemaajaline investeering podisemas, mille väljavõtmisega kannataks näiteks jaanuarini ära, kui see pea veerandi saadud kasumist säästaks :) -
Aivari avaldus peaks olema hoiatuseks kõigile Tallinki investoritele, ju tema sõbrad Pant, Hanschmidt & kompanii müümas oma osalust lähiajal ja ei taha tulumaksu maksta
-
väga terane tähelepanek :)
-
khm, Adamski, antud seadusesäte peaks eelkõige arutamisele minema ja siis veel jõustuma mingil X ajal, seega, kus on veel Sinu vandenõuteoorias seos nende kolme vahel v.a see, et nad koos viina võtavad.
-
Jah, meeldiv on see, et selline ajavabadus on vahepeal lahenduse saanud.
Eh see tulumaksust vabastamise ettepanek on eriti hea idee, tore oleks kui varsti hakataks investoritele toetusi maksma nagu põllumeestele, see oleks küll hea äri ;))) -
Akzo, hakatakse doteerima spekullimist:)
-
Mina vist selle tehingutasude teema töstatasin siin LHV-s.
Huvitav, kes selle asja siis seadusesse suutis suruda? :-0
Igaljuhul palju kiitust talle(neile). -
kuuldavasti tahetakse eraisikute väärtpaberitehingute maksustamises olulisi muutusi teha ja hakata soodustama pikaajalist säästmist
-
Reformierakonna hinnangul peaks säästmise soodustamiseks muutma tulumaksuseadust nii, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasum jääks maksustamata juhul, kui see investeeritakse uuesti 90 päeva jooksul.
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi sõnul pooldab ka nende erakond säästmise soodustamist. Partei valimisstrateegia täpsed seisukohad tötatakse tema kinnitusel välja kuu aja jooksul.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul võiks maksusoodustust rakendada juhul, kui ühtedest väärtpaberitest võetav kasum investeeritaks teistesse 30 päeva jooksul.
Samuti näeksid ametnikud hea meelega, et investeeringu miinimumaeg oleks üks aasta. «See on aga alles meie mõte ning vaevalt saab siin midagi enne valimisi konkreetsemaks minna,» rõhutas ta.
Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme, ärimehe Heldur Meeritsa hinnangul võiks aga luua hoopis eraldi konto, kus olevat raha ja aktsiaid käsitletakse investeeringuna. Maksukohustus võiks sellele rakenduda alles sealt raha välja võttes. -
ÄPOL: Reform võtab maksuvabastuse eraisikute investeeringutelt südameasjaks
Eilsel Eesti Investorite Liidu ja Eesti Fondihaldurite Liidu initsiatiivil kokku tulnud laiapõhjalisel ümarlaual jõuti ühtse seisukohani, et tuleb kiiresti kaotada eraisikute ja äriühingute investeeringutelt saadava tulu maksustamise vaheline ebavõrdsus ning ühtlustada erinevatele investeerimistoodetele rakendatavad maksud. Soodustamaks investeeringuid ning säästmist, peaks vastavad seadusemuudatused ellu viidama juba lähiperspektiivis.
“Pikas perspektiivis stabiilsema arengu Eestis suudavad tagada õiglased ja võrdsed investeerimisvõimalused ning optimaalne investeerimiskeskkond.
Lähtudes vajadusest soodustada säästmist ja kõrvaldada ebavõrdsust maksustamisel teeme ettepaneku vabastada kõik füüsilistele isikute investeerimisest saadud tulud (väärtpaberite müügist saadud tulu, dividendid ja intressid) tulumaksust, nii nagu see juba täna kehtib äriühingutele ning mõnedele investeerimistoodetele valikuliselt,” sõnas Suprema esindaja Veikko Maripuu ümarlauda avades.
----
Väga huvitav ja hea lahendus. Kahtlemata vajalik reform. Kui see ka kiiresti ellu suudetakse viia, siis oleks väikeinvestorite hääled Reformile järgmiste valimiste aegu kindlustatud. -
Ometigi üks hea uudis, et ka riik meie peale mõtlema on hakanud.
-
Sõerd mainis 2008.a.,ehk teevad juba selleks aastaks?See otsus oleks juba ammu jõus,kui RL poleks vastu.
-
Huvitav kas seda käsitletakse ka investeeringuna, kui vahetad lihtsalt EEK-id USD-ks ?
-
või kui vahetad EEK-id Saku Rock-i vastu?
-
Anda reinvesteerimiseks ette mingi tähtaeg (30, 90, 360 vms päeva) oleks absurd- see soosiks tähtaja saabumisel vaid kaalutlemata otsuste langetamist
Märksa mõistlikum on Meeritsa seisukoht---
"...Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme, ärimehe Heldur Meeritsa hinnangul võiks aga luua hoopis eraldi konto, kus olevat raha ja aktsiaid käsitletakse investeeringuna. Maksukohustus võiks sellele rakenduda alles sealt raha välja võttes..."
Nii, et selles küsimuses tuleb pigem toetada IRL-i kui RE-d -
ja riik võiks sinna iga kord omalt poolt lisada n% :-)
-
RE ideed tähelepanelikult lugedes:
"...Reformierakonna hinnangul peaks säästmise soodustamiseks muutma tulumaksuseadust nii, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasum jääks maksustamata juhul, kui see investeeritakse uuesti 90 päeva jooksul....... " näib,
et 90 päeva jooksul reinvesteeritud kasum jääks reformikail siis üldse maksustamata,
seevastu HM lükkaks maksukohustuse raha kontolt väljakandmise hetkele!!
Viimasel juhul kaotaks riik raha üksnes ostujõu langusest, mistõttu on KE ja RL-i vastuseis eriti kohatu... -
Kõige õiglasem lahendus on muuseas see, mida IRL oma programmis välja pakkus ehk igasuguse reinvesteeritud tulu (mitte ainult kapitalitulu) maksuvabastus. See kui vabastada maksust ainult reinvesteeritud kapitalitulu tekitab olukorra, kus palgatulu saajad peavad riiki üleval (kusjuures nad maksavad nii tulu- kui sotsmaksu) ja neil on veelgi raskem oravarattast välja saada, samas kui endale piisavalt rasva ehk kapitali kogunud isikud ei pea üldse maksu maksma (ei tulu- ega sotsmaksu). Ehk need, kellel on, ei maksa üldse midagi ja need kellel ei ole, võetakse viimanegi.
Säästmise ja investeeringute soodustamiseks peaks tegelikult lubama tulumaksust maha arvata ka tavalisest palgatulust tehtavad investeeringud ja säästud. Ehk (sarnaselt praegusele vabatahtlikule pensionisambale) igalt kroonilt, mida ma palgast investeeriksin, maksaks riik mulle tulumaksu tagasi (võimalusel ka sotsmaksu). Kui töötaja ikka teab, et ta saab palgalt investeerimise korral kogu tulumaksu tagasi, on tal oluliselt suurem motivatsioon palk otse investeeringutesse suunata ja piirata selle arvelt oma tarbimist (kuna tarbimine tooks sisuliselt kaasa korraga nii tulumaksu kui ka käibemaksu).
Kui keegi selle ära teeks, siis saaks tõeliselt öelda, et meil rakendub äriühingutele ja füüsilistele isikutele ühetaoline maks. Sarnast maksusüsteemi, mida meil Eestis hetkel äriühingutele rakendatakse, analüüsiti 70-ndatel Rootsis ja UK-s, kusjuures sooviga seda just füüsilistele isikutele rakendada, aga nad ei julgenud seda läbi suruda. Nad kutsusidki seda Expenditure taxiks (nii nagu mõned on meie äriühingu maksusüsteemi kutsunud kulumaksuks). Kui me nüüd reinvesteeritud palgatulu maksust vabastaksime, saaksimegi tõelise investeeringuid soodustava maksusüsteemi, sama mida Rootslased kavandasid. -
No kuni 15% netotulust pensionifondidesse ja pensionikindlustusse on juba praegu maksuvaba. Seda protsenti võiks ehk pisut tõsta ja võimaldada ka veidi lühemaajalistesse lepingutesse investeerida. Aga ma ei näe põhjust, miks riik peaks näiteks optsioonkauplemist maksusoodustustega toetama.
-
Fondidesse investeerimine peaks ka praegu olema maksuvaba, kui perioodiks on 12 aastat.
-
läbi Investeerimiskindlustuse ehk siis koos elukindlustusega!
-
Kui investeering on sõlmitud vähemalt 12-aastase kindlustuslepinguna, on sealt saadav tulu maksuvaba. Suurte summadega (privaatpanganduse kundedele) on täiesti võimalik ka aktsiapõhist kindlustus-investeeringut teha. Aga sissemakstava raha eest mingit maksutagastus ei saa.
Kui investeering on vormistatud pensionikindlustusena, s.t. kestab vähemalt isiku 55 eluaastani (+ ilmselt veel tingimusi), saab sisse makstava raha maksustatavast tulust (kuni 15% neto) maha arvata. Kui perioodi lõpus kogu raha kätte saad, on AFAIK tulumaks 10%. Ka siin on võimalik suurte summade puhul endale privaatportfell koostada.
Mis on praegu puudu, on motivatsioon lühema perioodi säästmiseks. Riigile oleks praegu kasulik, et kellel vähegi võimalik, koguks endale kasvõi 3-6 kuu sissetulekute ulatuses varusid. Samas ei ole riigi huvides, et selle säästetud rahaga võetaks suuri riske - säästmise mõte peaks eelkõige olema, et inimesed endaga ise paremini toime tuleks, mitte ennast võlgadesse mängiksid. -
Kas keegi on viitsinud arvutada kui palju kokkuvõttes maksutulud vähenevad kui tõesti ka kõik dividendid maksudest vabastada? Tulemusena hakkab ju massiliselt palgatöötajaid asutama omaenda osaühinguid, müüma teenust oma senisele tööandjale ja maksma tulu dividendidena välja. No võibolla tehakse ikkagi tööleping ka oma OÜ'ga ja makstakse miinimumpalga pealt ikkagi maksud ära. Kindlasti tekivad eraldi konsultatsioonifirmad mis pakuvad teenusena sellist "töölepingu ümbervormistamist", st. asutavad kliendile OÜ, räägivad läbi ja valmistavad ette lepingud tööandjaga.
Kokkuvõttes, ma usun et dividendide maksudest vabastamine ilma igasuguste lisapiiranguteta oleks küll liiga karm põnts riigi rahakotile. Mitte midagi võimatut aga sisuliselt võrdne tulumaksu hüppelise alandamisega. Ilmselt peaks siis vastukaaluks vähemalt oluliselt käibemaksu tõstma vms. -
santa, kas mitte pole dividendide 0-tm kaugem sisu selles, et ettevõtte tulumaks tuleb tagasi?
Leidsin ka põnevalt päevakajalise pealkirjaga artikli 2004. aastast:
Ettevõtte tulumaks võidakse taaskehtestada 2008. aastal -
Ahtik, ju ilmselt nii ongi. Mingi ilge hämamine käib sel teemal, reform on samas väitnud et on võimalik ilusti ka ilma ettevõtete tulumaksuta ka edaspidi hakkama saada.
-
Tegelikult on meil hetkel juriidiliste isikute tulumaks täiesti olemas ning määraks 22%. Tasumise hetk on vaid kasumi jaotamise hetkele lükatud. Eeldades, et normaalse äritegevuse raames tuleb kasumit vahetevahel jaotada, on meil maksukoormus seetõttu isegi mõneti suurem kui mõningates naaberriikides.
-
nuhjah, "õnneks" on välismaistel suuromanikel tavaliselt head nõuandjad, et siit maalt saab papi kenasti sobivaid siirdehindu kasutades mujale kantida, et mitte seda koletut 22% maksta...
-
... lisasks siirdehindadele ka mitmeid muid maksuvabasid kasumi jaotamise skeeme ...
See ongi see "lihtne ja ühetaoline" maksusüsteem, kus seadus ütleb, et 22%, kuid tegelikult saab vajadusel ka ilma ehk maksuseadused otseselt mõjutavad majandustegevust ning seda kuidas oma tehinguid sättida. -
santa ja uustalu,
Meerits ei mõtle divideni maksuvabastamist piiranguteta. Maks peale, kui dividend võetakse tarbimisse, kui reinvesteeritakse, siis maksuvabastus. -
Nelja erakonna koalitsioonilepingu tekst
Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika
7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt; -
Säästmise soodustamiseks suhteliselt hambutu ettepanek. Säästmise soodustamiseks oleks eelkõige vajalik mõjutada seda, et palgasaajad oma tulu tarbimise asemel investeeriksid. Kui palgalt peab aga maksma tulumaksu hoolimata sellest, kas sa tarbid või reinvesteerid, siis ta säästmist ei soodusta. Seega olekski vaja tekitada olukord, et investeeritud palgatulu puhul makstaks tulumaks tagasi.
-
kas oskad pakuda näiteid riikidest, kus selline idee on rakendatud?
jah, pensionikogumise puhul küll, aga see on nii ka Eestis (III sammas)
Idee on muidugi ilus, aga minu hinnagul natuke utoopiline -
Meie äriühingute tulumaksusüsteemi pole ka kusagil mujal rakendatud ning seda peeti ja peetakse osaliselt ka tänaseni utoopiliseks.
Samas enne kui meie äriühingute maksusüsteem loodi, oli see sama süsteem pakutudki välja teoreetilisena just füüsiliste isikute maksustamiseks. Kaks head allikat selle kohta on näiteks: Sven-Olof Lodin, Progressive Expenditure Tax - an Alternative? A report of the 1972 Government Commission on Taxation (LiberFörlag, 1978) või Ed. Sijbren Cnossen, Comparative Tax Studies, Essays in honour of Richard Goode, Income and expenditure taxes in practice (North-Holland Publishing Company, 1983).
Neid lugedes jääb mulje nagu räägitaks otse Eesti äriühingute tulumaksust. Ainus vahe on, et originaalis kirjutatigi see füüsiliste isikute maksustamiseks. Ehk meie äriühingute tulumaksu taga peituv on taaselustatud vana idee ja mina iseenesest ei näe muud takistust selle rakendamiseks kui vaid mure riigieelarve laekumise pärast. Samas kurtsid pessimistid sama häda ka 1994 aastal enne proportsionaalse tulumaksu kehtestamist ning 1999 aastal enne meie kehtiva äriühingute tulumaksusüsteemi loomist. -
uustalu´le:
No aga siis tekib küsimus milleks siis üldse tulumaksuga jätkata (ka selle n.ö tarbimisele kuluva palgaosa maksustamisega)...
Kas poleks Sinu poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks lihtsam rakendada kaudseid makse, nn. "tarbimismakse"...
Tehniliselt pole võimatu ka TARBIMISmaksuvabamiinimumi kasutuselevõtmine, mille ULATUSES riik teat. perioodi jooksul arvest.-ud maksu "tarbijale" tagastab.... Alustuseks võiks see olla nt. vaesuspiir vms, ilma milleta inimese eksistents lõpeb.... -
Eks äriühingu ja füüsilise isiku tulumaksu tulebki käsikäes vaadata, sest üks on vaid teise pikendus. Kui me oleme äriühingu tulumaksu puhul taganud võimaluse lükata tulumaksu investeerimise puhul lõpmatuseni edasi, siis ühetaolise ning lihtsa maksusüsteemi tagamiseks olekski vaja sama ka füüsiliste isikute tulumaksu puhul tagada. Vastupidine alternatiiv on tekitada mõlemale samasugune maksubaas nagu meil oli 1994-2000.
Tegelikult käibemaksu madaldatud määrade mõte ongi sama, mis tulumaksuvaba miinimumil ehk et ei tekiks sellist alandavat olukorda, kus riik ühe käega annab inimese väljasuremise vältimiseks näpuotsaga toetust ning samas teise käega korjab osa sellest jälle maksudena tagasi. Seetõttu nähaksegi paljudes riikides ette hädavajalike teenuste puhul (toiduained, ühistransport, jne) käibemaksu madaldatud määrad. -
Jättes praegu kõrvale õigluse aspekti füüs./jur. isikute tulumaksude omavahelisel kõrvutamisel...
ja eeldades, et tulumaksustamisest loobutaks---
siis miks ikkagi eelistada kaubagruppide ja teenuste lõikes käibemaksu diferentseerimisele (tarbimis)maksuvabamiinimumi, sarnaselt tulumaksule ???
Aga seetõttu, et ...
--see oleks igal juhul eesmärki täitev (iga elusolend vajab mingit toitu- selle pealt kokku hoida või seda mõne nn "luksus"kaubaga täielikult asendada pole võimalik);
--säiliks valikuvabadus (igal tarbijal erinev ostukorv-- kellelgi pole õigust ette kirjutada on´s hädavajalikuks kaubaks kartul või banaan)
--lihtne administreerimine- kauba tarbimishetkel ei tehtaks vahet, on see esmatarbe- või "luksus"kaup (nt. arvuti, banaan =>kui tahad, loobu söömisest ja osta arvuti...:), mis on hädavajalik töövahend)
--see ei sega soovi korral "positiivset" diskrimineerimist käibemaksu alusel, kus ühiskonna üldisel aksepteerimisel võib kehtestada mõnedele kaupadele KÕRGENDATUD tarbimismaksu määrad (tervistkahjustavad, "ilmsed" lux- kaubad jne) -
meelis,
sellel tarbimis-maksuvabamiinimumi puhul on kardetavasti jube suured administreerimiskulud. Kas keegi tädi peab inimese kulutšekid üle vaatama?
Muidugi on võimalik, et kaubanduskettide kliendikaartide andmed saadetakse automaatselt maksuametisse, aga siiski ...
Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus.... -
Loomulikult mingit kulutshekkide ülevaataja- tädi vaja pole. Kas just 500, aga põhimõtteliselt just nii see olla võikski... See peaks olema summa maksubaasilt, mille ulatuses inimene igal juhul "tarbib"-- nt vaesuspiir, ostukorv vms
"...Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus..." -
Mõelda, et see 500 eek iga kuiselt on maksutagastus on nüüd küll nõme! Vabandust väga, aga tahaks ka teada, kas kusagil sellist asja tehtakse (st öeldakse, et saate kõik 0,5k ja mõelge, et see maksutagastus)?
-
savipäts tegi - tõsi, 500 eeku tervelt 4 aasta peale.
-
Maksufilosoofiliselt---
kas praeguste otseste maksude (tulumaks) tingimustes tulumaksuvaba miinimumi puhul 2000*0,22=440 krooni "tagastamine" igaühele kuu kohta siis ei ole nõme või on "vähem nõmedam"??????
Juhin tähelepanu, et eeldusena kehtiks---
-ühetaoline tarbimismaks
-otsest maksu--> tulumaksu poleks
Idee rakendada tarbimismaksuvaba miinimumi oli mõeldud neile kaudsete maksude oponentidele kes leidsid, et vaesemad inimesed saaksid võrreldes otseste maksude kehtimise jätkumisega "diskrimineeritud"... -
Tänane (senistest konkreetsem) uudis:
"Koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse".
Eelöelduga seoses oleks vist mõistlik vähemalt jälgida mida ikkagi hakatakse sisse kirjutama.
Kas keegi teab üksikasju? Kui peaks selguma et pakutav variant jätab soovida, oleks hea sekkuda.
Kas kellelgi on arvestatavaid võimalusi? Sisust rääkides arvan mina et ma oleksin valmis välja pakkuma
üpris hea lahenduse, nii maksjatele, maksukogujatele kui ka vastastele.
