LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

"kasvukonto" kasvab???

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere kaaskannatajad, ostsin toreda raamatu "Raha" ja hakkasin ka "investeerima" (sry et nii palju jutumärke tuleb)...

    Nyyd on ju kipa - "kasvab"???
    juba miinus 8 %
  • hennka1
    Kevad on käes, mõistlik on positiivselt mõelda. Vaheta portfellis "aganad terade" vastu ning juuli alguseni on tõsine võimalus "investeeringu" kasvuks. Võibolla ka veel pärast seda, kui on korralikud "terad".
  • Mul on vaid aja küsimus, millal kasvukonto nulli jõuab. Esialgsest 1500 kroonist on järele jäänud 630 krooni ja kuna Hansapangaga oli mingi jama, et ta raha juurde ei kandnud ning iga kuu läheb veel 25 krooni kontohooldustasu maha ja aktsiad ju ka langevad. Makstud dividendid lähevad ka kohe teenustasuks, see on eriti hale. Ainuke asi, mis korralikult esinenud on CEE, aga samas oli minu portfellis ka Worldcom.

    Kasvukonto mõte oli hea, aga praegustes oludes teenib see kahjumit. Tuleb ootama jääda pulliturgu...
  • Mina hakkasin investeerima eelmise aasta aprillis ja praeguseks on mu seis -14%. Aga ega seepärast tasu nii väga kurta: loeme nii, et on olnud soodne aeg aktsiate ostmiseks. Kui pulliturg kunagi kätte jõuab, siis on aktsiaid käes rohkem, kui oleks olnud pideva kasvu tingimustes.
    Mul oleks siiski üks ettepanek LHV-le: portfelli ülevaates võiks kuskil olla üks lahter selle jaoks, kui suure rahasumma on kontoomanik summaarselt sisse pannud. (Võib-olla on see kuskil olemas, aga mina vähemalt pole seda siis üles leidnud.) Praegusel kaotuste ajajärgul on seda numbrit tõesti pisut nukker vaadata, aga kui püsivam kasvamine kätte jõuab, siis läheb meel rõõmsamaks.
    Mart
  • Huvitav alustasin ka eelmise aasta kevadel, aga olen rohelises. Muidugi pole vviimastel aegadel investeeringuid teinud. Positsioonid on poole aasta tagused
  • hakkasin kasvukontosse investeerima 2001 aasta lõpus (ehk siis praktiliselt kelgumäe otsast) ja kõige koledamatel aegadel (2002 suvi-sügis) oli asi isegi 25% kahjumis, aga nüüd on tõusnud -5% juurde ja nagu ka raearu ennustas, ots paistab ülespoole olevat.

    Niiet kasumit nägin viimati 2002 alguses, aga küll ta ükskord tuleb, ega ta tulemata jää. :-)
  • Kasvukonto on ikkagi väga pika ajahorisondiga toode, seega lühiajaliselt selle jälgimine suurt ei anna. Ma vaatasin enda kasvukonto seisu vast viimati pool aastat tagasi - minu jaoks on peamine, et kui ma Kasvukonto müün, siis oleks pluss korralik.

    Ja kui seda teha 10 aasta pärast, siis ka pluss peaks kindlasti korralik olema, sest praegu ju Te saate odavalt aktsiaid osta ja kui turg tõusule pöörab, on Teil korralik põhi loodud, samal ajal kui need kes tõusu peale kohale tulevad, alles alustavad baasi loomist.

    Ka maailma üks kuulsamaid investeerimisgurusid Warren Buffet ütles, et talle börsilangused meeldivad - pessimism on siis suur ja aktsiaid saab odavalt osta.

    Vaatame näiteks Rauno juhtumit - tema on praegu 5% miinuses, kuid turg oli alustamise hetkel pea 30% kõrgemal, seega Raunol on läinud tunduvalt paremini kui turu keskmisel. Seega mina ei muretseks - pikaajaline investeerimine lihtsalt nõuab kannatust.
  • to mpaberit
    vaata rahakonto väljavõtet, sealt saad teada :)
  • Raearu,
    minu mõte selle "investeeringu" juures oli ilmselt analoogiline Buratino mõttega, kui oli soodus võimalus minna Lollidemaale ja kuldmündid "kasvama" panna.
    Kasutan ka etteantud portfelle (ei pea ennast investeerimisguruks), seepärast aganate vahetus ei toimi hästi. Loll on loll...
    Seega jälgin nüüd mängu kõrvalt ja osalen igakuiselt minimaalse 500 EEK sissemaksega - teenustasu maksan muidugi ka.Kuidagi jabur on vaadata, kuidas su raskelt teenitud raha kenasti kaob miinustulemisse.

    Usun, et raamat "Raha" tõi asjaomastele tegelastele piisavalt raha (seekord ilma jutumärkideta) sisse...
    Ja minusugune saab kirikus ka peksa.
  • Mpaberit, rahakonto väljavõttelt saab seda tõesti arvutada, kuid võtame kindlasti kaalumisele see number kasutaja jaoks lihtsamasse kohta panna.

    Henkka1, minule teadaolevalt olid "Raha" raamatuga seotud kulud autoritele suuremad kui nad sealt tagasi said, seega "piisavalt raha" see kohe kindlasti ei teinud. Selle raamatu eesmärk on pigem investeerimiskultuuri tutvustamine.

    Portfelli vahetamisest - seda ma ei soovitaks teha, sest edasi-tagasi vahetamine kipub tootlust hoopis vähendama - jääge parem oma esialgse portfelli juurde.

    Kokkuvõtteks, mina olen võib-olla aktsiaturgudega liiga hästi kursis, et Kasvukonto pärast muretseda. Tean, et lühiajaliselt võivad aktsiad palju kõikuda, kuid pikaajaline keskmine liigub siiski alati kindlalt ülespoole.

    Kui turg nüüd pöörab ülespoole (mul pole kristallkera ja ma ei tea kas see juhtub 2 kuu, 7 kuu või 1.3 aasta pärast), siis on ülespoole liikumas kogu minu portfell ja seepärast lühiajalised liikumised mind Kasvukonto puhul ei huvita.

    Henkka, loodan et saan Sullegi turu tõusu ajal hea valiku pärast õnne soovida.
  • Kristjan,
    ma olen loomult optimist ja muidugi ootan unistuste täitumist a la
    "
    b*****, kas sa oled miljonär?
    -eekudes? ...vist jah
    -no siis on m6nus ju. ma ise lahkun, kui meegu kokku saan (kui saan).
    see tundub nii lihtsana
    "

    Seepärst "investeeringi" ikka edasi, tõsi küll, minimaalse 500EEK kuus panusega.
    Trükin igakuiselt oma seisu välja - aastate pärast on siis ilus vaadata, kuidas asi läks.

    Kui oled juba kord mängu astunud, on raske välja minna.
  • to henkka1
    Edu Sulle selle 500 eegiga kuus investeerimisel, kui arvutaksid ja mõtleksid natuke siis ehk teed mingid järeldused. Arvesta Sul läheb 29 eeki kuus ostu peale ja 25 eeki kuus haldustasu peale, seega üle 10 % oled juba hävinud, kui eeldada et turgude keskmine tootlus on 12 % siis ei jäägi ju väga palju järgi, sest pead maksma kasumi pealt veel tulumaksu. Minu arvates on natuke eksitav nõuanne LHV poolt, et 500 eegiga võib juba alustada ...
  • Rick12, vaidlen veidi - just nimelt seepärast, et alustamisel on summad väiksemad ja teenustasu on protsentuaalset suurem, otsustasime LHV-s, et esimesel aastal me klientidelt Kasvukonto puhul hooldustasu ei võta.

    Seega teeme väikesed ligikaudsed üheminuti-arvutused teise aasta lõpul (ülal toodud andmete põhjal) - Portfelli suurus on ligikaudu 13 520 kr ja järgmisel kuul tuleks teenustasudeks maksta 25+29 kr., see oleks portfelli mahust aasta baasil 4.7%.

    10-nda aasta lõpuks oleks portfell juba 178350 kr. ja sellest oleks teenustasu protsentuaalne osakaal vaid 0.36%.

    Ehk järjekordne näide sellest, et Kasvukonto on mõeldud pikaajaliseks investeerimiseks.
  • Kristjan, oma loogika on selles olemas ja minu arvates on kasvukonto hea toode. Vaadates ikkagi 500 investeerimise puhul teenustasu 29 eeki ja kuu haldustasu 25 eeki, siis ei tundu mulle eriti mõtekas investeerida 500 eeki kui vaadata igat tehingut kui tervikut.
  • Mantra: turud tõusevad pikaajalises perspektiivis.
    Muidugi Jaapani turud tegid hiljuti just 20-year-low:)
    Ja kui see juhtus II maailmasõja järgse suurima majandusimega, siis see võib juhtuda misiganes turgudel.
    Nii et kui pensionipõlveks pole Kasuvkontost järel muu kui saiaraha, siis lihtsalt sai kaardipakist vale kaart tõmmatud või nagu hiinlased needsid: "et sa raisk elaksid huvitavatel aegadel".

  • Pikaajaliselt võib kasvada, kuid minuteada pole ükski majandusõpik defineerinud, mitmest aastast algab "pikaajaline"... 1, 2, ...10, 100 aastat. In the long run we are all...
  • Siit moraal, et kasum tuleb ikka mõistlikul ajal välja võtta. Ja kui ikka on näha
    et asjad hakkavad halvaks minema siis portfell maha müüa ja odavamalt tasemelt
    tagasi osta. Lihtsam muidugi öelda kui teha.
  • ja arvestada tuleks ka inflatsiooni ja reaalintressidega. pannes täna mingi X summa aktsiatesse peab tagasi teenima X + reaalintress, mis pole väiksem kui 0 + kasum.

    1 miljon ei pruugi enam sugugi nii ahvatlev olla 50 aasta pärast.
  • Ettepanek LHV-le, kasvukontos võiks olla rohkem ettevõtteid, mis maksavad korralikke dividende. Momendil on ainult GM ja kui arvestada pikaajalist investeerimist, siis on see väga oluline ja miks mitte panna kasvukonto valikusse ka eesti omi
  • Ieero, kasvukonto puhul oleks suurim viga kui pidevalt aktsiaid osta ja müüa. Kasvukonto mõte ongi rahulik hoidmine ja mitte edasi-tagasi rabelemine. 80% fondijuhtidest ei suuda indeksist paremat tootlust saada ja need on oma ala professionaalid. Seega ostke parem indeksit ja hoidke, ning Teie võimalused aktsiaturgude tootlusest osa saada on väga head.

    Fire, lisaks inflatsioonile on ka väga oluline tegur alternatiivide hulk. Kuidas investeerida 500 kr. aktsiaturgudele? Ma peale Kasvukonto selleks väga palju võimalusi küll ei tea.

    Kui näiteks raha deposiiti panete, siis teenite hädised 3.4% ja kui inflatsioon on sellest suurem, siis isegi tegelikult kaotate raha.
  • lisaks veel Kristjani jutule juurde, et kui väikseid summasid pangas deponeerida, siis ei pakuta isegi seda 3.4% intressi. omalgi on paariks kuuks mõnisada tuhat deposiidis olnud ning ega sealt suurt ei teeni küll

    samas on õigus ka fire'il:
    miljoni eest pruugib paarikümne aasta pärast ehk ainult (näiteks) väikeauto saada, mitte enamat (kui näiteks mõelda, milliseid krunte/kinnisvara võis 1 MEEK eest 10 aastat tagasi saada...)
  • vaatasin siis kah huvi pärast oma kasvukontosse sisse, polnud seda sel aastal vist kordagi veel teinud.

    alates 2001 veebruarist on tulemused samad mis raunol, -5.5%. oleksin rõõmsam kui oleks sügavamal punases, sest majanduslikud võimalused juurde ostmiseks on täna paremad kui 2+ a tagasi. ja ei paista kuskilt, et peaks hakkama müüma -- kinnisvara- ja hifi-investeeringute ;) jm jaoks tuleb raha ka tööga piisavalt peale.

    ainus ärevust tekitav signaal minu jaoks on kasvukonto valuutarisk. eelmainitud viiele prossale lisaks on kadunud 16% väärtust läbi dollari languse. EURis on portfellis ainult 1 komponent ja selle osakaal väike (kuigi arusaadavatel põhjustel kasvamas)

    kui uskuda seda va aktsiaturgude 12% per annum ajalugu ja arvestada ca 5% inflatsiooniga, siis mingit 8% aastas valuutakaotust ei tahaks siia pilti küll enam mahutada... :)

    aga jah, paanikat pole, aega seevastu küll.
  • Ma ei mõista inimesi, kes võtavad aktsioomiks, et pikaajaliselt saab aktsiaturgudelt kindlasti 12% per annum. Kas te siis ei tunneta, et maailm ja majanduskeskkond on oluliselt muutunud? Ettevõtted kaovad ja tekivad üha kiiremini ja mingit "garanteeritud" 12% pole küll kuskilt paistmas. Ise küsimus on see, et millised on alternatiivid.
    Konkreetselt "Kasvukontost" rääkides, siis ideel pole häda midagi, kuid 500 krooni kuus investeerida on jama mis jama. Kui rohkem ei ole võimalik säästa (investeerida), siis parem ära säästa, vaid kuluta asjadele, mis sulle rõõmu pakuvad. Ehk parem ela hästi vaid hetkel, selle asemel, et surra kogu elu.
  • to: Kristjan, kas sina garanteerid, et "Kasvukonto" hooldustasud on 10 aasta pärast samad, mis praegu ja et sisse pandud 60000 eeku on saanud 178350 eeguks? Vaevalt küll. Seega on need sinu postitused tiba eksitavad.
    Aga muidu jõudu ja edu!
  • Kuldar1, et turgudel midagi garanteeritut saada peaks ostma ilmselt mõne suurriigi võlakirju. Esiteks ei rõõmusta seal ilmselt tootlus ja teiseks ei saa neid kindlasti väikeste summadega osta.

    Aga ma ei arva, et mu postitused oleks olnud eksitavad - võtsin lihtsalt ajaloolised andmed ja suunasin need tulevikku. Kas kellegil on paremat ideed?

    Pealegi - aktsiaturud on põhjadest tõusnud tunduvalt kiiremini kui 12% aastas, seega ei tahaks ma ka sellepärast siin lubadusi hakata andma, äkki läheb paremini kui 12% :)
  • Eks see ajalooliste andmete autommatne tulevikku suunamine on jah selline tegevus mida inimloomus igasugu graafikuid vaadates alteadlikult tegema kipub. Samas on vist ajalooline valitsuse võlakirjade kui ühe võimaliku alternatiivse instrumendi tootlus olnud samuti ajalooliselt tunduvalt kõrgem. Kui nüüd alternatiivsed instrumendid toodavad vähem kui ajalooliselt kas siis äkki aktsiad ei peaks ka vähem kui ajalooline keskmine tõusma?
  • Ma kalkullisin enne pikalt kui endale KK tegin ja leidsin, et alguses peaks kohe 10K sisse laduma, muidu teevad teenustasud asja pikka aega negatiivseks (arvestasin vist miski 3% tootlusega neto s.t. - inflatsioon). Aga ise olen napilt rohelises (aga mul on see SELECT ka s.t. ma ise vaatan kuhu raha läheb). Kuus olen teinud 1000-si lakse + juhuslikke suuremaid summasid ka.

    Samas ütleks ma seda ka, et see LHV roheline on eksitav. Esiteks ei kajastu tehingutasud (see vaade on tegelikult olemas) ja lisaks ei kajastu ka valuutakursi kahjumid (seda ma olen LHV meestele mitu korda öelda püüdnud). Eestlane paigutab raha ju ikka EEk-udes. Raha aga investeeritakse taalas. $ on see aasta kõvasti kukkunud ning kui sisse pandud raha kokku lugeda, siis tuleb ikka reibas miinus. Valuutakurssi peaks ju teoreetiliselt olema sama lihtne arvesse võtta. Tulemuse saab ilusasti kaalutud keskmisega kätte, kuna ostuhetke kursid rahakonto väljavõttes ju kajastuvad. Iseasi on kuidas maksuamet valuutakursi ja tehingutasu juttu usub.
  • Kel kasvukontoga ei vea, proovige lihtsalt siia sinna systida. Ma panin umbes poolteist n2dalat tagasi algajana 12000 (ainult, sest algajana rohkem ei julge) Nokia aktsiatesse ja selle ajaga on kasvanud juba 1500 krooni juurde, mis pooletesie n2dala kohta ei ole ju halb. Paha m6elda, et kui oleks 1,2 mln. pand oleks 150000 juba paari n2dalaga.
  • ma olen ka riski maandamise huvides valikut vahetanud. alguses olin rohkem indeksites, nüüd rohkem aktsiates. näiteks jaapan oli paras lollus (26% miinust). Nokia on jälle hetkel plussis. Ehk tasub ka väga üles läinud asjad kasvukontost välja müüa vahepeal (kui tehingutasuga hakkab juba ära tasuma). No ja ärge unustage, et tõsisemad tulud hakkavad siis tulema kui vähemalt 100K koos. 500 krooni kaupa kogudes... WELL
  • sCandali mainitud valuutarisk on kole asi jah. Arvutasin, et olen (tõsi küll tavalisse investeerimisportfelli) sisse pandud rahalt vähem kui aastaga 40 KEEK kaotanud. :(
  • Valuutarisk võib tõesti lühiajaliselt kõikuda nii ja naapidi, kuid usun, et pikaajaliselt taandavad võidud kaotused.

    Räägin veel lühidalt ka sellest 500 kr. investeerimisest. Kui Kasvukontot kunagi lõime, siis tahtsime pakkuda ligipääsu võimalikult paljudele inimestele, et oleks võimalus ka keskmise sissetuleku puhul osa saada aktsiaturu tootlusest. Seetõttu tõimegi selle piiri 500 krooni peale.

    Siiani soovitame klientidel paigutada pigem veidi suurema summa, kuid sageli pole see lihtsalt võimalik. Seega oli see 500 krooni piir LHV vastutulek kliendile.
  • veel, et 12% per annum on reaalväärtuses selgelt optimistlik, pigem võiks igasuguseid kulusid arvestades mõelda 3% aga see pole ka paha kui arvestada kogumise efekti (raha ei saa ära kulutada ja reaalväärtus ei lange erinevalt nt. deposiidist), küll aga võib öelda, et raha väärtuse säilimise mõttes on ksvukonto ja piisavalt hästi hajutatud aktsiad üldse ilmselt kõige mõistlikum valik.
  • PS miks just 3%? sest see on arenenud riikide (USA) keskmine majanduskasv aastas.
  • no aga parima diversifitseerituse (oi kui kole sõna) annavad ju indeksaktsiad, milleks siis üldse valimisega rabeleda?
  • valuutatulude/kulude integreerimisest lhv vaadetesse on mitmetes foorumiteemades varsti juba aastaid nõutud! kas ainuke vastus on, et pikas perspektiivis "it evens out" ??

    kas viga on praeguses turuolukorras, kus enamik lhv kliente näeksid suuremat kaotust..või on progejatel kiire aeg?
  • Milleks hädaldada asjade üle, kui paremat lahendust välja ei paku. See on suht mõttetu energiakulu. Parema lahenduse saab ilmselt pea alati leida, kuid iseküsimus on: kas see on mõttekas ja kui suurt ressurssi see nõuab?
    Kasvukontosse on võimalik investeerida:
    a) investeerimissüteemi osana, kui aktsiad on elu põhitegevuseks
    b) teenid elatist või saad palka muust kohast
    Esimesel juhul oleneb ilmselt investori/ spekulandi teadmistest ja oskustest, et kas kasvukontot on mõtet pidada või mitte. Ja kui kellegil on olemas või leiab palju kindlama süsteemi, mis tagab suurema tootlikkuse, pole mõtet hädaldada kasvukonto olemusega, sest raha võetakse nagunii välja. Võib-olla jäetakse riskide hajutamiseks. Ja seni kuni seda hääd lahendust pole, on suht mõttekas kasvukontot minu arvates kasutada, sest pangakontol oleval rahal on jube loll omadus kuhugi haihtuda, nii et ise ka aru ei saa.
    Teine variant. Teenid 5000, 10 000, 20 000 või 100 000 kuus. Mõtled säästa. Kuhu investeerida? Kõige kindlam oleks panna põrsake külmkappi porgandite ja piima vahele. Sellel on üks suur aga – raha (isiklikust kogemusest tulenev järeldus), mis seisab niisama, väbeleb ja tõmbleb pidevalt, pulbitseb sisejõust. Osale rahast mõjub gravitatsioonijõud: ta libiseb õllega kurgust põide. Teisele osale mõjub aga kõige lihtlabasem hõõrdejõud: keskmine ajalooline kulum panagkontol olevale kopikale teenistusest on ajalooliselt umbes 11-12% kuus …heh…heh. Ta lihtsalt “hõõrdub” minema.
    Moraal: Kuhu on võimalik investeerida iga kuu 500 krooni ja rohkem nii, et sa ei pea selleks kulutama oma aega põhitegevuse kõrvalt?

    Isiklik seos kasvukontoga. Paar aastat tagasi oli, lõpetasin ära. Ei teagi miks, tundus vist liialt adrenaliinivaba. Midagi mõistlikumat selle kopikaga ei teinud. Rahulikult oleks võinud edasi koguda, olgu kas või –50%. Tuleb ilmselt tagasi teha. Ja miks peaks just täpselt 500 iga kord panema, mõni kuu võib ju rohkem ka kokku hoida. Isiklikult ei näe sellisele süsteemile hääd altrenatiivi, kui see on olemas, mis selleks on siis?
  • Sarnast süsteemi pakuvad vist kõik pangad ja kindlustusseltsid
  • esmasp kaotasin taskust 300 eeku,
    oleks kasvukontole kandnud,
    oleks vähemalt tomagotchi keda toita :p

    äkki v6taks kasvukontot kui kasiinot - meelelahutusena?
    valutsirisk on alati, aga mulle kui it tyybile meeldib et asju saab usast odavamalt osta ja valmistooteid euroopas/jaapanis kallimalt myya..
  • Kui kasvukonto avasin, hakkasid trendid just allapoole veerema, alguses panin sinna kohe 10k , igakuiselt 2k nagunii ja kui oli minu arust suur "augukoht" , ladusin veel 10k - aga veeres ikka ja ikka allapoole.
    Siis läks mul sissetulekutega halvemaks (no need on sellised kõikuvad seoses telecomi maailmaturu seisuga)...
    Hetkel on mingi 34k turuväärtust sees ja praegu vaatan küll, et 500 EEK kaudu tiksutamine sobib hästi nii turu trendi kui minu hetkesissetulekutega.
    Ehk natuke hiljem hakkan jälle paari-kolme k kaupa kuus juurde laduma, kui tasku võimaldab.
    Ära lõpetada (nagu olen juba siin ennegi öelnud) ei ole lihtne ega pikemas perspektiivis ka mitte mõttekas.
  • offtopic,
    Pakuks meelelahtusena välja hoopis kihlveo kontori .
    Teenustasud puuduvad (noh peaaegu)
    willhill näituseks ,täna CL 's Manu võit tooks sisse 100% ,ajasiht ca 2 tundi.
    Võimalik kaotus on kogu summa ..
    Meeles tuleb aga pidada et summat suureks ei aja ,muidu kaob mängu vaatamismõnu ära.
    "Päevapildina " tooks välja bet'i koef'ga 1.72 et samas mängu lüüakse üle 2 värava
  • Kui olete pikaajalised investorid, siis ostke neid aktsiaid mida ostab Warren Buffett. Saate kindlasti kõrgemat tootlust kui indeksinvestorid. LHV ise võiks osta Berkshire aktsiaid oma portfelli. Midagi ei ole garanteeritud, aga tõenäosus et võidate, on oluliselt suurem.
  • kas sa mõtled muidu A- aktsiaid (hetkel@72700USD), või B-aktsiaid (hetkel@2425USD)? Mõlemad väikeinvestorile kuidagi kallid, aga fondidele samas jõukohased.
  • MASTER: no aga parima diversifitseerituse (oi kui kole sõna) annavad ju indeksaktsiad, milleks siis üldse valimisega rabeleda?

    -- Jah. Sõnastus sai veidi valepidi. Aga indeksite tootlus peaks reeglina blue-chipsidest madalamaks jääma. Kuid milline riski hajutamine! Et mingi osa indeksit ja mingi osa aktsiat peaks tagama suht äreva kasvu ja mõistlikul määral riski hajutamise. Muidugi võiks ju võlakirju ka vaadata aga sisemine hasartmängur ei luba.
  • A aktsia või B aktsia, sõltub rahakoti paksusest. Küsimus on ikka selles, et kas usaldad ennast tõestanud professionaali või proovid ise. Ise proovimine võib muidugi kalliks maksma minna ja aktsiaturul see tavaliselt nii juhtubki. Amatöörlust iseloomustab ikka palju kulu ja vähe tulemust - see on nagu ajateenistus. Ja kuna Buffett ei ole spekulant, siis on täiesti usaldusväärne teda järgida - õpid palju ja hoidud kulukatest vigadest.
  • Vaatasin täna USD kurssi ja arvutasin, et olen saanud ca.30 % tippajal ostetud taalaga pikki ko..e. See valuutariski point on kasvukonto kõige nõrgem lüli, kuid samas oleks USD tugevnenud oleks ..., aga "oleks" pidi pahapoiss olema :)
  • näedsa, kuu möödas ja kasvukonto +1.5%, CEE sealhulgas +23%, EPP +8%.

    USD seevastu... noh, mitte just 18 EEK suunas teel? ;)
  • Yeeeeee - kõik numbrid rohelises!
    Kas keegi teadja seletab, mis juhtus?
    Senise ajaloo valguses lihtsalt USKUMATU...
  • Henkka, ülevalpool rääkisid hoopis "kirikus peksa saamisest" kui Su kasvukonto oli miinuses...

    Toonitan veelkord, et Kasvukonto on pikaajaline toode ja selle puhul peaks proovima unustada lühiajalise eufooria- ja pessimismihood.

    Kindlasti tunnevad praegu ennast ebamugavalt need kes oma Kasvukonto turgude langedes müüsid.

    Jätkuvalt ei soovita kellegil Kasvukontot müüa - olge kannatlikud!

  • henkka1.
    Selline on investeerimine. Isiklikku arvamust ei avalda - võib tunduda väga rumal.
    Kui midagi Bin-Ladenlikku ei juhtu, on tõus juuli keskpaigani võimalik, siis tuleb väga valvas olla.
  • Roheline on tõesti tore, samal ajal USD on läinud (ja läheb ilmselt veelgi) EEK võrreldes raskelt allapoole.
    Oleks huvitav näha (nagu on ka eespool küsitud) , palju olen siis üldse EEK kasvukontosse sisse pannud? Siis saab võrrelda tabelis olevat numbriga, palju hetkeinvesteering parajasti maksab (ikka EEK).

    Usun, et huvitav pilt tuleks...

Teemade nimekirja