e-stonia rokib
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
-
Tundub, et jäin teema algatamisega hiljaks :)) Aga asjal on pos. mõju.. tuttavad jänkid ja hindud reostavad inboxi juba mitmendat tundi.
OK teame, et asi pole kuigi roosiline. Põhiline eelis tuleneb tabula rasast, geograafilisest "piiratusest" ja väikesest rahvaarvust, aga kas on võimalik sellist mudelit sarnaste tingimustega olemitele (Bagdad ? irw..) müüa/rakendada/tutvustada ? E-goviga midagi sarnast toimumas. -
Selline artikkel ei ole just positiivse maiguga :s
Milles siis asi? Paistab, et riiklikul tasandil ei olda just e-äri arendamisest huvitatud ning prioriteedid on mujal. Majanduse algkursusest teame, et ettevõte peab arvestama väliskeskkonna teguritega. Ehk mind heidutab see, et kui IT e-äri kulutused, arengustrateegiad jms kuivavad riiklikul tasandil kokku, siis ei julge ka ettevõttes neid niivõrd julgelt rakendada, sest keskkonnas toetus puudub.
Ehk siis tegelikult on EPL kirjutanud õigesti. Kuid avalikuks aruteluks sellest ei piisa. Põhjused tulevad just geograafilisest piiratusest, rahvaarvust jms teguritest. Järelikult näeme lähitulevikus mitmete e-äride hävimist. Nagu me nägime putkamajanduse hävimist 10 aastat tagasi. Ja seda ma siinkohal analoogiks tuua soovikski. -
saame me k6ik aru et eesti bizmodel != välismaa(=usa) bizmodeliga,
kuid mina kyll ei ytleks et meil pole m6tet - it on eelk6ige vahend kulude kokkuhoiuks
(kuna see on lihtsam) ja alles siis väärtuse loome kasvuks (kuna see on keerulisem ja IT on sellest vaid väike osa - suurim osa on tööprotsessid)
isiklik kogemus e-maksuametiga - bueno,
pankadega - bueno,
id kaart vaja muretseda jne.
eesti peaks hoopis seadusandlikult reguleerima sideettev6tete suhteid väikefirmadega, et näiteks et ja emt ja tele2 ja rle oleks seaduse abil sunnitud v6imaldama väikefirmadele nii bandwidthi kui connectioneid, ja mitte nii et ainsad teenused on 10eeku'sed.
näiteks.
riik peab ikka n6rku kaitsma ;)
innovatsioon ei ole suurtes, innovatsioon on rahulolematutes väikestest.. -
:-II Master, sa oled eriti mugav mees! Kirjutanud siis vähemalt oma sõnadega põhipointigi välja ja lisanud viited. Paljud need viitsivad need artiklid läbi lugeda?
-
MSM, mis sa arvad, mille järgi saab kindlaks teha, et sa isegi ei viitsinud avada neid linke? :)
-
no kuhu me nii jõuame, kui artikleidki läbi ei jõuta lugeda :P
Tegelikult piisab ühe läbilugemisest, sest need kõik on ühest Mihkel Tarmi AP-le tehtud loost välja imetud (ka see, mis NYTimesis oli) -
dough,
selle järgi, et kõik on samad artiklid :-) Algul ma seda ei teadnud ja kohe tekkis tõrge ja karvad tõusid vihast turri. -
wiredi artiklis on sõna "Estonia" lingitud ammusurnud CIESINi Eestit tutvustavale lehele, millelt võime lugeda "After the end of the program at 1997, it is more or less static here, no serious developments were made since January 1997."
antud kontekstis päris piinlik. -
Diskussioon päris huvitav, eriti alguses. Kobiseks kah kaasa... :-)
Aimar kirjutas:
"Põhjused tulevad just geograafilisest piiratusest, rahvaarvust jms teguritest. Järelikult näeme lähitulevikus mitmete e-äride hävimist. Nagu me nägime putkamajanduse hävimist 10 aastat tagasi"
IMHO pole Aimariga nõus. Mitte et tal ei pruugiks õigus olla (sest vastust teab vaid see, kes näeb ette tulevikku), kuid piiratus pole mitte rahvaarvus ega geograafias, kuigi ka need pole väheolulised. Ent nad pole nii määravad, et mitte hakkama saada.
Keegi Maarjamaa kultuuriloos tähtis mees ütles hästi väga mitupaljukümmend aastat tagasi: Kui meil pole võimalik saada suureks arvult, on meil võimalik saada suureks vaimult. Ma arvan, et tal oli õigus.
Mina näen vigu ja probleeme hoopis meie mõttemaailma piiratuses ja kildkondlikkuses. Ei tahaks olla ultra- ega libaliberaal, minu süda kuulub sotsiaaldemokraatiale, kuid praegu oleme küll olukorras, kus vist kehtib väide "mida vähem riiki ja rohkem kapitalismi, seda parem". Kõik suurejoonelised plaanid, mis algavad korrektse juriidilise raamistiku loomisega ja suuremahuliste tarkvaraostudega lõpevad paraku ka sealsamas, teadagi kus. Riik ei taha/suuda/mis iganes mõelda kliendile ja alustada projekti äri- ning turunduskontseptsiooniga, vaid tegeleb selle asemel reguleerimise ja bürokraatia tootmisega. Nii on see olnud igal pool igal ajal, miks peaks eesti olema erand?
Riigile loota pole mõtet.
Ma ei usu sellegipoolest, et olukord on nii must! Eestis on tehtud ju päris palju vägevaid asju. Jah, ma olen nõus, et e-valitsus pole midagi muud kui riigihankest kõrvalehoidmine, mis on maskeeritud võimsa turunduskampaaniaga. Ja las ta olla! Kui hetkel pole muud, siis olgu good marketing vähemasti!
Meil on ikka selliseid asju, mille üle võime õigusega uhked olla. Mobiilne parkimine, E-maksuamet ja E-pangandus. Innovatsioon ei ole konveier, mis toodab lõputult ja plaanimajanduse tingimustes. Vahel on ja vahel põle. No netu! Järgmisel aastal siis jälle. Mina usun eestimaalaste potentsiaali! Ja ei ole nõus, et E-äri on sama kaaluga asi, mis putkamajandus. -
Kujutage ette, et homme teie HanzaNet või U-net on muutunud olematuks ( ei, rahad on ikka kenasti kontodel olemas, aga te peate kõndima ligemasse pangakontorisse, et rahadega midagigi ette võtta) ;
tahate autot parkida, aga mobiilparkimine ei anna endast mingit elumärku - krt, kus see ligem sularahaga opereeriv pargiautomaat võib olla???
jne. situatsioonid.
Tegelikult heaga harjub kähku - isegi ID kaart on mulle armas, sest mahub kenasti rahakoti vahele ja kallist välispassi (miks kallist - sellepärast, et seal on USA viisa, mis aegub peale passi aegumistähtaega...) ei pea ka kulutama.
Ega olukord must küll ei ole, pigem hallivõitu.
Ühest asjast ma küll aru ei saa - kes kukutas Tallinnas läbi mobiili kaudu ostetavad ühistranspordipiletid?
Häbi Eestile - see rakendus on juba isegi Helsinkis olemas (ise olen EMT klient, aga Radiolinja kliendid kuuldavasti saavad seda Helsinkis kasutada?) -
henkka1 kirjutas:
> kes kukutas Tallinnas läbi mobiili kaudu ostetavad ühistranspordipiletid?
Nende mobiiliga ostetavate ühistranspordipiletitega oli ju see jama, et keegi ei takista piletit ostmast (ehk smsi saatmast) hetkel, kui kontroll sisse astub. See teeb vähemalt Eesti ühistranspordi puhul asja suht ebakindlaks. Või pakkus keegi sellele probleemile ka miski konkreetse lahenduse, peale selle, et leviauk tekitada kontrolli sisenemisel? Teine oleks muidugi olukord juhul, kui ilma piletita üldse bussi-trolli-trammi siseneda ei lastaks. -
Radiolinja kliendid saavad SMS-piletit mitte kuuldavasti, vaid päris kindlasti kasutada juba eelmise aasta augustikuust. Asi on lihtne ja mugav, pole vaja ei Ideekaarti ega ID-kaarti ega sularaha, astu laevalt maha ja sõida. Ei eelnevat lepingut ega midagi taolist.
Aga rahvasuu räägib, et Tallinnas kukutas läbi mobiili kaudu ostetavad ühistranspordipiletid sama seltskond, kes selle asemele praegu hoolega uut süsteemi välja töötab. Eestikeelne press küll kobab veel pimeduses, kuid tänane Molodjo˛ Estonii annab asjast juba aimu.
Tegelikult pole asi turvalisuses, see on vaid ettekääne. Asi suvel töötas ja kõik olid rahul. -
Kui aus olla, siis suvel süsteem eriti ei töötanud, sest mina sain oma SMS pileti alles paar tundi hiljem moblale. Ja Velikij, äkki täpsustaksid seda Radiolinja klientide kohta öeldut. See peaks kehtima ju vaid Helsingis?
-
Täpselt nii, Alo, see süsteem kehtib vaid Helsingis.
Aga praegu midagi tagantjärele öelda suvel paaritunnise hilinemise kohta - liiga palju on sellest ajast mett kerre voolanud nagu WP tavatses öelda :-)
WP - Winnie Pooh -
Velikij teab. Ma olin just Sulle, Jüri, kirjutamas, et kas Sa tõesti arvad, et viimasel hetkel pileti ostmine on peamine probleem? ;)
-
Velikij > kas see MolEst artikkel on veebis kah? Ei leidnud nagu... Mis seal täpsemalt oli?
-
Minu meelest seda ei ole veebis, vaid ainult paberkandjal.
Samal teemal vt. tänast Raepressi uudist:
Tallinnasse kogunesid läänemere linnade liikluse- ja transpordispetsialistid
12:55, 24. aprill 2003
""Tallinn tutvustab seminaril mobiiltelefoni abil ühissõidukis tasumise
süsteemi ja infotehnoloogia rakendamist ühissõidukite sõiduplaanide
koostamisel," ütles Tallinna Transpordi- ja Keskonnaameti juhataja Eno Saar."
Pikemalt võin sellest hiljem kirjutada -
OK. Selgus, et asi on veebis siiski täitsa olemas. Kes vene keelt mõistab, võib kogu Molodjo˛ka artiklit lugedasiitkohast.
Kes aga mitte ei mõista, selle jaoks on loo lühikokkuvõte siin:
Tallinna linnavalitsus kavatseb tõsiselt võidelda oma maksumaksjate eest. Praegu käib aktiivne töö uue korra väljatöötamises, mis lubaks kasutada teenuseid, mida doteerib linn, ainult neil, kes on registreeritud Tallinna elanikeks. On olemas sellised teenused, mis elanikeregistri kontrollimist ei vaja ja just selles vallas algavad probleemid. Linna tahab tuua selgust – töötada välja terve rea teenuseid, mida Tallinna elanikud saavad kasutada palju soodsamatel tingimustel, kui “ välismaalased “, kes teenivad oma palka linnas. Aselinnapea Toomas Vitsuti sõnul võiks näiteks personifitseerida sõidupiletid ja müüa neid ainult elanikkonna registri alusel. Uue süsteemi väljatöötamises osalevad EMT ja Eesti pankade spetsialistid.
Kuidas teenus täpsemalt välja näeb, Vitsut kommenteerima ei soostunud, vihjates materjali värskusele. Küll aga lubas ta nädala pärast esitleda kogu projekti täies mahus.
P.S. Tõlge pole minu oma, õnneks! :-) -
Lühidalt kokku võttes on tegu Ideekaardi (mitte segi ajada ID-kaardiga !!!!!) analoogiga. Kaart on samas tugevalt isikustatum, teda ei saa kasutada teine isik nagu Ideekaardi puhul see põhimõtteliselt on võimalik, samuti saab tal olema tohutult rohkem kasutusalasid.
-
Kes tahab täpsemalt teada, lugegu tänast Äripäev Online! Loo pealkiri on "Tallinna maksumaksjad hakkavad saama lisasoodustusi"
See kaart teeb ID-kaardile ärtust ära IMHO!
