LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

SAMPO pank ja 10% hoiuseintress

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • uudis ise on siin - http://news.hot.ee/vaata_uudis.php?id=98213

    tahaks nüüd teada, et kas mu arvutused seal kommentaaris nr 2 on õiged ning kui on, kas 4,8% tähtajalise aastase hoiuse intressi on sobilik põhjus selleks, et veel ühes pangas arvet avada, arvestades seda, et ühelt poolt on 50K eeku minu jaoks päris suur summa, aga teisest küljest seisab see mul niikuinii kasutult pangakontol. nagu vist isegi aru saate, olen puhta võhik:) oleksin tänulik igasuguste kommentaaride eest.
  • Hm, sisuliselt veidi eksitav on see reklaam. Sest 10% pakutakse vaid esimesel kuul, edasi saab ainult 3,1%, mis on ikkagi väga vähe. Leiaks, et tegemist klientide võitmise kampaaniaga ning kui oma praeguse pangaga rahul olete, siis ülejooksmist pole mõtet teha.
  • Sampo on Kalevalas masin, mis valmistab omanikule raha. Sellest lähtudes väldin Sampo panga kliendiks olemist.
    Kui oleksin põllumees, siis Sampo nimelise kombaini ostu kaaluksin küll.
  • Küsimus oli püstitatud, et kas 4,8% (pakkumise keskmine aastaintress) on sobilik põhjus, et teises pangas arvet teha.

    Minu vastus, erinevalt eelnevatest kommentaaridest oleks, et täiesti piisav ja aktsepteeritav põhjus. Kahju ainult et suuremate summade puhul sellist pakkumist pole...
  • Esimene kuu 10% ja ülejäänud kuudel 3,25% (juhul kui olla personaalpanganduse klient) - teeb aasta baasil 3,8125%, mis küll võimlemist ei vääri
  • Tundub, et Tony on arvutused valesti teinud... minu viga... ei kontrollinud. 3,8 pole muidugi enam teab, mis ahvatlev pakkumine, samas võimlemist pole nagu eriti nagunii vaja ja kui juba kindel soov see summa deposiiti panna, siis võib põhipangaks ju hansapank olla aga hoius on ikka targem samposse teha.
  • Ma arvan, et parem oleks osta BIGi võlakirju, teenite oma 2 korda rohkem. Risk on ka kindlasti suurem, aga ettevõttel läheb jätkuvalt hästi (2002. aasta puhaskasum kasvas 37%). Ma näiteks investeerisin oma 5% õppelaenu 8.7% võlakirjadesse, teenin niisiis 3.7% puhtalt. Praegu ka BIGi võlakirjade intressid natuke langenud, kuid kõige paremat tootlust pakub hetkel poole aastane diskontovõlakiri. Ostate 96.2 krooniga ja saate 6 kuu pärast 100. Seega intressiks aasta baasil tuleb 7.9%. Selle ajaga vaevalt BIGiga midagi juhtub, niiet risk on minimaalne. Vaadake lähemalt: www.raha.ee
  • No siis ostke juba telku aktsiat => Hind 95 eeku, dividend 6 eeku, ehk siis 6,3% ning suure tõenäosusega võib oma aktsiad aasta pärast sama hinnaga maha müüa.
  • tõepoolest, tegin oma arvutused eeldusel, et 10%-list intressi saab kolmel esimesel kuul, aga see kehtis ainult Kasvuhoiusele ja kuni 5000 krooni puhul, mitte tähtajalisele, millele pakutakse 10% ainult kõige esimesel kuul. seega kokku tõesti ainult 3,8%. eeh.
  • Alvar,

    BIG-i võlakirjadelt saadavalt tulult tuleb maksta tulumaksu. Diskontovõlakirjade puhul on muidugi variant, et muude väärtpaberite kahjumi arvel saab tulumaksu vältida. Samas muidugi ka õppelaenu intressidelt saab tulumaksu tagasi, nii et väike vahe peaks siiski jääma, kuid ilmselt mitte 3,7% puhtalt.
  • Minuarust on BIGi äriidee raskustes inimeste, kes ei oska lepinguid lugeda, paljaks röövimine. Ei tahaks ise kyll siukse firma tegevusele kaasa aidata.
  • soovitan kõigil lugeda igasuguste laenu-, krediidi- vms lepinguid - tingimustes minnakse absurdsuseni.
    soovitan lugeda Nordea lepinguid!
  • Meenub selline toode nagu Hansapanga Garanteeritud Intressiga Pensionikindlustus.

    Lepingu sõlminule garanteeritakse 5% intresse 5 aastaks.

    Aga konto hooldustasu on 1,25% aastas ja lepingutasu 1000 krooni

    Igaüks võib siit ise edasi arvutada kunas on lootust plussi jõuda või mis on tegelik aastaintress.
  • Hansa kindlustustoode on huvitav veel selle poolest, et erinevalt teistest pakkujatest arvutavad nemad seda 5% lihtintressina, st ainult algsummalt.
  • loll saab hansapangas ka petta :p
  • Kus meil see Sampo siunamise teema oligi?

    "Klientide hoiused ületavad tugevasti klientide laene," kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe. "2012. aasta üheksa kuu lõpus ületasid hoiused laene 453 miljoni euro võrra. Üheksa kuu laenude ja hoiuste suhtarvuks kujunes 72,9% (2011. aasta üheksa kuuga oli vastav suhtarv 86,3%). Kujunenud hoiuste/laenude suhe on Eestis tegutsevate suurpankade hulgas parim."

    Mina kui pangandusäri võhik, tahaks Rehet küll südamest tänada. Nii saab ju pangandus- ja laenuäri ka minusugustele lollidele selgeks. Kui parim, siis parim. Siit on lihtne edasi mõelda, et ideaalne seis on hoiuste-laenude suhtarv 100% ja sinnapoole peaks iga pank püüdlema. Veelkord, aitäh!
  • TaivoS
    Kus meil see Sampo siunamise teema oligi?

    "Klientide hoiused ületavad tugevasti klientide laene," kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe. "2012. aasta üheksa kuu lõpus ületasid hoiused laene 453 miljoni euro võrra. Üheksa kuu laenude ja hoiuste suhtarvuks kujunes 72,9% (2011. aasta üheksa kuuga oli vastav suhtarv 86,3%). Kujunenud hoiuste/laenude suhe on Eestis tegutsevate suurpankade hulgas parim."

    Mina kui pangandusäri võhik, tahaks Rehet küll südamest tänada. Nii saab ju pangandus- ja laenuäri ka minusugustele lollidele selgeks. Kui parim, siis parim. Siit on lihtne edasi mõelda, et ideaalne seis on hoiuste-laenude suhtarv 100% ja sinnapoole peaks iga pank püüdlema. Veelkord, aitäh!


    Nojah, aga kui intressi maksma ei pea - miks siis mitte võõrast raha kasutada...
  • Aga milleks siis neile see võõras rahagi...
  • ymeramees
    Aga milleks siis neile see võõras rahagi...


    Noh, mõnus selle sees püherdada ja võib-olla osta mõned võlakirjad või niisama natuke spekuleerida :-)
  • See nüüd pole küll miski ainuüksi Sampo Panga probleem. Sama suundumus valitseb nii Eesti panganduses kui tervikuna kogu finantskriisijärgses maailmas. Nii inimesed kui ettevõtted on teinud möödunust väga ühese järelduse - osa pappi tuleb tulevikuks kõrvale panna.

    Ma olen juba jupp aega uitmõtisklenud, kas järgmise mulli nimi ei või mitte olla "hoiusemull". Midagi väga vastikut on hiilivalt paisumas. Milliseks selle arengud trendi pöördumisel või lõhkemisel võiksid kujuneda, on muidugi üsna prognoosimatu - meil võib olla õnne näha väärtpaberiturgudel ühel hetkel kõigi rallide ema, aga sama hästi võib see eskaleeruda ka mingiks ürgstiihiliseks reaalvarade kokku rabamise maailmameistrivõistluseks, kus allajäänute panused on kõrgeimad, mis olla saavad.

Teemade nimekirja