Euroopa Liit - EI või JAA
Log in or create an account to leave a comment
-
nii, oleks vast huvitav kuulda sel teemal foorumlaste arvamust. täna ütles Savisaar, et tema ütleb euroopa liidule EI. ja ime küll, savisaare maine minu jaoks paranes. ise olen ka kindlalt EI ütlev inimene referendumil. arvan lihtsalt, et eestile võib eemale jäämine EU-st võimalusi pigem juurde tuua tänapäeva maailmas. pisut liberaalsemat poliitikat ning...
mis teised foorumis euroopa liidust arvavad. mida ütlete sügisel? -
ütlen jah, kergem ennast Vahemere ääres sisse seada
-
Peamiselt isiklike investeeringute ja raha pärast ütlen JAH. Kuigi südamest ütleks EI, kuna seda bürokraatiat pole meile vaja. Ma usun, et paljud investeeringud on tehtud Eestisse seoses ühinemisega EL-ga ja kui nüüd peaks tulema EI, siis võiks oodata börsikrahhi ja välisinvesteeringute langust.
-
Olen pragmaatik ja ütlen JAH. Kuigi EL'is on bürokraatiat omajagu saab sellest siiski hea tahtmise korral üle. Liitumine EL'ga on Eesti rahva jätkumise huvides, muu ei oma minu jaoks tähtsust. Samas avanevad uued võimalused ka majanduslikust aspektist lähtudes. Eesti elab ja hingab väliskaubandusest, ses suhtes läheb olukord paremaks. Ainus riik kellega äri tegemine üldse ebamugavamaks läheb on Ukraina.
-
kindel JAH!!
aga saviets... copypaste ///Savisaar põhjendas vastuseisu peamiselt sellega, et euroliidus olles vähenevad nullilähedaseks tema ansid saada peaministriks///
kuidas saab olla selline inimene üldse poliitikas, ta tunnistab ju avalikult, et rahvas teda ei huvita, ainult see, et ta saaks olla peaminister on tähtis?!?! -
Ma arvan, et EI. Kui see just boikotti ei tähenda, siis mitte liitumine suurendab eesti võimalusi ja mõjub paremini majandusele.
-
Kindlasti JAH! Ja mina ei saa aru inimestest kes ütlevad ei, kuidas nad arvavad eesti majandust siis edasi arendada? Venemaa? Jah tõepoolest jah aga kui venemaa on ainuke koht kuhu me oma kauba saabe exportida ja koht kust omale toormaterjali importida siis võib öelda et venama käes on monopol ja ta dikteerib meile hinnad ja muu kuidas me elame. Nüüd kohe küsimus et miks ei või me edasi Euroopa riikidesse oma kaupa transportida. Aga loomulikult sellepärast et seal on eelis järjekorras liidu maad ja siis võibolla antaksse meile seal see osa mida liidu maad enam ei taha. Tõesti vaesemal elanikkonnal läheb liitumisega raskemaks kuna esimese pauguga tõusevad hinnad ja seejärel majandus kasvuga palgad järgi kuid aastatega saab sellest ka üle sest majandus hakkab kasvama(pole ühtegi liikmesmaad kelle majandus oleks langenud).
-
(nii nad leiutasidki kirjavahemärgid, madis)
-
ma ütleksin hea meelega, et ainult inimesed, kes on harjunud elama orjuses ning inimesed, kes on kaotanud usu endasse ütlevad EU-le jaa, kuid ok...
usun, et kui enamus riike liitub euroopas EU-ga ja meie seda ei teeks, siis annaks seda ära kasutada. võtame kasvõi spordivõistlused. isegi vormel-1 etapp oleks eestis peaaegu 100% võimalik juhul kui me ei liituks EU-ga. teiseks, usun, et muutes natuke seadusi suudaksime me siia isegi meelitada euroopa suurfirmade peakontoreid. see pole sugugi midagi ulmelist. loomulikult, see kõik eeldaks kõva tööd, aga tundub, et seda eestlased just kõige enam kardavadki. EU-ga liitudes muutuksime ma aga tavaliseks turvaliseks, stabiilseks provintsiks. minu meelest mitte midagi sellist, kuhu tasuks pürgida. ainus negatiivne mitte liitumise juures oleks vast eurost ilma jäämine. seda mugavuse mõttes -
Tooksin teile sellekohapealt siis näite, mis on kül meie jaoks isike ja tühine, aga suurte
asjadega toimub kõik sama moodi.
Eelmise suve alguses(u. 5.juuni) läks minu läptopil cd-rom katki ja kuna see oli compaqi, üks selliseid mudeleid,mida eestis ei parandatud, saadeti see Saksamaale remonti. Enne kui selle tagasi sain möödus 3 kuud(u. 9.august). Ja kui mina küsisin, et milles probleem, et miks nii kau läks.Siis mulle vasstati:"Kuna eelisjärjekorras remonditakse EL maadest saabunud arvutid!" Ja oligi jutul lõpp. See konkreetselt on miski pisike asi ja ei mõjuta kuidagi Eesti majndust, aga majandust mõjutavate asjade ajamine toimuks meil samamoodi kui me ei liituks EU'ga.
rightsaid:
________________________________________
ma ütleksin hea meelega, et ainult inimesed, kes on harjunud elama orjuses ning inimesed, kes on kaotanud usu endasse ütlevad EU-le jaa, kuid ok...
________________________________________
Kas abi vastuvõtmine ja teiste riikidega koostöötegemine on "endasse usu kaotamine" või "harjumus elada orjuses"? -
to madis: miks Sa tahad, et keegi Sind abistaks? kas ise ei saa hakkama? või hoopis kardad, et EI SAA hakkama?
-
isiklikult ma lihtsalt arvan, et õeldes EI on eestil vähemalt võimalus ühest linnast (tallinn või narva) kasvatada välja metropol. õeldes JAA oleme me aga selle võimaluse täiesti maha matnud.
-
Eks jah sellel teemal võib võielda lõpmatuseni, sest ega ma ka ei väida et EL'iga liitudes ei ole negatiivseid pooli. Aga minu jaoks EL'iga liitumise juures positiivsed pooled kaaluvad negatiivsed üle.
Üks suuremaid negatiivseid asju selle juures on see , et EL'suunab raha sinna kuhu tema seda õigeks peab, mitte sinna kuhu meil vaja seda oleks ja riigieelarvest maksame me suure summa liikmemaksuks(summat täpselt ei mäleta enam) ja nagu me teame on just riigieelarve see koht kust saame raha võtta, et arendada seda mida meil on vaja. -
rightside, sinu argumendid pole pehmelt öeldes veenvad. Eesti eesmärk ei saa olla endale müürid ümber ehitada ja siis omaette punnitada. EL'ga mitteliitumine paraku võrduks müüride ehitamisega. Tuletan sulle meelde, et EL ei ole föderatiivne riik vaid rahvusriikide kooslus. Seega suureneb liitudes Euroopa riikide vaheline positiivne üksteisest sõltuvus, mis just eriti meie majandushuve arvestades on meie jaoks väga positiivne. Orjuse sildikesega vehkimine jätab sinust halva mulje, tekib arusaam nagu sa ei teaks mis orjus endast kujutab või siis alternatiivina ei ole sul aimu mida EL endast kujutab.
Mis hakkama saamisse puutub, siis mina ei saa aru kust kohast on sul tekkinud arusaam, et kui Eesti liitub, siis saabub kohe keegi kes kõik meie eest ära teeb? Seda ju ei juhtu, vähemalt mitte üksikisiku tasandil.
Olgugi, et EL'il praegu arvestatav kaitse ja julgeoleku funktsioon puudub on siiski ilmne, et tulevikus saab see ühendus Eestile ka julgeolekuaspektist tuge pakkuma. Idanaaber on praegu nõrk, aga küll ta kosub. On ilmne, et EL'i liikmesriigi suhtes ei saa ta samavõrd ülbelt käituda, kui üksiku Eesti suhtes.
Peakorterid ja vormelietapp tunduvad küll toredad asjad olema, kuid kui sa arvad, et Eesti saab igavikulises perspektiivis madalate maksudega oaasina funktsioneerida, siis sa eksid. EL'st välja jäädes kastreeritakse meid väliskaubandustingimusi halvendades lihtsalt ära, kui me üldisi mängureegleid tunnustada ei taha.
Eestil seisab ees suur valik. Valida tuleb millisesse mõjupiirkonda kuuluda. Mina eelistan kuuluda sinna kus on tagatud minu ja mu laste stabiilsus ja inimväärne areng. Olen valmis selle stabiilsuse ja arengu eest kõvasti tööd tegema, orjusega pole siin midagi pistmist. Ära vaata puusid, vaata metsa, suurt pilti. -
Andy724:
Jah mina olen ka sinuga täiesti nõus.
Aga see et sa ütlesid:"Olgugi, et EL'il praegu arvestatav kaitse ja julgeoleku funktsioon puudub on siiski ilmne, et tulevikus saab see ühendus Eestile ka julgeolekuaspektist tuge pakkuma. "
See võib tekkida kaudselt, kuid otseselt sellist asja ei ole, sest Euroopa Liit on majandusühendus. EL võib näiteks Venemaad mõjutada majanduslikult kui Venemaa meile liiga teeb, aga vaevalt ka EL tahab nii suure tuuma riigiga kakelda. -
Eesti iseseisvus pikemas perspektiivis ei ole voimalik kas Venemaa voi EU siis viimane. Metropol tekkib Tallinnast igal juhul, aja kusimus.
-
Euroopa Liit oli majandusühendus kui ta loodi, praegu me aga ei saa teda enam pelgalt majandusühenduseks nimetada. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kaitsedimensiooni olemasolu on faktid. Need struktuurid on küll nõrgad, aga küll nad ajapikku arenevad.
Ma ei kujuta ette, et EL ja Venemaa võiks omavahel sõtta astuda, see oleks mõlemale poolele hävitav, tuumaarsenali olemasolu ei mängi nende vahel üldse rolli. Pigem kotitakse üksteist kõige erinevamal kombel nagu see on toimunud eile, toimub täna ja saab toimuma ka homme. -
EL ei saa/saab Venemaaga "sõtta astuda" - selline argumentatsioon jätab vägisi mulje põhikooli viimase klassi väitlusklubi II voorust.
Varem v. hiljem saab Venemaast samuti EL liige, sest sellist tooraine potentsiaali pole majanduslikult mõttekas eirata. Ja veel - tänastes uudistes leidis kajastamist fakt, et peaageu 3/4 venemaalastest pooldab EL'ga liitumist. Teades venelaste foobiaid igasuguste liitude suhtes, milles nende käes taktikepp pole - on selline poolehoid ehmatav kui mitte rabav. -
Andy724 jt
Kas te NATOga liitumise olete ära unustanud või ei pea seda võrdväärseks julgeolekugarantiiks võrreldes olematu EU kaitsestrateegiaga ? NATO-l pole laias laastus sooja ega kylma, kas me oleme ELs või mitte.
Kaitsemüüride teemadel. Huvitav mis valemiga Norra ja Shveits siiani on hakkama saanud ? Ja kuigi hiljuti olid elukalliduse tabelis 1. norra ja 2. shveits, julgen väita et tegemist on kahe kõrgeima elatustasemega riigiga euroopa regioonis (Lichtenstein, Monaco, jms ei lähe arvesse, eks :))
Elimineeriks vastuväited sveitsi panganduse kohta sellega, et kes keelab meil sarnaselt tegutseda ? Ok, norra kala ja naftavarud on eesti omadest tõesti suuremad :)))
Kiire näitena võiks tuua veel yhes India ajalehes ilmunud uurimuse konkurentsivõimeliste linnade kohta.. hindud muidugi panid bombayd jms esikolmikusse aga Tallinn ja Budapest olid kohe järgmised, yhelgi ELi linnal sinna asja polnud.
Eestis on juba päris hea infrastruktuur, keskkond ja reputatsioon olemas selleks, et saada edukalt hakkama ka ilma liiduta. Oluline on neid kolme edasi arendada, mitte nende peal mõni hädane aasta veel liugu lasta.
Kui asja õigesti teha, võime ise oma põllumehi toetada.
Alati ei pea tingimata millegagi liituma, et edukas olla. -
kelle rahaga see infrastruktuur ehitatud on?
kes tunneb k6ige rohkem muret eesti keskkonna pärast?
any clue? -
synop
1.Mis on Sveitsi peamine majandust kasvatav tegur? Nagu ise väitsid ka on selleks pangandus ja see on olnud juba ammusest ajaloost saati nagu meil on olnud põlluharimine jne.
Niisiis kas panganduses sidemete saamiseks ja toimetulekuks on vaja astuda liitu? Ega ei ole kül. Aga põllumajanduses? Kindlasti ,sest kuhu meie oma beekoni ja või viime?
Ja sinu väide "et kes keelab meil sarnaselt tegutseda ? " No see on ju jaburus, ei ole võimalik eesti infrastruktuuri ju nii kardinaalselt muuta ja kui ongi võtab see tohutult aega. See on nagu moosi tootva firma töötajad hakkaksid järsku raamatupidajateks.
Ja liituksin Rene2 väidete/küsimustega.
kelle rahaga see infrastruktuur ehitatud on?
kes tunneb k6ige rohkem muret eesti keskkonna pärast? -
Synop vist ei tea, et kogu Sveitsi seadusandlus, välja arvatud pangandus, on EL'i omaga harmoniseeritud. Viimase aasta jooksul on EL avaldanud väga suurt survet ka panganduse harmoniseerimiseks. Ma pakun välja et lähema 5-10 aasta jooksul nii lähebki. Synop ütle miks see nii on?
Norraga on lugu täpselt sama, harmoniseerimatus piirdub kalandusega. Selle tõttu on neid aga aastaid kõvasti kotitud. Minu hinnangul on Norra liitumine EL'ga aja küsimus. Olgugi, et Norra ja Sveits saavad päris hästi hakkama on vaid pettekujutelm, et nad enda otsuseid iseseisvalt kujundavad. Raamid on antud ette EL'i poolt.
Mis NATO't puudutab, siis see NATO millega EEsti ühineb pole enam see millega me soovisime ühineda. Tänane NATO on paras ÜRO kloon.
Infrastruktuuri rahastamise küsimus on väga hea küsimus. -
Every clue on. väga hea, et on euroopa rahaga ehitatud (no cccp-l oli ka oma osa tükk aega tee-ehituses näiteks). väga hea et euroopa meie keskkonna pärast muret tunneb :) Ja muretsevad edasi, hoolimata sellest, kas me ytleme liitumisele jaa või ei. Selge see, et kõlab ülbelt ja ignorantselt, aga niisama nämmutades meid ka mingi erakordselt kiirelt jätkuv areng ees ei oota.
Miks peaks beekon ja või olema eesti peamine ekspordiartikkel ? Paljud ELi põllumehed ka oma toodangut tegelikult ei ekspordi. EL lihtsalt tänab neid pingutuste eest päris korraliku toetusega. Nii staatiliselt ka ei saa, et oleme 1k aastat põldu harinud, järelikult peame sama tambiga või isegi rohkem edasi tootma. Põllumajanduseks on palju efektiivsemaid paiku kui EV.
Ma pole pangandusekspert ja mõistan, et kardinaalsed muutused võtavad aega, aga kas eestil oleks teoreetiliselt võimalik areneda sarnaselt sveitsiga usaldusväärseks riigiks rahanduses ? Milliseid infrastruktuuri muudatusi see nõuab ? Milliseid rahanduspoliitilisi otsuseid ? Shveits on oma poliitikat lõdvemaks laskmas, vägagi oleks vaja asendust :)
Paralleelselt sellega võiks rakendada ka otsedemokraatiat, ekstra-hästi toimiv asi.
palju mõistlikke või edukaid (teostunud) ideid on algfaasis jaburuseks klassifitseeritud, so what ?
Mina pole praeguse seisuga ei poolt ega vastu, lihtsalt üritan kaaluda argumente ja võimalusi. Kui eksisteerib efektiivsem võimalus edasi minemiseks, siis tuleks seda kasutada. -
Andy724 :
ma olen sellega hästi kursis ja ei ole nõus väitega et EL sveitsi lõa otsas hoiab. Sveitsis teevad kaalukaid otsuseid kodanikud, mitte käputäis valitsusliikmeid. Pigem on mõningane harmoniseeritus sveitsile kasulikum. Samamoodi võib see olla kasulik ka Eestile.
Kui itaalia valitsus kuulutas rikastele amnestia (2002 vist oli), kanti lühikese ajaga sveitsist itaaliasse päris mitu EV eelarvet. Koheselt avasid .ch suurpangad itaalias oma filiaalid ja pool raha tuli tagasi. who's screwing who ?
NATO küsimus on spekulatiivne. Kui ÜRO on nali ja NATO on nali, siis millise garantii saab üldse anda ELi kaitseinstitutsioonile ? (No Action Talk Only :)) -
EL annab raamid mitte ei hoia lõa otsas ja nende raamidega arvestatakse, see on fakt. Kui me tahame Euroopaga äri teha, siis tuleb ka meil nende raamidega arvestada. Mind ajab naerma, et vingutakse EL'i bürokraatia üle. Fine, kui ei meeldi siis ei meeldi. Samas siis ei saa me nendega ka äri teha. Kui EL'ga ei saa kellega siis saab? USA'ga või? No aga ega nemad meist ka väga huvitatud ei ole. Venemaa ei ole üldse optsioon. Vähemalt lähiajal mitte, kusjuures põhjused selleks jagub pea igasse eluvaldkonda.
Küssa ongi selles, et kas asetada ennast automaatselt mingitesse raamidesse või üritada nende kujundamisel ka kaasa rääkida. Mina toetan viimast.
Nato küsimus on tõepoolest spekulatiivne. Samas on väga olulised arengud toimunud väga lühikese aja jooksul, mistõttu täpselt on raske praegu midagi öelda. Selge on vaid üks, toimunud on oluline muutus, mis minu arvates ei vasta Eesti, kui väikeriigi huvidele. -
On täiesti ilmne, et EL'iga liitumist tähtsustatakse Eestis paljudes valdkondades üle. Kui ma loen uudist sellest, kuidas tootmisettevõte plaanib "seoses laienemisega" oma käivet kahekordista või kui keegi ootab kinnisvara hinnatõusu sellest tulenevalt, paneb kohe raskelt ohkama. Portugalis näituseks oli kunagine liitumine kinnisvaraturule no-event. Sama siin.
-
Täiesti nõus Kristjaniga. Juhul kui liitumine toimub ei näe ka mina ette mingit olulist hüpet, tohutut liikumist paremuse poole. Küll näen aga ette kukkumist, kui liitumist ei tule. Olgem ausad, juba mõned head aastad nähakse väljaspool Eestit kui tulevast EL'i liiget. Kui see ootus ei täitu tuleb ka vastav reaktsioon.
-
tegelikul, oleks lahe olnud, kui foorum oleks koosnenud vaid arvamusest ja väikesest põhjendusest, mitte meeleheitlikest pyyetest oma veendumust tõestada ja kellegi arvamust muuta.
-
Tallinn ei kujune mingil juhul metropoliks kas liidus või mitte, sest Riia on asukoht on metropoli tekkimiseks soodsam.
e-liitu ma ei poolda ja ei arva et sealt välja jäädes me ehitaksime müürid, küll jah kui siis ainult väiksed aga need tekivad nii-ehk-naa liidus ollesgi. -
Korra olen tegelikult juba EL-i astumise poolt hääletanud, aga siis oli tegu Norras toimunud hääletusega, mis lõppes ülinapi "EI"-ga. Loodan, et selline olukord Eestis ei kordu. Norrakatel oli majanduslikult suht savi, kas liitumine toimub või mitte, sest naftariigina pumbatakse merest iga aasta reservfondi miljardeid kroone. Eesti puhul olen nõus eelkõnelejatega, et on saavutatud olukord, kus mitteliitumine võib saatuslikuks veaks osutuda.
-
kui praegustel valimistel EI öelda, siis järgmine liitumisvõimalus avaneb alles mitmete aastate pärast mit Romanien und Bulgarien ? :)
-
synops, kui ytleme praegu ei, siis järgmine võimalus oma arvamust öelda tuleb kunagi kindlasti (vielleicht mit Romanien und Bulgarien). Kui aga ytleme praegu jah, siis enam ei tule mingit võimalust, lähitulevikus ei kysi eesti rahva käest keegi mitte yhte olulist asja. Kes tõesti arvab, et Eestil tekib EL-s mingi sõnaõigus on minu arvates ylinaiivne või loodab lihtsalt Brusselis mõnus plats tagumiku alla saada, et väga hea palgaga mitte midagi tehes elupäevi õhtusse saata. Nii, et kindel EI El-le.
-
kui meie lähedalt kõik teised liituvad ning me üksinda siis oma täispuhutud kõhu peal trummi taome ja ajame eesti asja ehitades oma kunniriiki, siis polegi ime, et meid metsalisteks peetakse ning kambodžalastega segi aetakse.
-
Warwalker, millele baseerub sinu skeptitsism Eesti võimaluste osas EL'is, kas isiklikule kogemusele? Kui palju sa teada EL'i struktuuride toimimisest, otsuste langetamise olulistest momentidest? Kust tuleb see info?
Muide tulevikukonvendi poolt kokkupandud põhiseadusliku lepingu draft näeb ette selget võimalust EL'st välja astuda. Selleks läheb vaja avalikul referendumil saadavat otsust.
Kui olla pistu küüniline, siis Eesti rahva käest küsitakse ka praegu kord nelja aasta tagant nende arvamust. Ma ei ütleks et see mulle meeldib. Ahjaa, Tallinna linnavalitsus küsis ka Harju tänava kõrval olöevate kruntide kohta. -
Ja huvitav küll, kust on tulnud see "ootus", et me nii või teisiti liitume? Üldiselt on vaid üks kindel, EL teemadel on tehtud väga hea reklaamikampaania (nii avalikult kui eriti varjatumalt), et mitte öelda ajupesu. Ka see hirm, et kui nüüd sisse ei saa, siis kukub kogu maailm kokku ja enam me sellist võimalust ei saa on päris osavalt korraldatud.
-
Kergelt naiivne on siiski ehk loota, et hakkame hullult poliitikat ajama ning laeva juhtime EL-s, arvestades meie jõudu. Või ehk härrased, kes valdavad paremini teavet El struktuuride toimimisest ehk seletavad seda veidi?
Aga lühidalt: EI!
Kuigi eks omad võimalused tulevad ka siis, kui liitume. -
Andy724, ma ei ole skeptitsist (kahtleja), ma olen kindel EL vastane. Mis puudutab EL-i, siis olen tema tegemistega kaudselt kokku puutunud, kyll aga tunnen pisut yhe teise rahvusvahelise institutsiooni toimimist, mille juhtmisprintsiipe ja muid tegutsemispõhimõtteid saab EL-ile mingil määral üle kanda.
Mis puudutab väljaastumist, siis tjah, ka Nõukogude Liidu põhiseadus nägi seda ette. EL võib ju olla pisut demokraatlikum, kuid on selge, et väljaastumishääletust hakatakse korraldama alles siis kui kõigile, ka praegustele tulistele pooldajatele on selge, et EL on nii p...-s, et midagi muud enam tõesti üle ei jää. Enne seda räägitakse võib-olla aastakümneid mulli reformidest ja muust säärasest, mis kohe-kohe kõik paremaks teeb. Paraku vähemalt minu jaoks ei ole see lahendus, et ma pensionärina pean kunagi seisma samasuguse lõhkise küna ees nagu pensionärid praegu.
Sa ütled, et ka praegu ei küsita eesti rahva käest midagi. Huvitav, minul ei ole sellist muljet jäänud. Võimulolijad teevad muidugi lollusi, kuid ma arvan, et ajakirjanduse, avalikkuse ja vahest ka teiste riiklike struktuuride sekkumine võimaldab suuremaid möödalaskmisi ajapikku siluda. Kui aga EL midagi meie kohta otsustab, siis ole kindel, et me võime siin koha peal ruiata nii nagu tahame, võib-olla naerda, võib-olla nutta, kuid midagi ei muutu. -
Andy724:
kas sa väidad (kasvõi kaudselt), et EL on juba praegu föderaalselt toimiv ? minu arust küll mitte, vaatamata Nizzas tehtud otsustele. EL ei ole 15+x riigi yhendus, vaid ikkagi suuremate lahendus omavahel rahulikult tegutseda. Vaestemale ja-või väiksematele jagatav abi on lihtsalt hind selle mugavuse eest.
Mulle tundub, et sa oled EL-ga suht otseselt soetud (näiteks ametiposti kaudu) ja seega jääb objektiivsusest puudu. -
Mina saan nii aru, et kui me ühineme EU-ga, siis eelkõige tõuseb ametnike arv, mis on meie väikesele riigile ja maksumaksjale liiga koormav. Tõusevad aktsiisid kütuste pealt, mis teeb väikese hilinemisega muud hinnad kõrgemaks. See vist tähendab seda, et palgad peavad kasvama, kas meie tootlus ka kasvab? või kasvavad ainult palgad. Kui kasvavad palgad, siis on ka firmade palgakulud suuremad ja see kindlasti avaldub toodetavate kaupade hinnas. Mind huvitab, mida arvavad need ärimehed, kes tegelevad ekspordiga/allhankega välismaale. Praeguse seisuga vist on meie konkurentsi eelis eksportimisel sihturgudele eelkõige hind. Kui see labane argument ka ära kaob, mida me siis ekspordime, hakkame elama ainult sisetarbimise arvelt, või saadetakse EU-st kõvasti abiraha?. Allhanget pole ka siis enam mõtet teha, sest seda saab ju odavamalt näiteks teha Venemaal. Mina arvan, seda, et Eestil ei ole juba puht majanduslikel põhjustel liituda selle ebaefektiivse, läbinisti subsideeritud majandusega, mille loogiline lõpp ei tohiks enam üle 15 aasta aega võtta.
Mina pooldan liberaalset majanduspoliitikat ja seega ütlen kindlat ei.
Arusaamatu on see, et Eesti parempoolsed erakonnad toetavad EU- ja Savika partei, mis on kindlalt vaskpoolse suunitlusega kahtleb selles. Kus siin see loogika on? -
ja Andy724 palun räägi mulle nendest konkreetsetest ohtudest , kui me ei astu EU-sse.
Mind huvitavad ainult majanduslikud ohud. -
Warwalker, sa hiilid vastusest kõrvale. Mind huvitas miks sa oled Eesti võimaluste osas EL'is skeptitsistlik, mitte see kas sa toetad liitumist või mitte. Ma ei saanud selget vastust, kaudne vastus ütleb aga seda, et sa ei tea kuidas EL toimib. Ülekanded mõne teise rahv.organisatsiooni baasil ei ole vast otstarbekad. Üldistuste tegemine võib tõesti lõppeda sellega, et me hakkame EL'i ja N Liitu võrdlema, mis pole samas võrreldavad.
EL on ses mõttes huvitav organisatsioon, et erinevalt ülalpool väidetust üks, kaks ega isegi kolm suurt liikmesriiki ei suuda kogu liitu enda tahtele allutada, nad on sunnitud tegema kompromisse. On ilmne, et Eesti tahe ei hakka EL'is ruulima, küll on aga Eestil võimalus kaasa lüüa endale meelepärastes koalitsioonides läbi mille meie hääl saab olema märgatavalt tugevam, kui üksi olles. Loomulikult ei ole EL föderaalselt toimiv.
Mis puudutab EL teemadel tehtavat ja tehtud kampaaniat, siis ma ei arva, et seda oleks tehtud liiga hästi. Ma pean heaks kampaaniaks seda, mis tagab lõppeesmärgi saavutamise, praegu see küll kindel ei ole. Skeptikute ja vastuolijate kampaania on olnud märksa demagoogilisem, resoluutsem ja lihtsam, mis on inimestele paremini kohale jõudnud. Seda isegi hoolimata sellest, et skeptikud ei tea sageli ise ka millest nad räägivad. Hullem veel nad lausa valetavad. Samas ma ei poolda ka seda kui eurojaatajatele hakatakse pesumasinaid ja külmkappe välja loosima.
Ma olen tõepoolest EL'ga suht otseselt seotud. Ma kaotan enda praeguse töökoha kui Eesti liitub EL'ga. -
Andruzka, ma olen töötanud kolm aastat ühes Lääne-Euroopa riigis ja üritanud edendada Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka sa tead et Eesti ja Hiina osakaalud Rootsi tekstiili ja rõivaturul oli mõned aastad tagasi võrdsed (4%). Võiks küsida et millest see tuleneb? Tekstiil on selline ala kus riigid, eriti arenenud riigid, piiravad räigelt enda turgudele juurdepääsu. Eesti kaupade juurdepääs EL'i turule on täiesti vaba, siit ka meie tohutu konkurentsieelis võrreldes Vene ja näiteks Hiinaga. Minu kartused ongi peamiselt seotud sellega, et juhul kui me ei liitu võime me osaliselt kaotada need head võimalused äri tegemiseks EL'i riikidega kuhu läheb 70% Eesti ekspordist. Arvestades seda et terves portsus riikides on liitumisreferendumid juba peetud tõuseb see osakaal järgmisel aastal 80%'ni. On naiivne arvata, et nautides selle majandusruumiga äritegemise soodusvõimalusi võime me täielikult eirata EL'i prioriteete muudes valdkondades. Jäädes EL'ist välja mingitel põhjustel see ükskord kindlasti juhtub. Ma millegipärast arvan, et see ei jää karistamata.
Mina pooldan ka liberaalsemat majanduspoliitikat. EL on praegu liiga kohmakas, ta peab muutuma. -
Andy724, meile juba kord öeldi kuidas tuleb EL-s käituda - tuleb vait olla (Prantsuse president). Kui Sa arvad, et teised suurriigid teisiti arvavad, siis ma tõesti ei suuda Sind selles ümber veenda. Sa ütled, et saame kaasa rääkida endale sobivates koalitsioonides. Missugustes? Kui mõelda siin Sloveeniat, Luxemburgi, Slovakkiat, Iirimaad või teisi väikeriike, kes ühinedes võiksid moodustada vastukaalu suurtele, siis meie mõttelaad, huvid ja üldine arusaam maailma asjadest on erinev. Ma eriti ei usu sellisesse koostöösse. Läänemere äärsete riikidega me peame niikuinii tihedalt suhtlema ükskõik, millisesse liitu keegi kuulub.
Ma ei saa aru sellest, et kui hakatakse võrdlema EL-i ja N.Liitu, siis EL pooldajad keeravad selja ning teatavad uhkelt, et neid kahte asja ei saa omavahel võrrelda. Loomulikult on palju erinevusi, kuid paraku on ka palju momente, mis on sarnased. Põhiline sarnasus, mis on ka mind suuresti EL-i eitama pannud, on mõlema struktuuri tohutu ebaefektiivsus. Üritatakse liiga paljut keskusest juhtida, kulutatakse/jagatakse ümber tohutult ressursse. N.Liidu reformimine lõppes krahhiga ja ma arvan, et ka EL-iga juhtub sama kui seda kunagi teha üritatakse.
Sa tõid näitena tekstiilitööstuse, mis võib turgu kaotada kui Eesti EL-ga ei ühine. Kas oled selles kindel? Kas Su äripartnerid on Sulle öelnud, et kui Eesti ütleb ei, siis võid oma kaupadega uttu tõmmata? Ma olen oma töö tõttu vestelnud kümnete kohalike ettevõtjatega, kes tegutsevad nii kodu kui ka välisturgudel. Ma ei mäleta ühtegi hurraa-optimisti, kes oleks öelnud, et pärast EL ühinemist lähevad uued turu tema jaoks lahti. Keegi ei ole ka väitnud, et mitteühinemine tähendaks turu kaotust. Loomulikult loodetakse, et midagi läheb natuke lihtsamaks või paremaks (peamiselt paberimajandusega seonduv), kuid üldiselt tundub, et midagi väga olulist ei juhtu hoolimata kas Eesti otsustab liituda või mitte. Meenuvad siiski mõned EL vastased ärimehed, kelle toimetamisi koduturul on EL tõttu sisseseatud nõudmised oluliselt raskendanud. -
Warwalker, mul on raske sinuga diskuteerida kui sa ei viitsi korralikult läbi lugeda või ignoreerid seda, mis ma sinu väidetele olen vastu väitnud.
Pärast EL'ga liitumist ei lähe EL'i turg lahti, ta on praegu juba lahti ja seda tingituna viimase kümne aasta intensiivsest tööst. Peale selle ei tule siia peale liitumist karja kaupa kokku EL'i hulgiostjad, kes Eesti ettevõtja õnnelikuks teevad. Seda ei juhtu.
Juhul kui Eesti ei liitu EL'ga, siis tõepoolest 2. mail 2004 taevas maapeale ei kuku, doomday Eestit ei taba. Küsitavaks muutub aga meie võimalus ise enda tulevikku kujundada kuna me sõltume täielikult välismaailmast kelle soovidega, nagu sinu enese näide tunnistab, arvestada me ei taha. Mina väidan, et see võib ohustada meie praeguseid kaubandustingimusi EL'ga.
Need kes kaeblevad, et euronõuded on rasked rajagu enda ettevõtted euroruumist väljaspoole. Kui EL'i majandusruumis tahetakse äri teha, siis tuleb arvestada nende reeglitega. Lihtne mis?
Mis puudutab EL'i efektiivsust, siis luba väita, et isegi USA ei hiilga sellega kuigivõrd. Üks kõrge renomeega mees on kord väitnud, et demokraatia on üks kuradima ebaefektiivne värk ja kui keegi midagi paremat pakub, siis oleks sellest valmis kohe loobuma. Fakt on see et EL on demokraatlik, N Liit ei olnud. Muide N Liit enda ülesehitusmudelilt oli kindlasti efektiivsem kui EL, samas oli nende arengusuund ja ühiskonnakorraldus suuremaks ballastiks, kui on bürokraatia EL'le. Mis puudutab EL'i reformimist, siis on EL muutunud viimase 10 aastaga rohkem, kui kogu enda eelneva ajaloo jooksul. Need reformid on suunatud efektiivsuse tõstmisele.
Ja mis puudutab vait olemist, siis luba küsida, kui keegi käsib sul pea ahju pista kas sa siis pistad? Tulevikukonvent näitas et väikeriikide ühtekuuluvus on suurem kui sa arvata oskad. -
Kuigi EL-l on 164 viga – alates sellest, et seal lokkab liigne vasakpoolsus, põllumajandus, streigid ja mõttetud toetused – ütleks ikkagi kindlalt JAH. Vaikselt lootes, et kunagi nülitakse kas või kirvega ametkondi ja sotsiaaldemokraatiat maha ning hajutatakse maaharimise ümbert jumalik oreool. Aga kõik need pööbellikud hääleproovid, mis evivad viirusena Euroopa struktuure pidi, taanduvad ühe suurema idee ees, tollivaba kommunikatsiooni ees nimelt, ja see mõte imponeerib mulle.
-
Mina kui vasakpoolne olen tõeliselt hämmastunud, miks just liberaalid nii hullusti ELu tahavad.
Meie liberaalne majanduspoliitika tehakse ju mõne aastaga korda. ELs kehtivad päris kenad reeglid kuidas majanduspoliitikat ajada. Seal on korralikud tollimaksud, mis piiravad ELiitu näiteks toiduainte importi ja soodustavad samas nendesamade toiduainete eksporti väljaspoole ELu. See on asi mis hakkab toimima kohe peale meie Liitu astumist. Välismaisete toiduainete hinnad on meil just tänu sellele praegu normaalsed. ELs kehtivad aga normid kui palju keegi võib midagi toota või müüa.
Praegu võin ma vaikselt oma väikeettevõtlusega suhtkoht maksuvabalt nikerdada, esialgu kaubeldi meiele küll välja käibemaksuvabastus väikestele, aga mina küll ei tea kui kauaks. ELiidul on pinnuks silmas meie tulumaks ja see muutub kindlalt.
Mõned topsikud arvavad, et kui me oleme ELs, siis saavad nad vabalt liikuda ja välismaale ettevõtteid teha. Mille pärast nad praegu ei liigu ja ei tee??? Mingeid takistusi peale nende enda rumaluse ja rahakoti ju ei ole. Ega "jaa" sõna targemaks ei tee.
Bürokraatia ja uute ametikohtade tekkimine on muidugi broo - vähendab tööpuudust ja kergitab SKPd.
Ilmselt on meie kõikidel tipp-poliitikutel ainult väga isiklikud ambitsioonid ja tegelikult nad ei oskagi kaugemale mõelda. Ning sellest küljest on äärmiselt tore, et kui meie rahva väljavalitud riigi juhtimisel ainult endale mõtlevad, siis neil tulevikus otsustamispädevus suhtkoht ära kaob.
What ever, mina ütlen EI. -
EI
-
kinks, haukasid kübe mööda. Pidasin silmas kultuurilisi või muid vaimseid tollimakse, mitte rahalisi:)
-
tasuta propaganda soovitus EU vastastele.
Kunagi jooksis mingilt Eesti telekanalilt (vist ETV) yks vahva seriaal briti eurosaadiku elust Brysselis. Ta l2ks Brysselisse ausana ja lihtsalt juhtus see mis juhtus Tsernomyrdiniga. :)))
Yks parimaid kohti oli minu arust see kui mingi bizznezman seletas talle, et tema bizznezz on v2gade lihtne. Piltlikult 8eldes rong arbuusidega s6idab Euroopas ringiratast korjates iga piiri yletamise eest erinevaid dotatsioone, kuni Euroopale saab ring peale tehtud. Selle aja peale arbuusid muidugi juba hallitavad. Ning siis sai nende prygim2ele viimise eest veel eriti vingelt pappi kysida.
Vot see on euroopa!
Isiklik arvamus EU suhtes - tegelikult on meil valida kahe halva vahel...
Yks on eriti halb ja teine on extra halb. -
hääletan poolt
Kes kardavad EU bürokraatiat ja tobedaid seadusi ----mina isiklikult ei usalda üldse meie enda poliitkuid .
Iga päev keegi ütleb probleemi lahates et see on kellegi teise otsustada jne jne
Eks näis kas uued tuuled ka midagi muudavad ,aga hästi ei tahaks uskuda.
