1Q jooksevkonto...
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
on keegi vaadanud? uued rekordid kukuvad. võibolla on tegu koguni maailmarekordiga.
go talse, go! :-) -
Tundub, et ka Eesti Pank on suurest hirmust numbreid siluma hakanud, et just nüüd oli vaja võrdlusbaasi muuta, kvartaalselt GDP-lt aastasele minnes, ehk et saaks 22% asemel 14% tõlgendada...
-
shortida pangandust?
mis järjekorras yldse majandus hakkab kokku kukkuma? -
Jooksevkonto ei huvita kedagi. EL-is pole Eestit, pole Eesti JK probleemi.
-
Mismoodi??? Vaat see on midagi uut!
-
Tegelikult huvitaks, milline siis kriis välja näeb - intressid üles, laenud kallimaks, kinnisvara hinnad alla, palju pankrotte -> pangad jälle ettevõtete omanikeks, tööpuudus üles? 1998. aasta olukord vaevalt kordub, sest siis oli probleemiks pigem Venemaa turu ärakukkumine ehk loodaks seekord pehmet maandumist.
-
Ka mind huvitaks...
-
No minu arvates ikka nii, et kui mingist riigist igapäevase majandustegevuse tulemusena (kaubad, teenused, tulud, ülekanded) raha välja liigub, siis keegi peab siia kas laenu andma või investeerima omanikuna (ehitama uusi ettevõtteid vms. või ostma kohalikke aktsiaid). Samas tahab see välisinvestor oma raha tagasi, mis tähendab tõenäoliselt veelgi hullemat tulude saldot tulevikus.
Siiani on ju selgelt jooksevkonto puudujääki katnud nii ettevõtete kui ka eraisikute võla kasv. Välispangad annavad siinsetele tegijatele laenu kas otse või läbi siinsete kommertspankade.
Millal tekib aga probleem võlakoormuse teenindamisega...?! Praegu igatahes antakse pigem juurde.
Huvitav fakt: Eesti jooksevkonto puudujääk on suurusjärgus 1mld EUR aastas, Soomel on ülejääk +10mld EUR aastas. Arvestades tarbimise taset...hmm, ekspordi osas oleme ikka nõrgad küll. -
eriti vingelt revolutsiooniline situatsioon tekiks meil siis kui ühel ilusal septembripäeval veel rahvas oma õnnetu EI ka ära ütleb, vaat siis alles lähevad pirrud suisa kahel otsal põlema ja lausa tuleleeki saab lõikama. seda ma teile ütlen... :-)
-
Mina seda septembrit täitsa kardan. Kõige lollim on see, et kuigi EI annaks hea ettekäände EEK devalveerimiseks, sööks kaubandusrezhiimi muutused (EL) ja mittemuutused (Venemaa) lühemas perspektiivis ära kogu devalveerimise positiivse efekti.
PS ei näe eriti võimalust, et ei korral eek vahetuskurss samaks jääks - see oleks üsna üksühele Argentiina mudel. -
Ma olen seda korra näinud - 97. Töötasin ise sel ajal pangas ja mingil määral või kõige otsesemalt olid süüdi selles pangad, jagades arutult kõigile soovijatele raha. Täna jälle sama situatsioon. Keegi annab lihtsurelikele arutul hulgal raha - selleks on jälle pangad.
Mis juhtuda võib? Juhtub midagi väga lihtsat - rootslased vaatavad ühel hetkel , et riskidega sai liiale mindud ja tõmmatakse rahakraanid kokku. See põhjustab rahalise halvatuse (raha ehk sula puudus) majanduses. Kinnisvaraturg jäätub ja ettevõtted jäävad massiliselt üksteisele võlgu. Kes on liialt sõltuv laenudest või kellel on liiga palju laene kukuvad kokku.
Ja siis hakkab kõik jälle uuesti otsast peale oma 7 aastase tsükliga. -
pangad süüdi? aga kaubamajad, kes arutult kõigile pesumasinaid müüvad? või kust meil järsku kõik need porsched siia tekkinud on? laenuvõtjatelt ootaks ka ikka natuke arukust.
tnt, oled siis juba kinnisvaras lühike? ;-) -
Muuseas, ma mõõtsin ära - juhtiv roosa leht pühendab eilsele pommuudisele oma tänases paberväljaandes 49.5 cm2 ehk 0.15% lehe mahust. kõva sõna, tõepoolest.
-
Ära oota Matrox laenuvõtjalt liigset arukust! Nagu sa peaksid teadma - see on liilt oodatud. Kui laenuraha kõigile jagatakse on võtjaid ka palju. HP vahepeal nagu karmistas laenuandmist arendajatele aga et EYP ja Nordea koos Sampoga tagusid sellevõrra rohkem peale annab nüüd ka HP täie rahuga edasi.
Ma olin nn lühike aga vahepeal oleme jälle ühtteist ostnud - mitte külle eriti palju laenu kasutades. Vähemalt on meil täna mingi sularaha tagavara - mitte eriti suur aga siiski . Võiks 10-12% suurem olla. Elaks need "võimalikud" rasked ajad üle.
Kahjuks ei saa olla kv lühike - kui sa just ei taha oma tegevust täitsa lõpetada. Lihtne põhjus: projektid on algusest lõpuni ca 4 aastase kestvusega. -
Sven, eilne roosa leht: "õige hetk kinnisvara ostuks". "See on ohu märk", nagu juba Lennart ütles. :-)
-
sellsellsell!
-
keegi ei kirjuta ajakirjanduses ju sellest miskit, mis te jahute
-
no midagi ikka on
http://www.epl.ee/artikkel_238503.html -
6ige TNT,
kui ei kirjutata, siis probleem puudub.
isegi Arve Jomm hakkas alles peale rbl devalveerimist "Rahva H22lt" ostma...
;) -
Eesti kinnisvaraturul toimuv meenutab kohe kangesti mulli aktsiaturul - kas keegi kinnisvarasektoris usub, et kinnisvarahinnad võiksid üldse langeda?
-
ah ole nüüd, kes seda enne kuulnud on, et kinnisvarahinnad langeda võiksid. ei sellist asja ei saa juhtuda. vaat kus alles soomes on ja vaat kus alles rootsis. ega rootsis ka tegelikult 90ndate algul mingit langust ei olnud, see lihtsalt tundus nii.
-
kristjan,
ei usu - v2hemalt praegu mitte.
hea s6ber, kes kesklinnas kortereid myyb ytles, et uutel kesklinna korteritel on mitmekordne bronn peal ja siis pidi selline m2ng k2ima:
"tere, korteri hind on 13K ruut" - ytled ok.
kuuaega hiljem
"tere, seoses selle ja sellega on korteri uus hind on 14K ruut" - ytled ok.
kaks kuud hiljem
"tere, seoses selle ja sellega on korteri uus hind on 16K ruut" ...
p.s. mine proovi osta uut korterit kesklinna v6i selle ymbrusse -
DirtH, seetõttu näengi paralleeli aktsiaturu mullidega - mull lõhkeb siis praktiliselt keegi ei usu enam langusse. Vot ja minu meelest kinnisvarasektoris ei usu langust küll suurt keegi.
Pigem võetakse täie rauaga laenu, ostetakse korter ja üüritakse see välja.
Matroxi näide väga õige, mustaks stsenaariumiks loetakse hetkel ilmselt seda, kui hinnad vaid ühekohalise protsendi aastas tõuseks ... -
a mina kuulsin, et näiteks maakri majas - selles suures peagi valmivas, kus ka jubekiiresti korterid ära müüdi ammu enne kui majast pool valmis oli, et seal polevatki niisama lihtne korterist lahti saada. nii et virtuaalselt võivad ju hinnad stratosfääri tõusta, aga kas seal elusaid ostjaid ka on või vaevlevad nad hapnikupuuduses, seda ei tea.
-
Re: p.s. mine proovi osta uut korterit kesklinna v6i selle ymbrusse
Vaata, tuleb aeg, kus sul ei tekigi võibolla sellist soovi. "Sul" on siinkohal ülekantud tähenduses. Sul võibolla tekibki, aga paljudel teistel ei teki. -
Katse :
Keera laenukraanid 6 kuuks kinni ja vaata kuidas korterite & kruntide müük siis edeneb.
OK, vähenda laenuandmist 50%, st. mine tagasi 2001 aasta tasemele(??).
Tegelikult polegi võimatu sündmus. -
Mis sa scrooge arvad - ilma naljata seekord. Ons see reaalne et kuskil keegi rootsis miskit sellist ka teeb, sügise poole näiteks?
-
keerame Skandinaavias v6i yksk6ik kus mujal tsiviliseeritud maailmas laenukraani kinni ja vaatame kuda elamukruntide ja korterite myyk l2heb.
;-) -
Pole küll kinnisvara osas spetsialist, aga isikliku vaatluse kohaselt tundub viimasel ajal, et mitte ainult kinnisvara müügihinnad, vaid ka korterite eest küsitavad üürid on kohati üsna astronoomilistesse kõrgustesse tõusnud. Ilmselt tahavad omanikud kuu-üüri eest ära maksta nii laenumaksed kui ka kena kasumi vahelt teenida... Huvitav, kas need korterituru väikeinvestorid mõtlevad, et intresside tõusu korral, tõstavad omakorda veelkord üüritaset ka?
Aga tegelikult, kui reaalseks võib pidada (kui suur laks peab olema), et eluasemete hinnad LANGEMA hakkaksid. Niipalju kui mingeid kinnisvaraülevaateid on näppu sattunud, siis räägitakse ikka nõudluse tasakaalustusmisest ja hinnatõusu pidurdumisest. Langusvõimalustest suurt just ei kuule. -
no kas see pole hoiatav märk, et arendajatele (kes v6ivad pankrotti minna) laenu ei anta aga ostjatele (kes on eraisikud ja seega nutavad ja maksavd) see-eest antakse? samuti koik muudkui ärgitavad ostma, laenama..
no sama juttu juba ammu räägitud, ja langust nagu polekski. aga kui lhv's hansa putid väga kalliks lähevad, on aeg siseneda. on ju ammutuntud t6de et ainult loll ostab odavaid optsioone :p
hetkel just 6ige aeg hakata kokku panema grandplani kukkumiseks. kui kukkumist ei tule,
saab oma lossid tagasi veelgi suurenenud n6udlusest..
pangad kukuvad ju esimesena, on ju nii? -
Kui meenutada 1998-t, siis ei mäleta küll, et kinnisvara sektoris mingi paanika oleks olnud. Seega mingit kõva üldist langust küll ei usu. Langevad ainult pooleli olevate asumite hinnad, kuna lõplik valmimine venib raha nappuses teadmatusse. Samas hea lõplikult valmis kinnisvara ei lange kuhugi, pigem tõuseb edasi.
Vastus küsimusele - millal tagasilöök tuleb? - varsti pärast EL-i "jah"-i, kuid Eesti suurpankadele see küll märkimisväärset mõju ei tohiks avaldada. -
artjomik >
lihtsalt tuli selline spekulatsioon pähe: kui välja üüritakse laenuga ostetud korter võib tekkida olukord, kus sissetulekuid on vaja pangale 100% näidata ja makstakse üürituludelt ka nõutud maksud.
see on asi, millega enamus üürilevõtjaid ei ole harjunud ja käsitlevad ehk 26% lisamarginaalina? ;)
Veel 2a tagasi üüris sõber kentmannis korterit, mille üüri nõuti sulas ja USD-s (sic!). Ise üürisin eelmise aastani korterit vana laenu tagasimaksmisele viitavate ülekandeselgitustega jne.
sC -
veel teateid rindelt.
sõber, kellel ei olnud 3 a tagasi passi sõjaväelistel jm põhjustel ja palk on ülekandena laekunud ehk aasta-paar, jalutas Hansapanka. see kuuldavasti "kõrgete intressidega pank, kes teadlikult ralliga kaasa ei lähe ja kelle kliendid mõistavad, et elus on ka muid väärtusi peale nende mida Nordea ja Sampo pakuvad" ;)
vaja osta korter kesklinnas, renoveeritavas puumajas. milli kandis. Hansa esimene pakkumine letist oli 4.5%.
mis see inflatsioon meil oligi?
sC -
riq,
kardan, et pangad on need, kes hakkavad kv hindade kukkumist iga hinna eest kinni hoidma, sest neil on kõige rohkem hävida.
eraisik,arendaja,ehitaja,matejali tootja jne. = kõik nad on raha selle sousti kokku keeramiseks saanud ühte või teist moodi pangalt. -
tundub, et kõigil on kuldkala mälu ja kedagi eriti ei huvita, mis homme saab...peaasi, et täna laenata saaks...
Praegu on vist tõesti õigem küsimus: "Kui suur on mull", mitte "Kas on mull". Päris Argentiina keiss vist siiski ei ole ja krooni devalveerimiseks väga tõenäoliselt ei lähe, aga kinnisvarasektor PEAB löögi saama...küsimus on kui suure ja millal... -
hm.. lhv avalehel?
ÄRIPÄEV ONLINE
Eestisse on iseseisvusaja jooksul tehtud 133 miljardi eest välisinvesteeringuid
Esimesel kvartalil tuli Eestisse 133 miljardi eest välisinvesteeringuid -
kinnisvara osas arvan, et löök tabab eelkõige suuri ja kalleid pindu. ennustaks lähiaastateks odavamate ja kallimate objektide hinnavahe vähenemist s.t. kalleimad tulevad alla ja odavaimad lähevad üles, tõusupotentsiaali on perspektiivikatel provintsikohtadel. Eesti on liiga väike selleks, et erinevused tüüpkorteri hinnas võiksid ulatuda kümnetesse kordadesse nagu praegu. loomulikult on erandeid - Ida-Virumaa jne. näiteid võib tuua palju. korter Tartus maksab 280 000, samasugune Jõgeval (distants 50 km.) 20 000. korter Tallinnas 400 000, samasugune Kehtnas (distants 60 km.) 40 000. korter Rakveres 250 000, samasugune korter Kundas (distants 20 km.) 20 000. võimalik, et neid odavaid provintsikortereid (ka odavamaid kortereid kasvukeskustes) on peagi sunnitud ostma haljalt oksalt tõugatud (töökoht koondati, kallis korter müüdi laenu katteks jne.). see omakorda võib tähendada survet odavamate korterite hindadele.
-
Need odavad korterid tulevad hoopis muust. Nimelt pole osades kohtades tööd kuid igasuguse korteri eest küsitakse kuus tonn kommunaalkulusid. Vaene koliks neisse korteritesse küll aga kuna sealkandis tööd ei leia, ei suudaks ta üüri maksta. Ja niimoodi on sellistes piirkondades korterid müüa 20..40 tuhat max ning üürida saab neid ainult kommunaalkulude eest. Kuni töökohti ei teki, ei saa ka nõudlus elamispinna järgi kõigutada praegust ülepakkumist.
Konkreetsemalt tean kurikuulsat Võhma linna. Viimast seisu ei teadnud aga seal oli võimalik vahepeal korter 3 000 eest saada aga hiljem tuli 12 000 aastas kommunaalkuludeks maksta. Välja üürida seda lootust pole, maha müüa - keegi ei taha. Ise elama ka minna ei taha. Tallinnlase jaoks tundub see küll odav aga 130km kauguselt tööl käimine pole enam kokkuhoid. -
Pangas mitte töötava inimesena arvan laest lampi vaadates lihtsaid asju:
EL liitumine tuleb 14-ndal, sest rahva ajud pestakse ära ja rahvas hääletab poolt. kas see on eestile kasulik, on ühe teise foorumi teema. Aga hele laks jääb seega ära.
Pankadele jõuab käesoleva aasta lõpuks pärale, et isegi eesti rahva laenuvõimele hakkab piir ette tulema. Keskmine eestlane ei jõua enam pesumasinat ja vorsti osta, sest laenukraan hakkab kõri pigistama. Laenuintressid on madalad ja marginaalid kah. Siis hakatakse hullu laenamise asemel hoopis säästmist propageerima, uute eluasemelaenude väljastamise maht pidurdub. -
"Siis hakatakse hullu laenamise asemel hoopis säästmist propageerima."
Siis tuleks SAMPO-t osta, et nad on juba täna alustanud? ;) -
Foreksi aktsia oli 97 igati kõva sõna, aga SAMPO... nojah, ma isiklikult sellist järeldust küll silmas ei pidanud :-(
Sorry, kui keegi NII valesti võis mõista. -
matrox ma võin sulle kinnitada, et isegi juhul , kui Eesti peaks esimesel korral EI ütlema liitumisele (mis on 99% võimatu) on devalveerimise jutt pea võimatu.
praegusel hetkel istuvad vennad sõrmed ristis ja ootavad, et eeki ja euri intressi vahe ainult sutsugi laiemaks lähem - saaks ainult tulistada eur/eeki forwardite vasakut äärt. Terve skandinaavia istub ja ootab ainult võimalust!
aastaid tagasi ei teadnud ükski välistegelane, mis on eesti kroon.
praegu on kõik fix-rahade intresside vahed niiii kokku taotud, et hoia mütsi!
max mis juhtuda võib on 1% erinevust intresside vahes (ei puhul siis)....
praegu on mingi 0,25 vist enam-vähem
