euro versus kroon
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Seekord tahaks kuulda foorumlaste arvamusi krooni asendamisest euroga.
Krooni poolt räägib ainult kaks argumenti, millest üks põhineb emotsioonidel. Nimelt siis kroon kui rahvusliku identiteedi hoidja. Teiseks argumendiks on Eesti Panga tulud, mis saadakse krooni emiteerimisega.
Kroon on küll ilus raha ja rahva enesetadvust on krooni stabiilsus kindlasti tõstnud, kuid kas 1.3 miljoni elanikuga riik võib sellist luksust lubada on omaette küsimus. Meenub olukord ühendamata Saksamaal, kus igal vürstiriigil oli nii oma raha kui tollipiir - ühesõnaga lokkas totaalne ebaefektiivsus.
Kasu eurost oleks aga palju. Esmalt muidugi transaktsioonikulude kadumine elik reisima minnes ei pea enam sugugi kotiga erinevaid valuutasid kaasa võtma. Teise olulise argumendina tooks välja stabiilsuse. Krooni vastu on olnud rünnakuid ja jooksevkonto praeguse puudujäägi juures võiks prognoosida ka rünnakute jätkumist. Euro puhul on riskid rünnaku edukuse osas väiksemad. -
Millal see asendamine aset leidma peaks? Siiamaani prevaleerib eestikeelses käsitluses Panamaniani pudupoodniku elufilosoofia, kes ka dollaris arveldab ning kuna kohalik raha on inflatsioonimaiaste poliitikute poolt lepalehtedeks muudetud, siis ta arvabki, et oh kui tore on dollar. Dollari ülevõtmine ei ole USA majandust üle kandnud Eucadori ja Panamasse, euro käibib näiteks Kosovos ning selle piirkonna majandustulemused on ka nii nagu nad on.
Lisaks emotsioonidel on ka terve rida seadusandlikke aspekte (kui oma riigi seadused mingil põhjusel ei meeldi, siis isegi ÜRO põhikiri on koostatud selliselt, mis annab riigile ainuõiguse otsustada oma raha küsimustes - samas ei ole riigil õigust otsustada teise riigi raha kohta). See teooria töötati välja ajal, mil valitses veel kullastandard ja ehkki Bretton Woods on ka juba ajalugu, ei ole teooria, vähemalt õigusteaduses, kuhugi kadunud.
Teooria aluspõhimõte on, et riigil on ainuõigus emiteerida raha, tegemist on osaga suveräänusest, kuhu teised riigid sekkuda ei tohi. Riik võib loobuda oma valuuta kasutamisest ning võtta kasutusele seadusliku maksevahendina teise riigi valuuta üksnes seaduslikul alusel - näiteks välislepinguga. Euro käibib seadusliku maksevahendina Vatikanis, San Marinos ja Monacol ning seda Euroopa Ühendusega sõlmitud lepingu alusel. Andorra õiguslikku situatsiooni ma ei tea ning Kosovo rahakasutus on ÜRO initsiatiiv (taas, ei ole detailidega kursis).
Seega võiks Eesti euro kasutusele võtta siis, kui EL sellega nõus on, hetkel veel seda nõusolekut kusagilt ei paista ning ei tule ka - Euro varem kasutusele võttes loobuks Eesti osast suveräänusest ning see tähendab, et EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi ei saaks ta enam täies mahus täita (klubireeglid nõuavad, et EL oleks võrdsete liit - see aga ei saa toimida, kui üks riik on oma rahast loobunud ja seeläbi kaotanud õiguse ka Ühenduse rahapoliitikas kaasa rääkida). Välislepingu alusel euro käibelevõtmise juurde võime ehk siis tulla, kui septembris rahvas EL-i pikalt saadab.
Kui tagasi tulla panamaniani pudupoodniku juurde, siis mitte miski ei keela ka täna euros tehinguid teha, kuid arvestada tuleb sellega, et kuna seaduslik maksevahend Eestis on kroon, siis krooni tuleb alati vastu võtta. -
Täpsustaksin siis, et ei toeta ühepoolset euro kasutuselevõttu, aga kui selleks on võimalus (Euroopa Liitu astumine +2 aastat), siis toetan kahel käel.
-
OK, eurost ei pääse me EL-i astudes kuhugi. EL-i astudes oleme nagu Kreeka omal ajal - muidu tore kant, aga kõik Maastrichti kriteeriumid pole täidetud. Rootsi ei täida neid põhimõtteliselt. EL-i riikidest ei ole kohustust eurot kasutusele võtta vaid UK-l ja Taanil, sest nemad mõistsid Maastrichti lepingule lisaprotokollid välja võluda. Meie ühineme EL-iga ja peame ratifitseerima kõik lepingud nii nagu nad on - ja kuna rahaliit ja kõik sellega kaasnevad asjad on liidu eesmärkide seas, siis saame ka meie kohustuse need oma eesmärkideks võtta. Reaalselt võib euro Eestis käibima hakata millalgi 2006, ning vahepealne aeg kulub selle uue rahareformi ettevalmistamisele nii Euroopa Keskpanga (paberraha) kui ka Eesti Panga (uued mündid) poolt.
-
milline maastrichti kriteerium meil viimasel ajal täidetud pole?
-
Väidetavasti olla meie inflatsioon kuni viimase ajani kõrgem kui eurotsoonis, välisvaatlejatele on tekitanud segadust ka asjaolu, et EV valitsus väga sageli võlakirju välja ei lase, mis on neil takistanud kohalikku pikaajalist intressitaset kokku arvutamast. Infaltsiooni saab ilmselt varti kontrolli alla, selle teise asja suhtes ei julge midagi arvata.
-
vaata, inflatsioonikriteeriumiga pole meil sellel aastal probleeme enam olnud (olen isegi üllatunud) ja valitsuse võlakirjade puhul on kuni siiani olnud suhtkoht lihtne loogilise arutelu tulemusena (võttes aluseks valitsuse neto cash positsiooni- likviidne vara>finanstkohustused, olemasolevad reitingud ning võrdluse muude piirkondadega) järeldada, et ka selle kriteeriumiga ei ole hullu.
-
Eraldi valuuta omamine ja sellega kaasnevad kulud vs. rahapakkumise ja intressipoliitika üle kontrolli kaotamine... Minu jaoks on see sisulise poole pealt põhiküsimus. Ma ei oska isegi öelda, kumb Eesti jaoks parem on.
Aga viimasel ajal on mind pigem huvitanud, kuidas see tehniliselt läbi viiakse ja kuidas riigi finantsid selle tulemusena muutuvad?
Pankade deposiidid peaks lihtsalt konverteeritama olemasoleva kursiga ja sularaha ostab Eesti Pank lihtsalt kokku. Sularaha peaks vist olema umbes 7mld EEK.
Huvitav, kas sel juhul Eesti Panga omakapital jääb lihtsalt üle ja liidetakse riigieelarvega (a la Hüvitusfondi likvideerimise variant). -
Nojah, EP omakapitali lülitamine riigieelarvesse on juba vana teema, kunagi tehti Riigikogus Pärnoja poolt sellekohane ettepanek ja nüüd kummitab ta jätkuvalt.
See, kuidas Eesti võiks rahaliiduga liituda, on kirjas Euroopa Ühenduse asutamislepingus, Eestis toimub rahaühiku muutmine seadusega ning Eesti Pank jääb kroone eurodeks vahetama (siiralt loodan seda). Hüvitusfondi saatuse ennustamine EP-le on väga radikaalne tegu, enamasti jäetakse rahaliidu puhul keskpangad alles ja panga president hakkab kuuluba Euroopa Keskpanga otustusorganitesse. Rahaliit ongi seepärast huvitav fenomen, et riigid delegeerivad osa oma suveräänusest riigiülesele organisatsioonile ning jäävad seda koos kontrollima (seega intressipoliitka üle Eesti kontrolli just võidab, hetkel me seda ei kontrolli - valuutakomitee süsteemi tõttu).
Kuna EKP ei ava filiaale, siis needsamad riikide keskpangad tegelevad eurotsooni rahapoliitika elluviimisega. Isegi kui Eesti ei pääse kohe eurotsooni, toimub statistika kogumine, maksesüsteemide haldamine, majandusuuringute tegemine jne. ikka edasi, ainult sellisel juhul mitte täies mahus enda jaoks, vaid Euroopa Keskpangale, kes siis lõppastmes otsustab kas tõsta või langetada intressimäärasid. -
Kui odav valuuta vahetatakse kalli vastu, siis hinnad tõusevad rämedalt. Isegi ülikallis Helsingis tõusid hinnad mõnusalt. Muud ei midagi.
-
TNT, mõned näited ehk peale mündiautomaatide?
-
TNT-l on paraku õigus, kuigi "räme" on ehk veidi liialdatud. Üleminekuga eurole kerkisid hinnad märkamatult igal pool Euro-12 riikides, Soome näide on meil lihtsalt lähedal käega katsuda.
-
Velikij, kas tarbija-, tootjahinnaindeksid siis valetavad? Ükski allikas ei kinnita inflatsioonitempo tõusu.
-
Juba ümardamine võib anda paraja tõusu:
9.90 EEK = 0,632 ... EUR.
Ilmselt saab uueks hinnaks 0.65 EUR so. hinnatõusu 2,7%. -
Hinnad kerkisid muidugi igal pool, aga viimasel ajal olen vähemalt Saksamaal märganud teatud määral hinnataseme langemist. Tuleneb see lihtsalt praegustest asjaoludest või sellest, et alguses niiöelda "üle reageeriti", ei oska öelda...
-
Palun seletage seda elukalliduse tõusu euro tuleku tõttu näiteks Saksamaal. Ma usun et tõusid tasuliste WC-de hinnad aga millel põhineb ikkagi väide, et elukallidus tervikuna tõusis (vt numbreid allpool):
Consumer prices in Germany, percent change from same period of previous year, 1990-2003
1992 5.1
1993 4.4
1994 2.7
1995 1.7
1996 1.5
1997 1.9
1998 0.9
1999 0.6
2000 1.4
I 1.6
II 1.2
III 1.4
IV 1.8
2001 2.0
I 1.7
II 2.5
III 2.1
IV 1.6
2002 1.4
I 1.9
II 1.2
III 1.1
IV 1.2
Nov 1.2
Dec 1.2
2003
I 1.2
Jan 1.1
Feb 1.3
Mar 1.2
Apr 1.0 -
segadust v6ib tekitada ka asjaolu, et Soomes ei v6etud kasutusele 1 ja 2 eurosendist, vaid ymardatakse 5 sendi täpsusega, mujal euromaades v6eti kasutusele ka 1 ja 2 sendised... ja uute euromaade jaoks tahetakse teha ka 1 eurone sedel, praegu väikseim 5€.
-
Täpsustaksid ehk seda 1€ sedeli valmistamist uute euromaade tarvis?
-
mis siin täpsustada on?
-
Et kust sa seda nagu lugesid vms.? Viitad ehk millegile?
-
MTV3 uudised, täpset kuupäeva ei mäleta.
-
Kuulge,
siis tuleks ju ka 3 EUR sedeleid teha (oli ta rublana vist rohelist värvi? - näe, enam ei mäleta...)
Kaherublaseid ei olnud - meil hakkavad ka (õnneks) kurjade meeste nägudega sedelid 1 EEK ja 2 EEK vaikselt ära kaduma. -
Selge, tegemist oli linnalegendiga ning sellele ei tasu rohkem tähelepanu pöörata. Kui tõepoolest toimuks 1€ sedeli käikulaskmine, siis www.ecb.int annaks sellest esimesena teada.
-
