Estiko 20 krooni!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
AS ESTIKO tegutseb oma praegusel kujul alates aastast 1993, mil tootmiskoondise Estiko kõrvale 1991. aastal asutatud AS Estiko Kommerts nimetati ümber AS-ks ESTIKO. Omaaegse tootmiskoondise eelkäijaks on aga 1917 Tartus asutatud Eesti Kammivabrik ja 1923 loodud Tartu Kammivabrik.
Estiko ja tema tütarettevõtete põhitegevusalad on kinnisvara haldamine ja pakkematerjalide tootmine ning müük. Estiko tütarettevõteteks on AS ESTIKO-PLASTAR, Estiko Investeeringute AS ning AS Emajõe Ärikeskus (Estiko Investeeringute AS tütarettevõte). Emajõe Ärikeskus on suurim Estiko Investeeringute AS kinnisvaraprojekt, tuntuimate kinnisvaraprojektidena võib veel välja tuua Sisustus E Kaubamaja ning Kaubahalli. Estiko Plastar toodab trükitud ja trükkimata pakkematerjale, kilesid ning kilekotte, olles juhtiv kilepakendite tootja Baltikumis.
Estikole annan ostusoovituse peamiselt tänu paranenud I kvartali tulemustele. Q1 käive oli 47,1 (37,9) ja puhaskasum 3,8 miljonit krooni (-4,0). Ostusoovitust andes jään ma lootma, et tegu pole ajutise muutusega vaid pikaajalise trendiga. Jämeldalt arvutades võiks I kvartali puhaskasumi korrutada 4-ga, et leida aastakasum, milleks kujuneb sel juhul 15,2 miljonit krooni. Arvestades ligi 6 miljonit aktsiat kujuneb EPS-ks 2,53 krooni. Samas maksab aktsia turul 10 krooni. Seega P/E suhteks kujuneb 4, mis on selgelt väga odav. Vaatame ka aktsia substantsväärtust, mis 96 miljonise omakapitali juures on 16 krooni. Kuidas oleks omada aktsiat, mille P/E on 4 ja P/B 0,63? Ettevõtte varade puhul võib veel märkida seda, et kinnisvara on suhteliselt kergesti realiseeritav, kuigi ettevõttel pole kavas seda lähiajal müüa. Mis puutub aktsia likviidsusesse, siis on see ääretult madal, mis teeb selle raskesti kaubeldavaks ja laia spreadi tõttu võib kasu saamisega probleeme tekkida. Probleemide vältimiseks soovitan kasutada limiithinnaga orderit. Kokkuvõttes annan aktsiale osta soovituse ja hinnasihiks määran 20 EEK. Osta soovitan kuni 12,5 krooni tasemelt.
Alvar - pikk Estikos. -
Kena,
ostaks seda, aga Sinu sõnumist on selge, et "Mis puutub aktsia likviidsusesse, siis on see ääretult madal, mis teeb selle raskesti kaubeldavaks ja laia spreadi tõttu võib kasu saamisega probleeme tekkida. Probleemide vältimiseks soovitan kasutada limiithinnaga orderit. "
Kui ma ei saa seda müüa - kas dividende ikka antakse?
Kasu tahaks ju ka saada, mitte ainult riigikogujat Neinar Seli nuumata...
Või MIKS ma peaks neid aktsiaid siis ostma, kui ma kasu ei saa??? -
Kui likviidsus tapab, siis kasuta limiithinnaga orderit. Kui hind on 0.58/0.65, siis pane ostuorder näiteks 0.60 EURi tasemele ja looda, et keegi sulle need aktsiad müüb. Kui aga oled pikaajaline investor ja sente taga ei aja ning tahad aktsiaid kohe kätte saada, siis pole paha mõte neid ka 0.65-ga osta. Kui sa ei mängi pikaajalisse tõusu peale, siis teine võimalus Estiko pealt kasu saamiseks on teha turgu. Näiteks pane ostuorder 0.59 peale ja kui sul õnnestub aktsiad kätte saada, siis kohe müügiorder 0.64 peale. Kindlust selleks tegevuseks annab sulle juurde see, et tegu pole rämpsuga, nõnda ei juhtu midagi hullu, kui sulle need aktsiad mõneks ajaks kätte jäävad. Vaatame siis kasumi saamise poolt ka, oletame, et sul õnnestub osta 1000 aktsiat 0.59 ja müüa 0.64 EURiga. Kasum 50 EURi, sellest tuleks maha lahutada teenustasu (LHV puhul 2*79 EEK). Kokkuvõttes saad üle 624 krooni kasumit.
Mis puutub dividendidesse, siis ma vaatan esimese näitajana vaba raha ettevõtte pangakontol, et määrata ära hetkeline dividendide maksmise võime. Ega seal midagi rõõmustavat pole, vähemalt Q1 tulemusi vaadates, seega ma selleks aastaks dividende ei prognoosiks, edaspidi aga küll. -
Alvar, kust sa võtad et Estiko kinnisvara on kergesti realiseeritav? Küsimus on eelkõige hinnas ja kuigi ma täpselt ei tea, mis hinnaga mingi hoone on bilansis täpselt arvel, siis arvan, et tegu on ülehinnatud väärtustega. Miks muidu venisid pankadega läbirääkimised uue bussijaama rahastamise asjus, bilanss kannataks ju laenamist küll? Ise arvan, et viimase kvartali majandustulemus "joonistati" just pankade jaoks.
Aga XXL-st ja Farmast on Estiko vast ikka tõesti parem investeering :) -
Ega ma pead ei anna, et Estiko kinnisvara on kergesti realiseeritav. Ma lähtusin rohkem kinnisvara likviidsusest üldse. Võrreldes näiteks Farma parajalt amortiseerunud tootmisvahenditega on büroohoonet ikka suhteliselt kerge müüa.
Mis puutub I kvartali majandustulemusse, siis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli paranamine märgatav. Tuleks otsida põhjusied, mis selle on tinginud. Eelkõige näen ma kasvanud käivet ja suurenenud efektiivsust. Ma pole raamatupidamise loomingulisust praktiseerinud, kuid kas näiteks käivet annab kuidagi juurde kirjutada? Või siis üldhalduskulusid järgmisse perioodi lükata? Kindluse mõttes tasub Q2 ära oodata.
Viimasel ajal on üldse mulle pakkunud peavalu ettevõtte pöördepunktide (kahjumist saab kasum ja vastupidi) ennustamine. Ma vast oskan prognoosida stabiilse, kasvava ja kahaneva ettevõtte numbreid. Viimane näide oli SCOX, mis esmapilgul liikus pankroti poole, kuna oli kahjumis, rahavoog negatiivne ja ega raha ka palju polnud. Kuid siis tuli äkki käibekasv, arvestatav kasum, positiivne rahavoog. Ma küll ei süvenenud, kuid kuidas seda ette prognoosida? -
Nii ebalikviidne aktsia nagu ESTIKO. Kõrge risk. Alvar sinu teooria kasumi kohta 1000 aktsa ostu-müügi osas on vaid teoreetiline. Äkki ostetakse-müüakse Sulle neid üks haaval.
-
AS Estiko on ettevõtte, mille aktsionäridele tehti 2002 aastal AS Rondam (100% Neinar Seli omanduses) poolt ülevõtmispakkumine, mille tulemusena õnnestus tollal saavutada 84,42% suurune osalus ettevõttes.
Seejärel esitati Tallinna Börsile taotlus aktsiate noteerimise lõpetamiseks, mille noteerimiskomisjon tookord rahuldamata jättis: väikeaktsionäride huve ei loetud piisavalt kaitstuks.
Tänaseks on AS Rondam osalus ettevõttes kasvanud veel 4,24% võrra ja moodustab 88,66%. Samas omab AS Estiko ise 1,37% oma aktsiatest, mida võib samuti lugeda suuromaniku poolt kontrollitavateks - seega hetkel on osaluseks vähemalt 90,03%, lisaks ei saa välistada suuromanikuga kooskõlastatult tegutsevate isikute olemasolu ülejäänud aktsionäride hulgas.
Käesoleva aasta algusest peale on AS Rondami poolt omatavate aktsiate arv suurenenud ca 44 000 võrra ehk üle poole samal perioodil börsi vahendusel omanikku vahetanud 85 633 aktsiast. Aktsionäride arv on samal ajal vähenenud 11 võrra ja hetkel on neid 179 tükki. Sisuliselt on käimas hiiliv ülevõtmine.
Seetõttu ei soovitaks ma aktsiat osta, sest pean tõenäoliseks järgmist:
1. Tehakse uus ülevõtmispakkumine ja seejärel üritatakse uuesti börsilt lahkuda. Ülevõtmispakkumise hinnaks saab aktsia viimase aja keskmine turuhind, mis jääb kusagile ostu ja müügihinna vahele, seega kõigist neist, kes vähese likviidsuse tõttu on aktsiat müügiäärelt ostnud jäävad ilmselt kaotajaiks.
2. Uut ülevõtmispakkumist ei teha ja jätkatakse aktsia vaikset kokkuostu tappes aktsionäride arvu järkjärgulise vähendamise teel veelgi enam likviidsust. Võimalik et pakkumine aktsiate ostuks tehakse vaid mõnedele suurematele aktsionäridele ja väikeaktsionärid jäävadki oma koguse otsa istuma ning peavad sellest hiljem võileivahinnaga loobuma.
Isegi kui mainitud stsenaariumid ei realiseeru, siis arvan et suuromaniku sellise osaluse ja kontrolli korral ning vähese likviidsuse tingimustes ei mõjuta ettevõtte majandustulemused aktsia hinda tavapärasel moel. Ja Estiko finantsseisundki pole sugugi nii roosiline kui mõnda üksikut numbrit välja tuues võiks järeldada - üritan lähemal ajal ka seda poolt pisut lahata.
-
Nii kordan nüüd oma soovitust: ära osta, kui omad siis müü - ja seda ettevõtte finantstulemuste valguses.
Kasum 2003 aasta I kvartalis 3,842M krooni - kas see võiks olla trendi alguseks?
Õigus paistab olevat Kuldaril, kes kahtlustab loomingulist lähenemist raamatupidamisele. Nii ehk teisiti ei parandanud mainitud kasum küll kuidagi Estiko finantsseisundit.
Rahavoona kontole jõudis sellest vaid 86 000 krooni - Estiko raha ja pangakontod olid 31.12.02 50 000 krooni ja 31.03.03 136 000 krooni.
Estikol on raha aktsia kohta vaid 0.02 krooni - aktsiahinda arvestades konkurentsitult Tallinna Börsil noteerituist halvim tulemus, Viisnurk ja Tallinna Farmaatsiatehas on ka kindlalt eespool. Viimatimainitu on muuhulgas ka käesoleva foorumi algataja eelmine ostusoovitus "farma" nimelises foorumis. Soovituse aluseks olnud analüüsi meetod, turutegemise idee jpm. on sealt juba kindlasti paljudele tuttav.
Teenitud kasum ei parandanud kuidagi ka ettevõtte võlakoormust: kohustuste suhe omakapitali oli 31.12.02 1,408 ja 31.03.03 1,396. Sealjuures tasub ka tähele panna, et ettevõtte finantsseisund on isegi pingestunud: nimelt on Estiko lühiajalised kohustused suurenenud 9,263M krooni võrra, samas kui pikaajalised kohustused on vähenenud vaid 4,974M krooni võrra ehk siis võlakoormus kasvab just lühiajaliste võlgade osas.
Võiks ju oletada, et müügitulude väärtuses raha on pika maksetähtaja tõttu osaliselt laekumas või juba laekunud hetkel käimasolevas kvartalis. Kas see parandab ettevõtte olukorda? Ei paranda, sest laekuv raha tuleb kohe hankijatele ära maksta: I kvartalis on nõuded ostjate vastu ja võlad tarnijatele kasvanud praktiliselt samas suuruses: 4,899M krooni ja 4,914M krooni.
Nõuded ostjate vastu ei pruugi ka 100% laekuda. Vaatame 2002 majandusaastat: aastaaruande andmeil kanti ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kuludesse 1M krooni väärtuses so. 0,56% 176M krooni suurusest aastakäibest. Sealjuures olid ebatõenäoliselt laekuvate kuludesse kandmise põhjuseks väidetavalt eelkõige ostjate pankrotid, teiste seas mainiti näiteks Rapla Dairyt.
Minu arvates on selline ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal käibes Estiko suguse ettevõtte jaoks küll hea tulemus. Kui nende kuludesse kandmise põhjuseks on tõesti vaid vastaspoole pankrotistumine, siis eeldan suure hulga sama ebatõenäolistelt laekuvate arvete kaasa lohisemist bilansis, mingil määral on siin kinnituseks asjaolu, et 2002 aastal kasvasid Estiko nõuded ostjate vastu ca 4,5 korda rohkem kui käive: nõuete summa bilansis kasvas 9,2% ja käive 2,02% võrra.
OK, kui võtame ebatõenäolise laekumise protsendina siiski arvesse 2002 aasta 0,56%, siis tuleks 2003 aasta I kvartali 47,066M krooni suurustest müügituludest eeldatavalt kahjumisse kanda ehk tulevikus kasumist maha arvata 0,263M krooni. Puhas spekulatsioon küll, aga sobib tõestamaks asjaolu, et ettevõtte tulevikku ei saa prognoosida vaid paari numbriga manipuleerimise läbi.
Estiko kandis 2002 aastal kuludesse ka aegunud vms. varusid ja materjale - tõe huvides võiks ju selle võimalusega ka arvestada, jne.
Isegi kui leiame uue eeldatava aastakasumi põhimõttel 4*(3,842M-0,263M), siis täheldame asjaolu, et P/E on 4 asemel juba 4,35 - :)
Jne.jne. - jätkan peagi
-
Henno, kas aktsia, mille P/E on 4,35 (sinu meetodi järgi) on kallis? Ma arvan, et ei ole, samas võiksid arvutada ka P/B näitajat. Ma arvan, et Estiko praegune P/E on umbes sama case, mis Telekom P/E = 10, arvestan siinjuures paremat aktsia likviidsust, ettevõtte stabiilsust, tugevat rahavoogu ja dividendide maksmist.
Estiko mure - kasum on, aga raha pole - tüüpiline arenev Eesti ettevõte. Kuid mis juhtuks näiteks siis, kui Emajõe Ärikeskus maha müüakse? OK, reaalsuse mõttes müüakse näiteks 3 korrust. Tehingust tekiks kohe arvestatav rahavoog, samas ettevõtte kasumiteenimise võime jääks enam vähem samaks. Nõnda jõuaks osa aktsia suurest substantsväärtusest reaalselt rahana kontole. Seega tasuks ikkagi arvestada ka P/B suhtarvu, sest varade müümisel (eeldan, et varad on suhteliselt õiglaselt hinnatud bilansis) tekiks oluline rahavoog.
Jään huviga ootama Henno kommentaari jätku! -
Alvar, mul ei ole "oma meetodit" ja ma ei arva et 4 asemel 4,35 P/E-d oleks põhjuseks ettevõtte mitteostmisele, vaid sellele, et paljude erinevate asjaolude arvestamisel võib tulevane kasum ja rahavood oluliselt erineda lihtsa korrutustehte (aastakasum=4*I kvartali kasum) tulemusena saadust. Antud juhul võtsin arvesse ainult ühte võimalikku kasumit vähendavat tegurit, neid on aga palju rohkem.
Aga Estiko näol ei ole tegu "areneva eesti ettevõttega" ning korralikku rahavoogu ei ole Estikol veel kaua oodata. Miks? Mõned põhjused.
Käesoleval aastal tuleb investeerida 11M krooni uue Tartu Bussijaama ehitusse, ilmselt midagi ka edaspidi, sest alljärgnevas börsiteates on juttu ehitusmaksumusest ilma sisseseadeta. Võimalik et selleks tuleb veel laenugi juurde võtta, mis ettevõtte finantsseisundit veelgi pingestab.
Estiko: sõlmiti bussijaama ehitusleping
Sealjuures ei ole Tartu Bussijaama ehitus Estiko jaoks mingi kasulik ja tulutoov investeering, vaid eeskätt Tartu linna ees võetud investeerimiskohustuse täitmine. Nimelt kohustus Estiko praegu Tartus "pläsku" nime all tuntud Emajõe Ärikeskuse kõrghoone all olevat Emajõe äärset magusat krunti omandades omal ajal ka sellega piirneva Tartu Bussijaama hoone rekonstrueerima. Kõrghoone kerkis imekiiresti, mida aga ei juhtunud oli bussijaama ehitusega alustamine. Tartu linnapea Andrus Ansip on ka sealses volikogus pidevalt pragada saanud oma parteikaaslasest Estiko faktilise suuromaniku Neinar Seli linna ees võetud kohustuste mittetäitmisele läbi sõrmede vaatamise pärast.
Eelmainitud Emajõe Ärikeskus - kas seda õnnestuks müüa? Kahtlen sügavalt. Tsiteerin 2002 aasta majandusaruannet:
Aruandeaasta lõpuks oli hoone kasulikust pinnast välja renditud või müüdud kokku 77%. Ärikeskuse büroopinnad on välja renditud kasutusrendi tingimustel ja keskmiselt on lepingute tähtajaks 5-10 aastat.
Siit järeldub, et osa hoonest on juba müüdud ja kasutusrendile antud pindadelt 5-10 aasta jooksul rendimakseid ei laeku - kasutusrendi puhul saab need kasutusrenti finatseeriv liisingfirma, kellelt Estiko on juba raha kätte saanud.
Niisiis, tegu on objektiga mille pinnast 77% ei too lähemal ajal ehk üldse sisse rohkem raha kui kommunaalmaksete tasumiseks vajalik, ülejäänud pinnale ei ole suudetud ca 5 tegevusaasta jooksul rentnikku või ostjat leida. Miks peaks keegi seda ostma soovida?
Ja P/B näitajast: olen endiselt veendumusel, et 1-2 näitaja alusel ei saa mingit analüüsi teha. Näitajad nagu P/E, P/B jne. on mõeldud ettevõtte kiire ja lühidaks iseloomustamiseks ja tõsisem analüüs peaks pöörama tähelepanu ka nende näitajate arvutuse aluseks olevale: P/E puhul peaks siis vaatama E-poolt ehk kasumit ja P/B puhul varade koosseisu - esmalt sellest.
Raha 0,136M krooni - ainus varaklass, mille hindamise üle suurt vaielda ei saa praktiliselt puudub.
Nõuded ostjate vastu 22,475M krooni - ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest oli juba juttu
Varud 22,018M krooni - taas tsiteerime 2002 aasta majandusaruannet:
Lähtuvalt konservatiivsuse pritsiibist ja varude õiglase kajastamise eesmärgist kanti 2002. aasta kuludesse seisma jäänud materjale summas 0,5 mln krooni (0,003 mln EUR) ja valmistoodangut summas 0,9 mln krooni (0,006 mln EUR) - kokku kulusid 1,4 mln krooni (0,09 mln EUR).
Ehk siis siitki pudeneb ühtteist ära.
Kinnisvarainvesteeringud 121,633M krooni - eeldatavalt raske müüa, müügihind võib sootuks odavam olla.
Materiaalne põhivara 58,085M krooni - paljuski spetsiifilised tootmisvahendid, suurele osale neist oleksgi Eestis ainus ostja Estiko ise, milline asjaolu just ei tee investori meelt rõõmsaks.
Kasumi puhul torkab mulle lisaks rahavooks mitte muutumisele veel silma asjaolu, et suur osa sellest tuleneb kulude vähendamisest, näiteks eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on üldhalduskulusid suudetud vähendada rohkem kui 50%. Sellega seoses tekib kohe 2 mõtet:
1. Lõpmatuseni kulusid vähendada ei saa, see kasumi tekitamise võimalus on ammendunud või ammendumas.
2. Loomingulise raamatupidamise puhul on võimalik kulusid erinevate perioodide vahel liigutada, just üldhalduskulud pakuvadki siin eriti häid võimalusi.
Lõpetuseks veel 1 mõte: ma ei usu sellesse, et kellegil meist ainuisikuliselt on võimalik Tallinna Börsil noteeritud ettevõttete hulgast leida mõni allahinnatud ja teenimatult investorite tähelepanust ilma jäänud firma, eriti kui seda tehakse paari numbriga opereerimise teel. Miskipärast ei oma Estikos osalust enamus Eestis tuntuid investeerimisfirmasid, institutsionaalseid või erainvestoreid.
Äkki on põhjuseks see, et nad ei usu aktsiahinna võimalikku tõusu?
-
Pisut musta huumorit ka Estiko ainetel, :)
Alljärgnev lõik pärineb Estiko I kvartali aruandest ja seal sisalduva olulise info märkisin punasega:
"Müügitulude suurenemine kinnisvarasektoris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seotud Sisutus-E-Kaubamaja projekti eduka käivitumisega."
-
Alvar, kas oled Estikos positsiooni sulgemas?
Kommenteeriksid ehk oma meelemuutust aktsia suhtes, kui annad soovituse peaksid seda ju ka aegajalt uuendama? -
Henno, olen tõesti enamuse Estiko positsioonist sulgenud. Põhjus on peamiselt uue ja minu arvates ka parema investeeringu leidmises. Minu uus pick on Leedu Energia. Otsin seda 0.93 liti tasemelt, hetkel kaupleb 0.96/0.97. Üldse olen Leedu suhtes positiivsemalt meelestatud, kui Eesti suhtes. Aga endiselt usun ka Estikosse, kuid kui sul on valida hea ja väga hea vahel, siis valid viimase!
-
Mis Leedu Energia kauplemistähis on?
-
Kauplamistähis on ENRG, Leedu kauplemissüsteemis. LHV kaudu sa kahjuks seda osta ei saa.
-
Estiko I poolaasta tulemused väljas! Esmapilgul suurepärane tulemus! Ootaks pessimisti (Henno) kommentaari!
-
Alvar, Estiko aktsiale andis kommentaari suuraktsionär, kes arvas, et 13.40 EEK on väga hea hind. Mina arvan endiselt seda sama, kuigi väikeaktsionärid tõenäoliselt ei nõustu.
-
Huvitav, kas Estiko puhul ei kehti reegel, et alla substantsväärtuse ei tohi pakkumist teha? 9 kuu tulemustest näen, et omakapital on 108,357M, aktsiaid on 5,9851M, mis teeb raamatupidamuslikuks väärtuseks 18.10 EEK. Kuidas siis saab teha pakkumist 13.40 EEK?
Ma loodan, et keegi selle hinnaga oma aktsiaid ära ei anna. Ma juba mõtlesin, et panen vihaga bidi kõrgemale, kui see 13.40 EEK. -
Juhul, kui aktsiaid mitte neile myya, toimub sundv66randamine (eeldusel, et seadus seda lubab). Millist hinda sundv66randamise korral makstakse? Kas olen yldse asjast 6ieti aru saanud?
