Yukos - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Yukos

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • On keegi aktiivsemalt Yukosel silma peal hoidnud? Viimase aja skandaal on aktsiat päris hästi maa poole sikutanud - kuidas võiks see tulevikule mõjuda? Kas Sibneftiga liitumine tühistati?

    Naljakas, et kuigi Yukos on USAs ka kaubeldav, siis erilist infot ja aktiivsust selle aktsia kohta ei paista.

    Tänan.
  • Yukose hinnamuster sarnaneb väga RTS indeksi (muuseas ka Lukoili) liikumisele. Mõlemad tõusid alates aprilli algusest kuni juuli alguseni ca 50%, ning on peale seda lühikese ajaga kukkunud ca 20%. Olukorras kus YUKO aktsiate väärtus moodustab üle 20% vene turu kapitalisatsioonist pole tugevas positiivses korrelatsioonis muidugi ka miskit imet.

    Siiski viitab see eelkõige sellele, et Yukosega toimuv oli ainult ettekäändeks kolme kuu jooksul keskmiselt 50% hinnatõusu läbinud Vene turul väikeseks õhu välja laskmiseks. Kindlasti ei saa ei Vene turu ega Yukose puhul rääkida crashist (kaubeldakse siiski kõrgemal tasemel kui neli kuud tagasi)

    On vast kõigile arusaadav, et poliitilised riskid on Vene turul väga kõrged. Samas on Venemaa püüded poliitiliselt ja majanduslikult Euroopale läheneda aegajalt mõningaid investoreid nende riskide suhtes uinutanud.
  • RUMORS ABOUT YUKOS
    Sources close to the Kremlin report that President Putin's meeting with members of the political "elite", at which the president said that "excessive measures are unacceptable" against the oligarchs, is not evidence that Putin is prepared to back down on the YUKOS case - since this entire operation was coordinated in advance with representatives of the US Administration, and is more aimed at redistributing property in favor of foreign monopolies than at boosting Putin's election chances during a deepening socio-political crisis. It has been made very clear to YUKOS chief executive Mikhail Khodorkovsky that he will not be permitted to join the ranks of the world's largest oil corporations; instead, he ought to sell his Russian business to an "appropriate" American company "before it's too late", following the example of Mikhail Fridman and Roman Abramovich.

    http://www.wps.ru:8101/chitalka/media_politic/en/20030721.shtml#1
  • Muuseas, lugesin just täna intervjuud ühe Venemaa juhtiva politoloogi Jossif Diskiniga, kes täheldas, et kogu see kisa algas hetkel mitte sellepärast, et Hodotvorsky toetab Yablokot, vaid sellepärast, et erastamisejuhtumite v6imalik käsitlusaeg on lähikuudel l6ppemas. Ja Jukos oli pigem algus kui l6pp.
  • Tundub, et nõrganärvilised said sedapuhku tillist. YUKO ja RTS-i reitingud lõid täna ära ka juuli alguse tipud. Sedavõrd kiire loa andmine Yuokse ja Sibnefti (SIBN) ühinemisele vene monopolide-vastase ministeeriumi poolt (ehkki küll märkmisväärsete piirangutega) oli selgeks signaaliks, et vene riik otsib võimalusi oma bläki tasandamiseks ja maine heastamiseks investorite silmis. Ja tundub, et naftadollarite ahne välisraha ei jätnud seda märkamata.

    Kaks nädalat järjestikust järsku tõusu (!) viitab, et tõusu toidab lisaks naasvale rahale ka positiivse tagasiside efekt, mis lumepallina tõmbab endaga kaasa uut spekulatiivset raha. Ülereageerimine on Vene turul märksa sagedasem ja ulatuslikum kui arenenud lääne turgudel. Isegi selles kontekstis on senine turu taastumine olnud vapustav.

    Muuseas kas kellelgi on mõtteid/ideid vene turu käitumisest lähitulevikus?
  • Tudub, et hetkel -20%. Päris huvitav, mis edasi juhtuma hakkab...
  • Vene börs Micex pandi kinni vähemalt tunnikas ajaks, aktsiate liiga kiire kukkumise tõttu. Indeks oli miinuses ca 13% ja Yukos 19%
  • Nüüd siis võiks Yukost ilgelt ostma hakata. Putin on ju teada hea juht, nüüd kus kontrollpakk käes, saab firma lõpuks käima panna...

    sC

    PS: :(
  • Täna siis Venemaa külmutas 44% Yukose aktsiatest ehk selle osa aktsiatest mis kuulub Hodrovskile ja temaga seotud isikutele.

    Siin on nüüd kaks võimalust :
    a) riik külmutas aktsiad, et mingit jama ei toimuks nendega seni kuni kohus jõuab otsuseni;
    b) tegemist on ühe börsiettevõtte riigistamisega.

    Viimasel juhul poleks Vene börsile ilmselt põhja näha - aktsiaturg müüb ikkagi usaldust ja selline käitumine tõrjuks kõik välisinvestorid eemale.

    Seega taandub ikkagi kõik sellele, millele olen ammu tähelepanu juhtinud - Venemaaa aktsiatel puudub läbipaistvus sellisel kujul nagu see on arenenud riikides.

    P.S. Ärge unustage, et Venemaal valimised tulemas ja ehk muutus Hodrovski liiga tugevaks jõuks. Igal juhul sellised "mängud" mõjuvad börsi usaldusele halvasti.
  • Ühest küljest on põnev, kuidas elegantselt, absoluutselt põdemata surutakse üks suur mees põlvili ja palju keskmisi ja väikesi inimesi tehakse märkimisväärselt vaesemaks ainult seetõttu, et "huvid ei ühti".

    NB! Vandenõuteooria - see on kokkumäng ameeriklastega, millega:

    1) Putin vabaneb tülikast vastasest ja
    2) Kaupleb ameeriklastelt välja midagi, millest meil veel aimu ei ole ja mida me võibolla kunagi teada ei saa

    3) Ameeriklased saavad 5%+ maailma teadaolevaist naftavarudest enda kontrolli alla võileivahinna eest, makstes selle eest mingil muul moel (kuna asjaajamine käib tagurpidi parabooli pidi - Bush ja Putin - siis "maksmine" võib toimuda ka (geo)poliitilises valuutas).

    Huvitaval ajal elame.
  • Postitan Vene investeerimispanga Aton www.aton.ru arvamuse Yukose kohta. Lõpuks jääb kõlama soovitus Yukost müüa ning siseneda alla müüdud blue chipide kaudu taas Vene aktsiaturule.



    Impounding of Group Menatep shares confirms our bearish stance on situation
    The Prosecutor General's office said yesterday afternoon, and Yukos has since confirmed, that a major stake in the company belonging to Group Menatep has been frozen by the authorities. According to the Prosecutor General, 1,141,403,296 Yukos shares owned by Hulley Enterprises Limited and 49,478,740 shares owned by Yukos Universal Limited (both companies are subsidiaries of Group Menatep, which is owned by Yukos' principal shareholders) were frozen. This represents 44% of the post-issue 2.7bn shares Yukos has outstanding.

    Some "cooler" heads have suggested the freezing of the shares simply represents an extension of the on-going investigation, where an individual's property is held until damages are paid; we find such interpretations naļve at best.

    Backing our argument we note that

    the shares frozen belong not to Khodorkovsky but to an off-shore entity which is owned by a trust and several Yukos principal shareholders, making it simply illegal in our view to freeze these shares in connection to Khodorkovsky's case
    the impounded shares are worth $12.3bn, or nearly 12-times the reported damage from Lebedev's and Khodorkovsky's actions.
    The Prosecutor General's crossing of another red line (apparently in violation of all existing laws) strongly suggests the freezing of the shares represents much more than a standard legal procedure. The conflict has clearly entered new and uncharted territory, where anything - a change in Yukos' control, change in management, cancellation of licenses, etc - no longer appears impossible. Group Menatep Post-deal Yukos
    Special trust (sole beneficiary - Mikhail Khodorkovsky) 50.0% 22.05%
    Mikhail Khodorkovsky 9.5% 4.19%
    Leonid Nevzlin 8.0% 3.53%
    Platon Lebedev 7.0% 3.09%
    Vladimir Doubov 7.0% 3.09%
    Mikhail Brudno 7.0% 3.09%
    Vassily Shakhnovsky 7.0% 3.09%
    Other 4.5% 1.98%
    100% 44.10%


    This development confirms our bearish view of the whole situation, expressed in our commentary on Monday and Wednesday. We thus reiterate our views expressed earlier that:

    the investigations WILL materially affect Yukos as a company and not just be confined to individual shareholders;
    we do not see how it will ever be business as usual for Yukos, even if Khodorkovsky is released, which means the damage of recent events to Yukos is going to be lasting, and
    we believe the notion of political stability, one of the cornerstones of the Russian investment case over the past few years, has been dealt a substantial if not lasting blow.
    The only good place to be right now is on the sidelines. We believe there is a lot more selling to be done in Yukos before it becomes attractive to bargain hunters, especially given the massive unrealized gains that investors who bought the stock in 2000-2001 are sitting on. With such developments, Yukos is quickly becoming a "toxic waste" stock that many portfolio managers may not want to own, not just for portfolio performance, but also for career reasons.

    Our advice remains for investors to exit positions in Yukos and Sibneft now and use the funds to pick up rapidly depreciating Russian blue chips when things calm down (which may be another 5%-10% below current levels).

    In separate news, Yukos' BoD yesterday proposed an interim dividend of R26.78 (around $0.89) per common share, in line with our original estimate of $0.90 but above our reduced estimates of $0.55-$0.60 (we - along with other houses - lowered our dividend forecast a few months ago following Yukos' end-03 net debt guidance of $2.65bn).

    Yukos' EGM will vote on the dividend on Nov. 28,2003; shareholders of record as of Sept. 25, 2003, will be eligible to receive the dividend. The final dividend for 2003 is expected to be proposed to the annual general meeting of shareholders in 2004.

    The BoD also proposed 11 candidates to the YukosSibneft board that shareholders will also vote for on Nov. 28. The proposed board candidates are listed below:

    Francois Buclez - current Yukos BoD member, since 2003
    Sarah Carey - current Yukos BoD member, since 2001
    David Davidovich - head of Millhouse Capital (Sibneft)
    Ronald Freeman - head of Lipper and Co.
    Yuri Golubev - current Yukos BoD member, since 2000
    Alexei Kontorovich - current Yukos BoD member, since 2000
    Simon Kukes - current Yukos BoD chairman, since 1994, former TNK president
    Bernard Loze - current Yukos BoD member, since 2000
    Eugene Shvidler - Sibneft president
    Michel Soublin - current Yukos BoD member, since 2001
    Eugene Tenenbaum - adviser to Sibneft president
  • Wall Street Europe kirjutab täna:

    (From THE WALL STREET JOURNAL EUROPE)
    By Therese Raphael
    (Editor's Note: Ms. Raphael is editorial page editor of The Wall Street
    Journal Europe.)

    MOSCOW -- "This thing is like a snowball," Hugo Erikssen, the director of
    Yukos's international information department, said yesterday during a meeting
    with a few foreign journalists in a room at Moscow's Kempinski Hotel. "It can
    melt in the sun if the weather improves -- or it can grow."
    Less than an hour after our meeting, it was clear which way things would go. A
    44% stake in Yukos was frozen yesterday by the state prosecutor's office,
    pending the outcome of the case against Chairman Mikhail Khodorkovsky. But
    that's only part of it. If found guilty on charges of fraud, Mr. Khodorkovsky
    faces a jail sentence. His assets, and those of his associates with whom
    together he controls a majority of Yukos shares could be seized. In short, the
    government took a big step yesterday toward reversing the privatization of one
    of Russia's choicest oil assets and a company where foreign investors, mostly
    American, control 25% of the shares.
    Political crises in Russia are hardly uncommon, but they usually occur during
    periods of economic turmoil. So this is a first: Right smack in the middle of
    boom-time, the Kremlin sparks a massive sell-off and sends waves of fear
    rippling through the business and foreign investor communities. Why?
    Most likely, a combination of factors and forces are at work. Greed is one
    very plausible motivator. The Kremlin has always been a great source of personal
    enrichment. Many in the Putin Kremlin, viewing a much richer Russian market and
    a giant, transparent company whose CEO openly declares he was worth some $8
    billion are no doubt mindful of the opportunities control of Yukos might afford.
    Reinforcing this is the cultural background of the so-called siloviki, those
    mostly former KGB officials who followed Mr. Putin's coattails into the Kremlin,
    who think the state should be the final arbiter of most things. What these
    people saw and most likely feared was the "Khodorkovsky Effect" the influence of
    a hugely successful, transparent and internationally recognized company in the
    Russian economy.
    "This [the seizure of Yukos stock] just shows that whole KGB-prosecution
    faction has run amok," says Christopher Granville, chief strategist and
    political analyst at United Financial Group, a Moscow investment bank. "All
    assurances that property won't be touched will be called into question again."
    There's also the matter of the message it sends the local business community.
    Whatever his past behavior, Mr. Khodorkovsky, as his own spokesman puts it,
    "went transparent," something a growing number of Russian businesses have sought
    to do. "The Russian business community will conclude now that it's not worth
    doing that," says Mr. Granville.
    Had Mr. Erikssen been with me at the state prosecutor's office the previous
    day, there would have been no question that the snowball was about to gather
    speed and mass. In a rare parting of the curtains for the state prosecutor's
    office, Natalia Borisova Vishnyakova, the deputy head of the department of
    information, spent nearly two hours explaining to a group of foreign journalists
    how her office concluded that Yukos's Chairman had conspired to cheat the state
    of $1 billion in taxes and committed various other financial crimes.
    Everything had been done by the book, she insisted. There would be a trial,
    she insisted. "Khodorkovsky created and brought to life a system where they
    could evade taxes. As head of a company, he's personally responsible," she said.
    "The fact that someone guilty of economy crimes is being brought to justice
    should only be a positive for foreign investors. It shows the system is
    working." Um, guilty? But he hasn't been tried yet, we suggested to her. Of
    course, she acknowledged, there will be a trial first.
    Boris Nemtsov, leader of the Union of Right Forces, a center-right political
    party that has a depressingly small share of the vote, takes a stark view of all
    this: "Russia's transition is going from democracy to managed democracy to
    dictatorship. If this kind of behavior continues, the transformation down this
    road will move even faster."
    Mr. Nemtsov says that he has had calls from most of the oligarchs supporting
    his opposition party and pledging money. Yukos too says it has received support.
    On Saturday, the oligarchs issued a joint statement opposing the arrest of Mr.
    Khodorkovsky. But they have been notable by their silence ever since (and at
    least two major business leaders refused interviews this week, not wanting to
    discuss such delicate issues).
    Without a concerted fight from the oligarchs, the international investor
    community and indeed, some strong words from Western governments (all pretty
    unlikely beyond the perfunctory words of condemnation), Mr. Putin will likely
    persist and win in his battle with the Yukos chairman. As usual, Russia will
    lose.
    The actions against Yukos are likely to embolden local and federal authorities
    to challenge business. There have already been several indications from various
    local authorities that the pressure will be put on companies to pay more into
    the local budget. Yesterday a senior British Airways official recounted the
    outrageous, but alas hardly unusual story of how BA and other airlines had been
    presented with exorbitant tax bills in violation of double-taxation laws. A
    senior official at a Russian bank chimed in with his own story of official
    harassment, which had now been "settled" -- the euphemism for the inevitable
    pay-off that sends the goons away, for a while. These are the costs of doing
    business in Russia. They had been on the decline as business became more
    sophisticated and officialdom somewhat more orderly. But they are now set to
    increase.
    The brief post-communist period in Russia's long history has been
    characterized by one long struggle between a minority who tend toward reform and
    a great many holdovers from the past who seek to maintain and enhance government
    control. For a while it again seemed the reformers were winning out. Mr. Putin
    has made Russian membership in the WTO one of his chief objectives. He has
    sought close ties with the European Union and relished Russia's membership in
    the G-8. He has set a goal doubling Russia's GDP in a decade. He has cut taxes
    and instituted property rights.
    But by packing Russia's government and administrative ranks with former KGB
    officials (Freedom House's Adrian Karatncky has estimated that some 25% of the
    national legislative, executive and judicial elite hail from this background)
    Mr. Putin has undermined these achievements and his own healthy goals. Instead,
    he ensures that officials with little respect for or understanding of the rule
    of law, the virtues of a free market or democratic institutions, dictate the
    direction of government policy and preside over its execution. He now appears
    their hostage.

  • Putin's Old-Style K.G.B. Tactics
    The New York Times/ Editorial , 29 Oct 03

    After laboring to project the image of a rational, law-abiding statesman, President Vladimir Putin of Russia has reverted to the vengeful violence of his old employer, the K.G.B. No longer willing to pursue Russia's most prominent tycoon through the courts, Mr. Putin sent masked agents to seize the business magnate, Mikhail Khodorkovsky, aboard his airplane and threw him into the notorious Matrosskaya Tishina jail, where he will stay at least through the end of the year.

    The arrest was a serious mistake, and Mr. Putin's claim that it was the act of an independent judiciary convinced no one, least of all the markets, which plunged on the fear that the Kremlin was showing its true authoritarian colors. They recovered somewhat yesterday, but the economic damage is already large. The longer-term damage to Russia's image and Mr. Putin's credibility may be even greater.

    Russian prosecutors have been harassing Mr. Khodorkovsky, the chairman of the Yukos Oil Company, since July, when his partner, Platon Lebedev, was thrown into the same seedy jail. Reactions from Russians and Westerners were tempered then by the sense that the oligarchs who had been handed obscene fortunes by the Kremlin in the mid-1990's should refrain from manipulating politics.

    While Mr. Putin had seemed prepared to leave the oligarchs alone as long as they left politics alone, Mr. Khodorkovsky, who is 40, lavishly financed opposition parties in advance of the Dec. 7 parliamentary election and did not entirely keep secret his ambitions to the presidency. And after building Yukos into the world's fourth-largest oil company, Mr. Khodorkovsky was negotiating to sell a significant share to ExxonMobil and ChevronTexaco.

    It is not clear which of these actions provoked Mr. Putin more. But if he is counting on the outcry fading, which it may, Mr. Putin is being dangerously shortsighted. Whatever success Mr. Putin has had has come through showing Russia to be increasingly stable. The central strategy of his foreign policy has been to turn Russia into an alternative to the Middle East as a source of oil for the West. To that end, he has been actively wooing foreign investment, and Mr. Khodorkovsky has been the most active of the oligarchs in metamorphosing from robber baron to corporate leader and philanthropist.

    Perhaps Mr. Khodorkovsky should stay out of politics. Certainly, the excessive economic clout of the oligarch and the excessive political clout of the presidency are a calamitous mix. But there are better ways to battle an oligarch's political ambitions. Mr. Putin's wisest course would be to release Mr. Khodorkovsky and confront him in open court, in Parliament or, if necessary, at the ballot box.
  • Mõnevõrra küll Yukose teemast väljapoole, kuid soovitan lugeda raamatut "Oligarhid", mis oma majandus-biograafilise esituslaadiga on päris intrigeeriv ja erilisi isiksusi - oligarhe loomulikult - vabanemise ning segaduse momendil sõprade ja ühiskonna silmade läbi positsioneeriv. Huvitavad ideed, hullemad missioonid ja veel hullemad teostuslaadid. Hodotvorskit (krt, kuda seda nime õige on kirjutada?) seal pole, kuid näiteks on seal Tsubais, Smolenski, Berezovski, Gussinski, Luzkov ja kuuendat nime enam ei mäleta. Mitmed on teadlase sugemetega kodanikud, positiivses mõttes suuruse hullustuses ja iga hinnaga oma soovi läbi ajajad. Kõik kuus meest on tänaseks oma positsiooni Venemaal kaotanud, niisuguse mis ennem oli. Üksnes Abramovitsil, Yukose bossil ja Alekperovil on oma "tagasihoidlikkuse" tõttu veel sagimist.

    Samas tekkis jälle mõte, et huvitav kas Eestil lihtsalt vedas, et siin ärastamise protsess nii leebelt läks, sest Eesti väiksuse tõttu ei leidunud siin piisavalt kobeda ajuga inimesi, kes oleks osanud suuremas ulatuses ideid ja skeeme välja töötada. Või oli selle aja "ärikatel" ajusopis mingi kombinatsioon eetilistest piiridest? Vaevalt.
  • MART HELME kolumn kolmapäevases EPL-s vist on eestis ilmunud kommentaaridest seni vast asjalikum.

    Kahe sõnaga: Putin mitte ei saa Jukosega sebimise eest midagi vastutasuks Us-ilt või kuskilt mujalt, pigem lubatakse tal sellega tegeleda (ja tshetsheenias jne) kuna tema toetus vajalik Iraagis, Põhja-Koreas, Afghanistaanis.
    ---------------

    Venemaa on taas uudistes. Nagu tavapärane, mitte positiivses valguses. Sedapuhku on ajakirjanduses vahendatava ehmatuse, nördimuse ja arusaamatuse põhjuseks suurärimees Mihhail Hodorkovski arreteerimine.
    Tõesti, kui selle sündmuse tagajärjel kukub börs ja ähvardavad peatuda Venemaale tehtavad välisinvesteeringud, siis kahtlemata on, mille üle arutleda. Samas võivad aga üksnes naiivsed ja Venemaasse kui lääne suurriikide püüdlikult kasvatatavasse ulakasse poissi suhtuvad inimesed väita, et see tuli ootamatult.

    Tegelikult oli naftafirma Jukos juhtkond luubi all juba suvest saadik ning Kremlist kostva retoorika kõma ennustas vältimatult hammasrataste jõudmist ka läänes Vene avatuimaks ärimeheks nimetatud Hodorkovski endani. Nagu ennustasid sääraseid sündmusi juba ka Putini administratsiooni varasemad jõukatsumised nn oligarhide Vladimir Gussinski ja Boriss Berezovskiga, kes on praegu sunnitud varjama ennast eksiilis ja tundma põhiliselt muret selle üle, et järjekordse asukohamaa võimud neid Moskvale välja ei anna.



    Aitasid Jeltsini võimule

    Sealjuures väärib meenutamist, et Berezovski, Gussinski ja Hodorkovski – loomulikult koos teiste oligarhidega – mängisid üliolulist rolli ekspresident Boriss Jeltsini tagasivalimisel 1996. aastal ning toetasid ka 1999. aastal toimunud võimuvahetust Vladimir Putini kasuks.

    Paraku näib, et oligarhid ei tunne a) oma kodumaa ajalugu ja b) on alahinnanud ilmselgelt Putinit ja tema selja taga seisvat sõjaväelis-julgeolekulist huntat.

    Mis puutub esimesse väitesse, siis ilmselt lasid oligarhid end pimestada Jeltsini ajal enneolematu lopsakusega õitsele puhkenud kauboikapitalismist ja nendest võimalustest, mida raha ja rikkus kaasa tõid. Seepärast uskusidki nad tõenäoliselt – ning kulutulena üle kõigi võimutasandite levinud korruptsioon veenis neid selles arvatavasti veel kindlamalt –, et lõpuks on saabunud ka Venemaale sarnaselt lääne demokraatiatega aeg, kui võim teenib raha.

    Nagu nad nüüd omal nahal tunda saavad, osutus see sügavaks ja saatuslikuks eksituseks. Venemaal on alati raha võimu teeninud – ja seda tõestab üle käte läinud rikkuritele praegu ka Putin oma huntaga.

    Ühtlasi tõestab ta neile – ja tegelikult ka kogu ülejäänud maailmale, kui viimane seda vaid mõista viitsib – et teda ning tema võimet riiki jeltsinlikult tupikteelt tagasi traditsioonilistele rööbastele pöörata on sügavalt alahinnatud. Teisisõnu, kui otsida paralleeli Lenini-aegselt Venemaalt – NEP (novaja ekonomitšeskaja politika) on lõppenud, algab nepmanite poomine.

    Siinkohal ei teeks paha jahutada ka nende tulipeade entusiasmi, kes karjuvad, et oligarhide tagakiusamise tõttu võib Venemaa jääda ilma välisinvesteeringutest.

    Lääs on alati valmis

    Esiteks saab niisugune jutt puudutada vaid teenindust ja muid olmesfääre, kus välisinvesteeringud ennast teatud lokaalsest koloriidist tingituna niikuinii mugavalt ei tunne. Mis puutub investeeringutesse Mendelejevi tabeliga seotud valdkondadesse, siis neid on lääs valmis jätkama ka siis, kui Venemaa etteotsa peaks põrgust uuesti tõusma Jossif Stalin. Niisugune on lihtsalt pudenevatel jalgadel seisva heaoluühiskonna säilitamise loogika.
    Teiseks ei maksa arvata, et Venemaal suhtutakse investeeringutesse sama liberaalselt kui Eestis. Putini ajal on võetud selge suund nn strateegiliste kaupade, eelkõige nafta ja gaasi allutamisele riiklikule kontrollile ning välisinvestoreid tahetakse näha nooremate vendadena, kes aitavad amortiseerunud tööstusi küll moderniseerida, aga ei saa neid seejärel oma ainukontrolli alla.

    Tegelikult ei peaks me Hodorkovski juhtumi puhul rääkima mitte börsist ja investeeringutest, vaid sellest, et Venemaa on Putini võimu all suutnud endalt raputada IMF-i hüpnoosimeistrite nägemused liberaalsetest reformidest, mis on muutnud Venemaa tohutud piirkonnad sotsiaalse katastroofi kuristikeks. Selle asemel on Venemaa viimastel aastatel osutunud vabamajandusest jutlustava, kuid oma siseturgu kaitsva lääne usinaks õpilaseks, kes nüüd ilmselgelt kavatseb seniseid nõustajaid kostitada nende enda arstirohtudega.

    Hodorkovski juhtumi taustal ei peaks muu maailm esitama endale mitte küsimust, kas Venemaa liigub demokraatiast diktatuuri suunas, vaid hoopis: kas ikka veel sotsiaalses ja demograafilises kriisis vaevleval Venemaal jätkub jõudu ja otsusekindlust oma tegeliku suurriikluse taastamiseks? Ning missugused saavad olema Venemaa sammud, kui ta tunneb, et suurriiklik jõud ja vägi on tagasi? Aga just see, mitte mingite tühiste uusrikaste peedistamine, on ju Putini hunta eesmärk.

    Käesolev artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.
  • Mulle meeldis väga ka Andrei Hvostovi teemakäsitlus viimases Ekspressis. (tema vene<->eesti<->el/nato telje teemalised artiklid on üldse üha paremaks läinud viimase poole aastaga).

    EE reklaamitoimetuse nõmeduste tõttu jõuab see alles homme võrku, seega seniks lugege paberilt.

    sC
  • to proteo,

    Reeglina ei meeldi mulle (ja ilmselt ka kõigile teistele) pikad copy-pastetud uudised LHV jutulõimedes, kuid Sinu poolt äratoodud Mart Helme kolumn on erand - seda lihtsalt PEAB lugema, et mõista, kui Eestis ja USA-s teenib avalik võim kuulekalt raha huve, siis kõikjal maailmas pole see sugugi nii. Kes tahab väljaspool koduturgu äri ajada - peab seda lihtsalt aktsepteerima! Tänud veelkord.

  • Andrei Hostovi artiklid on minu meelest uhkuseks kogu Eesti ajakirjandusele - minu jaoks lihtsalt hämmastav kui paljudes teemades ta sügavuti läheb.
  • Venemaa maksuamet tahab Yukoselt üle 5 miljardi dollari tagantjärele makse & trahve.
    Smells badly....
  • Aktsia praegusesse hinda on vist mitmed sama kaliibriga uudised juba sisse arvestatud?
  • Yukose III kvartali kasumi kasv 56% ja käibe kasv 33% ei suuda kogu muu jama taustal vist investoreile lohutust pakkuda - vähemalt hetkel ollakse Venemaal miinuses.
  • PE= 5.5 EBITDA multiple 4.5. Risk on et maksud ja trahvid Yukosele moju avaldavad keskmises perspektiivis. Samas ettevote 3q tulemused on head ja usun et antud tasemelt palju langeda aktsia ei saa, kuigi Vene turul on akilised liikumised (nii yles kui alla) tyypilised.
  • no kas nüüd saab saaga oma enamvähem õnneliku lõpu?
  • mõnedel Eesti pensionifondidel oli vesi juba ahjus...
  • http://www.aripaev.ee/2645/rt_ly_264501.html

    timing is everything :)
  • :-)

    Hetkel Ühispanga Kasvufondi eest vastutav Sven Kunsing ütles, et Venemaa varasid oli fondis kuu lõpu seisuga 43,4%. Sellest on Jukose aktsiasse investeeritud 3% ehk fondil oli 50 000 aktsiat.

    Ühispanga Progressiivses Pensionifondis on Jukose aktsiaid 0,5% ehk 14000 aktsiat ning Vene varasid kokku 7,7% ja Ühispanga Täiendavas Pensionifondis 0,4% ehk 2000 aktsiat ning Vene varasid kokku 6,9%.

    Kunsing ei näe praeguse seisuga põhjust, miks peaksime Jukose aktsiaid oma portfellides vähendama.
  • aga pankrot oli lähedal... mis hinna pealt Hr. Kunsing need aktsiad soetas?
  • Putin vastas ajakirjaniku küsimusele nagu üks poliitik seda tegema peab,teisiti poleks ta saanud vastatagi,nii et mingeid suuri järeldusi sellest küll teha ei saaks.
  • :)

    tõsi ta on, et me arvasime yukosest hästi ka juba jupp aega tagasi. siis kui kõik veel väga probleemivaba näis. eks see seal ülal ole inetu oma nina upitamine küll. kahetsesin juba pea kohe. aga see nutt ja hala, mis eesti ajakirjandusse jõudis tundus ka nagu kohatu oma ajastatuse pärast.

    popmart,
    ega muidugi, milleski ei saa kindel olla. see on investeerimise üks aksioome.
  • eks see aktsiate soovitamine/pickimine üks tänamatu töö ole. halvasti läinud tõmmatakse liistule, võitjaid ei mäleta keegi...
  • Halvad asjad raiutakse kivisse head kirjutatakse liivale
  • Juba 200 miljardit rubla nõuab Vene maksuamet, aktsia -12,34%.
  • Loen siin Reutersist, et Vene politsei ei ole lasknud viikendil raisku minna ja käis taas tuuril peakontoris. Laupäeva ööseks oli selline seis, et pakiti kokku servereid, millega tootmist koordineeritakse. Täna siiski selgus, et esialgu servereid ära ei viidud. Jääb mulje, et see vahepealne optimismisüst oli antud selleks, et keegi saaks ennast korralikult lühikeseks müüa...
  • Kusjuures sealsed brokerid räägivad suht palju sellest, et turuga viimasel ajal lausa riiklikult manipuleeritakse - et eri aktsionärid teevad lobi, antakse positiivne signaal, aktsionär väljub ja siis minnakse järjekordset reidi tegema... See nüüd küll neist ilus ei ole. Aga Venemaa on ju nii bõi teisiti BOOGIE WONDERLAND!
  • Täna varahommikul ilmselt läks Kremlist ringkiri laiali, et mehed jagage omavahel ilusti ära kes mis päeval shorte kinni paneb - muidu pushitaks hind hullult üles jälle :))
  • See põhiküsimus paistab olema, et kuidas võimalikult valutult üle võtta seniste suuromanike osalus ja säilitada vähemalt suurkreeditoride põhiosa. Pankrot on selles suhtes kõige kindlam lahendus, kuid tekitab protseduuriliselt hulga peavalu. Riigi poolt aktsiate emiteerimine ja seniste omanike väljadiluutimine on tehniliselt küll lihtne, kui avab avab tee võimalikele kohtuclaimidele tulevikus. Kui valitsus tahab selle asja once-and-for-all kaelast ära saada, siis lastakse see tõenäoliselt läbi pankroti. Nii või teisiti, ei näe, et senised omanikud sellest mingi mõistliku tõenäosusega võita saaksid.
  • Venemaa peaprokurör tahab Yukoselt maksu ka 2002 ja 2003 aastate eest. Yukosel 16:00 pressikas

    Alfa Bank kirjutab.. we anticipate news on the company's potential bankrupcy within the next 48 hours.
  • Kas Traderis on võimalik Yukost lühikeseks müüa? Proovisin shortida YUKOY, aga ei õnnestunud. Võimalik, et olen selle eest veel süsteemile väga tänulik. :)

    Isiklikust vaatenurgast oleks parim, kui Yukosega juhtuks see kõige halvem - pankrot. Siis kaoks ilmselt igasugune usaldus Venemaa vastu ja välisinvestorid tambiksid aktsiad turgu. Mõne aja pärast õnnestuks osta näiteks mobiilside operaatorite aktsiaid nalja hinnaga, kuigi firmade fundamentaalnäitajad jäävad üldplaanis samaks.

  • Ma ei seoks otseselt Yukost ja Venemaa usaldusväärsust. Iga kirjaoskaja inimene võib lugeda palju Yukos on viimase viie aasta jooksul tulumaksu maksnud, millest otseselt teha järeldusi firma maksupoliitika kohta. Seega on investorid justkui eeldanud, et Venemaa valitsusel on ja saab tulevikus olema soov taolisele käitumisele läbi sõrmede vaadata? Kui mul üldse oleks millegi kohta nuriseda, siis seda et see firma RTSi lasti, aga see pole tänase valitsuse tehing.

    To Alvar: või millisel moel sa õieti Yukost ja Venemaa usaldusväärsust seostad?
  • Loowi, usaldusväärsuse all mõtlen eelkõige välisinvestorite julgust/tahet osta Venemaa aktsiaid või teha otseinvesteeringuid. Pealegi peeti Yukost Venemaal üheks läänelikumaks firmaks, mis ei tegelenud suuremate pettustega.

    Arvan endiselt, et kui Yukos feilib, kukub börs kivina ja mõnevõrra põhjendamatult kannatavad ka teised ettevõtted, mis võib luua soodsa ostuvõimaluse. Kuigi börsil ei tohi armuda aktsiatesse, kuulub minu lemmikute hulka Vimpel (VIP), mida ma loodan mõne aja pärast soodsalt osta.
  • Heh, Yukos ja Sibneft olid suurtest kõige vapramad "optimeerijad" ja see ei olnud suur saladus. Selge on, et taolise käitumisega firmal oleks pidanud olema iga valitsusega hea läbisaamine, mida Yukosel polnud. Hea läbisaamise puudumist valitsusega püüti korvata läänesuunalise heapoisi imagoga, mis oleks teoorias pidanud neid justkui teiseltpoolt kaitsma. Üks suuremaid poliitilismajanduslikke pokkerimänge, mida me Venemaal oleme näinud.
  • Kardetavasti on väga paljudel listitud Vene kompaniidel sarnaseid hallis tsoonis teemasid üleval, mille abil saab vajadusel ahistada. Ei usu, et see oli siiski põhjuseks, miks Putin närvi läks (telepildi järgi mehel närve muidugi üldse ei ole :)). Natuke üllatav on see, et tegelikke põhjuseid on üpris vähe analüüsitud. Huvitav, kas see jutt on õige, et Hodorkovski pidas aktiivselt kõnelusi välisriikide valitsustega (USA jt) Venemaa tuleviku teemadel kui talle hakkas tunduma, et saabki Duumas kontrolli kätte?
  • Alo ilmselt õige suuna peal - Hodorkovski hakkas ilmselt poliitiliselt liiga suurt mõjuvõimu saama. Arvestades ka seda, et vene meedia on praktiliselt täies mahus Putini kontrolli all, siis on idanaabrite juures (taas) demokraatiaga väga nadid lood.

    Ja Yukosega ei saanud omad vitsad kätte ainult väikeinvestorid, vaid ka väga suured fondid (Janus), seega kindlasti on usaldus Venemaa suhtes vähenenud ja see paneb skeptiliselt vaatama ka kogu vene aktsiaturu perspektiive.
  • To Alo & KL: üritasin sedasama öelda, et kui sa oled hallis tsoonis, siis Venemaa poliitikasse minnes on sul kehtiva võimu vastu astudes vaid kaks võimalust: kas sa võtad ise võimu või jääd kõigest ilma. Aga see pidi investoritele juba enne teada olema?! Või millest nad õieti unistasid, et Hodorovski avalikud väljaastumised kehtiva võimu vastu jäävad Yukose ukse taha?! Suur osa neist pidi sellest riskist teadlikud olema, nüüd see risk materialiseerus ja kas see ikka on usalduse kadumine Venemaa enda vastu või siiski midagi väiksemat?
  • Üldiselt, kogu selles jamas tuleb ikkagi süüdistada kodanikke Hodorkovskit ja Lebedevi. Kui juba otsustati maksupettusega tegeleda, siis oleks pidanud arvestama ka tagajärgedega. Kui sa ikka oled 40 aastane juut Venemaal, siis - barring total stupidity - sa peaksid teadma, et vene võimudel on alati olnud huvi ühelt poolt strateegiliste ressursside majandamist suunata ja teisalt rahvale tsirkust teha. Ja kes oleks parem inimene tsirkuse tegemiseks, kui juudi soost (venemaal ju teatavasti läbi aegade juutidega jamasid olnud) "kahtlasel viisil rikastunud" noor mees, kes veel kõigele lisaks establishmentile hambaid näitab?

    Kokkuvõtteks - ühe (kahe, mõne) mehe ülbus ja sulitembud (tuletaks meelde, et ta on korra juba väikesele inimesele koti pähe tõmmanud, kui Menatep panga põhja lasi, kõik magusa aga sealt välja tõstis) maksavad järjekordselt paljudele kätte.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon