Laenude ja deposiitide suhe Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Sattusin lugema et:
========
Eesti Panga andmeil ulatus Eesti kommertspankade poolt eraisikutele väljastatud laenude maht augusti lõpus 16,328 mld kroonini, mida on 46% enam kui aasta eest.
Ainuüksi augustis kasvasid eraisikute laenud 486 mln krooni võrra.
Pankade poolt välja antud laenude maht tervikuna on aastaga tõusnud ligi 30%, küündides möödunud kuu lõpus 59,720 mld kroonini.
Eraisikute hoiuste maht kasvas viimase kaheteist kuuga 11%, ulatudes augusti lõpus 21,993 mld kroonini. Viimase kuuga langes hoiuste maht 147 mln krooni võrra.
Hoiuste maht tervikuna on aastaga kasvanud vaid 8% ning küündis möödunud kuu lõpus 52,270 mld kroonini.
========
Seega on 52 mld EEK deposiitide vastu antud laene pea 60 mld krooni, ehk ca 15% rohkem laene kui deposiite. Ajalooliselt on see suhe vist pigem deposiitide kasuks olnud. Ehk oskavad panganduse kogemusega inimesed arvata, kas selline suhe on jätkusuutlik? Ei tea kas 97-98 aasta Eesti likviidsuskriisi ajal oli suhe midagi sarnast? -
Väga huvitav teema ja need numbrid selgelt väljendavad ohtu majandusele - laenatakse väga võimsalt. Näiteks Ühispanga Magneti kaardi mahud olid aastaga vist kahekordistunud.
Päris huvitav oleks ka elamuasemelaenude dünaamika. -
Õpetlik artikkel aastast 1998 Kalev Kuke sule läbi: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/04/tempo/art-03.html
-
Soovitan lugeda Hansapanga 2 kv. aruannet - kiidusõnad tegijatele, väga hea.
Hansapanga laenuportfell on juba suurem hoiustest Eestis ja Lätis, hoiused on laenudest oluliselt suuremad üksnes Leedus.
Teisalt - tänaste intressitasemete ning inflatsioonilembese majanduspoliitika juures on raske näha tugevat motiivi hoiustamiseks. -
Nüüd me oleme ju Euroopa Liidus ja midagi ei saa enam juhtuda. New Era!!! Kinnisvarahinnad saavad ainult tõusta. Palgad tõusevad igavesti 10% aastas.
Paljud vist arvavad nii. -
Päris huvitav oleks ka elamuasemelaenude dünaamika.
Eraisikute ja eluasemelaenude jääk - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen1.gif
Eraisikute ja eluasemelaenude käive - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen2.gif
Kaks eelmist ühes - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen3.gif
-
Toompark, tänud.
Samas tempos jätkates tõuseb eluasemelaenude käive ka 2003. a. lõpuks 48%, kindlasti mitte jätkusuutlik kasvutempo. -
Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Eesti majanduspoliitika inflatsioonilembene oleks, eriti kui vaadata paari viimase aasta arenguid ning seda, et 2007 maiks vaadatakse meie peale ka selle pilguga, kuidas Maastrichti kriteeriumidega hakkama olema saanud.
Mingi hinnatõus EL-ga kahtlemata kaasneb, eriti suhkur :-) -
Inflatsioonilembesuse all pidasin silmas USA-d ja mõnevõrra ka Euroopat.
USA- s Fed Fund-ide hoidmine 1% juures tähendab suurt rahapakkumise kasvu.
Ka Euroopas näikse poliitiline pendel nihkuvat inflatsiooni kontrollimiselt rahvuslike majanduste
turgutamisele varasemaid kokkuleppeid eirates.
Eesti ei puutu eriti asjasse, aga peaks pime olema kui ei märkaks poliitikute kasvavat soovi kiiresti kulutada. -
Majandusteooria võiks selle kohta ütelda, et majanduses puuduvad praegu olulised likviidssuspiirangud. Korrelatsioon Deposiitide ning väljastatud laenude vahel on suht tühine?
-
Ei usu, et Eestis oleks tegu poliitikute kasvava sooviga kiiresti kulutada. Minu meelest on see soov kogu maailma poliitikutel olnud alati konstantne (läheneb piiramatult lõpmatusele :), kuid pigem taandub kogu küsimus ühelt poolt soovide ja võimaluste konfliktile ning teiselt poolt (reeglina) keskpanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt seatavatele piirangutele.
Sama Euroopas. Ühelt poolt pole keegi Maastrichti kriteeriumide ükle kõva häälega piiksuda julgenud, teiselt poolt on seal tegu nii inflatsiooni kui tööpuuduse kasvuga.
Aga ootame oktoobrikuu ära, vaatame kuidas uus boss ECB-s lammutama hakkab! Kui hakkab... -
kõik pangad hoiavad oma depo-laenu suhet tasakaalus. Väljaarvatud Nordea!
neil suht savi, mis depo on või pole. vaadates bilanssi näeb, et enamus depo-laenu suhe on a´la 3-5 miljaridga miinuses. umbes nii ma mäletan. ehk siis euroliituminnes on maarisk veel väiksem ja Nordea võib oma ida-euroopa harule veelgi suuremaid interbank hinnaga laene.
vastus: Asi võib kesta kaua! -
Kuna pangad pakuvad ise hoiustele tulutoovamaid alternatiive, nagu fondid jms, siis loan-depo gap'i vaadeldakse koos muude hallatavate varadega.
-
Põhimõtteliselt samal teemal on Finantsinspektsiooni juht Trink tänases Päevalehes sõna võtnud.
-
Põhimõtteliselt sama mis Trink, kirjutas Rahvusvaheline Valuutafond 1. juulil 2002
http://www.ee/epbe/et/teated/koosolek.html
alalõik "Monetaarpoliitika ja finantssektori küsimused" -
Värsked andmed (ÄPO):
Eesti kommertspankade poolt eraisikutele väljastatud laenude maht ulatus septembri lõpus 17,1 mld kroonini, kasvades kuuga rekordilised 779 mln krooni. Möödunud rekord pärines selle aasta juulist, mil eraisikute laenukoormus kasvas kuuga 613 mln krooni võrra, nähtub Eesti Panga statistikast. -
17 miljardit on vähe..
aga mida see sisaldab? -
Leian, et kui mul kuu aja pärast laen makstud saab, siis hakkan seda hoopis investeerima, kui võtan uue peale. Väsinud juba sellest laenude tasumisest
-
Ei taha just mina olla see party-pooper, kes keset pidu peab piduliste tuju rikkuma teatega, et allkorruse vannitoas on vesi jooksma j2etud ja meil tuleb k6igil akna kaudu lahkuda ...
Teeks ehk ka n2o, et k6ik on savi. Aga mehed, hello!? Reaalsus on, et asi on kreenis ja kasvamas on hirmus mull. Eelmist pohmakat keegi m2letada viitsib? Nii, et everybody get ready to mambo.
Aga 2rme paanitse: keegi kaotab pyksid, keegi joob shampust. Nagu alati. Vabndst nende ees kes leivavad minu kommenti olevat liiga brash. Don't shoot the messenger. Pealegi - mina pole laenu v6tnud. ;) -
ytleme nii - finantsprotsesse me ei suuda kirjeldada t2psemalt, kui s6naga "huvitav". Nobelipreemiat nii ei v6ida!
-
17 miljardit on vähe? millega võrreldes?
-
no seda numbrit voib v6rrelda vaga erinevate teiste numbritega.
näiteks eesti panga teabeleht nr.6 22sept2003.
v6i ehk töötukassaga, kus aastaga kogunenud miljard?
kui ruttu suudaks eesti yhiskond 17 milajrdit kinni taguda?
seda enam et arvatavasti on enamus sellest kinnisvaralaenud, mis on enamuses yle 10a.
kas t6esti tyybid ei suuda 1-2 miljardit kokku ajada aastas?
17miljardit / 500 000 = 34keek näkku töövoimelisele elanikkonnale.
10 aasta peale oleks see 3,4keek/aasta/nägu, ehk 290eeku kuus per nägu.
keskmine palk on 5000 kandis. selise maksu suudab valitsus kyll kokku ajada.
ma pole seda meelt et enamus peaks vahemuse lollused kinni maksta,
aga midagi katastrioofilist ma inimeste laenudes ei nae.
pigem muretseks selle yle, kust see raha inimestele tuleb.. -
minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt on Eesti eraisikute laenukoormus (sisaldab lisaks pangalaenudele ka liisinguid) selle aasta lõpus suurusjärgus üle 50% aastasest netosissetulekust. See ei ole väga väike number, eriti kui mõelda sellele, kui kiiresti see kasvanud on. 1997 oli see 15%. Ja kui kasv niimoodi jätkub, siis on see järgmise aasta lõpuks pea 70%.
Soomes on samapalju. Prantsusmaal kuuldavasti ka. Kusjuures nimetatud riikidel on puht laest võetud hinnangul paremad väljavaated oma laenukoormuse teenindamisel. On meil mingi death wish neid riike just eraisikute laenukoormuse suurusega ületada? -
Seda ka veel, et mujal on enamik eraisikute võlga fix intressiga, meil vastupidi. Mis tähendab, et võla teenindamise võime halveneb intressitõusuga. Kui mingil täna arusaamatul põhjusel peaks näiteks euroopas inflatsioon kiirenema praeguselt 2%lt 5%le, siis saavad ka intressid olema täiesti teises kohas. Ja siis võib juhtuda, et on valus.
-
Kui nii peaks juhtuma, siis kes selle sabotaa˛i korraldas (parafraseerides Komissarovi sõnu ühest Eesti filmist, millele Kark vastas: "Mina tean - Komissaarov ja Kukumägi) ehk Ühispank ja Hansapank.
-
Hansa ja Ühis on kahtlemata kõvad pangad aga ma julgen siiski kahelda kas nad ka kahekesi 6 kuu euribori liigutada suudaksid :-). Siiski, kui intressid tõusevad kõrgema inflatsiooni tõttu pole see oluliseks probleemiks niikaua kui meie inflatsioonitase ja majanduskasv saksamaa omast kõrgemad on, sest siis suureneb ka vastavalt inimeste võime kõrgemaid laenumakseid teha.
-
cynic, on olukordi, kus inimeste sissetulekud ei pruugi kasvada kiiremini inflatsioonist. naftashokk on üks hea näide.
kui oletada, et intressid tõusevad inflatsioonitempo tõusuga ülalnimetatud määral ehk siis 6k euribor 2% kandist 5%le ja sama asi inflatsiooniga, siis (võttes eluasemeintressiks euribor +3%) eluasemelaenu jooksev intress tõuseb 5%lt 8%le. Ja koos sellega kasvab laenu tagasimakse 10 aastasel laenul 14% võrra, 20 aastasel laenul 27% võrra. Ei usu, et samas kaasneks sarnane nominaalne tulude kasv. Kui tulud jääksid samaks, võttes aluseks esialgse 30% laenuteeninduse (laenumakse/netotulu), siis kasvaks laenuteenindus 38%ni sissetulekutest. -
muidugi ei pea keegi täna inflatsiooni kiirenemist 2% -> 5% lähemas tulevikus reaalseks. Aga palju siis normaalses olukorras neid prohveteid enne mingite vähetõenäoliste sündmuste toimumist ikka olnud on?
-
aga eek devalveerimine?
-
mis sellega on?
-
Eraisiku laenukoormus 50% netosissetulekust mulle isiklikult liiga palju peavalu ei valmista. Eeldame, et sellest on 4/5 eluaseme tagatisel ja 1/5 tarbimislaenuna. Eluasemelaenu saab pea igaüks vabalt tõmmata 15 aasta peale, mille tulemusena 5% intressimääraga oleks eluaseme laenuteenindus alla 5% netosissetulekutest. Oletame, et pangad lähevad kurjaks ja tahavad kõik tarbimislaenud amortida 3 aastaga nulli - tuleb täiendavalt 4% netosissetulekutest. Ehk kõik kokku moodustaks laenuteenindus alla 10% netosissetulekutest. Intresside tõus 200 bps - laenuteenindus ca 11% netosissetulekutest - no mitte liiga õudne? Kui segmentide tasemele minna, siis tõenäoliselt tuleb välja, et mõni on ennast ülelaenanud, aga rahvana peaks me suutma seda laenu veel suhteliselt rahulikult teenindada.
Probleem tekib ikkagi mujalt, et see kiire laenukasv on jooksevkonto ajanud pagana suurde defitsiiti. Kui meil tõesti üks hetk tekib jama, siis alguse saab see sellest, et töötajaid/ettevõtteid hakkab üle jääma. See, et inimestel on absoluudis päris palju laenu peal pigem süvendab probleeme, aga see ei ole probleemide algpõhjus. -
laenuteenindus 11% netosissetulekutest ei oleks õudne, aga mõnedes stabiilsemates ühiskondades on murest saanud probleem kui see suhe on kuskile 14-15% ringi kerkinud. Ega minu arust ka saavutatud tase ise ei ole veel midagi väga erilist, küll on intellektuaalselt huvitav teada, et praeguse kasvu jätkudes on paari aasta pärast probleemideni jäänud vaid kukesamm. Ehk veel 2 aastat +40% p.a. ja olemegi tasemel laen/sissetulek=90%.
Ajaliselt, kui mitme KUU kaugusel me arenenud riikide laenukoormusest peaksime olema, et see meile peavalu valmistama hakkaks. 24? 12? 6?
Ma ikkagi loodan veel soft landingule - et juhtub mingi ime ja kahandab eraisikute laenukasvu kuhugi pikaajaliselt sobivamasse vahemikku (15-20% p.a. näiteks).
***
muidugi saab jama alguse tööpuuduse kasvust. see on praegu kindlasti tõenäolisem kui inflatsiooni/intresside hüppeline tõus. seni on tööturg pea ainult positiivselt üllatanud. -
Suurimad kulutused teeb inimene eluasemele, elukaga jääb korteriüür ära. Kui eluka teenendamiseks läheb korterisüürisuurune summa, siis no problemo.
-
kas maj kasv eestis pole just v6imendatud sellesama laenukoormuse kasvuga?
siit aga voiks juba m6nusaid putte ostma hakata.. -
Matrox, Loowi
Minu jaoks fundamentaalsed küsimused:
Kui palju on ajutine üle võimete tarbimine (jooksevkonto defitsiit) aidanud kaasa siseturule suunatud sektorite (ehitus, jaekaubandus) tööhõivele?
Mis siis tööhõivest saab, kui siseturu nõudlus väheneb?
Kui palju me ikkagi EL-ist lähiaastatel raha saame?
Täna lugesin just uudist Iru jaama kohta, et no oodatakse, et EL maksab 50m EUR. Minu jaoks tundub see kõik ebareaalne, aga kui selliseid summasid ära tuuakse, siis ma hakkan ehk EL-i projekti isegi positiivselt suhtuma. -
US,
Tööhõive osas oli kaubandus vahepeal väga tugev kasv, aga see jäi 2000-2001 aastasse. Viimase jooksva aasta jooksul on tõesti olnud suhteliselt silmapaistev yoy kasv sektoris (sisuliselt kogu hõive kasv - muud sektorid on teineteist tasakaalustanud), mille pealkiri on kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus. Samuti on väga võimas kasv olnud haridussektoris. Ehituses on samuti hõivekasv, kuid see on suhtkoht väike absoluutskaalal. Mul on ausalt öeldes isegi raskusi nende kasvunumbrite lahtimõtestamisega, kuid selline on statistika.
Ma muidugi pole nii naiivne, et uskuda, et moodsas ühiskonnas saaks toimuda mingi kohutav hõive kasv töötlevas tööstuses või primaarsektoris, aga ülalnimetet numbrid on ka kuidagi huvitavad to say the least.
riq,
mingil määral kindlasti on võimendatud.
rene2,
sellega võib nõus olla, kuigi väga paljud siiski kalduvad eluasemelaenuga parandama oma senist elukvaliteeti (iseenesest väga inimlik püüe), mis tähendab seda, et laenumakse saab olema reeglina kõrgem kui senine üürisumma. mis omakorda tähendab seda, et nende jooksev võime tarbida või siis tulevasi laene (vaja oleks ju ka uut autot ja mööblit ja mida veel) teenindada väheneb. -
Ma ei näe ikkagi peamist probleemi inimeste sissetulekute/laenude suhtes. Kui majanduse struktuur on piisavalt stabiilne ja olulistes sektorites pole ülekuumenemist toimunud, siis piisab pankadepoolsest tüüptingimuste järgmisest, et süsteem tervikuna toimib. Kui normeeritud laenuteenindus/sissetuleku jälgimine on paigas ja pangad seda ka jälgivad, siis stabiilse majanduskeskkonna tingimustes ei tohiks ju probleemi tekkida. Viitan sõnaga "normeeritud" sellele, et tüüptingimuste jälgimisel tuleks kasutada duratsioonil põhinevat laenuintressimäära (ehk siis tunduvalt kõrgemat kui tänast 2,2% EURIBORi) ja mingit mõistlikku laenutähtaega (näiteks 15 aastat). Taoline kontrollmehhanism on stabiilse majanduse juures täiesti piisav kui juurde lisada veel omakapitalinõude kontrolli, mis ei lase kinnisvarahindadel piiramatult kõrgele kasvada tänu omakapitalita soovidele. Tõenäoliselt kõik turul olevad pangad neid piirangud ka jälgivad.
Seega saab Eestis minna elu hullemaks tänu sissetulekute/laenude halvale suhtele ainult juhul kui pangad loevad sissetulekuks misiganes jama või aktsepteeritakse tuimalt osade hindajate arulagedaid hindamisakte. Samas on finantsinspektsioon küllaltki agaralt teemas sees, niiet süsteemilaiusesse ignoreerimisse ma ei usu.
Jama tekib sealt, et kodulaenude toel on palju tarbitud ja kui pankadel lõpevad uued krediidikõlbulikud kliendid, siis uue raha voog tarbimisse pidurdub. Jama suurendab veel see, et uus raha on paljuski tulnud välismaalt nagu nähtub meie jooksevkonto defitsiidist. Seega peab Eesti süsteemina pidevalt leidma uusi müügiobjekte (kas siis näiteks mittemateriaalne eraisiku tulevane sissetulek või materiaalne kinnisvara) ja see saab tulevikus olema üha keerulisem. Ku me enam ühel päeval ei suuda defitsiiti finantseerida võib meie jae- ja hulgisektori käive teha paariks aastaks vägeva jõnksu, mis tõenäoliselt viib suurenenud töötuseni ja nõnda edasi. -
Väga hea point Loowi... "...või aktsepteeritakse tuimalt osade hindajate arulagedaid hindamisakte."
Hindamisakti järgne hind peaks ju olema kiirmüügi hind (paarikuune müügiperiood), kuid vaadake majade pakkumisi... nii mõnigi maja (hinnaskaalal kuni paar miljonit krooni) on müügis rohkem kui 25% odavamalt hindamisaktis olevast hinnast (mida maakler ka rõhutab), kuid kahjuks seda juba kauem kui aasta. Oleks tegemist erandiga... kuid aktiivselt ringi vaadates tundub, et erand on hoopis see, kui hindamisakti järgse hinnaga suudetakse müüa... -
Samas on finantsinspektsioon küllaltki agaralt teemas sees, niiet süsteemilaiusesse ignoreerimisse ma ei usu.
odot, milles see FI agarus väljendub? Või täpsemalt - milles see väljendunud on? -
To: matrox
Heh, mis sa minu käest küsid, küsi parem oma eralaenu inimeste ja juhatuse käest. Usutavasti on esimesed koostanud suhteliselt detailseid raporteid ja teised vastu võtnud FI/keskpanga kõrgetasemelisi delegatsioone... -
no comments.
-
Ära kommenteerigi, lihtsalt küsi :)
-
ikkagi no comments
-
USD nõrgenemine EURO vastu veel nii umbes 15-20% võiks vist CPI ja PPI (palga)kasvu olematuks muuta.Pluss EU-ga liitumisest tulenev administratiivne hinnatõus,mis muudab tarbijate kulustruktuuri.Krediidi ja SKT nominaalkasvu suhe pole kunagi varem nii lai olnud,v.a. aasta 97.,s.t. majanduskasv on muutunud ülitundlikuks laenukasvu suhtes.Ei imestaks,kui mortgage-i jaoks ülejääv osa meie tuludes ei kasva selleks,et tänaseid hindu kinnisvaraturul hoida,piisavalt kiiresti. -
Hansapank kirjutab kvartali aruandes et:
=====
Tähtaja ületanud laenude maht oli septembri lõpus 307,8 miljonit eurot, kasvades kvartaliga
3,8%. Üle 60 päeva viivises olnud laenude põhiosa oli kvartali lõpus 27,3 miljonit eurot. Tähtaja ületanud laenud moodustavad grupi laenuportfellist 7,7% ning üle 60 päeva viivises olnud laenud 0,7%.
=====
Huvitav, kas see 7,7% kuidagi suur ei tundu (eriti võrreldes 1,49% laenukahjumite reserviga) - või on see tavaline et laenud on "viivises" ja tulevad lihtsalt hiljem tagasi 80% ulatuses (reservi suhe viises laenudele)...
Ja kui Eesti bilanssi eraldi vaadata, siis on välja laenatud ikkagi 111% deposiitidest (2,081 mld laene / 1,873 mlj deposiite) - ehk siis Eesti puhul on soovitud 110-120% tase (millele pressikonverentsil viidati) saavutatud mida pank loomulikuks peab? Kas siis enam laenu ei saagi )-; -
Ma arvan see on täitsa ok, pigem on reserv isegi suur. Kui näiteks keegi jääb 1 krooni mingi maksega üheks päevaks (kvartali viimase päeva seisuga) võlgu, siis on kogu laen (kasvõi 100 milli) üle tähtaja ja sellest siis ka see 7.7%. Lisaks on enamikul laenudest ka tagatis mis vähemalt osa võimalikust lossist ära katab.
-
Laenud on ju tagatud kinnisvaraga, mille väärtus ilusti hindamisaktiga paika pandud :)
Aga... nagu näha on see 7,7% alla 60 päeva viivises, ehk võimalik, et tingitud lihtsalt maksedistsipliinist? Samas... viimase 60 päevaga on tulnud kõvasti laene juurde ning mis selle 7,7% tegelikult on selgub siis kui need makstakse enne 60 päeva täitumist ära või mitte. -
Ma arvan ka, et see on ok. Kui ma Riigikassas praktikal olin, siis nägin väga palju viivises laene ja põhjus oli selles, et maksed tehti suvalisel ajal ja ka summad polnud vastavalt graafikule. Usun, et ka Hansapangal on palju selliseid kliente, samas ei saa väita, et laenud ei tule tagasi, tegu on lihtsalt hooletusega või halva finantsplaneerimisega (näiteks ettevõttel on probleeme käibevarade juhtimisel ja tal pole õigel ajal vaba raha).
-
Tegelikult on seda ikka päris palju. Normaalseks minu mäletamist mööda loeti a 2%. Tegelikult võiks siin seda asja Sven/Matrox kommenteerida.
-
siin on lihtsalt standardite erinevus- osad tegelased raporteerivad vaid viivises olevat osa laenust mitte aga tervet laenu millest osa on viivises. Nii raporteerides tuleks ilmselt alla 1%
