SOUNDS OF WISDOM
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Which book is the masterpiece of literature in the world in ur opinion?
List at least three, if you have that many favored ones.
with best wishes,
-sire- -
Meister ja Margarita :)
-
Kui jutt käib investeerimisõpikutest, siis kindlasti:
1) 12 tooli
2) Ristiisa
3) Abieluleping -
Finantseerimisest (raha tegemisest): Ernie koomiks
-
Kuule Velikij,
esimese kahe asjaga olen nõus, kuskil sarnase teema all seda siin ka maininud agat mis see Abieluleping? raamatuna on ?
Mis on Bettie ? väike eneseiroonia? -
1) The Bible (Original King James version)
2) The Catcher in the Rye (by J.D. Saliger)
3) The Hitchiker's Guide to the Galaxy (by D. Adams)
Nendest esimene on ilmselt ühtlasi parim investeerimisõpik seoses sellega, et ta avab nii hirmu kui ahnuse olemuse täielikult ;-) -
Abieluleping on loetav ka maakeeli, autoriks H. de Balzac ja tema kogutud teostest võib selle leida kolmandast köitest. Pole sugugi irooniline ja võtab päris hästi kokku 2 esimest, ainult pisut teises võtmes.
-
Karum6mm, kas sa loed ka eestikeelseid raamatuid? ...või on need kõik jamad?
-
MSM, loen küll. Paraku mainitud lemmikute puhul läheb tõlkes emotsioon kaotsi. Võtame Saligeri. Raamatus on peategelase mõttena originaalis kirjas...
"...some stupid d**n m***********g idiot had written f**k on the d**n f*****g wall!"
ja kohalik Loomingu Raamatukogu pakub sama koha peal...
"...keegi oli seina peale kirjutanud paha sõna."
Seega kui tekstis asendub agressiivne emotsioon flegmaatilisega, eelistan ma originaalkeelt iga kell. (Muide sama Saligeri soome k. tõlge oli tasemel!) -
Elu alles ees, Romain Gary (Emile Ajar)
anyone? -
1) Hermann Hesse "Siddhartha"
Lugesin kui olin hilistiiner, maailmavalus inimesele asendamatu valgusetooja, väljakujunenud inimesele lihtsalt kohutavalt hea lugemine.
2) Carlos Castaneda "Don Juani Õpetused"
Väga wicked detailne kirjeldus sellest, kuidas VEEL saaks elada ja mis trippe see kasvõi amatöörile võiks kaasa tuua.
3) "Täheke" (autoreid mitu)
Lasteajakirjad ruulisid kunagi. Miks nüüd midagi sellist ei ole? -
Ah jaa, veel üks:
4) "Raha, Pangad ja Finantsturud"
Which got me on this track...:) -
Kolm esimesena pähekaranud tugevalt raputanud raamatut:
1) Nikolai Baturin "Noor Jää" - et keegi Eesti päritolu inimene suudab kirjutada midagi nii vapustavat, hämmastab mind siiani. Peaksingi seda uuesti lugema.
2) Mika Waltari "Sinuhe" - kirjutanud soomlane, kes kunagi pole Egiptuses käinud - taas hämmastav.
3) Ayn Rand "Allikas" - liiga otseselt ja valusalt elust, ilmselt kõige parem raamat mida ma tean. 700 lehekülge ja raamatut ei suuda peaaegu hetkekski käest panna. -
Ei tea kas maailmakirjanduse klassika, aga eesti kaasaegse kirjanduse klassika kindlasti:
1. Juhan Kivirähk "Ivan Orava mälestused"
2. Juhan Kivrähk "Rehepapp"
3. Juhan Kivirähk "Kalevipoeg" -
Oi, oi, ... minu eelmises kommentaaris on nende raamatute autor muidugi Andrus Kivirähk, mitte Juhan.
-
ray bradbury "kaledisoskoop" nimeline jutuke, paar lehekylge pikk :)
-
Jaroslav Hashek "Vahva sõdur Shvejki juhtumised maailmasõja päevil" on ka 1 raamat, kust iga elujuhtumi puhul abi leiab, :)
Sama kehtib ka Decameroni ning 1000 ja 1 öö lugude kohta, :) -
Nüüd on juba piisavalt oma arvamust igaüks avaldanud. Ehteestlaslikult oleks aeg hakata teise kirjandusliku maitse kallal keelt teritama ja arvamust avaldama...
-
Veidi igast kategooriast:
Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat üksildust"
Nikolai Nossov "Totu kuul"
Winston Churchill "Tormihoiatus" -
No ei saa irisemata olla, no mitte ei saa. Miks? Aga sellepärast, et tahaks igaühe 3 lemmiku hulgast ühe ka oma lemmikuks tituleerida - häid raamatuid on maailmas nii palju ja nendest suur osa tegelikult ka meieni jõudnud.
Suffiks sellesse nimekirja ei kuulu, kuna minu meelest oli "Pioneer" palju parem kui "Täheke" või "Säde". Tegelikult ka!
Mõmmi nimekirjas ka ülilemmikut ei leidu - ilmselt seepärast, et ülemarketeerimisega võib vist ka parima asja ebameeldivaks muuta - aga see selleks, igaühel on õigus oma arvamusele, respect! -
Huvitav, ma leidsin Velikij lemmikute hulgast ka ühe enda lemmiku!
(Excel ütleks selle peale ilmselt Circular Reference error). -
to: Velikij
Krt, ma nii noor inimene, et minu jaoks sendub sõna "Pioneer" ainult abstraktse sotsialistliku noorteorganisatsiooniga ja heatasemelise low-end autosaundiga. -
*seondub
-
Ja loomulikult, sest Kristjani lemmikute hulgas oli raamat, mis mul mõni aeg raamaturiiulis erilise aukoha peal seisis. Paks küll, aga hea. Ehkki, sisu oli esimese ja viimase 10 lk peal ära öeldud, vahepealne oli vaid haaravalt kirjutatud tõestus.
-
1) Orwelli "1984" (loetud veel vene ajal, tekitas õudusunenägusid)
2) Jack Londoni "Martin Eden" (õigustus teismeea depressioonile)
3) Ayn Randi "Allikas". (Et nagu fuck the society või midagi:)
Ja viimasena ent sugugi mitte vähemtähtsamana
4) Cafe jutuka kogutud teosed - ilmumisaeg pole veel teada, bloody brilliant.
Kilde võib leida www.cafe.ee/theysay -
Keegi sakslane "Werner Holti seiklused" - tiinerina avaldas sügavat muljet
Martti Leino "Neljas selgroolüli"
O.Wilde "Dorian Grey portree"
Silver Anniko "Rusikad" - lihtsalt hea lugemine, kuigi peetakse väga halvaks raamatuks
...aga Rehepapp mulle eriti ei meeldinud. Üks jura käis ühtemoodi algusest lõpuni. Äkki on trendikas Rehepappi kiita? -
Jack Londoni "Smoke Bellew", saab häid paralleele tõmmata börsiga (munatehing, ruletilaud, kullakaevandus jne).
-
huvitav et keegi alkeemikut maininud pole..
pakuks selle eest 99 eeku! :) -
Mina laitsin Rehepappi - kuna tega kiita on trendikas, siis ülemarketeerimisest tekitatud ebameeldivus käis just rehepapi ja rehepapluse pihta.
Ja MSM, see "keegi sakslane" on Dieter Noll ja äramärgitud raamat (kui meeldivusest ja muljetavaladavusest rääkida) on paraku isikliku pingerea tipus. okeeriv on asjaolu, et 2. inimene, kes on seda üldse lugenud. Positiivselt okeeriv, mõtlen. Suhe raamatuga muidugi ka isiklik. -
Kasulik raamat ärastajale - “Me tusameele talv” (potensiaalsele sihtgrupile kahjuks vist natuke hiljaks jäänud, kuna kõik on ärastatud…)
Kasulik raamat tööloomale - “Alasti tulin ma”
Kasulik raamat noorpoliitikule - “Diplomaat” (varem või hiljem tuleb aru saada, et lähisidas jõuga ei tee midagi. parem siis juba varem.)
P.S. “Alkeemikut” suutsin lugeda ca 30 lk ja siis viskas ära. Jumalateenistuse tunne tekkis. -
"Werner Holti seiklused 2", see oli küll mitte just kõige parem? Huvitav kas Dieter Noll kribas selle kokku vangi minemise hirmus? Kuidagi radikaalselt risti vastupidine 1 sega? Sõnum siis.
Minu meelest ei ole üheski raamatus või filmis ( kui neid saab võrelda) antud edasi kirjeldust sõjast kui sellisest niivõrd hästi kui tolles. Vahest Spielberg oma 10 osases saagas "Relvavennad". Kuigi selles ei ole nagu miskit pistmist investeerimisega?
Miks teile Rehepapp ei meeldi? Liiga depresiivne? Selline see eluke meil eestis on...Kui aga eestlaste hingeelu ikka müstiliseks jääb, siis lugege peale "Eesti matus"t ja kõik saab selgeks. -
Minu jaoks märkimisväärsed raamatud:
Douglas R. Hofstadteri "Gödel, Escher, Bach: An Eternal Golden Braid"
Thomas Manni "Võlumägi"
Albert Camus' "Võõras" -
Sõjast kui sellisest veel on hästi kirjutatud:
Remarque "Läänerindel muutuseta", lisaks tasub kindlasti lugeda tema "Triumfikaart"
Hemingway "Kellele lüüakse hingekella?"
Irvin Shaw "Noored lõvid"
Vassili Bõkav "Ivan", "3 rakett", "Sotnikav"
Osaliselt haakub siia ka Solshenitshõni "Gulagi arhipelaag" - muidu ka igati väärt lugemisvara -
tekkis kysimus, et MIKS te neid raamatuid loete?
hing on haige?
millest?
kas m6istus teeb kurvaks?
ei, ma ei nori, just asking..
PS:keegi-kuskil ütles, et mõistus käib evolutsioonilist võitlust paljunemiskiirusega,
ja mõistusel on kalduvus enesehävingule.. -
seega mõtle vähem, tee rohkem
samas kui ei mõtle, pole sind ka olemas
midagi head:
J.Kross
I.Asimov
R.Kaugver
jne -
TNT-le vast kommentaariks, et Werner Holti seiklused 2 on nii jama raamat, et mai viitsinud seda rohkem kui paarkümmend esimest lehekülge lugeda. Sotsiaalne tellimus oli, aga häid teoseid ei kirjutata tellimise peale...
Analoogia muide Kati Murutari raamatuga "Naisena sündinud". Superhea, eriti mõistagi neile, kellele tolleaegne Supilinn ja Püssikas suurt ja siirast äratundmisrõõmu valmistavad. Autor ütles ühe raamatuga ära kõik, mis tal öelda oli, edasi toimus hale pastakast väljaimemine.
Ja Remarque võib teismelisena hästi peale minna, aga ta ammendab end ikka neetult ruttu... Aru mai taipagi, miks ta nii hästi müüb.
Rehepapi puhul lihtsalt on IMHO tegu tavapärase trotsiga - jah, ma mõistagi olen teda lugenud, aga kui ikka sellest massimeedias eestlase uut piiblit kiputakse tegema, siis sorry, kui tahate sisse elada meie esivanemate ellu, siis lugege Tammsaaret, Vildet või Lutsu! Kivirähk on hea humorist, aga üle doseerides on iga ravim mürk. -
ma kardan, et Rehepapi puhul on tegemist skungi peksmise loo modifikatsiooniga
-
ma kardan et ei. ainuüksi mõte skungi kottitoppimisele ajab mind naerma, mõte sellele, et eestlus = rehepaplus, ajab mind nutma
-
Werner Holt 3 oleks aga holliwuud...
Isa saab aru, et sotsialism on jama ja põgeneb üle Berliini müüri läände ning taasabiellub Hamburgis elava eksnaisega.
Werner teeb Wolzovi kasuvennaga ühisfirma ja müüb ossidele koolitust "Kuidas kapitalismi tingimustes ellu jääda".
Gunther (oli vist!) lõpetab Reeperbahnil. -
Oli Wolzovil üldse kasuvend? Onu oli kõva kindral, seda ma mäletan, aga muid sugumugulasi mitte :-)
Aga kasuvenna orgunnimine pole ju keeruline :-) -
Mulle meeldis Holt 2 ka, seda kommunismi ülistamist polnudki nii palju ning sõjast muserdatud "kadunud põlvkonna" eksistentsialistliku kriisi kujutamine tuli pareminigi välja kui Remarquel.
Kes see Gunther oli? -
Fit,
Gunther oli Werneri sotsialistist pruut / esimene armastus, kes lõpuks elas kokku/abiellus ühe kohaliku komsomolijuhiga, kes tahtis kõike ise teha. Alates traktoritest ja lõpetades lennukitega. Kutt oli nii hull, et isegi Werneri isa oli talle sunnitud ütlema: "come down. let the specialists handle it." Scheidereit oli vist selle hullu nimi, kui ma ei eksi. -
Üllatav, et Werner Holti nii paljud on lugenud.
Aga Rehepapi juures ei meeldi mulle see, et raamatu võid avada juhuslikust kohast ja lõpetada juhuslikus kohas ja ikka oled tast (sisust) täie ettekujutuse saanud. Ei alga ega lõppe millegi konkreetsega. See varastamise ja kodukäijate nali läks liiale. Ja ei ole see eesti rahvus midagi suurem varastaja kui mõni teine rahvus. Nõukogude ajal varastas kogu N Liit. -
Tea siis...
Nagu näha loevad inimesed erinevaid asju. Riq loeb näiteks kogutud Leninit , austab ilmselt röövlit nimega Che ja ammutab teadmised inernetist?
Varastamisest. Ma olen mõnikord ise ka üllatunud mida varastada saab või mille peale inimesed tulevad, et midagi tuuri panna. Näiteks olen miskile tegelasele tehases tappa andnud kui ta masinatelt alumiiniumist lüliteid maha keeras. Lüliteid sai per masin u 100 g ehk 10eek? masin ise maksis miskit 300 000 ja oli pärast rivist väljas. Ja ma ei räägi noortest väikestest kavalatest juristi nolkidest kes proovivad miskit nõudeid uuele võlaõigusele viidates kokku kirjutada. Mis see muu tegelikult on kui varastamine . Täitsa kama et junn on endale 50 kroonise lipsu ja valge särgi kuskilt hankinud. Tegelikult samasugune nagu need keda "Politseikroonikas " näidatakse. -
Muide, mida aeg edasi, seda enam mulle tundub, et Holti pruut oli siiski Gundel, mitte Gunther (mis Günther-vormis hoopis mehenimi on)
-
Kahjuks ei kõla 10-kroonise varguse summa eesti keeles üldse hästi ja kirillitsas ei viitsi toksima hakata. Ehk tegu vana sententsiga, kus soovitatakse varastada vähemalt miljon. Õige mõte - vähemaga on risk/tulu suhe liiga paigast ära.
Aga Holtist on nii mõnigi lause jäänud igapäevasesse kõnepruuki. -
See oli üks absurdi valdkonda kuuluvast varastamisest. Ilmselt sulle Velikij see pähe ei tuleks, mõnele kod aga küll. Tegelikult on mul, KAHJUKS, sedasorti näiteid võtta kümneid. Ja mitte vaid linnalegende, vaid selliseid isiklikke ja vahetuid.
-
Kutsusin seda ise "väikeseks varastamiseks". Noh, variante on teisigi, saab ka intelligentsemalt, sisu on sama.
Ise olen noores peas rumalusest teinud just selliseid lubatud-keelatud piiri peal tükke. Rikkaks ei saanud ja kokku ka eriti ei hoidnud. Nõme oli, ühesõnaga. Tappa ka ei antud, kuna asi oli lubatud, aga mitte ilus.
Kurb kui peab oma vigadest õppima...aga inimene on juba selline kord - tark, aga laisk ja ablas (prof. dr. N. Amossov) -
tnt,
tänan, aga ma ei loe yldse.
kui loeksin, m6tleksin samamoodi nagu need, kes loevad..
tegelt asimov ja eriti strugatskid meeldivad mulle, aga seksist parem see pole.
minuarust filmid, raamatud jne on abiks neile kes ei suuda asju ise elust ammutada.
koike seda lollust, julmust, armastust ja kirge on ju kasv6i koplis.
kuipaljud teist on käinud pyhapäeval koplis jalutamas, ja kuipaljud kuskil itaalias/pariisis/londonis?
tean paljusid kes ehivad end tiitlite, lugemuse, tuttavate, saavutuste vms'ga.
ja ka neid, kes seda hukka moistavad, ka neid kes end varjavad.
so what?
k6ik taandub elamusele. m6ni vajab raamatut, moni vajab narkot, poppersit olete proovinud?
teised lihtsalt keskenduvad ja jälgivad. sisuliselt void sa lihtsalt lamada silmad kinni ja saada koik
samaväärsed kogemused mis holsti lugedes (ma ise pole lugenud).
tähtis on meele volatiilsus!
varastel v6taks aga munad maha, röövlitel.
ja ka nendel, kes peavad au sees teiste kulul elamist.
lenin luges ka palju, ikka oli sadist.
knowing the right way and walking the right way are 2 different things.
kui sul aga sihtkohta pole, on eelöeldud lause nonsens :))))
