LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Õpetajate palk

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Seoses haridustöötajate streigiga tegin väikest uurimist, et kuidas on lood õpetajate tasustamisega mujal maailmas. Kuna Eestis ideaaliks millegipärast Ameerika Ühendriigid (vähemalt poliitikutele ja seda viimased 12 aastat), mis tähendab vähem riiki, vähem makse ja rohkem individuaalsust, siis uurisin seda riiki.  Kuidas on olukord seal?

    Esmamulje päris hea - keskmine palk umbes 34 000 dollari juures aastas, õpetaja palk sellest kaugelt üle. Näiteks Los Angelese kultuuritöötajate näitajad siin. Pilt ilus - õpetaja palk nii 50 000-60 000 dollarit aastas, seega kõvasti üle keskmise. Kuskil all siiski ka nupuke teacher assistants ja palk 21461 dollarit aastas, mis on 60% keskmisest palgast. Järgmisena sattusin Vermonti töökohtade kohta infot jagavale lehele. Vermont on USA osariik, mille rahvaarv on 600 000 ehk veidi kaks korda väiksem kui Eestis. Pindala 9200 ruutmiili. Nonfarm employment ehk maaga mitte seotud töötajaskond 246 000 elik kaks korda vähem kui Eestis. 1999 aastal oli inimese kohta sissetulek $20,625, veidi vähem kui USA-s keskmiselt. Viide.Nüüd siis palkadest Vermondis. Õpetajate palgad leiab sellelt lehelt kui keskmisesse otsingukasti lisada teacher. Sellest nimekirjast tuleb ka välja et palk on kõvasti üle keskmise, kuid taas teacher assistants ja palk 19 330 ehk kõvasti alla keskmise. Ja nüüd viimane samm: eelmiselt viitelt valida kast "Occupations with the largest employment" ja vajutada search. Sellega leiab 25 enimlevinud ametit aastal 2000 ja nende palgad. 9 auväärsel kohal teacher assistants keskmise palgaga 19 330 dollarit (keskmine 16330-22040 dollarit). 25 kohal algkooli õpetaja keskmise palgaga 40 000 dollarit.

    Kuidas Eestis: nooremõpetaja 5350, õpetaja 5710, vanemõpetaja 6490 ja õpetaja metoodik 7870 krooni, keskmine palk oli 2003 aasta kolmandas kvartalis 6341 krooni. Seega USA-ga võrreldes ebaõiglust nagu ei eksisteeriks?
  • arvan et ebaõiglus siiski eksisteerib kui võrrelda mida selle raha eest saab õpetaja seal ja õpetaja siin.
    Meie keskmine palk on omaette teema.
  • kui vaadata senaatorite palku, siis on röögatu ylekohus eestis!
    mind paneb imestama ikka see, kuidas meil hinnad ja sissetulekud on omavahel seoses.
    usas saab selle raha eest way rohkem stuffi osta kui meil!!

    kuna usd on 13 ja kuid on 12, siis on lihtne arvutada :)

  • aimiin usas saad 30000 usdi eest elamise.. meil mitte!
    seda enam opetaja aastapalga eest :)
    see on vist koigile ammu teada, et muu maailma, (=suurriikide) majanduse mudelid, v6rdlused ja uurimused och teadus väikeriikides ei kehti. samuti ei kehti usa maj. teooria euroopas.

    ma ei näe v6rdlusel pointi!
    apples to oranges?
  • IFC......kas õpetajad saavad siin selle palga eest vähem kui teised sellise palga saajad....
  • ads,ma mõtlesin võrdlust usa õpetaja vs eesti õpetaja --seda ei ole võimalik võrrelda võttes aluseks suhte keskmisesse palka.
    med.õde saab eestis napilt üle 4K bruto ,mis sellest arvata?
    Ilmselt leiaks suhte millegagi et nad peaks ülirahul olema.



  • Alo,

    Su analüüs võib paraku jätta äärmiselt tendentsliku mulje, kahjuks ta teebki seda!

    Nimelt tuleks enne alustada teatavate ametinimetuste (USA-s) vastavusseviimisest täidetavate tööülesannetega ning seejärel viia need vastavusse Eestis kehtivate nimetustega. Teacher assistant juhul kui ta tähendab turvameest, Peda praktikanti või paljundusi tegevat laboranti (õpetaja assisteerija - mitte õpetaja!) on tema kvalifikatsiooni kohta täitsa hästi makstud. Kui aga rääkida algkooli õpetajast, siis tema töötasu tuleb ju Vermontis päris suurepärane keskmise palgaga võrreldes - oluliselt parem kui Eestis! Me ei räägi kooli keskastmest, kus kantseldamine on kõige kallim ja gümnaasiumist, samuti ei puuduta õpetajate kvalifikatsiooniastmestikku, mis teadupärast ei seondu sellega, millises vanuseastmes õpetamine toimub. Küll aga tuleks need asjad enne õigesse vastavusse seada.

    Võrrelgem võrreldavaid asju!

    Nii et Alo, vaidlen Sulle tuliselt vastu - USA-ga võrreldes ebaõiglus Eestis õpetajate palkade osas eksisteerib - ja mitte vähe!!!
  • Euroopas on reeglina nii, et kvalifikatsiooni omavate kooliõpetajate palgad algavad riigi keskmise palga tasemelt. Ja suuremal osal on 1,2-1,4 keskmist palka. Keskmise palgana enamasti mõistetakse meesoskustöölise palka tööstuses. Erandid on Shveits ja Saksamaa , kus algavad 1,5 keskmisest ja ulatuvad üle 2 kordse keskmise.
  • Vahepalaks siia lugu Tänasest EPLst, millest saame teada, et Eesti erasektor ei suuda konkureerida munitsipaalkoolidega heade spetsialistide töölevärbamisel.
  • enz:
    (a href="")(/a)
    kaarsulgude asemel nurksulud ><
    ja
    urlis kasuta ka http://
  • Nõustun Velikij-ga. Tõepoolest ei ole välja toodud Teacher assistant mõistet. Minu arusaamisel on tegu õpetaja abilisega. Aga veel väljavõttena Eesti keskmistest:
    I kv keskmine 6333 , õpetajal 5338 II kv keskmine 6915, õpetaja 7370 III kv keskmine 6431, õpetajal 4196 Kokku keskmine 6559 õpetajal 5634 . Eelmise aasta kolme kvartali keskmine 5975 õpetajal 5183. Seega keskmise tõus eelmise aastaga võrreldes 9.8 % ja õpetajatel 8.7 %.
    Seega sellel aastal keskmine veelgi kaugenenud õpetajate keskmisest. Ja võib ka arvestada, et õpetajate palkades ei ole ümbrikupalkasid. Samaaegselt teatud eluvaldkondades selle osakaal päris suur (ehitus, metsandus, hotell/turism). Seega oleks küll lõpuks aeg kui hakata vähendama pedagoogide keskmise ja keskmise palkade vahet!
  • Seejuures makstakse Eestis samasuguse töö eest kaht eri palka: kui õpetan lapsi, siis saan x summa ja kui õpetan sama asja õpsidele, siis saan 2x summa. Kusjuures maksjaks on riik, kuigi teisel juhul läbi vahendaja. Ja võite nüüd arvata, millise töö ma kvaliteetselt teen ja millise mitte.
    Ja veel, mulle ei meeldi sõna pedagoog, sest Eestis on sel sõimusõna maik man.
  • Nier,
    Opetajate keskmise palga vordlemisel riigi keskmise palgaga tuleb ikka aluseks votta terve aasta mitte kolm kvartalit, suvi on vahepeal. Nagid ju ise, mis III kv. keskmine opetajatel oli. Kui teeks statistikat ainult III kv pohjal, oleks asi ju paris hull:)

    Uldiselt arvan, et opetajad virisevad rohkem kui asi vaart on. Voibolla on asi ainult selles, et nende kisa kostab kaugele - opetatud inimestena oskavad nad ju keskmisest enam end nahtavaks teha. Ja virisejateks on just need, kelle kvalifikatsioon mingitki kriitikat ei kannata, edumeelsed ja haritud opetajad saavad vaga hasti hakkama.
  • Spunk... kuigi ma olen oma usutunnistuselt kapitalist, siis seekord ma pean oma olemuselt proletaar-idiootliku mõjutusvahendina defineeritava streigi isegi heaks kiitma.

    Lihtne põhjus. Mu oma ema on õpetaja ning viimased 10 a olen pidanud vaatama kõrvalt seda, kuidas ta absoluutselt pidevalt mingi rämeda riikliku tünga osaliseks saab. Erinevad muudatused tasustamise loogikas + absoluutne tahtmatus just õpetajate palkadeks ressurssi suunata, on neil ikka kopsu üle maksa ajanud küll. Neile, kes siin leiavad, et õpetaja saab normaalselt tasustatud, võiks mainida, et

    *vähegi normaalse äraelamise nimel töötavad nad OLULISELT rohkem kui 40h nädalas;
    *õpilased on võrreldes meie noorusega neurootilisemad, maniakaalsemad ja paraku ka lollimad;

    Seega teevad õpetajad paraku tööpanusega ebaproportsionaalselt tasustatavat tööd, millele lisandub mõnitav suhtumine nende tööandja ehk riigi poolt...
  • spunk123!
    Minu arvutused ongi tehtud 3 kvartali keskmistele. Loe korralikult läbi!
    Ja üldjuhul (eelmiste aastate põhjal) IV-s kvartalites jääb ka õpetajate palk keskmisele kõvasti alla.
    Aga seda näeme juba tulevikus (varsti).
  • Nier,
    No lugesin korralikult labi, aga kas Sina minu postituse mottest said oigesti aru?
    Kordamine on tarkuse ema: ei maksa vorrelda opetajate kolme esimese kvartali keskmist palka Eesti keskmise kolme esimese kvartali palgaga, see annab moonutatud tulemuse. Miks? Sest opetajate palk on kolmandas kv. tanu nende too iseloomule tunduvalt vaiksem, Eesti keskmist palka aga sesoonsus ei mojuta. Vordlus tuleks teha aasta baasil - vorrelda opetajate aastast keskmist Eesti keskmise aastapalgaga, siis oleks tulemus objektiivne.
    Moistad nuud, milles oli minu point?
  • Teacher Assistants:"Perform duties that are instructional in nature or deliver direct services to students or parents. Serve in a position for which a teacher or another professional has ultimate responsibility for the design and implementation of educational programs and services. "
    Ja neid töötab Vermondis 4800.

    Elementary School Teachers, Except Special Education"Teach pupils in public or private schools at the elementary level basic academic, social, and other formative skills. "
    Neid tööl 2900.

    Mõte selles, et abiõpetajaid/õpetaja abilisi on tööl 1.5 korda rohkem kui õpetajaid ning eeldasin siis et õpetaja ametikohal on nii kõrged nõudmised USA-s nagu Eestis õpetaja metoodikule, mida enamus täita ei suuda ning seega töötakse õpetaja assistendi nime all, mis vastaks siis Eesti madalaima astme nooremõpetaja ametinimetusele.

    Võib siiski olla ka et õpetaja assistendi näol on tõesti tegemist jookuspoisiga, kellel ei peagi olema vastavat klassifikatsiooni, siit aga küsimus, et miks Eesti koolides siis kõik õpetajad on ja miks neil nii vähe madalapalgalisi abilisi on?

    Tegelikult oli mu jutu mõte muus. Kui tahame ameerikat mängida, madalaid makse ja vähe riiki, siis keegi peab selle siiski kinni maksma ja õpetaja kui riigitööline sobib selleks ju hästi. Nii edasi minnes saame tõesti kooli, kus on palju õpetaja assistente (kellel madal kvalifikatsioon ja madal palk) ning vähe tõelisi tippõpetajaid (kellele siiski hästi makstakse).
  • Õpetaja-metoodik, jajaa...

    Ma tunnen kahjuks päris palju selle valdkonna esindajaid, paraku ühtainust õpetaja-metoodikut (sõbra ämm :). Vene ajal vastas sellele kvalifikatsioonile vabariigi teeneline õpetaja ja see anti reeglina koos autoostuloaga ja maakooli. Üliväga jube kõva sõna oli.

    Meie lapsi õpetavad ikka nooremõpetajad, õpetajad ja vanemõpetajad. Ja siin ei ole erinevused palgas enam kuigi suured. Ehk siis me ei saa rääkida sellest, et meil on vähe tõelisi tippõpetajaid, kellele siiski hästi makstakse. Umbes samavähe on ka ministreid ja parlamentääre, kellele siiski kordades rohkem makstakse - aga sellestsamast maksumaksja taskust.

    A propos, karumõmm, olen maailmavaatelt liberaal, kuid usutunnistuselt mitte kapitalist, vaid hoopis kristlane! :-)
  • Alo uuring väga hea. Ei ole nõus teistega, kes ütlevad, et neid ei anna võrrelda. Miks? Kas õpetajaid tuleks Eestis tasustada niimoodi, et nad suudaksid tarbida samaväärselt kui Ameeriklased, aga kõiki teisi, vastavalt Eesti keskmisele palgale? Nii et "Võrrelgem võrreldavaid asju!" nagu ütles Velikij... kui võtame aluseks kõigi eestlaste keskmise sissetuleku, peaksime võtma aluseks ka ameeriklaste keskmise sissetuleku. Võttes aga aluseks palga tarbimisväärtuse peaksime me tõstma mitte ainult õpetajate palku vaid sisuliselt kõigi palku mitmekordselt... Eesti läheks pankrotti siis! Võtkem ikka aluseks palju inimesed väärtust loovad, maksta ei saa rohkem kui inimene toodab... õpetajate tootlus tuleneb ju sellest, kui palju nende "õpilased" suudavad väärtust luua, ehk palju nende "õpilased" (ülejäänud rahvas) teenivad. Millest omakorda järeldub, et suhe keskmisse palka on õiglane alus tasustamiseks. Iseasi on, et milline see suhe peaks olema?
  • fire:

    Väidad, et õpetajate tootlus tuleneb ju sellest, kui palju nende "õpilased" suudavad väärtust luua, ehk palju nende "õpilased" teenivad.
    Jätad arvestamata, et õpilased kui investeering on äärmiselt pikaajaline investeering.
    Kas tõesti on vaja oodata nii kaua, kuni reaalsed tulemused välja paistavad.

    Ja isegi siis:
    Minusse tehti investeering nii umbes 20 aastat tagasi, aga reaalne tootlus hakkab ilmnema alles praegu. Ja usu mind, ma olen VÄGA kõrgekvaliteediline investeerimisprodukt!! :)
    Samas ei ole aga tähele pannud, et isikud (st õpetajad), kes minusse 20 aastat tagasi investeerisid, oleks ligilähedaseltki saanud tasu vastavalt sellele, mis nad loonud on.
  • Spunk123!
    No ikka ei saa pihta ! Mul on ju võrreldud täiesti sarnaseid perioode !
    See tähendab eelmise aasta 3-e esimest kvartalit SELLE AASTA 3 esimese kvartaliga.
    Ja seda nii õpetajate palga kui ka keskmise suhtes. Seega asjad on ikka küll võrreldavad!
  • Veel täienduseks Spunk-le. Mul ei olegi ju võrreldud õpetaja palga suhet keskmisesse. Mille korral tõepoolest 3 kvartali põhjal antud tulemus võib olla moonutatud. Võrreldud on eelmise aasta samu perioode. Mille põhjal võib järeldada ka , et aastaga (aasta lõpuks) on EESTI KESKMINE palk tõusnud kuskil 9.8 % , aga õpetajatel 8.7 % (mis ka vastab selles mõttes, et pedagoogide palkasid tõsteti 8%). SEEGA ÕPETAJA PALK ON TÕUSNUD AEGLASEMALT KUI EESTI KESKMINE: või tahab spunk õelda ; et viimases kvartalis õpetaja ja keskmise palga suhe paraneb!
  • Asi väga lihtne.

    Õpetajate palku ei saa ja ei tohi võrrelda riigi keskmisega ei kuude ega kvartalite kaupa, kuna õpetajate palganumbrite statistikat moonutab väga kõigile praktiliselt ühel hetkel jaanipäeva paiku väljamakstav puhkusetasu (vastavalt seadusele makstakse see ette).

    Nii et ainus õige ja õiglane ajavahemik võrrelda keskmisi palku on 1 kalendriaasta.
  • Luuser, täpselt seda väidangi... keegi ei maksa konsultandile või enda harijale rohkem, kui on võimalik tema abiga "rohkem" teenida. Kõige paremini ja õiglasemalt on hinnatud õpetajad, kelle õpetusi saab koheselt rakendada kuna puudub aja inflatsiooniline tegur ja tulemusi on kergem hinnata. Oodata pole kindlasti nii kaua vaja... kuid kas täna kulutatud lisamiljon toob tulevikus (arvestades inflatsiooni) piisavalt palju "rohkem" tagasi tänaste õpilaste ja homsete töötegijate töötasus, et katta tänast investeeringut?

    Mis puutub Sinusse kui kõrgekvaliteedilisse investeerimisprodukti, siis küsiks vastu... mitu õpetajat on Sul olnud, kui pikk on olnud Su haridustee ajaliselt, kui palju hindad Sa nende poolt loodud lisaväärtust, ehk kui palju Sa tänu nendele rohkem teenid kui muidu teeniksid? Nüüd jaga see summa õpetajate arvu ja ajaperioodi järgi kuupalkadeks ning lahuta maha inflatsioon... Palju saad? Arvesta ka seda, et kõik pole nii edukad kui Sina, millest võib järeldada ka, et väga suurt rolli oma tänases töötasu suuruses mängib rolli isiksus, mitte ainult õpetaja, ehk ära ülehinda õpetajate osatähtsust oma sissetuleku suuruses.
  • Ja arvesta ka sellega, kui suur peaks olema kasumimarginaal selle aja jooksul, et üldse oleks mõtet ennast harida? Olen näinud üliõpilasi, kes maksavad (enamasti küll vist vanemad) oma õppmaksuks 4 aasta jooksul kokku 200...300 tuhat krooni, et siis minna tööle 5k palga peale. Kulutatud on tänast raha, sissetulekud on aga tuleviku rahas.
  • Ärge nüüd arvutage, et selle 5k kuus sissetulekuga teenib kulutatud 200...300 tuhat juba 5 aastaga tagasi. Hariduse osatähtsus sellise palga juures on ehk 100 krooni kuus ja kogu investeering on miinuses elu lõpuni. Kui see inimene peaks hiljem rohkem hakkama teenima, siis see "rohkem" teenistust läheb juba väga palju muu arvele. Kogemused, mida ei jaganud õpetajad jne.
  • Aga fire, arvesta ka negatiivse scenarioga. Mina läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle umbes 1250 krooni eest kuus - mis ei tähenda, et see summa poleks ajapikku natuke kasvanud. See on õnn, kui sul on kohe kuhugi 5k palga peale minna!

    Neg stsenaarium tähendab seda, et kui sa poleks seda raha oma haridusse investeerinud, siis alustaksid võib-olla ka miinimumpalga lähedalt - selle erinevusega, et kui pole baasi, millele kogemuste najal lisaväärtust kasvama panna - siis jäädki sinna miinimumpalga lähedale, streigi palju tahad.
  • Ok, ok... Velikij... Sa oled usutunnistuselt kristlane? Mida see tähendab? Ma tean end kristlaseks pidavaid inimesi, kes piiblit on näinud kaugelt, kelle meelest kaks esimest jüngrit olid Taavet ja Koljat ning kelle elu ei kannata välja võrdlust kõige lihtsamate kristlike põhimõtetega. Sellepärast sõna "kristlane" ei ütle iseenesest palu midagi. Ma ütlen seda sõna endagi kohta.... "Kapitalist" oli rohkem nagu nali. A la - Money is only true god an Mr Lõhmus is his great prophet... Mr Leping being the high priest...

    Teiseks. Kuidagi domineerib diskussioon "õpetajate palga suhe keskmisesse palka." Misasi see "keskmine" ikka on õpetaja seisukohalt? Mingi benchmark, millest alates võiks hakata mõtlema õpetaja tasustamisest? Nagu öeldud, mu ema (ja isa) on õpetaja(d) ning aus olles vaatan ma nende ning enda tööpanuse kompenseerimist ning see on üks suur nali! Mina, pannes töösse kordades vähem emotsionaalset, intellektuaalset, vaimset ning füüsilist ressurssi, olen kordades rohkem kompenseeritud? Kuskil on mingi kala!

    Kolmandaks. fire!! Isiksus ei sünni ilma õpetajata! Ma võin enda näite varal öelda, et poleks olnud emakeele ja kirjanduse õpetajat perekonnanimega Keel, ei oleks ma läinud ülikoolis humanitaarainetest läbi nagu soe nuga võist; ei oleks ma saanud ilmselt ühte (või kahte) päris magusat töökoha ning ei tunnetaks võimet vähemalt blufi tasandil päriselt (!) tarkade inimeste vestluses argitasandil kaasa lüüa.
  • Karumõmm, eks see vaidlus kisu jälle sinnasamasse keele ja kirjanduse valdkonda, põletavast päevaprobleemist eemale, intellektuaalse vestluse ja hämamise piirimaile :-)

    Usutunnistus on ju selline rohkem statistiline näitaja - mis kirikusse kuulud - või siis üldse ei kuulu. Elad aga moraalinormide järgi, kellel kommunismiehitaja mooraalikoodeks, kellel kooperativtsiku, kellel midagi muud. Mul näiteks isiklik, ainult minu enda oma.

    Liberiks pean end üksnes maailmavaatelt ehk tegu on üsna kitsalt poliitökonoomia valda kuuluva mõjutusega isiksuse üldise maailmavaate kujundamisse - ja ka siin ei saa üle ega ümber õpetajast - sedapuhku küll erakõrgkooli mikroökonoomika õpetajast, aga ikkagi õpetajast. No hea küll, õppejõust. Igal juhul on tegu pedagoogiga sõna poolantiikses tähenduses (hea et päris vitsa ei andnud :). Kindlasti pole ma liberaal aga usutunnistuselt - või kui olengi siis ei afišeeri seda. Kristlasi on maailmas lihtsalt niivõrd palju...

    Ent südames ja hinges võib ju olla tegelikult sotsiaaldemokraat, kujutleda endale punase nelgi nööpauku ja kaaskodanikke seltsimeesteks nimetada - nii nagu seda teevad kõik sotsid üle maailma. Tavaliselt pole selleks ainult aega...kauboikapitalism nõuab oma.
  • Velikij, 5k, loomulikult ka allpool seda, kuupalka ongi must stsenaarium kui oled kulutanud 300k õppemaksu peale. See kui õpid riigi kulul ja omast taskust ei maksa lükkab lihtsalt musta stsenaariumi maksumaksja kaela.
  • Fire, mis Sa arvad, kui palju sõltub Sinu tänane sissetulek sellest, milline on üks või teine õpetaja olnud? Millisel määra konkreetse kooli või õpetajate valik määrab Sinu tänast sissetulekut? Mida rohkem mina vaatan, seda enam tuleb tunnistada, et kui ma 1. klassis peaksin laste puhul ütlema, kellest tuleb midagi ja kellest mitte, siis on see juba suurel määral selge, olgu need õpetajad millised tahes. Kool ja seal valitsev üldine mentaliteet määrab minu arvates oluliselt rohkem.
    Velikij,
    ...kui pole baasi? Mis see tähendab? Aga millisel määral see baas on konkreetse (!) õpetaja või kooli teene? Minu väide on see, et suures osas on kuskil keskastme klassides õpetaja töö liinitöö. Väga vähesed õpetajad üritavad sel perioodil mingi konkreetse õpilase vajadustesse süveneda (seda pole ka vaja, selleks pole ressurssi).
    Ma olen läbi aegade üritan vastu vaielda väitele, et kool teeb targaks. Kuulge, see oleks imelik, kui ma 6-aastaselt oleks samasuguste teadmiste tasemega kui 18-aastaselt. Vastupidi, minu arvates tänane koolisüsteem surub peale õppimise tempo, mis oli ilmselgelt liiga madal. Ja kuidas üldse hinnata nõrga õpetaja negatiivset mõju noorele inimesele? Ma ei oska öelda, kuidas suhtuda sellesse, kui näiteks õpetaja on n-ö nõrk, aga kulutab oma tööle 60 tundi nädalas?
  • US:
    USAs näiteks nüüd siiski tunnistatakse vaikselt vigu: vene autorite matemaatika õpikud jne. Mingid piirid peavad siiski olema ning ega koolist saadav ei ole vaid paika pandud programm - pigem ka suhtlemine, sarnaselt mõtlemine (mitte selle halvas mõttes, vaid teineteise mõistmiseks - pole mõtet olla supereriline, kui "rumalatega" ei oska suhelda) ning üldse isiksuse kujunemine.
  • Innar, kui Sa nii ütled, siis on justkui õpetaja roll üldse minimaalne. Kool on oluline kui suhtlemisasutus. Mina mõtlesin, et seda rolli peaks kandma eelkõige sõjavägi:)
  • demagoogia võtted olid päris head :-) ent mõistagi ei saa me liigselt teemast välja kalduda näiteks arutamaks, kuidas naised sinu nägemuses suhtlemist võiksid õppida ;)
  • innar, ka mina olen matemaatikat õppinud lisaks muuhulgas vene autorite õpikutest - milles küll probleem oli? Kas ehk KGB karvane käsi on integraali ja ruutjuure punase niidiga ühendanud? Mul on kahju neist lastest, ausõna!

    Ja seda et koolist saadu pole mitte ainult õpikutarkus vaid ka suhtlemine - eriti hea on sel teemal nii viimase (detsembrikuu) Saldo intervjuu ja värske EE lugu teemal maailmakäsituste vastuolu:

    pinginaabrid H.H. Luik-H.Tamjärv versus J. Mõis

  • velikij, uuesti lugedes võis tõesti jääda kaheseks, ent ei mõelnud mitte, et vene autorite õpikud on viga, vaid, et usalased tunnistavad _omi_ vigu (programm ja õpikud veidi ludri-ludri võrreldes vene tasemega) - ja nüüd hakkavad implementima omale ka vaikselt vene kõrget taset.

  • innar, see on päris huvitav tõdemus.
  • Innar, ma tooks veelkord välja oma jutu põhilise mõtte, milleks oli õpetaja roll ühiskonnas. Mulle mõnikord tundub, et neist on tekitatud justkui imeinimeste võrdkuju, kellele me võlgneme lugemis- ja arvutamisoskuse jne. Ma pean tunnistama, et kui minu puhul kõige olulisem õpetaja kellegi teise vastu välja vahetada või üldse mitte vahetada, siis selle faktori osakaal minu edasise tuleviku mõttes oli 0,1%. Samas koolisüsteem kokku tõenäoliselt 30-50%.
    Ma tunnistan, et koolisüsteemi kui sellise olemasolu on ilmselgelt olulisem kui üksik inimene. Samas olen ma ka nõus, et teatud inimeste puhul võib õpetaja roll olla ka suurusjärgus 10-20%. See on ikkagi väga suur %, kui üks inimene teise inimese elus niivõrd palju muudab. Samas välistab minu arvates koolisüsteem iseenesest (koolid on liiga suured) selle, et üks õpetaja saaks kedagi õpilastest väga suurel määral mõjutada. Tegemist on ikka rohkem liinitööga.
  • Täpselt minu mõte US, tahtsingi õelda, et õpetajate osatähtsus väärtuste loomisel ei ole nii suur kui tahetakse näidata ja nad ei ole asendamatud; miski ei õigustaks õpetajate ülemaksmist võrreldes ülejäänud ühiskonnakihiga. Me võime anda õpetajatele tippjuhi palga, kuid kas sellel on mõtet?
  • Lihtne ja loogiline: õpetaja assistent on tegelane, kes teeb õpetaja eest ära musta paberitöö, suhtleb kodudega jne. Asi on vajalik ikkagi selleks, et õpetaja saaks keskenduda oma põhitööle. Meil aga läheb asi üha hullemaks. Õpetaja muudetakse peatselt kantseleiametnikuks, kes muuseas peab vahel kqa tunde andma.
  • armsad väitlejad - vahet pole palju õpetajad nõuavad. mina, kui finantssektori valgekrae küsin ikka 3, 5, 10 või 20 keskmist palka, et rongist mitte maha jääda.
    seni kuni 50 km eelmal saab sama töö tegija 4 korda minust rohkem palka (ja töö sisu on täpselt sama, isegi tööl kasutatav keel), ei suuda õpetaja elus keskmisele palgale järele jõuda. Minu töö on ju täpselt sama, kui seal 50 km eemal tehakse. Õpetaja räägib kohalikus keeles....

  • viies,
    pärast 01.05.2004 peaks ju veel lahedam olema 50 km liikuda ja elegantsiga 4 korda rohkem 3, 5, 10 või 20 palka ära korjata samas tööl kasutatavas keeles? Ah jaa - mis saare peal see finantsvürstiriik on (et kaugus on just 50 km???) ja kas see saar on Eesti või Soome jurisdiktsiooni all?

Teemade nimekirja