Miks Eestis on ainult kümmekond firmat?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eesti majandussüsteemi võib lugeda suhteliselt puhtaks - otseseid kaitsetolle ja
dotatsioone ei rakendata. Kuid samas on intellektuaalne väljavaade ka
suhteliselt puhas. Globaalseid visioone, isegi nende seemneid, ei sünni meilt.
Ikka Soomest, USAst või Jaapanist.
Seejuures on väiksus muidugi hea vabandus. Aga kuidas vabandada 15% netoekspordi
miinusega? Seda ei saagi teha, sest meie peamiseks ekpordiallikaks on
puidutooted ja Elcoteqi allhange - ühe sõnaga sektorid, kus põhijõud on
liinitöölistel ning märksõnaks madal rentaablus. Ja see eksport on enamuses kaudne. Näiteks mõned aastad tagasi moodustas Elcoteq 25% kogu Eesti majanduslikust ekspressiivsusest, otsene ja rentaablim kasum jookseb ju muudesse riikidesse. Samamoodi on see paljuski geenitehnoloogia ja IT-sektori puhul - otsene toodete müük toimub Soome või USA kaudu.
Vahva oleks muidugi teha vahetuskaupa Jaapaniga - meie näitame kuis peaks
toimima puhas sisemaine ringlus ja nemad seda kuidas palgad tõusevad tänu
tugevatele vaimsetele väljavaadetele - visioonid kõrgtehnoloogias. Mingisugune poliitiline majandusmudeli osaline vahetus. Võib olla Eesti enda riskipank, aga see oleks juba imitatsioon.
Intellektuaalne väljavaade on ikka väga nigel. Põhijõud liigub ehituses, finantsvahenduses, transiidis ja muudes esmatasandi sektorites. Need on alad, kus pole tipptasandi ajusid (teadlased) ja kogemuslikult väljendudes midagi revolutsioonilist ei looda enamasti. Pakterminali rentaablus võib küll olla 85% täna, aga milline on ta kasvupotentsiaal, vaevalt 10 või 50 kordne.
Kõik see viib terava järelduseni - Eestis on ainult kümmekond firmat - selliseid, mis võivad üllatada. Kasvada 100 korda või enam ja eksportida miljardite eurode ulatuses. Aga selleks on võimsat visiooni ja innovatiivset toodet vaja.
Häid firmasid meenub hetkel ainult kaks, Oskando ja Docobo, lisaks üks lasereid valmistav firma, mõned geenitehnoloogiaga seotud ettevõtted ja rohkem nagu esmalt meelde ei tulegi. Igal juhul tahaks hirmsasti, et neist mõni eksponentsiaalselt kasvama hakkaks. Muidu jääb Soome arengutase mõttetuks unelmaks. -
Hmm..kas pole ideede genereerijaid või pole mehhanisme nende käivitamiseks? Kumb see aktuaalsem probleem võiks olla?
-
eks vist jätkuvalt puudus mõlemast. Klassikaline muna-kana lugu: pole piisavalt (töötavate) ideede genereerijaid, seepärast ka VC-d virelevad ja samas pole mehhanismid hästi õlitatud ja on lõpetamata, seepärast ei saa ideesid realiseerida. Või mis te arvate? Mida siis tegema peab, et toimuks nihe? 10a. on institutsioone loodud, ettevõtluskeskkonda arendatud jne jne. Kas ikka ebapiisavalt veel või ongi nii, et eestlane pole leiutaja ja insener?
-
vaja on tutvusi ja fanatismi.
ega jyri m6is ka ei tea mitte midagi mitte milleskti, aga näe, naftat myyb ;) -
riq, kas sa käisid ta ettekannet kuulamas või loed lihtsalt ekspressi?
-
leiutajaid on, aga finantseerijad ei taha pappi laduda. Küsimus ju rahas, et oma mõtteid käiku lasta. Finantseerija laob pappi parem maja ehitajale ja korteri ostjale, kui Jaan Tatikatele. Risk rahast ilma jääda ju kole suur.
Veel teine asi, et leiutajad ei taha enda kõrval teisi näha. Finantseerija tahab ju mingi osa patendist endale, aga eestlane on ju ihne ja õuna poolitama ei hakka.
Üks asi veel. Mida teeb riik. Näide: vene aja lõpul leiutasid Eesti mehed, kuidas kalajäätmetest ampooni teha.Tehas pandi ka Viimsi taha püsti. ampoonil oli vist "Merevaht" nimeks. Üleminekuajal lasti see tehas lihtsalt põhja ( nagu paljudega ) ja kogu moos. Sellega võeti lihtsalt selliste leiutajate isu ära ja ma usun et üsna pikaks ajaks. -
stocker, kuidas riik selle tehase põhja lasi?
Ise käisin kunagi vaatamas tehast, kus tursanahast tehti kosmoseskasutamiseks ja kineskoopide liimimiseks liimi. -
jälgin iganädalast pealtpanijat.
ja link kah ebsi Vilistlaskonverents 2003 -
tänud lingi eest!
-
Eestlane ei ole nikerdaja, leiutaja ja pusija - soomlane seevastu on. Võtame lahti aastal 2000 ilmunud Raitari "Kes on kes" võimistanimioligi ja uurime Eesti tegijate harrastusi ja hobisid. Senikaua kuni nendeks on valdavalt reisimine/sportimine pole misikit head loota.....
Pangast saab pappi ka muidugi ainult kinnisvara peale. Kui mul oleks siin üks kummisaapa tehas ja ma läheks Hansasse laenu küsima, et riik siin tahtis mingit kummalist kaasaskantavat telefonivärki teha, siis mis küll saaks ? -
Vend RIQ jylgib pealtnygijat! You missed the point again. heheh Proovi tyhelepanu suunata kysimuse vastamisele. hahah.
Miks siis EESTIs on ainult kymmekond firmat? Yks pyhjus on nyiteks valitsuse jyuetus vastu vytta kindlaid otsuseid. Vaieldakse siiamaale tulumaksu ymber. Samade punktide yle vaieldi juba mitmeid aastaid tagasi. Ikka samakohapeal.
Kuhu areneda vyi liikuda! kyik valdkonnad on avatud. Tervishoid , transiit , transport , ehitus, design , pyllumajandus , finants oma alajaotustega, puidutyystus, kyrgtehnoloogia ja lypetage ise. hehe it's all yours mu vennad ja yed .
Samuti puudub EESTI byrsi olemasolu vyi siis kyesoleva byrsi kasutus. palju siis businessi listitud on viimase aastate jooksul SOOME EESTI yhis byrsil? On ka Myni vyi mitte? Et luua uut produktiivsust on vaja innovaatorid koguda kokku ja saada niimoodi ylevade riskigruppidest, ideedest, vyljavaadetest.
Rahas ei tohiks kysimust olla myned miljardid EEK on ju kusagil keskpangas kuid mille peale juba poliitikud juba hammast ihuvad , mis tyhendab , et reaalne business saab sellest ainult nypuotsaga.
Mis puutub vend MYISA kommentaari et ta eitea mida teeb , siis raha tavaliselt lyheb sinna kus teatakse mida temaga tehakse. Samas mynikord lihtsalt veab. -
MSM
Ma ei tea, kas seal tehakse liimi või mitte ja kas selle tehnoloogia on leiutanud eestlane, kuid ampooni seal enam ei tehta. -
vene ajal, kuskil 70ndate lõpus üks mees sõitis omavalmistatud miniallveelaevaga korduvalt soome-eesti vahet ja jäi vahele alles pärast mitmendat korda. allveelaev oli selline, et allveelaeva kere oli veeall. ainult inimese pea oli vee peal. muu osa oli kõik vee all.
-
Minu arvates on veel üheks põhjuseks riiklike toetusmehhanismide ajast ja arust orientatsioon. Vaadake kasvõi stadiabi vms ettevõtluse toetamise programme. Mida on enim toetatud - halumasinate ostmist! Kas sealt tuleb Eesti Nokia? Toetusmehhanismide prioriteet on TOOTMINE ja minu arvates sellega just põhiliselt mööda pannaksegi. Kõik mis puudutab teenindust, vahendust on riiklike programmide vaatenurgast saadanast. Silmaklapid peas iga hinna eest TOOTA ei vii meid küll kuhugi. Siin foorumis oli mõni aeg tagasi juttu, et toetused on välistatud näiteks finantsvahendusele. Tundub et elatakse mingites 1995 aasta stamparusaamades, et finantsvahendus on üks mitte midagi loov tegevus või siis niigi rikas et abi ei vajagi. Mis mõttes on näiteks innovatsioon finantsvahenduses kehvem kui innovatsioon bioloogias?
-
innovaatilisusest, uute ideede investeeringute (juba töötavate aga fin. vahendeid vajavad) otsimine.
AKTSIABÖRS!
Sellel peaks olema 3 põhilist funktsiooni:
1. inimestel võimalus oma vaba raha investeerida erinevate riskidega aktsiatesse, ilma et peab ise ettevõtlusega tegelema. (Väike kasvava firma aktsia võib tõusta ju kiirelt kordades)
2. firmadele saada vabu vahendeid investeeringuteks.
3. firma osanikel muuta oma firma kasvav väärtus likviidseks.
Palju meil keskmisi firmasid börsile tulnud on? NULL
Kui paljude Eesti keskmiste ettevõtete käibenumbrid jm. numbrid vastavad börsile tulekuks?
Kas ei saa teha börsi, kus on natuke kergemad nõuded. Eesmärgiks siis väikeste/keskmiste firmade võimalus omale investeeringuid saada??
Või jookseb mu mõte täiesti vales suunas... -
Leiutaja on üliharv nähtus Eestis (mõelgem näiteks Neiveldi sõnadele, et laenu võetakse kinnisvara soetamiseks, ehitamiseks või maksuvõlgade kustutamiseks) ja samas on kõrgklassi loomisinkubaatoritest ning teaduspõhistest tugimehhanismidest rohkem kui puudu. Olgugi, et Parts kiirustas Teadus- ja Arendusnõukogu tagant riskikapitalifondi loomiseks 2004. aastal. Riigil ongi komplitseeritud erasektori arengule kaasaaitamine - maksimaalne abi piirdub soodsa fiskaalpoliitika, hariduse väärtustamise ning väga heade ideede spondeerimisega. Riigilt saaks küll nõuda üksikprojekte teaduse populariseerimiseks, mis on investeeringud pigem geneetilise koodi puhastamiseks, kuid mitte mingil juhul pole valitsus võimeline tehnoloogiagiganti ehitama. Riik saab muuta kliimat, soojendada nende küljealust, kes kiirgavad loomejõudu ühiskonda ja külmetada neid, kes on oma seifikese liialt kauaks Bahamale pleekima jätnud.
Kliima rolli ei tohi alahinnata. Näiteks juudid on saanud 30 korda rohkem Nobeli preemiaid kui järgmine rahvus. Vihake või austage neid, kuid jätke see fakt meelde. Nende maast-madalast põhimõte "au haridusele" on kandnud vilja. Tundub julm kui juudiema ütleb viieaastasele poisipõnnile rannas: "Ära mängi temaga, sul pole temalt midagi õppida!" Poiss kuulab ja saab sellest investeeringust võib olla aru alles paarikümne aasta pärast. Niisiis, ekspordimängu küsimus: "Kas te teate mõnda juuti, kes oleks koristaja?" Oletame, et vastasime õigesti ja saime järgmise küsimuse juurde. Miks jaapni tüdruk tahab sünnipäevaks rääkivat robotkoera ja euroopa tüdruk sõbrannadega Mc`Donaldsisse sööma minna?
Kuna kliima parandamine pole aasta ega kahe küsimus, on otstarbekas süüdistada alltöövõtja oreoolis ainult iseend - Eesti rahvast - kes veab suhkrut, peab kahte lehma, rõõmustab kui sai liitri bensiini ilma aktsiisita sisse tuua ja on härga täis kui suudab vidinaid vahendada.
Mõni aeg tagasi sattusin vestlema ühe kreatiivsusspetsialistist Ph.D-ga. Ta ütles, et erinevates ühiskondlikes organisatsioonides on struktuurid ja firmakultuur juba niimoodi üles ehitatud, et loomispotentsiaali eiratakse ja õpetatakse abitult tegutsema. Üks idee ühe kuu jooksul ülemusele on OK, kuid kaks ideed päevas jooksutab bossi aju kokku - ta ei suuda ideid enam ohjes hoida. Ja nii pannaksegi uugama 90% riigi potentsiaalist. Seetõttu enamus ametiposte eeldabki labidamehe järjepidevust mitte loomist.
Loovusguru Hans Eysencki arvates tuleks eristada loovust kui isiksuseomadust ja loovust kui saavutust. Lihtsalt vabamõtlejaid ja intellektuaale on vähe, kuid neid, kes on suutnud mõne toote või teenuse genereerida, on kordades vähem - tikutulega tuleb otsida. Seda illustreerib Price`i seadus - suvalises valdkonnas tegutsevate loovinimeste koguhulgast annab ruutjuur kõige loovamaid poole selle valdkonna panusest. Näiteks kui tehnoloogia arendamisega tegeleb 10 000 kodanikku, siis 100 kõige loovamat annavad sama suure panuse kui ülejäänud 9 900!
Üks moment oleks nagu veel. Kui me räägime uutest leiutistest, siis enamasti on see mõni vilepill või saunaviht, aga mitte piimhappebakteri sarnane värk. Tippnovaatorid oskavad suunata oma loovuse hood ühte kohta, kitsamasse spetsialiteeti, aga need, kellel teadmistest vajaka, swingivad kastruli ja laualambi vahel. Kuigi tarvilik ja huvitav on ka uus vihmavari, kõva asi seegi. -
ma arven et parempoolne poliitika, kus muudkui pyytakse igasugu maj. vahenditega ettev6tlust turgutada, ei kanna eestuis vilja. orjarahvas pole harjunud ettev6tlik olema. on erandeid.
seega, kylva vilja palju tahad liiva sisse, rukkip6ldu sa ikka ei saa.. -
oleks mul sitaks pappi, teeks sellise yhika, kus keldris on laboratori ja tyybid saavad tasuta elamist/suppi niikaua kuni teadust teevad. teaduse vilja voivad endale hoida, aga tulemusi/järeldusi peab andma pidevalt.
arvan et kuskil koolides on noori tatikaid ohtralt, lihtsalt pole kedagi kes neid kokku koondaks ja nö tehnilisi vahendeid annaks. kohtusin yhe välismaise suurfirma esindajaga, tema huvi on ka eestis ainult myya ettev6tetele, mitte aga eestist r&d arendada.
sisuliselt koik tahavad siin ainult myya ja raha ära v6tta, r&d ja raha tagasi kysida jääb meie hooleks.
kas sina juba toetad oma noorsugulasi nende arengus??
roboti lego oleks hea j6ulukink alustuseks :p -
ise näen potentsiaali (orotgraafias ma potentsiaali ei näe) embedded electonicsu toodete arendamises. mitte devicede, vaid "how to apply" ehk kuidas valmis tehnoloogiatest consumer stuffi kokku panna.
olen seda ideed ka varem valja kainud, teatavasti eestis oli vist artec, docobo ja oskando kes asjaga tegelesid. aga ega nad pole ka huvitatud raha raiskamisest nö eluresearchi peale. kysivad raha. raha pole, r&d'd pole. -
riq, ei taha ennast kordama hakata, ent üks kord aastas võib ikka küsida - kaugel sekventserivärk on ? :-)
-
mis sekvenser? ;)
tegelikult - ei tegele asjaga enam, halted. aga.. -
riq, sinu kommentaare lugedes tikub alati pähe vanasaõna "palju juttu vähe villa". ei tea miks see küll nii on?
-
Kuldar - ei maksa irooniline olla. Kunagi mingis ettekandes sellist lugu.
Oli kord USA mingi ettevõte, mille olid enam vähem normaalsed tulemused, aga ei midagi erilist. Ja nagu ikka, toimus ka selles ettevõttes iga nädal juhtkonna koosolek. Ja praktiliselt iga koosolek algas sellega, et üks juthidest tuli välja mitme "imeliku" ideega, mis 99% juhtuest ei olnud kuidagi seaotud antud ettevõtte igapäevatööga. Enamasti olid kõik teised sellega juba harjunud ning lihtsalt muigasid nende ideede peale (kuna neid ideid oli piisaval palju, siis isegi kritiseerida ei viitsitud) ning pärast mindi edasi juba koosolekuga. Selle "imelike" ideede mehe nimi oli Ted Turner, hilisem CNN asutaja ja miljardär.
Ei tea kas ka tegelikkult kõik nii oli, aga eks mingi tõetera ole ka selles loos. -
Krt nii lühikese iseseisvusaja jooksul ei saagi midagi paremat tahta. Kannatust eestlased, kõigepealt tootke kummikuid küll siis ka nokiani välja jõuate.
-
urmoagur, vot see on õige mõte.
Mind sageli päris korralikult häirib väga populaarne virin kui halvad on asjad Eesti Vabariigis. Ja kuidas mujal on ikka paremini.
Vaadake ometi tausta - 50 aastat sotsialistliku hävitustööd igalt rindelt ja pärast seda peaksime 15. aastaga olema järgmine Tõusva Päikese Maa. Vaevalt küll.
Igale innovaatilisele tootele eelneb tohutu eeltöö infrastruktuuriga, ajatelg on meie iseseisvusel lihtsalt liiga lühike Eesti Nokiaks.
Andke aega atra seada, kallid kaaskodanikud. -
Mulle meeldib ikka hirmsasti see riq mõte, et oluline on hoopis valmis tehnoloogiatest consumer stuffi kokku panna.
Jah, oma nokkija tegemiseks on vaja aega, ses osas päri ka Kristjaniga, kuid seda aega ei maksa ka lihtsalt näpuimemiseks kulutada. Point selles, et kummikuid me juba toodame ja mitte viletsaid.
Selleks, et midagi vinget välja mõelda nii väikesel ja vaesel maal, tuleb esialgu ära kasutada seesama vaesuse ja väiksuse spetsiifika. Eelpoolmainitet Oskando, no vabandage mind, aga nad pole küll miskit erilist korda saatnud. Üritavad paljud.
Ise arvan, et üheks väga heaks näiteks on mobiilne parkimine. Lihtne soft, aga geniaalne ärimudel. Win-win mitte ainult sõnades vaid ka praktikas. Meil on, mille üle tegelikult ju uhkust tunda! Uskuge mind, aasta-paari jooksul tuleb selliseid asju veel! Tatikad ei maga - ja see on väga hää!!! -
kristjan.lepik, vaidlen natuke vastu:
tsiteerin sind:"Vaadake ometi tausta - 50 aastat sotsialistliku hävitustööd IGALT RINDELT"
Võtame näiteks masinaehitustööstuse - ei anna nagu võrrelda, mis oli n.liidu ajal ja lõpul siinmail ning mis on praegu. Võrreldes olnuga, on praegu ikka suht liivakastimäng. -
Kristjane: nõukogudeaja masinaehituse toodangut poleks võimalik praegu kusagil turustada
-
Rene, Kristjan:
selline m6tteviis = enesehaletsus.
see mis oli, sel pole tähtsust. tähtis on olla ja hetkekeskonnas peaks olema natuke rohkem.
nsvl ajad olid kymmekond aastat tagasi, nende ekskavaatoritega pole toesti midagi teha.
aga siis tehti palju soid p6ldudeks.
AGA
kunagi tuli corel välja ideega myya vanu versioone coreldrawst odavamalt kui uusi - ja nyyd on pankrotis, aga siis äri käis. koik ei vaja alati hightechi ja überit. enamuis inimesi ostab saasta.
sellele mis hetkel toimub pole mingit vastutust - kuidas on nii, et spekuleerida oskavad koik aga miskit välisturgudele ei oska? prioriteedid ja lihtsus.
PS! k6ik ei peagi tegudemehed olema, m6ni v6iks vahel ka m6elda, enne kui teeb. -
Sellistes mahtudes, nagu seda oli n.ajal, tõesti mitte, kuna tekib kõigepealt kvaliteedi küsimus tolleaegse tööstuse sisseseadega ehitatud masinatel. Samas minu nägemuse kohaselt oleks saanud ju tehaste "ärastamise" ja seisma jätmise (laiali tarimise) asemel vägagi edukalt olemasolevaid tehnoloogiaid arendada, mis oleks võimaldanud ka lääne poole piiluda.
Muidugi selge on see, et hetkest, kui öeldi lahti n.liidust, pandi sellega kinni ka enamus uksi itta eksportimiseks. Aga ma arvan, et endistest n.liidu maadest oleks saanud (nagu ka liidu ajal oli) edaspidigi toodangu tarbijad. Ja siis sujuvalt arendustööd tehes edasi minna. -
aga miks mitte järgida ideed, et ostame sisse lääne 10a vana masinatööstuse tehase seadmed ja toodame 10a vanu asju? eu terrritooriumil? ma arvan et eesti probleem on see, et puudub kogemus, st oleks vaja kasvoi valesti teha, peaasi et midagi teeks - saaks kogemust. seega alustada väikselt.
tegelikult tahaks ikka eestisse autotööstust, et näit. 10a vana mersu s-klassi platformi autotehased remonteerida meile, redisainida autot seest väljast ja siis oplaa. daewoo ja miskid muud idafirmad nii ju tegid alguses. siis saaks rullnoksid osta odavaid eestis tehtud sheffe masinaid :)
no kus me need miljardid v6tame?
villu käest, reservfondist! idavirumaale tehas pysti, ma usun et seal pereisade töömoraal teatud stiimulu puhul okei, kogu kirde-ida-kagu eesti projekti ja mitu kärbest hoobiga.. -
Eestlaste viga on see, et tegemist on orjarahvaga. Iseenda peremees ja üldse peremees ei ole harjutud olema. Peab olema ikka see "ÕIGE" peremees kelle poole koogutada ja keda orjata.
Seda ütles kunagi selline kodanik nagu Zirinovski: eestlasest saab hea saunamees, kes härradele hakkab saunalina ulatama. Kivirähk arvab sama.
Kõik pangad on müüdud, vähegi ettevõtte moodi asjad samuti. Nüüd see kajastub juba ka makromajanduses. Kogu papp, mis vähegi teenitakse läheb kolksti välja. Oli see vist 5 jardi? viimasel aastal?
Ja taustaks räägitakse "otseinvesteeringud" + ülemaailmne konsolideerumine + välisinvestorid jne, jne.....
Pask , kui oled orjaks sündinud , siis sellena ka sured. -
Üks kild veel.
Lähed panka ja küsid pappi tootmiseks (laiendamine) või nii (seadmed + tooraine). Kusjuures ettevõte töötab ja toodab head kasumit. Mingi miljoni või nii. Küll uuritakse ja puuritakse ja värisetakse. Ja väänatakse sellised tingimused , et lihtsam on endale ise laenata.
Mine ja esita taotlus samale firmale ja samale summale või peale (uus seitsmene või S) ja su kuradi taotlus rahuldatakse koheselt.
Vot sellest loogikast ma teinekord küll aru ei saa. -
TNT, sama lugu on ka eraisikutele laenamisel. Pidevalt pakutakse igasuguseid Ego ja Magnet kaarte, võta ja tarbi. Aga küsi krediitkaardi limiidist pisut suuremat summat investeerimiseks või ettevõtlusega tegelemiseks, siis uuritakse ja puuritakse, et ikka mis sissetulekud on ja milliseid lisatagatisi on jne. Ja kui selgub, et enam palgatuluna sissetulekuid ei olegi, siis laenu ei saa. Nende nägemuses siis peaks ilmselt ettevõtlusega tegelema palgatöö kõrvalt?
-
Ma arvan et Eestis panku piisavalt palju et turg paneb asjad paika ja laenuturul midagi totaalselt paigast ära pole. Lihtsalt auto jaoks saab laenu kiiremalt kuna case iseenesest standartsem, lihtsam ja kiirem käsitleda, seega ka menetlemise kulud väiksemad. Ja järelmaksu kaardid on muidugi saatanast aga nende intressid ju nii suured ja pank teenib nii hästi nende pealt, seepärast neid nii lahkelt pakutaksegi. Ja neil limiidid peal, riskid ei ole väga suured panga jaoks tegelikult. Aga ettevõtlus selline keeruline asi ja Eestis on lähiajaloos vist piisavalt nutikaid leidunud kes mingeid skeeme on aretanud mille põhiideeks ongi pangast laenu ettevõtluse jaoks laenu saamine ja sellega jalga laskmine.
-
Kristjan. Lepik
Mind on viimasel ajal hirmsat moodi ärritanud kui tahad rääkida ideetasandil ja inimene hakkab rakendama analüüsi mõtteseemnetele. Tavade kohaselt ja vaimset kasu silmas pidades vastatakse sünteesivale foonile lisasünteesiga, nii tekitatakse innovatsioonipall, mille liikumise suund tekib genereerimise käigus ja mille eesmärk on massi koguda.
Üritan sulle siis puust ja punaselt joonistada asja mõtet.
Normatiiv 1: Kuna Eesti on teinud läbi kõige paremini endistest kommunistlikest riikidest majandusreformid, on rõõm olla eestlane.
Normatiiv 2: Eesti majandus on normaalne, aga enamike soov on, et ta oleks rikkam ja liiguks allhanke positsioonist innovaatori staatusesse.
Normatiiv 3: Kui olla heaga rahul, piirdub see paremal juhul seisakuga - väga hea nõudmine ja soovimine iseendalt, riigilt kui teistelt, viib edasi.
Normatiiv 4: Väga head asjade tekkimiseks on ainult üks ja ainult üks võimalus - see on uuendamine kõige laiemas tähenduses.
Järeldus: Kuna normatiivide ülerääkimine ega nende vahetus kaasosalejatega ei tekita mittemingisust väärtust juurde (J. Lotman), on kasulik ainult uute ideede vahetus. Seetõttu pole ka mõtet vigiseda selle üle, mida me juba teame - 50 aastat sotsialistlikku hävitustööd. Niisiis, milliseid mõtteid meil veel pole, ideid, lahendusi?
---- Andke aega atra seada, kallid kaaskodanikud. ---- Heideggeri arvates võib aega vaadelda kahesena. Esiteks mineviku, oleviku ja tuleviku teljestikus ning teiseks n.ö. tagajärjest - tagajärjeni. Esimesest variandist oldi vaimustuses mõned ajad tagasi ehk kogu innovatsioonipoliitika oli suunatud tulevikku, isegi määramatusse. Kuid nüüd on avastatud, et teine, maakeeli öelduna, originaalsest tootest originaalse tooteni on parem, tulemustele orienteeritud. Teise variandi kohaselt on aeg hirmus pudelikael, kus toodetele tuleb ise turg luua, mitte nõudlust oodata ja kohe täna uute ideedega tegelema hakata.
P.S Ma ei kirjutanud seda selleks, et hakata mängima "kes teise üle targutab", vaid lootuses, et sina said mõne mõttetera ja mina kirjutamise läbi omi mõtteid selgemaks. Veelgi enam, äkki kunagi pakud sina mulle mõned huviatavd mõtted. I love when win=win.
riq
muideks, ühe uuringu kohaselt kannatavad paljud miljardärid düsgraafia all!!! Endale pakub ortograafiline stiil seepärast huvi, et on võimalik tekitada lingvistilisi maatrikseid - s.t. potentsiaalsete idee hulk kasvab.
Velikij
Oskando pole küll midagi erilist korda saatnud, kuid vähemasti üritab vist. Mina küll ei tea täpselt, et mida. Aga tore ongi ta seepärast, et üritab. -
Laurime,
Häda selles ongi, et mina ka ei tea, mida Oskando erilist on korda saata üritanud! Ilmselt oled Sina ses osas informeeritum (tõenäoliselt nendega rohkem koostööd teinud) ja seetõttu oleks väga hea, kui sa aitaksid üldlevinud väärkujutelmi kummutada ja täpsemalt rääkida, mida uut ja innovatiivset nad nimelt üritavad teha? -
Velikij
Ajakirjanduse põhjal pakkusin. Aga üht-teist: autokontrollerid, kodukontrollerid ja too ühe nupu värk nad praegu ju pakuvad. -
Ühe nupu värk...
ka sa tead ka mis see ühe nupu värk maksab?
Kas sa oleksid nõus ostma endale ühe nupu värki kui kaks korda vähema raha eest saab enam kui kümme korda rohkem nuppe?
Seda enam, et ühe-nupu-funktsioon on võimalik operaatorteenusena tellida ka kümne nupuga riistapuule.
Mõttetu leiutis ühesõnaga! -
www.bluemoon.ee <-> www.joltid.com <-> www.skype.com <-> www.kazaa.com
Vat see on üks võrgustik firmasid, mida vaadates läheb süda soojaks ja tekib kindlus, et kodumaine innovatsioon on võimalik... :) -
Tänases päevalehes kirjeldatud esimene praktiline ID-kaardi rakendus on ka väga kõva sõna! Kui see ainult aastatepikkusest lubadustemerest ükskord ka teoks saaks - ma oleks küll üliõnnelik! Poleks vaja kogu aeg käia autodokumentide parklasse andmas :-)
See oleks jälle selline asi, kus eestlased suudaks näidata, et nad suudavad valmis tehnoloogiast consumer stuffi toota! Tegija lahendus! I like it! -
Masinaehituse kohapealt julgeks ütelda et polnud see 10 aastat tagasi vilets ühtigi. Oleks olnud mõistust ja pealehakkamist neil meestel kes olid pumba juures siis oleks praegu OK. Aga tegelikult lasti asjad pidulikult ja suure pauguga pankrotti, olles riisunud ennem koore asjalt. Ja nüüd on olnud tükk aega vaikust ja praegu alustada 0 on väga raske. Masinaehitus ei ole mingi vahendustegevus et võtama inimese paar päeva väikest õpet ja trenni ning läheb. On vaja inimesi igal tasemel et midagi õnnestuks. Aga meil pole võtta isegi lihttöölisi enam. Olles kokkupuutes masinaehitusega eestis siis kostab igalt poolt et küll teeks ja rabaks, aga kellega.... Rahaga on lihtne saad kas pangast või tuleb see väljast, aga kui sul pole inimesi kellega midagi toota siis pole midagi teha. Minge vaadake mõnes masinaehitusega tegelevas firmas kes seal töötavad, keskmine vanus insener-tehnilisel kaadril kipub lähenema pensionieale. Tore on küll kui mõni Tatikas toreda asja välja mõtleb aga kui seda toodetakse hiljem Hiinas siis pole sellest Eestile erilist kasu enam.
Üks küsimus, kas keegi suudab öelda kas need IT lahendused mis Eestis on välja mõeldud on ka reaalset raha Eestisse sisse toonud, või on ainult tegijad saanud kopika idee eest ja keegi teine saab reaalse kasu???? -
100% nõus.
Ja noori insenere netuuu...
