Nurka kakav kassipoeg
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ehk siis miks selline looma- ja loodusesõbralik jutulõim siin kuivas investeerimismaailmas? Vast ehk ainult sellepärast, et LHV-laste seas on ilmselt üsna palju bio- ja geenitehnoloogia fänne ning kindlasti veel rohkem maksumaksjaid. Aga pealkiri on pelgalt tsitaat lugupeetud põllumajandusministri suust:
“Mulle meenutab kogu [Geenivaramu] ettevõtmine Tiigrihüpet, mis osutus nurka kakavaks kassipojaks.”
Pikemalt võib kogu lugu lugeda siit, ehkki sellest on ka varem räägitud.
Minu meelest on tegu maksumaksja raha räige raiskamisega, mis tuleks kiiremas korras ära lõpetada ja Geenivaramu projekt kinni panna või selle toimimiseesmärgid põhjalikult üle vaadata. Viimast aga, tundub, soovitakse kõige vähem teha. Tegu on tüüpilise inimpsüühikale loomuomase vildakusega, mis hoiab kümne küünega kinni asjast, mis talle ometi üksnes kulusid põhjustab - pelgalt seetõttu, et sinna on juba nii palju raha maetud...
Aga võib-olla peaks tõesti jätkama? Ikkagi Geenitehnoloogia! Cool! Kuum! IN! Tuleviku värk! -
Kes tutvustaks riigi-isadele STOP-LOSSi kontseptsiooni :-)
-
Geenivaramu projekti ei oska kommenteerida aga see tiigrihüppe võrdlus on ikka liialdus. Sai ju arvuteid välja jagatud hulgi ja näidatud laada kombel igas eesti paigas. Tulemuseks on meie arvuti ja interneti kasutus maailmas päris heal kohal, % poolest vähemalt. Võibolla tõesti ei läinud kõik plaanikohaselt selle projektiga aga tulemus on ju positiivne.
-
Tiigrihüpe ei puutu asjasse jah. Tiiger hüppab tasapisi edasi, olgu siis suuremate või väiksemate sammudega. Siin foorumis tahaks hoopis kuulda, kuidas Geenivaramu projektil läheb ja mis selle perspektiividest arvatakse!
-
Olen küll ise asjaosaline aga see ei puutu hetkel asjasse. Nimelt kummutaks ühe väärarusaama, mis eestlasi vaevab.
Velikij: Minu meelest on tegu maksumaksja raha räige raiskamisega...
Kas keegi teab palju riik on EGV raha pannud? Vastus: 1.4M
Palju riik on EGVst maksutulu saanud? Vastus: ca 5M
Aga rääkides sellest kas peaks kinni panema või mitte ... Tegemist on ikkagi teadusprojektiga. Samamoodi võiks öelda, et paneme ülikoolid kinni. Matame sinna raha nagu hullud ja reaalset teadustulemust on väga harva. Mingit teadust ei saagi eestis kunagi tekkima kui sinna ei investeeri. -
Massu, pole maksumaksjana Sinuga nõus!
Esiteks, see projekt onsaanud riigilt mitte 1,4, vaid vähemalt 21M krooni. See koosneb 17 miljonist, mille eraldas EAS (ja kas see pole siis maksumaksja raha!!!) pluss valitsuse otsus eraldada veel täiendavalt 4 miljonit krooni!
Ning võrrelda ühe teadusprojekti saatust ülikoolide sulgemisega on pehmelt öeldes kohatu, et mitte öelda väga kohatu!
Olen osaliselt nõus, et mingit teadust ei teki, kui sinna ei investeerita. Osaliselt seetõttu, et teadust on Maarjamaal tehtud juba sajandeid - teaduse tekkimisest rääkida seoses üheainsa! projektiga pole õige.
Kui me räägime teadusuuringutest, siis tuleb seda ka täpselt vastavalt eesmärgistada, finantseerida ja nimetada, mitte hämada!
Mind huvitab hoopis rohkem EGeeni äridee - toetada eestis teaduse teket? Olla huvitatud eestlaste genofondi kaardistamisest? Midagi veel absurdsemat? -
Kui EGeen huvitab siis loe siit www.egeeninc.com. Kokkuvõtlikult eesmärgiks on ravimiarendus geeniiseärasusi arvestades ehk siis personaalmeditsiin.
-
Olen lugenud...
Aga mina oma lihtsa talupojamõistusega olen asjast aru saanud nii:
Et ravimiarenduse seisukohast ei oma eestlaste genofond ühegi ravimfirma jaoks mitte mingisugust väärtust. Seelaadset ravimiarendust tehakse vast ikka haigustest, mitte rahvakildudest lähtudes.
Ja et Geenivaramu projekti investeeriva erainvestori eesmärk oli minu arvates hoopiski sisse pandud summade kasumiga tasateenimine, mitte mingid õilsad eesmärgid.
Ja et teadlased leidsid toreda võimaluse teadust teha ja ära elada. Mis iseenesest on väga-väga positiivne. Aga mitte sellises vormis. -
Mulle tundub, et see on selline riskikapitalism, et kulude eest hoolitseb riik ja tulude tekkimisel aitavad riskikapitalistid seda jagada :) ...vahepeal räägitakse palju patriootlikku juttu...
-
Minu arvates on selle projekti usaldusväärsusele kõige hävitavamalt mõjunud. Kui riik (ja ka rahvas) on projekti hõlmatud (kas otse rahaga või kaudselt projekti moraalse sponsorina) siis peaks asjades valitsema läbipaistvus. Ka projektiga seotud finantsasjades, lepingulistes süsteemides ja huvitatud osapooltes. Praegu on projekti üleshaipimisse kaasatud hulgaliselt igasugu poliitikuid, teadlasi ja krt teab veel keda, kes tegelikult teavad geenitehnoloogiast ja selle kasutamisvõimalustest ja selliste projektide finantseerimisest sama palju kui mutt päikesevalgusest.
-
Mulle tundub veidi imelik, et seda geenivaramu projekti -- rahva totaalset geneetilist kaardistamist -- on kogu aeg põhjendatud mingite ravimisvajadustega: on mingid ravimid, mille mõju sõltub inimese geneetilisest koodist, seepärast on vaja kogu rahvas geneetiliselt kaardistada. Enne sellise geneetiliselt valiva ravimi väljakirjutamist võiks ju üksnes patsiendi geenid üle kontrollida ja kokkuhoid oleks võib-olla tuhande-, võib-olla kümnetuhandekordne. Ilmselt on sellel projektil veel huvitavaid kõrvaltulemusi. Osa neist võiksid huvitada ka riiki kui korra eest vastutavat institutsiooni. Näiteks saaks kindlaks teha, kes ometi sülitab lifi. Kuriteopaigast leitud nätsu või juuksekarva järgi võiks leida isiku, kes seal kohal oli viibinud. Identifitseerimata surnud (vist paarsada sellist maetakse aastas) saaks kõik ära identifitseerida.
Siis lähevad need geenipanga andmed aga mõne häkkeri või pistisevõtja abiga rändama ja töökoha taotlemisel või elukindlustuse vormistamisel võib tekkida ka geneetilisi argumente. Isadusega võib saada palju nalja...
Veel halvemal juhul satume kõik üheskoos rahvusvahelisele elundite turule. Juba 7-8 a tagasi teatati SAT.1 teletekstis rõõmsal toonil, et keegi 16-aastane nooruk oli lubanud oma elundeid pärast oma surma kasutada ja kui ta paar kuud hiljem auto alla jäi, saidki tervelt 6 inimest õnnelikuks: kes said tema silma vikerkesta, kes neerud, kes maksa... Uudise pealkirjaks oli pandud: 16-aastane kangelane päästab 6 inimest! -- Sellises äris võivad liikuda väga suured rahad, mis aja jooksul murravad läbi mistahes turvaabinõudest. -
Kas minu geenid kuuluvadki üldse mulle või mingitel tingimustel hoopis kellelegi teisele-kolmandale?Kui ma arsti juures näiteks vere või mis iganes analüüsi annan kas võin ma kindel olla, et keegi sealt midagi ei eralda selleks minu nõusolekut küsimata?Ja kui soovin kunagi oma elu kindlustada siis kuulen, et "me ikka eriti ei tahaks teid kliendiks, sest tõenäosus, et te sinnani elate kus me kasumisse tuleme, on väike"?
-
Velikij,
Oletame, et püüame kuskilt Toompea miitingult kinni keskmise klähviku (isik, kellel meeldib rikkaid, tarku ja andekamaid kiruda). Ta räägib sulle pidurdamatult, kuidas üks või teine asi ja isik on vale... Väga igav tüüp.
Mina ei tea mis on halb ja mis on vale. Seda ei tea ilmselt ka Mari ja Juhan. Tihtipeale need, kes teavad, on igavad. Minu jaoks eksisteerivad üksnes huvitavad ning mittehuvitavad mõtted ja ideed. Kahju, et sa tead nii palju, mis on poliitikas ja paljudes muudes ideelendudes ja projektides valet...
--Kuna arvan, et EQ on saast, siis võta isiklikult--- -
laurime,
Ma ei tea, kas see kõik on hea või halb, õige või vale, aga ma ei oska sellist pöördumist isiklikult võtta. Ja kui oskaks, siis ikka ei võtaks.-)
Ilmselt tead sina siiski, mis on vale ja mis halb ja mis igav. Aga see ei ole antud jutulõime teema karvavõrdki!
Mind see ei huvita muide, kas kogu see projekt on vale või mitte. Veel vähem huvitab mind, kas ta on halb või mitte. Iga üle keskmise advokaat ilmselt tõestaks selle ära sellisena nagu vaja ning osavaid sõnaseadjaid on teisigi. See pole ju eesmärk!
Mind huvitab ainult üks - mis seal siis tegelikult toimus ja toimub? Miks investor tagant ära tuli? Mis on äriidee, mis on projekti tegelikud eesmärgid? Millega see asi lõpeb? Mis saab investeeritud rahast? Ja seetõttu on ka minu jaoks tegu väga-väga huvitava projektiga. Huvitavaga just ärilisest vaatenurgast.
Kas ta oli halb või hea, ei oska otsustada. Ja pole vajagi. See kisuks lõpututesse vaidlustesse ja juhiks tähelepanu teemalt kõrvale. Mida ma mitte teps ei tahaks. -
Geenivaramu projektis maksumaksja raha kulutamise osas ei oska seisukohta vōtta, aga minu arvates on enamik lugupeetud pōllumajandusministri haldusalas jagatavaid toetusi maksumaksja raha raiskamine, seetōttu üllatab mind ebameeldivalt tema suht räige kujundlik vōrdlus Tiigrihüppe osas.
-
Velikij kirjutab
Et ravimiarenduse seisukohast ei oma eestlaste genofond ühegi ravimfirma jaoks mitte mingisugust väärtust. Seelaadset ravimiarendust tehakse vast ikka haigustest, mitte rahvakildudest lähtudes.
Eeeee... Geenivaramu värk oli see - miks nad neid näidiseid korjama hakkasid - et kaardistada eestlaste genofond. Kuna eestlane on valge ja üldse eurooplastele sarnane, siis oleks meie peal tehtud uuringuid saanud kasutada ravimite väljatöötamiseks. Või siis oleks selleks mingi teine rahvas võetud, kumb variant oleks parem?
Ravimiarendust haigustest lähtudes teha .... Kamoon. Haigused tänapäeval muteeruvad. Seepärast ongi tuberkuloos tagasi, et ta muundunud on ja vanadele ravimitele enam ei allu. Ka geenid on aja jooksul muundunud.
Selle geenivärgi käigus on tehtud ka suuri avastusi - nt. on avastatud inimeste ja hiirte geneetiline sarnasus (yeaah, kes oleks võinud arvata, eks ole, et hiir võib üks meie esivanematest olla? :D).
Mis puudutub seda, et andmed ei leki - vereanalüüse ilma nõusolekuta tõesti ei tohi geenivaramusse anda, ja geenivaramu ei tohi neile antud vereanalüüsidega midagi ilma miinu nõusolekuta teha ega midagi lekitada. Olen nende inimestega natuke kokku ka puutunud ja tean, neil on eetikaga kõik korras.
Minu arust tuleb projekti jätkata, aga finantseerimisega tuleb tõesti ettevaatlik olla. Kui riik enam üldse sinna raha ei pane, kaob ka kontroll kogu selle värgi üle.... Samas ei tohi nagu liiga palju ka panna, siis saavad maksumaksjad pahaseks... Rohkem läbipaistvust. Finantsasjades ja eesmärkides. -
Ehhee hiired, rotid, pühvlid, pullid, karud. Kui võtta evolutsiooni tervikuna, siis peab inimesel kõigi loomadaga ühine geen olema. Või panen ma täitsa puusse. Kunagi olid kõik ju molluskid.
-
miks nii?
äkki on taandareng?
ja geenid voivad ju ka kaduda?
ega siis koik mutatsioonid pole liitmis/asendustehe? -
Gazz,
Sorry, aga meie seisukohad bioloogia ja meditsiini alustõdede osas pehmelt öeldes lahknevad. Ja paari foorumithreadiga teatud süstemaatilise õppe vorme siiski ei asenda.
Selgitan populaarses keeles kõigile.
Räägid, et tbc on tagasi, kuna haigus tänapäeval muteerub. Köhh-köhh-köhh. Kõik elusolendid pidevalt muteeruvad, ka Sinu organismis, Gazz, tekib kogu aeg muteerunud rakke. So what? Kas enne geeniprojekti ei tekkinud? Tekkis küll ja mitte vähe!
Tuberkuloositekitaja kepike on ka elusolend, üks paljudest issanda loomariigist ja tema tahab ka muteeruda. Mida ta muide ka teebki. Eestlaste genofondi kaardistamine teda aga üldse ei koti - tema vaatab üksnes, kuidas aretada oma järglastest võimalikult resistentseid tüvesid antibiotsidele. Tal meie geeniprogrammist täitsa savi, nagu ka sellest, kes kellele mitu milli tünga tegi.
Aga kui Sa suudad pädevalt ja teaduslikult usutavalt ära seletada, kuidas tbc ravi saab murrangulise käigu pärast eestlaste geeniprojekti lõppu, on üks järgmistest Nobeli preemiatest suure tõenäosusega Sinu. Vajaminevad millid leitaks ravimfirmade poolt ühe hetkega - kui sellest kasu oleks veel kellegile peale projektis osalejate. -
Geeniprojekti käekäigu murrangulisuse seletamiseks piisab usutavusest, veenmismeetod on nii või teisiti kõigest veenmismeetod.
Kuidas inimesega lood, kas meid meditsiinimaailmas haiguseks ei peetagi? Võibolla peaks looduse hoopis meie suhtes resistantseks muutma.
Muutuste vastu olen skeptik, sai siiani evolutsioneerutud, saab samamoodi ja ilma geenivaramuteta ka edasi ja igasugu "meil on tarvis" juttudel on reeglina sama põhjapanevad vastuargumendid. -
minu meelest oli see geeniprojekt puhtalt investeerimispankurite poolt tekitatud äri, eesmärgiga teenida selle diili kokkupanemise pealt.
geeniasja loomise ajal oli maailma börsidel hirmus kõva sõna biotehnoloogia ja geenitehnoloogia. see oli vahetult "uue majanduse" intenetibuumi järel kui oli leitud uus haip millele raha kergelt peale tuli. diilimehed kasutasid olukorda ära ja hakkasid ideed müüma: (mingi geenivärk maailmaparandamise eesmärgil, hirmus innovaatiline ja supersuurte tulevikutuludega). idee müüdi eesti rikkuritele ja ühtlasi ka riigile maha. põhieesmärk sai täidetud: teeniti raha nõustamiselt, müümiselt ja investorite leidmiselt. edu aluseks oli geeni- ja biotehnoloogia asja populaarsus turgudel.
paraku praegu enam nii lihtsalt sellist geenivärgi superkasulikkust ei usuta, erainvestorid raha ei anna. on jäänud üks naiivitar (riik) kellele ehk õnnestub seda ideed veel korra müüa. loodan et riik võtab mõistuse pähe. -
Seda, kuidas riigile (ja linnale) õnnestub osava klotsimise korral jätkusuutlikult mütsi pähe tõmmata, on päris hästi ka heategevusest pajatavas foorumis räägitud.
12 points, Roimar! -
Kes pole veel lugenud, sel soovitan soojalt lugeda värskes Ekspressis ilmunud artikleid "Nii nad tapsidki meie Geenivaramu!" ja selle teema veelgi paremat kokkuvõtet "Rahvusromantika surm".
Ent säilib lootus, et see kibe õppetund selgitab meile, et äri aetakse oma reeglitega ja teadust oma seaduste järgi. Ja et meid on liiga vähe, ainult üks miljon, et olla mängukanniks riiklikus mastaabis tegutsevate sulide ja aferistide käes.
Toon lõpetuseks ära tsitaadi Tiina Kaalepi sulest, mis lihtsalt ja kokkuvõtlikult iseloomustab loodetud "eesti Nokia" olemust:
"Mis on täna tagatis, et vereproovidega näotult ei kaubelda ja ja et tehtud üllas tegu, nagu teda ju serveeriti, kuidagi andjale bumerangina tagasi ei tule? Ei näe seda. Ja ei maksa alahinnata inimeste tervet mõistust. Kes tahaks osaleda milleski, mille ümber käib mingi hämar suserdamine ja mille juhid ükshaaval projekti küljest pudenevad.
Nisiis on tegu suure ja kauni rahvusromantilise projekti nurjumisega. Ma ei tea täpselt, miks see nii läks. Tõenäoliselt raha ja ahnuse pärast.
Kahju.
Ma ei kutsu teid üles oma geeniproovi andma." -
Geeniprojekti hetkeseisu kajastab päris põhjalikult tänane Äripäev
-
Taavi Veskimägi tundub olevat mõistlik mees...
TALLINN, 22. detsember, BNS - Valitsus ei kavatse tuleval aastal rahastada Eesti Geenivaramu tegevust, kuid hoolitseb, et juba kogutud andmed saaksid nõuetekohaselt hoitud.
"Meil ei ole 2005. aasta eelarvesse selliseid vahendeid planeeritud. Selliste suurte ja pikaajaliste kohustuste võtmist ei saa planeerida nii, et "plaan ei tulnud välja, nüüd jätkame maksumaksja raha eest"," ütles rahandusminister Taavi Veskimägi kolmapäeval BNS-ile.
Sihtasutus Eesti Geenivaramu ja selle rahastaja EGeen lõpetasid poolte kokkuleppel lepingu. Kuna praegu on Geenivaramul olemas vaid kümme protsenti järgmiseks aastaks vajaminevast eelarvest, loodab sihtasutus eelkõige riigi rahasüstile.
Aastatel 2005-2007 vajab Eesti Geenivaramu täiendavalt andmekogumise ja arendustöö rahastamiseks 125 miljonit krooni, sellest 36 miljonit 2005. aastal.
"Riik ei saa olla langevari, kes päästab automaatselt projekte, mis planeeritud kujul ei ole osutunud elujõuliseks. Tänase päeva näidete varal: olgu see Geenivaramu või Saku Suurhall," lausus Veskimägi.
Ministri sõnul võib iga päev kuulda projektidest, mis on mingil põhjusel ebaõnnestunud ja nüüd riigi tuge ootavad. "On näha trendi, et alustatakse hoogsalt ja lähtutakse loogikast, et kui ei saa ise hakkama, küll siis riik õla alla paneb, kuhu ta pääseb. Nii ei saa asjad käia - ka riik peab oskama öelda ei," rõhutas rahandusminister.
"Projekti konserveerimiseks vajalik raha on Geenivaramus olemas," sõnas minister. "Vastutustundetu oleks Geenivaramul kasutada seda raha millekski muuks, kui projekti turvaliseks konserveerimiseks tingimustes, kus selgus projekti edasise finantseerimise osas puudub."
Veskimäe sõnul peab Geenivaramu juhtkond panustama nüüd sellesse, et töötada välja turusuutlik arenguplaan ning leidma sellele rahastamise. "Loomulikult on riik valmis kaaluma mõistlikel tingimustel kaasrahastamist," lisas minister -
Ära nüüd nii laialt ka üldista ;-) Pigem on tegu mõistlikkuse ja poliitiliste huvide juhuslikku laadi kokkulangevusega. Proovi ette kujutada rahandusministrit (loe: Riigi rahakoti hoidja), kes toetaks ideed, et mingi papp tema kontrolli alt ära läheks. Raske, kas pole? Võibla vaid juhul, kui ta oleks veendunud, et on kohe ametist lahkumas ja tema erakonnal enam riigivalitsemisse eriti asja ei ole. Bes Rublica ajab aga pigem Aadu 1000 aastase riigi poliitikat...
-
gurmanka, tunnistan viga, tegin liiga suure üldistuse üheainsa otsuse põhjal :-)
-
AGA mina istusin koos rahandusministriga liiklusummikus üleeile!
respu poliitikutest on veskimägi igasthaes sympaatseim.
kahjuks ei ole koos soola söönud :(
PS:kyll aga on riigi pääster6ngas naisepeksja stata ostmisel? -
Minu meelest on Tiigrihüppe kohta hea iseloomustus Forbesi esikaane-artiklis Eestist. Ise arvan ka üsna üldjoontes, et ilma hüppamiseta oleks meil kogu see itiareng tuntavalt aeglasem olnud :)
Forbesi artikkel, kes veel ei tea, asub siin: http://www.forbes.com/global/2004/1220/016.html
ilmus siis Forbes Globali esikaanel 20dets. -
Algul disclaimer - need, kes pole investeerides kunagi raha kaotanud, võivad selle jutulõime lugemise koheselt lõpetada, sest nende jaoks on Geenivaramu kogemus täiesti ebavajalik. Iseasi, palju selliseid investoreid on...
Arvan, et jõuluvana tõi ka lahenduse pea aasta tagasi tõstatatud küsimusele, miks selline looma- ja loodusesõbralik jutulõim siin kuivas investeerimismaailmas. Nimelt üllitas BNS eile jätkuuudise teatele, mille kohaselt riik geenivaramu loomist enam ei kaasfinantseeri. Stop-loss on n-ö paika saanud - ilmselt käis Karumõmm (komm 25/01/04 18:04) seda riigisadele tutvustamas ja aasta jooksul jõudis see neile ka ajudesse. Parem hilja kui mitte kunagi.
Uudis lühidalt ise:
"TALLINN/MOUNTAIN WIEW(USA), 23. detsember, BNS - Geenivaramu tegevust rahastanud EGeeni juhi sõnul pole investoritel võimalik geeniprojekti paigutatud raha enam tagasi saada.
"Seda raha pole enam olemas ja see nõuaks keerulist legaalset protseduuri," ütles EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask BNS-ile. "Eelmise lause esimesele poolele viidates see mäng ei vääri küünlaid."
Erainvestoreid esindav EGeen jõudis kolme aastaga sihtasutusse Eesti Geenivaramu investeerida 69 miljonit krooni. EGeeni Investeerinud Eesti suurärimehed kinnitasid kolmapäeval BNS-ile, et tahavad raha tagasi ja ootavad EGeeni juhtkonnalt selgitusi rahastamisleppe katkestamise kohta.
"Tähtis on, et EGeen International Corporation tervikuna edukalt edasi tegutseb, mida ta ka teeb," rõhutas Kask.
Koostöö lõpliku katkemise põhjusena nimetas Kask asjaolu, et sihtasustus Eesti Geenivaramu ei tulnud toime kvaliteetse andmebaasi loomisega ja turustatavate andmete kogumisega.
EGeeni juhi sõnul on iseenesest tegemist tüüpilise olukorraga kõrgtehnoloogilises ettevõtluses, kus ettevõte lõpetab tegevuse suunas, mis kas tehnoloogilistel, poliitilistel või muudel põhjustel ei ole tõenäoline tulemust tooma."
See, et keegi on kuhugi investeerinud ning selle tulemusena oma raha kaotab, on iseenesest normaalne protsess (nagu juba öeldud - kes meist poleks!? :) Kuid asjal on ka veidi laiem rahvusriiklik mõõde. Ning sellest on juba tunduvalt rohkem kahju.
Mul ei ole kurb, et Eestist ei saanud paari aastaga Euroopa üht suurimat biotehnoloogiakeskust. Seda täpselt samal põhjusel, miks mul pole kurb, et keegi mulle taevast tähti alla ei too. Teadus- ja arendustegevus ei käi nii lihtsalt, et tuleb aferist, räägib riigiisad ja erainvestorid tursaks, parseldab huvipakkuva osa meie geneetilisest infost ravimifirmale maha ning konstateerib, et tahtsime küll kõik rikkaks ja õnnelikuks saada, aga läks nagu alati. Pigem on mul hea meel, et laiema avalikkuse, sh valitsuse silmad lõpuks avanesid.
Kuid mul on väga-väga kurb selle üle, et koos Geenivaramuga on saanud ränga hoobi kogu Eesti teadmistepõhisele majandusele baseeruv kontseptsioon. On tekkinud usaldamatus uute lennukate ideede suhtes ning ilmselt jääb pendel mingiks ajaks teise seina, uutesse kõrgtehnoloogilistesse investeeringutesse hakatakse suhtuma erilise skepsisega. Millest on kahju, et mitte öelda väga kahju.
Õnneks on inimmälul spetsiifiline omadus olla valikuline, unustada halb ja jätta meelde hea. Ja praegune aeg on selleks sobivaim.
Häid jõule! -
Õnneks on inimmälul spetsiifiline omadus olla valikuline, unustada halb ja jätta meelde hea. Ja praegune aeg on selleks sobivaim.
Vot selles väites pole ma kindel, see oleneb inimesest.
Häid jõule! -
Geeniteemast ajaviiteks copy-paste Tiit Kändleri sulest. Ei seondu küll otseselt kassipoja, pigem tema toidu, hiire ja rotiga, kuid IMHO vahva lugemine siiski!
NII NAD EI MÜÜGI MEIE GEENE
Genoomisõda on lõppenud. Avaliku, rahvusvahelise Inimgenoomi Projekti vastu sõdinud erafirma Celera Genomics teatas hiljuti, et ei hakka enam geneetilist infot müüma. Muidugi ei müü ta mitte seepärast, et raha vaja pole. Vaid ikka seetõttu, et keegi ei osta. Sest geneetilise info avalikustamine on eraviisilisel müümisel majanduslikud jalad alt löönud.
Celera lõi andekas geneetik Craig Venter, kes inimgenoomi projektist 1998. aastal ootamatult lahkus ja oma seltskonnaga avaliku üritusega võidu jooksma hakkas. Asi päädis siiski sellega, et 2000. aasta juunis lubasid kaks konkurenti üheskoos joosta. Venter jooksis siiski ka omaenda, müüdavate andmete järele. Ent siis äkitselt aastal 2000 loobus Celerat juhtimast. Eesti keeles on sellest võidujooksust 2001. aastal ilmunud Kevin Davies'e raamat "Genoome muukides", mis annab asjast üsna hea ülevaate. Keda huvitab, võib tutvustust vaadata siit Päevalehest
Nüüdseks on Celera käsutuses inimese, hiire ja roti genoomi andmed. Ajakirja Nature teatel lubab firma need avalikustada ning jätkata ravimikompaniina. Selle töö tarbeks hoitakse oma teada siiski andmeid 39 inimese ja impansi üksiknukleotiidide mutatsioonidest.
Inimese genoomi järjestus teadusmaailmale nii palju huvi ei paku, sest see on olemas ka Inimgenoomi Projektil. Küll aga tuntakse huvi roti ja hiire genoomi vastu, kuna need on saadud teiste liinide pealt, kui siiani avalikustatud järjestused. USA Riikliku Inimese Genoomi Uuringute Instituudi direktor Francis Collins nimetas juhtunut "suureks võiduks teaduskogukonnale".
Suur võit kindlasti, mis näitab, et vahel pole siiski kõige pessimistlikumatel visionääridel õigus. Kui palju äärmusrohelised inimkonda geenide patenteerimise ohuga ka ei ähvardanud, asi siiski nii hull pole. Geenid ei lähe kaubaks, ja seda mitte mingil muul põhjusel kui tänu teaduskogukonna ühistegevusele.
Kas võib siit leida ka midagi õpetlikku Eesti Geenivaramu tuleviku kohta? Püüti ju sedagi ettevõtmist vahepeal erarahaga edendada, et siis kaupa müüa. Nüüd aga tuleb välja, et avalikud ja õigusliku teadustoimingud siiski kannavad suuremat vilja. Kui, jah, ei räägi pelgalt ühe või mõne kindla ravimi meisterdamisest. -
copypaste ei ole vast ilus, saab ju ka lingi panna
-
Saab panna lingi jah. Link artiklile on siin
Aga neile, kel puudub juurdepääs ÄP veebiversioonile vaid mõned katked Ph.D Kalev Kase artiklist:
"Hetkel näib, et kaks aastat ja kogu Geenivaramusse maetud raha pole midagi muutnud. On küsitav, kas riigi raha eest obeliski ehitamine on parem, eriti kui siiani pole näha, millest Geenivaramu järsku teovõimeliseks peaks muutuma. See jutt, mis aetakse Geenivaramu ümber ja mis toimub tegelikus maailmas, on nagu lõhestunud isiksus raskekujulises skisofreenias. Asja sisuline külg ei paista kedagi huvitavat niikaua, kui lihtsalt ilma järelvalveta raha saab liigutada."
