LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

kuidas leida firma väärtust?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Oleks vaja leida firma väärtus, kui on teada eelmise perioodi käive, kasum, põhivara ja lenud.

    käive ~7milj
    kasum ~100 tuhat
    laenud 70tuh (3 aastat veel maksta)
    põhivara ~300 tuhat.

    oskab keegi äkki mõnda valemit soovitada.

    tänud
  • Miks seda firma väärtust vaja on? Kas vaja maha müüa?

  • Rusikareegel 5-e aasta kasum + omakapital
    (Risk ????)

  • Rusikareegel - 4 aasta kasum ilma omakapitalita. 1,4% kasumit käibest on ikka väga nutune ja pööritada 7 milli käivet 100 tuhhi teenimiseks on meeletult suur risk. Teenimaks 100 tuhhi tuleb teha kõige rohkem mill käivet.
  • Kui vaja tõsisemalt asja kallale asuda, siis abiks ingliskeelne leht www.damodaran.com

    Rusikareeglid kõlbavad küll kiireks hinnanguks enda jaoks, kuid kui kõne all on ikka oluline müügitehing, võiks asja põhjalikumalt vaadelda.
  • See firma on suure konkuerantsiga turul, et käibest nii väike kasum saadakse. Valemit ei oska öelda, aga mõtettu tegevus
  • priitp > käibel ja käibel on kah vahe...

    milli pealt 100k netokasumit (e 10% rentaablus) on taluvuspiiril kui tegu on puhta omatöö müügiga. Mingis tiheda konkurentsiga vahendusäris on KATTED mõnikord alla 10% ja sellesama 100k puhta saamiseks on vaja keerutada hoopis 10 mio... :(

    mitte, et ma sellises äris ise tahaks olla või sellest liiga palju teaks. ;)
  • leidsin ühe kiire näite kah: IT-hulgimüüja GNT Eesti käive 2003 oli 505mio ja puhaskasum 1mio. Hullemini alla surutud müügimarginaalidega ja suurema laoriskiga äri annab vist otsida...
  • Kas selles 100k kasumis sisaldub ka omaniku palk? Kui jah, siis on asjaga tegelemine suisa kahjulik ja hind peaks negatiivne olema :)
  • ...aga võibolla oli firmal paari miljoni eest dividende eelmisel aastal, millelt tasutud tulumaks vähendas kasumi 100k peale? :P

  • Oleneb muidugi ka käibe olemusest st kui krediidi- ja kliendirisk väike on siis ehk kannatab sellist bisnist ajada. Kui mul on toru näiteks, Tiskre-Tallinna solgitoru näiteks.

    GNT's toimus just hiljuti MBO, hulle ja miljonäre leidub. Huvitav mis hind ka oli?
  • Surfnet, väikefirmade ostmisel on eelmise aasta kasumist siiski märksa tähtsam potensiaal. Kui tegemist on näiteks sööklaga, kuhu teisest linna otsast niikuinii sööma ei tulda, ei tahaks küll rohkem maksta, kui 3-4 kordne eelmise aasta kasum. Kui aga on tegemist äriga, millel on näiteks EL-iga liitumisel plahvatuslik potensiaal, pole vast ka 15-20 kordse eemise aasta kasumi suuruse summa maksmine halb.

    Ja loomulikult tuleb vaadata ka seda, kuidas see kasum tekkis. Kuna sinu näites on põhivara 300 K ja võlgasid ka veel 70, siis tundub, et suuri investeeringuid tehtud just pole. Seega tõesti on 100 K kasumit 7M käibe juures ikka suht nõrk tulemus. Kui sa seda firmat osta tahad, siis leia potensiaal arenguks, kui müüa tahad, otsi rikas loll...
  • MBO oli TechDatas hoopis. ja tavaliselt MBO toimumise _hetkel_ ei teki väga palju miljonäre, pigem vastupidi... :)

  • eelmiste aastate kasum mingites x-kordades on küll väga lapsik viis ettevõtte väärtuse leidmiseks, kusjuures seda tobedam on seda rakendada väikeettevõtete puhul, mis tegelevad müügiga või spetsiifiliste teenuste osutamisega (eeldan seda väga väikesest põhivarast) ja mille tulevik on üldjuhul seotud turu struktuuri või tehnoloogia muutusega. ERITI taandarendlik on leida ettevõtte väärtus ühe aasta kasumi põhjal. iga finantsist võib hoida ettevõtte kasumi lihtsate võtetega mitu aastat madalal ja siis seda hüppeliselt suurendada, või vastupidi; pealegi mõjutavad kasumit ka erakorralised/ühekordsed tehingud. pigem leitakse väärtus ikka pilku tulevikku suunates ja üldjuhul tuleb väärtuse leidmiseks teostada pikem analüüs. potentsiaal on küll tähtis, aga sellest tähtsamad on i n i m e s e d, kes ettevõtet veavad. teine juhtkond võib rentaabluse viie- või isegi kümnekordistuda! pealegi kipub tihti olema nii, et mida väiksem ettevõte, seda erinevamaks kujuneb väärtus erinevate huvigruppide lõikes ja tihti tuleb arvestada paljude mitte-rahaliste teguritega. üks juhtfiguur võibki olla kogu ettevõtte väärtus. rusikareegel on pigem see, et mida väiksem ettevõte, seda kaugem on selle õiglase väärtuse leidmine traditsionaalsetest meetoditest.

    surfnet:
    1. kui selline ülesanne on võetud elust, siis võta välja viimase kolme aasta aruanded ja tee visiit raamatukokku, ka eesti keeles leidub vastavat kirjandust. damodaran on advanced ja ma eeldan et kui sa siit abi otsid, siis see sind ei aita.
    2. kui selline ülesanne on antud koolis ja andmed on lõplikud, siis mina sinu asemel suhtuks väga skeptiliselt sellise ülesande püstitanud pedagoogi(de) kompetentsi.

    NB! kui see ikkagi kuskil õppeasutuses teha anti ja rohkem infot pole, siis äkki sa oled nii hea ja postitad siia "õigeks" loetud lahenduse? tahaks ka "uue sajandi" ettevõtterahanduslike suundadega kursis olla...
  • soren,

    Kuigi ma ei usu, et see ülesanne oleks õppeasutuses antud, ei saa ma siiski sinust aru. Miks ei võiks selline väheste andmetega olukord olla õppeasutuses antud? Kas ülesande vastus peab alati sisaldama 2 valemit ja lõplikult "õige" numbri? Võib-olla oli see ülesanne hoopis kriitilise mõtlemise arendamiseks ja õige vastus seisnebki liiga vähestele andmetele viitamises ja kitsaskohtade väljatoomisel (mis takistab selliste andmete puhul olulise otsuse vastuvõtmist). Minu arvates peaks iga õppeasutus lisaks arvutamisele õpetama ka kriitiliselt mõtlema.
  • A) ettevõtte väärtus reaalses elus on ikka pigem tingimuslik väärtusvahemik, kui üks kindel number
    B) kriitilist mõtlemist ei pea arendama aja raiskamise ja rumaluste kaudu. ma ei tea, et kuskil koolis õpetatakse meelega valesti, et arendada õpilaste kriitikameelt? või on uute ettevõtterahanduslike suundade kõrval ka uued õpetamismeetodid...?

    ma siiski loodan, väga loodan, et tegemist on koolis antud ülesandega ja et siia ilmub millalgi nende andmete põhjal lahendus..
  • Soren, minu arvates oled sa liigselt kinni põhikooli matemaatikatunni "ülesannetes" ja ei erista seda kõrgkooli case study-dest. Mina ei leia, et liiga väheste andmetega case study oleks ajaraiskamine või rumalus. Eks väärtuse määramise juures tuleb ju sageli kokku puutuda olukorraga, kus andmeid on liiga vähe. Sageli tuleb õigete vastuste asemel esitada õigeid küsimusi.

    Kui see oligi kooliülesanne, siis mis lahendust sa siia veel ootad? Sa panid selle ju ise kirja.
  • enz, meie dialoog venib mõttetuks väitluseks. ehk sai surfnet veidi mõtteid ja tema kriitilise mõtlemise kõrval arenevad natuke ka teadmised.
  • tänud kõigile diskussiooni eest.

    tegemist on reaalselt turul oleva firmaga. üks omanik kes ka ise töötab firmas.

    kahjuks pole mul hetkel eelmiste aastate majandustulemusi, et asja täpsemalt vaadata.

    minu jaoks on huvitav/arusaamatu see, et omanik tahab firma eest saada tunduvalt rohkem kui 1mil.

    ei mõista mis alustel eriti.
  • soren,
    kas siin on lasteaed või algkool, et peab kõik asjad lõpuni mäluma, täislausetega rääkima?
    Kui jah, siis palun: nelja(viie) viimase ja normaalse, tavalise aasta kasum. Muide, need viimased aastad näitavad tavaliselt hästi firma käekäiku, pole vaja "tulevikku vaadata". Muide, kui sinu kui omaniku finantsist kemiseerib kasumit väiksemaks, siis nuta või seleta ostjale. Muide, kui sinul on firmas tööl kehv staff ja parem selline suudaks rentaablust kordistada, siis nuta, hinda see ei tõsta.

    sufnet,
    selliseid firmasid ostetakse osade kaupa. Antud juhul mõistlik ostja eeldab endise omaniku töötamise jätkamist samas firmas nii 4 aastat keskmiselt, raha saab ta osade kaupa kogu selle aja jookusul. Hind on tõepoolest kõrge - sellist firmat ise teha ja odavalt pole ju kunst?

  • Aga kas teil pole sellist tunnet vahel, et koolis 6pituga pole muppigi peale hakata?
    v6i kooli "case study" on kysida IBM mainframe pakkumust IBM'ist IN REAL LIFE?
    akadeemikud pole vist kursis, kui suured käärdi ikka rl ja kooli vahel on.
    sellest ka meie 22 k6rgkooli ja enamus tyype on juhtimise eriala lopetanud kes töötavad myygimeestena? rakenduslikud koolid samas on enamjaolt "paned transistori transistori peale"
    väga palju haridusest jääb vahelt puudu, ja seda ei tekigi, kui ettev6tted ei hakka praktikante "koolitama". eraldi v6ttes igale ettev6ttele kulu, kokkuv6ttes majandusele kasulik.

    sama värk on ka antud threadiga - t6esti mis point on koolis 6ppida valesti arvutama firmaväärtust? tööelus on tagajärg milline?? ja miks koik opikud ja case studyd keskenduvad SUURFIRMADELE kui enamus (eestis vist isegi 90%) firmasid on alla 5 töötajaga???

    surfnet, ta tahab seda emotsionaalsetel alustel.
  • priitp

    probeem ongi see, et omanik ja firma paar töötajat võivad vabalt samat asja uuesti alustada.

    osade kaupa müük on jah ainuke mõistlik variant, aga seda ei taha kindlasti omanik.


    ps! küsin jah täiesti emotsionaalsest huvist, kuna on olemas palju paremaid investeerimisvõimalusi.

    riq. olen täitsa nõus, et suur osa õpikutest räägivad suurfirmade ostmisest, mitte aga ala 1 2 mehe firmade ostmisest/müümisest.

  • sufnet,

    no selle vältimiseks osade kaupa ostetaksegi :-) + leping, et paar aastat peale lõplikku ostu sellel alal ei tegutse. Sellistel tingimustel see konkreetne omanik seda firmat müüdud ei saagi. Kui just mõni näärivana ei osta. Lisaksin siia veel, et tavaline selline osade kaupa maksmine kaasab endaga kaasa veel suured trahvid kui endine omanik keset tehingut valskust teeb ( eriti oluline Eestis, kuna eestlane on nagu mustlaspoiss, kellele tuleb peksa anda enne poodi minekut ja pärast poest tulekut) ning suurem osa ostusummast makstakse alles perioodi lõpuks.
  • priitp,


    hea point.

    lihtsalt kahtlen, kas omanik on nõus nii kaua kannatama - pigem proovib ratsa rikkaks saada ja müüb oma firmat kasvõi 5 aastat
  • priitp, ma ei hakkagi uurima, mida tähendab "normaalse, viimase aasta kasum".

    edu,
  • Soren, sa ütled, et - ettevõtte väärtus reaalses elus on ikka pigem tingimuslik väärtusvahemik, kui üks kindel number. No ja kui keegi tahab osta firmat või osalust, siis kuidas ta maksab? Väärtusvahemikuna?
    Oletame, et Surfneti näites toodud firma on enam-vähem samade näitajatega tegutsenud viimased 10 aastat, töötajad jäävad samaks ja ka muud olulised asjad seoses omaniku vahetusega ei muutu. Kuidas siis selle firma väärtust leida?
  • kuna ettevõtte omakapitali väärtus sõltub otseselt prognoositud rahavoogudest, on õigem leida väärtusvahemik. selleks on vaja uurida lisaks kasumile muuhulgas kasumi tekkimise struktuuri ja rahavoogusid, tegevus- ja juhtimisaruandeid viimaste aastate lõikes, põhikirja, raamatupidamise sise-eeskirju, põhivarade nimekirja koos eksperthinnanguga mittelikviidsete ja spetsiifiliste varade osas, bilansiväliste kohustuste nimekirja, ülevaadet klientidest ja ettevõtte müügi- ja turundusstrateegiatest, hankijate nimistut ja nendega suhtlemise selgitusi, krediidipoliitikat nii ostude kui müügi puhul, etc. etc.

    ettevõtte väärtuseks ei tasu lugeda tehinguhinda, mis kujuneb nii nagu turul üldjuhul hind ikka kujuneb - kaubeldes.

    antud näite puhul on vast oluline asjaolu, kui kaua on see ettevõte tegutsenud, milline on turu (konkurentsi) areng tulevikus ja miks seda müüa tahetakse. mina prognoosiksin 5-6 aasta rahavood erinevate stsenaariumite lõikes (pessimistlik, norm. ja optimistlik), leiaks vajalikku diskontomäära kasutades omakapitali väärtuse, kontrolliks seda paari sarnase näite põhjal ja siis hakkaks sealt midagi edasi aretama.
  • Igavesti vahva lugemine.
    Mulle tundub, et kõigil on õigus.
    Nimelt teatud kasvu- ja diskontomäärade juures rahavoogusid summeerides saame tulemuseks väärtusvahemiku, kuhu nelja või viie asta puhaskasum hästi sobib.
    Muidugi korrektseks lahendamiseks andmeid vähe.
    Üheomaniku- väikefirma puhul huvitaks mind, palju omanik enne 100 k järele jäämist juba ära tõstis.
    Võib pilti tugevalt muuta.
  • uurisin huvi pärast asja. omanik maksab teadaolevalt omale palka kuskil 250k aastas. muudab asja kindlasti mingil määral.
  • Aga milleks maksta endale palka, kui raha saab ka "odavamalt" firmast välja võtta, näiteks dividende makstes. 250K pealt sotsmaks on ikka oluline summa!
  • Alvar

    see ongi see point millest mina aru ei saa. 250k pealt on sotsmaks tõesti VÄGA palju ja täitsa arvestatav summa.

    minu arust näitab see omaniku lollust.
  • Kaasmaksumaksjana ma pigem austan sellist väikefirma omanikku kes endale ausalt palka maksab kui et teda lolliks nimetan.
  • coral!

    no palju õnne siis!

    maksa palun ~25ok endale palka ja mõtle maksude peale

    ala 250k dividendidena on tudnuvalt suurem summa sinu taskus ja ei ole tegemist millegi illegaalsega, ei sa riik petta ega keegi teine. lihtsalt rohkem raha sinu taskusse.

  • surfnet & Alvar

    Mõttetu vaidlus, mastaabid on lihtsalt erinevad.

    Teie jaoks on sotsiaalmaks 250 000 pealt suur summa, selle pärast peate ka omanikku lolliks.

    Omaniku jaoks on see tühine summa ja seetõttu võib selle ka südamerahuga ära maksta, toodud andmetest on ju selge, et see 250 000 ei ole tema ainus sissetulek.

    Eestis on omanikke, kes endale ka 1M aastas palka maksavad, kas nemad on ka lollid ja kas lollid ikka teenivad 1M aastas?
  • ei omanik ei ole loll, kui ta omale milli maksab. See on 100% tema asi.


    aga kui firma kasum on ainult ala 100k, siis on mõtekam omale vähem palka maksta ja parem raha dividendidena minu arust välja võtta.
  • surfnet

    kas Sa firma kulude struktuuri oled vaadanud?

    ma pakun toodud andmete põhjal küll, et omanik katab firma nimel suure osa oma kuludest ja seetõttu ongi kasum ainult 100K, :)
  • Tegelt vist väikefirmat ei saagi hinnata õieti.
    See on ju kellegi "one man show". Läheb omanik, kukub ka ettevõte. S.t. firmat kui iseseisvat üksust ei eksisteeri. Lihtsalt on inimesed ühe ümber, kes genereerib ideid, raha jne...Teised lihtsalt abistavad teda. Tavaliselt on ka väikeettevõtte bilansi õigemini siis kasumiaruande studeerimine suht mõtetu tegevus. Ka need ei näita tavaliselt suurt miskit ja on kujundatud "loovalt". Tavaliselt keerab omanik kõik oma eluks vajalikud kulud suures osas läbi oma ettevõtte. Tavaliselt aga mitte alati.
    Kui ei keera ja maksab lihtsalt endale (teie näide) palka ja ei timmi oma kasumit amortide ja rentide ja feede ja intressidega siis on natsa nagu tuugavõitu see kompani.
  • asi selge ja selle firma põhjal pole mõtet asja arutada rohkem.

    tuleb välja, et omanik on firma juhtimisel teinud tõsiseid vigasid. suur osa kaupa on viimastel aastel müüdud oma hinnaga või isegi alla selle. Sealt ka arvatavasti sellised numbrid. ps! ja kindlasti paneb omanik oma igapäevaseid kulutusi firma arvele - usun, et ta ei ole ainuke
  • surfnet

    Sa hüppad ka ühest äärmusest teise, :)

    Suure osa kauba müük omahinnaga või alla selle ei ole tingimata juhtimisviga, pigem on tegu varem tehtud vigade julge tunnistamisega ja käibevahendite vabastamisega müümata kauba alt.

    Alternatiiv oleks kauba säilitamine aastaid müümata, mil see tuleks lõpuks lausa olematu hinnaga müüa või maha kanda.

    Ei ole ettevõtete juhtimises nii üheselt õigeid lahendeid - kõik sõltub konkreetsest situatsioonist.
  • Aga miks see teema (väärtus) sind surfnet siis huvitas? Lihtsalt või oli mingi ostupoint ikkagi olemas?
  • surfnet,

    Kauba müümiseks alla omahinna võivad olla mitmed põhjendused. Kõige elementaarsem on kaupluste sissevisketooted. Hulkaril võib põhjenduseks olla facingu taotlus - kui sul pole piisavalt feissi, siis sind ei võeta jutule. Kui sortimendis on hea "lehm" või "koer" (20% valikust )siis saab muud sortimenti (80% valikust) müüa alla omahinna kui vaja.
  • kahjuks ei saa ma väga detailidesse laskuda.

    kindlasti oli tegemist juhtimisvigadega mingil määral. Mõningad "tooted" mis sisse osteti olid absurdselt kõrge hinnaga ja täiesti sobimatud Eesti turule.

    Ostupointi endal otseselt ei ole, kuigi kaudne huvi mõningate "osade" vastu firmas on olemas täitsa.

Teemade nimekirja