Linnahall seebiks - Ei!? Jah!?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Teema on terav ja aktuaalne. Nüüd siis ka LHV toodud mängu.
Postimehe artikkel LHV: linnahalli ei ole mõtet remontida tekitas soovi selle teema tuua ka siia üle.
Kas antud aruande kokkuvõtva osaga on võimalik kuskil tutvuda?
Minumeelest Linnahall kui kontserhalliks ehitatud ehitis on oma olemuselt ainus ja kordumatu. Ta tõesti karjub vajaduse järgi korda teha. Saku Suurhall on "moodsam" ainult seetõttu, et see ehitati loetud aastad tagasi. Kontserte ei ole võimalik seal pidada, akustika ei kannata kriitikat ja ma parem ei hakka rääkima nendest "pehmetest" sinistest plastmassistmetest.
Huvitav, kui Saku Suurhalli 25 aastat ei remonditaks ja aastal 2029 tehtaks tasuvuse analüüs, jõutaks samuti järeldustele, et majanduslikult on hoone mõttetu.
P.S.
Ei ole konspiratsiooniteooriate pooldaja, kuid Postimehe artikkli üks kommenteerijatest viitas võimalikule huvide konfliktile, kuna LHV on Sakala keskuse projekti üks rahastajatest. -
Linnahall seebiks, Skoone Tivoliks!
-
Selleks, et jõuda järeldusele, et seda peletist ei ole mõtet remontida ei oleks küll olnud vaja kallist LHV analüüsi tellida. Ma oleks seda ilma rahata öelnud.
Linnahalli case on puhas eestlaslik vägikaikavedu selle üle kes kellele ära paneb. (omajagu õigus on mõlemal poolel) -
Jurmala, ära lahmi. Seda oskab iga mats, piisab ka õlleklaasi väljategemises, et ta oma "ekspertarvamuse" annaks. Ütle mulle mingi muu põhjus, miks Linnahall ei vääri olemist, peale selle, et kõik avastavad teineteise järel, et 24 aastat remondita olnud hoone vajab suurt investeeringut. Kah mul täppisteadus.
Mulle on jäänud täiesti ühene mulje et Manutent Märt Vooglaiuga eesotsas üritab saada selle maatüki endale mistahes vahenditgega k.a. meedias algatatud nn. diskussiooni abiga.
Samas Postimehe artikklis toodud väide "Vajadusel kooskõlastab linnavalitsus lammutusloa detailid kultuuriministeeriumiga" kui juba eelnevalt valmis olnud otsust. Sama retoorikat kasutas ka TV3 oma uudistes. -
Ega Linnahalli asemele kõrghooneid ehitama hakata, kuna rikub Vanalinna silueti ära.
Wingeril on Saku Suurhalli suhtes õigus. Minumeelest pole nad võrreldavatki. Üks suunatud spordile, teine kultuurile-muusika meelelahutusele.
Jäähallis sai kunagi kontserditel käidud küll. Kuhu see kadunud on? Kunagi keerati uksed rahva poolt tagurpidi, et rockkontserdile pääseda.
Jäähallist on ju mitmed heavy metali tipud läbi sõudnud. See, et praegu vaikus on ei tähenda, et nad kutsumise peale ei tuleks. Kutsujaid on vaja ja seda teist ka. Ega ehitis süüdi ei ole, kui omanik on siiamaani mannetu olnud. -
Ma leian, et Linnahall ei ole mingi liiga eriline arhitektuurishedööver... Asja oleks pidanud ikka oluliselt varem hakkama kõpitsema. Praeguseks on järel mingi kivikoloss, kus saaks paremal juhul odavaid ulmefilme koledast tulevikust üles võtta. Ma ei ole mittekeegi, kuid vähemalt minul sellest sotsialistlikku monumentaalfuturismi esindava ehitise õhkimise vastu väga palju ei ole... :-p
-
Kaks taolist militaarset blindaazi jäävad ju alles:
karla katedraal ja see teine õudukas Rahvusraamatukogu. Arofotolt meenutab see va Linnahall 2 WW aegset sakslaste rannakaitsepatareid ainult kahuritorud on puudu. Vastu maad, raskepärane ilma akendeta betoonjurakas. Minu arvates väga kole ja depresiivne ehitis.
Viimasel ajal sebivad kunstiinimesed mingi mõttega ehitada uus ooperiteater. Kui nii väga seda vaja on, siis võiks ju kaaluda nn. linnahalli asendamist sellesamuse ooperiteatriga. Mida iganes, et see koletislik monstrum sealt rannast kaoks. -
Lisaks veel, et kui lähtuda sellest loogikast, et Linnahall on mingi 80-date arhitektuuri monumentaalteos mida peaks säilitama kui "arhitektuuriväärtust" siis ei tohiks iial lammutada ühtegi maja Lasnamäel ja Õismäel. (need ju lausa kolosaalsed oma ajastu "arhitektuurimälestised")
-
Linnahall on üks tänase Eesti vingemaid ehitisi, tipptase. Ei makse Karbi muid töid sellega segada, Linnahall on midagi väga sheffi - kõik on läbi mõeldud, kõigel on põhjendus, kõik töötab, väga hea ruumilahendus, jne jne.
TNT, selle ooperiteatri võikski Linnahallist teha! -
E I
-
Kontsertpaigana on ta hea kohapeal. Välismaised külastajad tulevad laevalt maha, kontserdile, hotelli ja hommikul tagasi.
Parkla on piisava suurusega vs. Saku S. väike nagu küla toidupoel.
Akustika- Saku S. kumiseb nagu plekkpott.
Ma ei näe ühtegi miinust Linnahallile. Ei varja vaadet maalt ega merelt.
Rockkontserdid jäähallis, teised suures saalis. Ooperit vaadaku Estonias, milleks ühte juurde.
Samas pole mõtet korrata nn kinode lugu, kus Tallinn on sisuliselt ühe kinoga linn.
Viga on olnud selles, et riik on kõige kehvem omanik igal pool, nüüd ja tulevikus. -
Üldisemalt elust eestis:
politseikroonikas näidatakse pidevalt kuidas kinni v6eti kuskil narvas töötutele inimestele salaviina myyjad, kes samuti on töötud. inimesed elavad kylmas ja kytte jaoks raha pole aga viina tuleb riigihinnaga osta.
tallinn kehtestab mittetallinlastele yhistranspordi pileti 2x k6rgema hinna, kuna linnal on rahahäda. iga aasta läheb pool miljardit yhistranspordile. samas vaevleme me parkimisprobleemiga - kogu linn on autosid täis. tasuline parkimine toob linnale pigem kahju. kasumi saab falck. linna ohk ja autostumine on probleemiks, ometi t6stetakse yhistranspordi hinda. ja m6ni idioot tahab parkimist yldse tasuta teha (ehk ainult vanalinnas tasuliseks). rah mini tyybid pargivad minu maja ette.
poliisibossi vend ja isa justkui oleks seotud salaviinaga, samuti oli kahtlus kui yhes savisaarele lahedal seisva armihe tehasest leiti etanooli hulgim. maksuameti boss osaleb ka kahtlases firmas. ministeerium kolib abilinnapea firma ruumidesse, 3 maja -> 1 maja, säästu ei mingit?
miskipärast polnud mul juba siis kui manutent tegi pakkumise mingit kahtlust et ta saab oma tahtmise. maja lohutakse maha. kes on seal kainud teab kui lahe koht linnahall on, pool miljardit on tallinna linna eelarvest 1/10. kas t6esti tallinnas on ehitis mis maksab nii palju? isegi radissson pandi pysti milajrdiga, yhispank 200 milliga. premia jaahall, mis on teatavasti yks metallkast, paarikymnega. kas tallinna jaavadki nyyd mingit citymarketid ja eksklusiivelurajoonid?
saadaks koik pekki ja ehitaks uue linna..
t6esti on kaks eestit. yks ehk inner circle kes omavahel riigi jaha jagavad ja teine, lollikari, kes korralikult makse maksavad. jah ma tean, et see jutt on m6ttetu. aga haiget teeb hingele siiski. kiusatakse taga mingeid m6ttetudi tyype, samas kus t6elised muretekitajad lihtsalt mätsivad asjad kinni. mul on väga kahju sellest maailmast, miskit peab juhtuma.
ja siis on myyt eesti arengust, parempoolsuse v6idukäigust. **** on koik kohad täis, keegi ei vaevu enam isegi jälgi peitma, koigil on pohhui, sest vahele jäävad miskit m6ttetud vaesed.
hing on haige
kurb on -
mis kuradi kunstimuuseumi lasnamäe veerule pystitatakse?
kellele seda vaja on? kui palju selle ylalpidamine maskab?
inimesed, lhv on karm rahamasin, ja ei miski ideoloogiliselt 6ige asutus. -
mis sellel linnahallil siis viga on?
minu arvates on ta yks sheffimaid ehitis tallinnas,
kus m6nikord käin lihtsalt kuna nii suurt ja lahedat asja mujal pole!
rahvusraamatukogu on ka lahe koht, kui ainult lasaks inimestel turnida siin ja seal, mitet väravadi kinni ei hoitaks. need kaks ehitist on ILUSAD ja OMAPARASED. kas oskate tuua mond teist ehitist mis oleks kkasvoi nii nauditav??? miski fuken citymarket keset sadamala? eksklusiivelamurajoon? kui soidate mööda lsanamäe kallast, voi rohuneemes jne siis naete kui palju on KOLEDAID maju ehitatud. ja öelge, milline uusehitis oleks ka miskit muud kui rahamasin arendajatele? kas keegi yldse motleb sellele et linn voiks ka ilus, sheff olla?
m6nna on kivisoppides luurata ja avastada..
miks peavad koik asjad olema majanduslikult ratsionmaalsed?
seda ei ole ju enamus linnavalituse otsuseid!
vaadake kui kole on naiteks tartu mnt labimurre. na oli vaja sinna nurga peale 3 maja mis on teineteisest taitsa erinevad, koledad ja r6vedad ja kokkusobimatud jne jne. maakri maja on vahemalt sheff, AINUS ilus ehitis on ehkl radisson ja EYP, EYP on eriti kaugelt ikka vaga ilus asi. -
mitte riik ei ole kehv omanik, vaid need tyybid kes riiki/linna esindavad.
kui forma omanikel puuduks kontroll firma juhtide yle, siis juhtuks ka sigadusi.
voi kuidas oli lood enroni, skandia jne?
kas erafirmad olid head omanikud?
erafirma ei aja yhiskonna eelist taga, avid enda.
eesti riigi/linnavalitused ei ole riilikud asutused vaid erafirmade filiaalid. -
riq, sa peaksid tõsiselt kaaluma raamatute kirjutamist.
-
Sa ostaks raamatu, mis koosneks lahmivatest lugejakirjadest?:)
-
Alla 30neste probleem on see maailma mure ja vaev.
Mitte, et mulle see Tallinnas toimuv meeldiks aga noh ise me nad valisime. -
Kuulge Linnahalli arhitektuuri kritiseerijad, mis haridus teil on? Kas midagi kunstiga seotud?
riqi jutt kahjuks pikk, aga sisult õige - miks keegi neid City-, Hyper-, Maximarketeid ei kritiseeri. Kes on käinud Bukarestis või Frunzes (mis ta nüüd praegu on?) on näinud tõelisi "koletisi". Jutumärgid sellepärast, et ka mina pole kunstitundja ja tegelikult ajalugu annab õige hinnangu.
Selge see, et Savisaarel on raha vaja, ja Sõõrumaa on kõvasti sponsinud. -
Aga tõesti Saku Suurhallis kontserdi kuulamine on tõeline piin. Linnahallis on hea nähtavus, mugavad istmed, suur kauplemispind.
-
Mulle Linnahall arhitektuuriliselt meeldib, lausa üks Tallinna ilusamaid ehitisi, kui täielik hooldamatus tähele panemata jätta. Maitse asi. Mul on nõrkus horisontaalsete joonte järgi arhitektuuris. Ja milline nauditav lihtsus, Rahvusraamatukogu on natuke liiga keeruline ja detailirohke ehitis. Ja linnahall on projekteeritud ideaalselt oma asukohta sobima, hoopis muud ümbritsevad hooned riivavad tõsiselt silma. Kui hall on tarvis ilmtingimata lõhkuda, siis võiks ju uue, vähemalt välise poole pealt samasuguse hoone ehitada. Meenutab Vana-Mehhiko püramiide. Tõesti nauditav ehitis.
-
Minu jaoks on linnahall sarnane õismäele - kui lugeda arhitektide projekteerijate visioone, siis tunduvad need väga meeldivad, aga reaalselt kohal olles on nad sügavalt ebameeldivad. Õismäe - päikeselinna kontseptsioon on tore ja linnulennultki seda tore vaadata, aga reaalselt on see ikkagi betoonlinnak. Linnahall - Tallinna avamine merele, käidavad terrassid, lilleaed katusel, Viru hotelli telg, reaalselt ilma fassaadita majakolakas, kus puhub kõle tuul.
Maha tõmmata teist siiski ei tohiks, ikkagi ajastu märk. Selles osas oleks võinud ka teenindusmaja oma algse kuju säilitada, Sakala keskus on ka muutuste teel.
Kokkuvõttes ei meeldi mulle see ehitus, kuid teades, mis sinna asemele tuleb eelistaks siiski avaliku ruumi säilimist ning linnahalli kordategemist. -
sakala ehk poliitharidusmaja oli ka minuarust väga ilus.
yldse on 80a suurehitised ilusad.
keegi voiks olla eestis selline mees et ehitaks arhitektuurilise kunstiteose.
seda siiski on vist liig n6uda.. nagu sidneys on ooperihoone, dubais on purjekujuline hotell, new yorkis oli twin towers..
ilusad asjad on suured, lihtsad ja karmid.
nagu machomehed ;) -
et see thread liiga ühes suunas ära ei läheks, siis minu arvates on linnahall, rahvusraamatukogu ja arhitekt Karbi mõned teised taiesed (kas mitte ka see õudus seal Kaubamaja kõrval Rävala pst-l, inseneride maja või mis see oli, ei ole kah tema oma?) maotud, rõhuvad, depressiivsed, morbiidsed. paekivist saab ka ilusaid asju teha, aga see ei pea olema ju AINUS materjal. ja aknaraamid (kui aknaid üldse tuli pähe lisada!) ei pea olema igavhallil majal alati mustad. majad nagu nõukogude liit, olen ilmselt piisavalt noor ja päris liitu piisavalt lühidalt näinud, et sellised romantilised assotsiatsioonid kuskil alateadvuses tekivad.
Tallinna ilusaimad suured majad on täna ilmselt (vanalinna keskaegne ilu kõrvale jättes) Puussepa Ühispanga peahoone ja see uusim torn, kuhu pea kõik Eesti PSFid kokku kolivad - City Plaza. neis on vormi, õhulisust, elegantsi, pindademängu, positiivsust ja edasipürgivust. väärtused, mida hindan märksa enam.
elu- ja kortermajade osas meeldivad mulle Alver-Trummal. Kentmanni tänava otsas, siin-seal Kadriorus. maitsekates proportsioonides klaaspinnad ja puitsõrestikud, teate küll. nende De La Gardie Viru tänaval on minu arust kah väga äge maja, kuigi tuhat pensionäri kindlasti kuskil arvavad, et Linnahalli asemel tuleks hoopis see pühaduseteotus vanalinnast lammutada. ja mis asemele? midagi ilma akendeta ja paekivist? mingi kitshihõnguline töötlus teemal "keskaegne kaupmehehäärber"?
sC,
subjektiivne; ei tea arhitektuurist professioonaalselt midagi tegelt -
Kulla väitlejad, kas olete tōesti kōik unustanud asjaolu, et vaidlusaluse objekti näol ei ole tegemist mitte Linnahalliga, vaid V.I.Lenini nimelise Kultuuri- ja Spordipaleega, mis omal ajal ka mingi ENSV arhitektuuripreemia sai.
Kōigile, kes pooldavad selle säilitamist on aga ettepanek: tehke korjandus, pange see 640M krooni kokku, mis vajalik hoone renoveerimiseks vältimaks selle lihtsalt varemeteks muutumist lähitulevikus, ärge tulge rääkimagi, et see raha peaks tulema maksumaksja taskust. -
Paekivist saab väga ilusaid asju teha: Kaarli kirik, Tuletõrjemaja, Draamateater ja kindlasti TTÜ majandusteaduskonna maja.
Ühispanga maja ilus, kui jätta välja tõrvapappi meenutava kattega kaldkatus. CC Plaza Kaubamajapoolne fassaadi esimesed 5 korrust ei kannata kriitikat. Aga tornidest vast ikkagi Viru hotell kõige lemmikum, kuigi jah eks ta maha ole viksitud ja nüüd ka igasugu imeliku arhitektuuri alla maetud.
Monumentaalsetest ehitustest Tallinnas vast Estonia teater sobiks sümboliks, aga hing ihkab enamat.
Ansamblitest on lahedad Nõmme aedlinn, Kadriorg ning ka Kopli liinid. -
Henno, ma ei saanud su kommentaarist hästi aru. Kas seepärast, et Linnahall kandis kunagi pikka lohisevat punast võimu õhkavat nime ja praegu karjuvalt raha nõudev, peabki surema seetõttu, et tal oli selline kole pikk lohisev punast võimu õhkav nimi ja ta veel vajab raha ka!
Ma ei näe targema lahendusena Linnahalli varemetele sama 640M eest ehitatavat uusealmute rajooni.
Siim Kallas kuulus ka kunagi komparteisse ja oli aktiivne liige. Isegi ametiühingu eesotsas sügaval punasel ajal. Mnemoturniiridest ma parem ei räägi. Huvitav, kes on nüüd meie eurovolinik? Las ma mõtle veel...
Ma hea meelega ei tooks siia vene mineviku, sest andkem aru, 80ndatel ei unistatud vabadusest, pilvelõhkujatest, peenest maitsest või oma arhitektuuribüroost. Betoon- ja klaasehitised olid kapitalistliku ühiskonna üleoleku sümbolid töölisklassi üle. Tollal olid HOOPIS teised ajad. Projekteerida midagi sellist oli tollal väga julge samm.
Lugedes seikatsu arvamust tuleb mulle meelde ajad kui Linnahall oli ainus koht, kus kontserte sai kuulatud. Tõepoolest, mul on selle hoonega paremad mälestused kui praegu avanev pilt. -
linnahallis on väga macho ka avari siseruum - seinu on ju seal vähe kylastajate silme all. just see et riidehoiust naed kohe saali ja saaliseinad tousevad ja ei pea jooksa mööda treppe et midagi näha. need klaas/puuvärgid on lahedad kyll.
rahvusraamatukogus on muideks yks huvitav ajakliri, miski MAJA vms. 6 korrus, perioodika saal,
umbes +1 riiul sealt kus tehnika maailm on.. miski 6-7 tk aint ongi, aga sealt sab aru, kui ilusaid asju on voimalik ehitada. kusjuures yhispank ja sas radisson on eriti hommikupäikeses suvel imeilusad kui tartu mnt poolt ehk ylemiste poolt vaadata.. peegeldavad ja peegelduvad.
Henno,
minu arvates pole vaja naiteks ehitada raua tn uut koolimaja mitmesaja miljoni eest!
pangu aga opialsedopetajad/vanmeamad ise paarsada milli kokku! aga mitet maksumaksja raha eest!
sellest, kas maja on ilus voi mitet voib ju vaielda, aga kahtlemata me nii sheffe ehitisi niipea enam ei saa. seega tuleks 80 rajatisi (ka TOP on laheda arhitektuuriga!) hoida.
k6ige r6vedam asi maailmas on ikkagi citymarket sadama alal!!!!
minuarust on yldse selle sadma lähiymbrusega r6vedalt ringi kaidud - no mis kuradi asfaltipundar see sinna tekkinud on??? milleks meile miljon soidurida siin ja sealpool trammi, segased vasak ja parempöörder, mitu korda ristumine sama teega, siia-sinan soitmine tagasipöörde tegemiseks jne..
see viru keskus ei paista ka eriti sheff tulevat -täis topitud pudi padi.
väsitav. miks ei voiks linnas ruumi olla? maksumaksja raha? no kes nyyd siis vanalinnas 50eek eest ruume rendib..
veel natuke - pärnu mnt peale viadukti linna poolt tulles paremale magdaleena haigla ja jalka staadionile soites on yks lahe tänav - molemal pool teed on tapselt samasugused majad, stalini aegsed vist. minge tsekkige, esteetiline nauding lihtuses ja korrapärsuses.
veel on lahe lasnamäe n6lval olevad 4 ylik6rget elumaja - taas vene ajal ehitatud ja kehv kvaliteet vist, aga sobivad nagu vaga hasti. kahju et pirita tee äärde r6ve pilvelohkuja ehitati - see ei sobi sinna. ja see wtc maja, see sadama lahedal, seal kus tele2 enne oli, se on lausa arhitektuurir6vedus. naiteks forekspank seal korval on okei, aga kogu muu kvartal on YÖÄK.
ma väga loodan, et kopli liinide kanti ära ei solgita.
oma räämasuses ja lihtsuses, lagunemises ja tyhjuses..
seal on hetkel tallinna ilusaim ee.. romantika?
ja kose-lykati lykati tee osa, pirita yrgorg. ah laks vist teemast mööda!
aga eiei - pirita joe yrgorgu alles hiljuti taheti ehitata "eksklusiivelurajoon"
ja kas mitte yks advokaat ei nillinud seda kohta?
postimajast mis arvate? mäletan kui krakowis elasin, siis oli seal raekoja plats kaetud miskite siledate betoonplaatidega.. huh.. loodan et enam mitte! poolas oli yldse kombeks ehitada vanalinna delagardiest hullemaid lollusi. ala yhispnak vanalinnas???? delagardie sobib aga minuaruast kyll, see paekivi vist seina peal :p
huh, aga mulle t6esti meeldib arhitektuur populaarteaduslikus vormis :) -
winger
vōtad kōike liiga tōsiselt, sellepärast ei saa ka kerge huumoriga kirjutatud meenutusest aru - elu niiviisi hall nagu Linnahall, :)
Tōepoolest, nimi ei puutu asjasse, see niisama meenutuseks, küll aga raha ...
Kui Sinu jaoks ei ole, siis minu jaoks on küll oluline vahe sellel kas 640M tuleb kōigi maksumaksjate arvelt nagu see saaks olema Linnahalli renoveerimisel vōi ainult uuselamurajooni enda asukate rahakotist.
Tallinnas ei ole kontserdipaikadest sellist puudust, mis ōigustaks sellist koletut raiskamist. -
riq
Kool ja Linnahall - tegu on täiesti kohatu vōrdlusega
Kool kui haridusasutus ei pea tegutsema isetasuvuse pōhimōtetel, hariduse ja kultuuri toetamine riigi vōi linna eelarvest on loomulik
Linnahall ei ole kultuuriasutus, mis vajaks toetamist. Eesti kultuuri seisukohast oluline kontserdipaik on näiteks Lauluväljak vōi Rahvusooper Estonia. Linnahallis korraldatakse valdavalt kommertsüritusi, millised ei jää pidamata ka selle puudumisel.
Arhitektuurimälestusena säilitamisel on mingi point sees, aga ka see on paraku liiga kulukas -
Henno, ma olen päri, et 640M on raha, mis paneb mõtlema ja üsna tõsiselt. Mõni asutus ei suuda terve oma eksistentsi jooksul sellist summat näha. Ma ei tea, kas eestis on inimesi (sularahakeskuse töötajad v.a.), kes on oma silmaga 640M EEK näinud.
Kuid ma tõesti ei usu seda juttu, et Linnahalli asemel ehitatav uuselamurajoon saaks sinna sündida ilma linnapoolse dotatsioonideta. Kes maksab kinni kanalisatsiooni- ja elektrivõrgu liitumised ning kes maksab kinni teedeehituse. Ma ei usu, et noodsamad ostjad. Linn peab ikkagi andma endast parima, et sinna midagi üldse sünniks. Vastasel juhul pangalt võetav summa ja selle intress ei meelita ostjat. Tallinna jälle väriseb, et jäävad uued (rikkamad???) asukad tallinnlasteks registreerimata.
Samas kui 640M ja maksumaksja jääb argumenditeks, siis ma tõbaks siin paralleele Kunstimuuseumi ehitamisega - 1 miljrad EEK on ka raha, mille maksumaksjad kinni maksavad, kas siis laekunud maksudest ehituse rahastamiseks või hiljem piletimüügi doteerimiseks.
"Maksumaksja maksab" on natukene nõrk argument - ;-) -
Henno,
Tallinnas ei ole kontserdipaikadest sellist puudust, mis ōigustaks sellist koletut raiskamist.
Too mulle mõni näide, milline (kontsert)hall asendaks täielikult Linnahalli? -
Ah põrgu, sa juba vastasid riqi vastuses.
Ma toon näite - praegu reklaamitakse Sara Brightmani kontserti. Et tule, saad suure elamuse osaliseks. Ja kus see toimub? Saku Suures. Mis mul esimese ajsane meelde tulevad? 1) "pehmed" sinised plastmasspingid, mille maitse kestab veel päevi peale kontserti 2) Heli, mis kohe kuidagi ei innusta kontserte seal kuulama.
Ja nüüd ma siis istun ja mõtlen, et kas investeerida 2x450 ja saada "elamuse" või jätta see tegemata. Kah "raha räägib" argument.
Praegu meenus, et Pärnus on ju kontserthall, kaaperdaks selle ära ja tooks salaja Tallinna. Saaks Linnahalli hingusele saata, 640M kokkuhoidu ;-) -
LINNAHALL SEEBIKS- EI !!!!!!
Te rahakeerutajad olete suure raha tuhinas pimedaks jäänud! -
Seda 640m ei saa siin argumendina eriti kasutada. Sest see on kahjuks ebausaldusväärne. Mitte sellepärast et LHV selle numbri saanud on. Vaid sellepärast et töö tellijaks on linnavalitsus kellel tundub olema huvi linnahall iga hinna eest maha müüa. Neil on vaja suurt numbrit mida rahvale välja käija. Selleks, et hinnata 640m asjakohasust tuleks lugeda tööd - mida täpselt LHV käest telliti ja kas tellija poolt püstitatud lähteülesanne oli üleüdse asjakohane. Samuti ka töös kasutatavaid meetodeid. Lähteülesande püstitamisest sõltub tegelikult kas "renoveerimisväärtuseks" tuleb 50 m või 1 miljard EEKi. Ja siin tundub, et linnavalitsust huvitab et see number oleks võimalikult suurem.
-
Coral on praegu esimesena tõsise pointi välja öelnud, MIKS tegelikult üldse on vaja Linnahall müüa ja lammutada. Linnal on väga kiiresti väga-väga raha vaja ja seetõttu:
miks investeerida mingisse hoonesse (ka oluliselt vähem kui 640MEEK on ikkagi kulu!) kui selle asemel on võimalus linnakassasse raha hoopis sisse saada!
Aga asjaolu, et linnahalli ostjal on sinna kasulikum hunnik näotuid karpmaju ehitada ning et me kaotame ainulaadse hoone (meeldigu ta või mitte, see on maitseasi, aga ta on meil ainulaadne!) istuvat linnavalitsust üldse ei koti - võimulpüsimiseks on raha vaja ja linnahall on suurepärane võimalus selle nimel ohvriks tuua, who cares? Koerad hauguvad, karavan liigub edasi!
Masendav, väga masendav! -
On üldtuntud fakt, et linnavalitsusel pole raha ja kogu see möll Linnahalli ja piletisüsteemi rakendamine vaatamata õiguskantsleri arvamusele, ei ole muu kui katse saada endale kiiresti sissetulev raha. Linnahalli 150M on linnavalitsus kirjutanud sisse 2004 aasta eelarvesse.
Nagu coral mainis on küsimus ülesandepüstituses. See, et saadi selline arv on võrrandi vastus, mitte arvutaja süü. Ainus millest ma mitte kohe kudagi aru ei saa, on linnavalitsuse otsesed järeldused peale tulemuste saamist - "ah et 640M? selge, taotleme kultuuriministeeriumilt lammutusluba". Huumor eesti moodi. Minumeelest on nüüd küsimus, kuidas ja kust see vajalik summa saada. Rahastada saab erinevaid projekte. Ma ei näe Linnahalli reustareerimises mingit erandit. Linnavalitsuse mõttelaad on vildakas. Linnahalli hind 150M saab oola ainult siis, kui soovitakse see müüa nii, et teda taastataks. -
Kes vanal heal vene ajal on teadust teinud, kasvõi ÜTÜ (oli kunagi sihuke moodustis nagu Üliõpilaste Teaduslik Ühing) raames, mäletavad, kuidas asi käis. Ette oli antud ebamäärane hulk lähteandmeid ja tulemus, "teadusliku uuringu" eesmärk oligi need 2 asja kokku viia :-)
Analoogia tundub selle 640M puhul samasugune - leida nii suur number, et linnavalitsusel oleks sügav õigustus hall maha müüa ja ka lubada ta maha lammutada (sest renoveerimine oleks ju nii kallis). -
Eksperdid ütlevad, et hoone avariiline ei ole. Järelikult ei saa rääkida mahukatest renoveerimistöödest. Kas tõesti uus vaip ja tehnika maksab 640M?
-
Peale vahem ja rohkem emotsionaalseid sonavotte olemegi joudnud asja tuumani - mitte Linnahall ei ole vaja seebiks keeta, vaid linnavalitsus.
Varsti tulevad jalle valimised, Edgar isiklikult kaib vaesemates elurajoonides veelompidesse topitud varske asfalti peal ja...tunneb valimispaeva ohtul jarjekordselt rahulolu "koige rohkem tallinlaste haali saanud poliitiku" tiitli ule.
Aga see 640M LHV poolt naitab toesti mitte investeeringuteks vajaminevat rahasummat, vaid seda, et igauks on araostetav, kusimus on ainult hinnas.
Kes tahab endale maksumaksja sobra kuulsust koguda, voiks ju teha analuusi, milles koik tood saaksid tehtud ka vahemalt poole vaiksema summa eest?
Kus on nuud Keskerakonna oponendid?
Oigus jah, unustasin ara - tegevus toimub ju Eestis, kus - nagu Riq utles - on inner circle ja makse maksev lollikari... -
Siin on juba mitmed kinnisvarafirmad avaldanud arvamust, et kui Linnahall lubataks maha lammutada oleksid nad suured huvilised Linnahalli müügikonkursil osalema ja pakkumisi tegema... hetkel tundub, et Linnahalli lammutamise keeld oli selleks, et konkurendid eemale peletada ja siis Linnahalli maa odavalt maha parseldada. Küsimus pole üldse selles, et linnal on raha vaja (see on ettekääne) vaid selles, et keegi tahab odavalt linna varandust enda kätte saada. Linn saaks palju rohkem raha, kui annaks lammutamisloa enne müüki. Ajad pole üldse muutunud.
-
N2en su jutus Riq vastuolu. Yhelt poolt sa tahad n2ha ilusat arhitektuur ja teiselt poolt sotsiaalselt v6rdsust. Ilusad majad ja arhitektuuriansamblid on l2bi aegade tekkinud siis, kui v2ga suur osa rahast on koondunud v2ga v2ikse osa inimeste k2tte. Mu arust on sotsiaaldemokraatia ja suhtelise v6rdsuse teine pale keskp2rasus. Kas sellist halli ja igavat Eestit (nagu nt. Rootsi) me tahamegi!?
-
Riq jutus pole minu meelest mingit vastuolu, hoopis ümberpöördult. Rootsi võib olla hall ja igav ja mulle ta isiklikult turistina ei meeldi, aga sündida eelistaksin küll pigem rootslase kui eestlasena. Ainult et me võime end siniseks unistada, eestit rootsiks me ei saa niikuinii, ajalugu on selleks kahel riigil liiga erinev. Maksude tõstmine siin ka muide ei aita. Seega mõttetu muretsemine, Taavi.
-
kogu see seltskond, kes riigi või linna kinnisvaralt omale megakasumeid teenimas on kasutades ära erakondade sponsoreerimisest saadud soosingut, on jälk.
jälestan kõiki as manutendiga seotud tegelasi: urmas sõõrumaad (erakondade suursponsor, madalalaubaline elektriküttel basseiniga ilmasoojendaja töllmokk) ja märt vooglaidu (tallinna börsil ja erastamisega väikeinvestoritele mütsi pähetõmbaja, õlist tilkuv libe riigi kinnisvara aktsiaseltsi looja). eesti riigi korruptiivsuse kõige ehedam näide ongi see sama linnahalli tehing. paraku pole paljud muud, oluliselt suuremamahulised tehingud avalikkuse jaoks nii huvitavad kui linnahall. -
Oscar gaala peetakse teatris mis maksis 1,2 miljardit eeku..
640 miljonit on ainult pool sellest!!!!
way2go, lhv! -
coral, Velikij, winger, stocker, spunk123
Tahaksin kummutada ühe Teie kommentaarides silma jäänud eksliku arvamuse, millest tulenevalt olete suutnud kahjuks ka edasise arutelu käigus palju eksklikke väiteid esitada.
Nimelt ei ole Linnahalli renoveerimisega seotud kulutused väidetavalt 640M krooni ulatuses leitud LHV poolsete arvutuste tulemusel.
Iseenesest on võimalik juba loogilise mõtlemise olemasolul välistada võimalus, et LHV kui INVESTEERIMISPANK tegeleb EHITUSprojektide maksumuse arvutamisega.
Samas, palju abi on ka sellest kui enne kommentaaride kirjutamist ennast kommenteeritava teemaga kasvõi elementaarsel moel kurssi viia, antud juhul oleks piisanud kõigi käesolevas foorumis leiduvate postituste ja nendes viidatud materjalidega tutvumisest.
Käesoleva foorumi avamise au kuulub wingerile, kes oma avapostituses viitab artiklile Postimehe artiklile LHV: linnahalli ei ole mõtet remontida. Kummaline, et ka winger ise ei ole enda poolt viidatud artikli sisuga põhjalikult tutvunud või pole selle sisust täies ulatuses aru saanud, :(
Alljärgnevalt refereerin mainitud artiklid, igaks juhuks rõhutasin ka olulisi märksõnu ....
Investeerimispank LHV jõudis Tallinna linnahalli arengustrateegia majandusanalüüsi teostamisel järeldusele, et majanduslikust aspektist vaadatuna on raske leida põhjendust linnahalli renoveerimisele.
LHV sedastab, et kuna linnahalli renoveerimine on uuringus kasutatud eelduste korral majanduslikult mittetasuv, siis pole ka põhjust loota, et hoone renoveerimise kohustust oleks Tallinnal võimalik jätta tasuta lepinguliselt objekti võimaliku uue ostja kanda.
Keda soov "ära panna" ei pimestanud, see leidis algselt wingeri poolt viidatud artikli juurest ka hulgaliselt edasiviiteid samal teemal. Muuhulgas artikli Kinnisvarafirma: Linnahall on avariiohtlik
Kuna antud teema käsitlemisel osalevate kommenteerijate tarbeks näib "puust ja punaselt" stiilis näidete toomine olevat vajalik, siis mõned väljavõtted ka sellest artiklist ....
Ekspertiisi teinud AS-i Amhold hinnangul on linnahalli avariiohtlik seisund tingitud vigadest projektis, rohketest ehitamisvigadest ja kõrvalekalletest projektis, samuti 23 aastat kestnud hooldamatusest, teatas Raepress.
Ekspertide hinnangul on linnahalli kontserdihoone rekonstrueerimistööde maksumus ligikaudu 450 miljonit krooni.
Abilinnapea Aivar Pärna sõnul läheks linnahalli rekonstrueerimine Tallinna linnale maksma ligi 630 miljonit krooni, millest 450 miljonit krooni kuluks rekonstrueerimise ja 30 miljoni krooni lammutamise peale.
150 miljonit krooni oleks halli müümata jäämise korral linnale laekumata tulu.
«Lisaks kinnisvaraarendaja tellitud ekspertiisile on Tallinna linn tellinud investeerimispangalt LHV linnahalli kohta majandusliku analüüsi, mis peaks valmima kahe nädala jooksul,» ütles abilinnapea Pärna.
Asjaolu, et tsiteeritud matejal paikneb käesolevast foorumist 2 hiireklikki kaugusel annab minu arvates tunnistust vähemalt mõningate kommenteerijate äärmisest pealiskaudsusest, kui mitte enamast ...
Nagu näha on LHV roll Linnahalli võimaliku lammutamise juures mõnevõrra väiksem kui paljud kommenteerijad seda arvavad. Kordan veelkord: linnahalli renoveerimine on uuringus kasutatud eelduste korral majanduslikult mittetasuv.
Ja tõetera on sees Jurmala 26/02/04 23:21 postituses, kes ütleb: Selleks, et jõuda järeldusele, et seda peletist ei ole mõtet remontida ei oleks küll olnud vaja kallist LHV analüüsi tellida. Ma oleks seda ilma rahata öelnud.
Tõepoolest, iga finantsasjadega vähegi kursis olev kodanik on võimeline toodud algandmete (640M krooni) põhjal jõudma samale järeldusele, paraku näikse ka Linnahalli küsimuse otsustamisega seotud ametkondades (linnavalitsus, linnavolikogu, Kultuuriväärtuste amet jne.) olevat inimesi, kes vajavad mõningate probleemide mõistmiseks "puust ja punaselt" esitatud asjaolude kokkuvõtteid.
Minu arust tõusevad LHV tagasihoidliku rolli kõrval Linnahalli võimaliku lammutamise küsimuses olulisena esiplaanile järgmised küsimused:
1. Kas esitatud algandmed st. renoveerimise maksumust kajastavad summad on õiged? Möönan siin mõningase lahknevuse võimalust tegelikkusega, kuid eriti ma sellele siiski ei panustaks, igal juhul summa suurusjärk jääb samaks. Ekspertiisi teostaja ja renoveerimismaksumuse arvutaja kohta leiab lisainformatsiooni lehel www.amhold.ee.
2. Põhiküsimus: kuna majandusliku mittetasuvuse korral on Linnahalli renoveerimise rahastamiseks erakapitali kaasamine teostamatu, kas tuleks kõik kulud katta maksumaksja arvelt, eeskätt Tallinna linna eelarvest?
Minu vastus sellele küsimusele on EI, aga täpsemalt üritan arvamuse põhjusi selgitada edaspidi.
Märkused mõningate kommentaaride suhtes ...
spunk123 29/02/04 01:44 - ootan pikisilmi AVALIKKU VABANDUST siin foorumis kommentaaris esitatud räigete süüdistuse eest
Roimar 01/03/04 00:50 - LHV ei tsenseeri oma foorumeid, ka kommentaare üldjuhul ei kõrvaldata, seisukohti võib inimestel olla erinevaid ja ka mina ei kuulu Sõõrumaa ja Vooglaiu fännide hulka, aga palun siiski jääda hea tooni piiridesse, anonüümse tatipritsimise läbi rahulduse saamiseks sobivad ka Delfi vms. foorumid. Küllap iseloomustab Sind teiste foorumi külastajate tarbeks hästi asjaolu, et erinevalt paljudest eelkõnelejatest, kelle arvamus LHV või minu isikliku arvamusega ei kattu, oled Sa kasutajanime omandamisel kasutanud libaidentiteeti, kasutades Sinu kõnepruuki: JÄLESTAN SELLISEID ARGPÜKSE!
-
Mina ei ole kasutanud libaidentiteeti, aga kasutajanimi on selline suvaline kuna ma ei taha, et minu siinseid arvamusi kontekstist välja rebitakse ja mujal nina alla hõõrutakse.
HV,
sa ei saa aru. LHV on Linnahalli hindamisel ebakompetentne. On valdkondi kus lihtsa matemaatikaga ei saa hakkama. Ühiskondlikud objektid on üks selline valdkond. Mind hämmastab, et lipsustet kõrgepalgalised tüübid ei suuda ja ei taha mõelda üle pähekulunud exceli skeemide. Elu kui selline ei ole tabelisse või algoritmi pandav. Näiteks võib Linnahalli tasuvust mõõta ka sellisel teel, et mina ja sina saame kontserdilt elamuse tänu millele töötame järgmise kuu ennaktempos ja täidame ning ületame plaani. Kasu rahvamajandusele missugune.
Tallinna linnas ei ole mitte ühtegi "majanduslikult tasuvat" valdkonda. Annaks Allah, et LHV'd ei pandaks hindama Tallinna tänavate remontimise majanduslikku tasuvust - me saaksime teada, et tänavaid ei tasu remontida, parem oleks tänavad kipsplaadist barakke täis ehitada.... -
"rahvusraamatukogus on muideks yks huvitav ajakliri, miski MAJA vms. "
Heh,on tõesti huvitav ajakiri ja soovitaks seda vahest sirvida,siis jääks ehk mõnelgi eelkõnelejal kuraasi vähemaks(loe:sigineks kommenteerimiseks mingeid teadmisi arhitektuurivaldkonnast)
Linnahalli müügi juures on ebameeldiv see Suure Raha jultumus mis saab lõpuks oma tahtmise,olgu mingid lepingud,piirangud vms või ärgu olgu. -
Ju ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru, kuidas saab renoveerimiskuludele juurde liita selle 150M (müügist saamata jääv tulu). Millegi pärast ei kohta kunagi näiteks mõne koolimaja renoveerimise arvutustel selliseid "lisandeid". Ka mõne kesklinna koolimaja saaks Sõõrumaale 10M krooniga maha müüa, kes siis selle ära lammutaks ja kaubanduskeskuse asemele ehitaks.
Väike näide ka ühe Võru kooli renoveerimiskuludest: link. Kokku 1,5M krooni, mis sisaldab 7 erinevat alamtööd (näiteks akende väljavahetamine, pööningu soojustamine jmt, kuid millegi pärast ei silmanud seal 8. punkti "saamata jäänud tulu Sõõrumaale müümata jätmisest, 1M).
Ahjaa... üks asi veel... Sõõrumaa vist Võrus oma sponsorraha ei jaga?
Estonia Rahvusooperi renoveerimiskava: link. Renoveerimiskulud kokku 310M, ja no mis sa näed... jällegi pole sõnagi sellest, et Sõõrumaa maksas paarsada krooni selle maja eest (ja seetõttu võiks lisada selle summa renoveerimiskuludele). -
"Küllap iseloomustab Sind teiste foorumi külastajate tarbeks hästi asjaolu, et erinevalt paljudest eelkõnelejatest, kelle arvamus LHV või minu isikliku arvamusega ei kattu, oled Sa kasutajanime omandamisel kasutanud libaidentiteeti, kasutades Sinu kõnepruuki: JÄLESTAN SELLISEID ARGPÜKSE!"
Henno, kas ongi nii, et kui keegi julgeb LHV kohta midagi negatiivset poetada oma kommentaaris, siis tormad usinalt detektiivitööd tegema ja inimese päris nime välja nuhkima? See ei ole küll ilus käitumine...
PS Olen LHV-st muidu igat pidi heal arvamusel, aga see küll ei meeldi kuidagi, et suvalisel LHV töötajal on õigus minu isikuandmeid ilma konkreetse vajaduseta (tööga mitteseotud asjaoludel) vaadata/kasutada.
