Head teed sulle, linnakodanik
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kinnisvara teema all (loe siin) läks päris tõsiseks arutuseks teede seisukorra üle ja ega seal midagi kiita pole. Pigem küsimus - kuidas olukorda paranda?
-
Üleriigiline automaks on hea idee. Kodu-töö sõit on mul Männiku ja Tondi teedel. Jubeeee! Svammist hammaste vahel ka enam ei piisa. Tondi eriti. Seal pandi ju paar kuud tagasi 30 märk ülesse, et mõni mees silda alt ära ei sõidaks. Paistab, et linnaisad sõidavad teist teed mööda.
-
proovisin otsida aga leidnud :kuhu läheb laekunud kütuse aktsiis?
On selle kohta üldse infot ? -
Mina olen ikkagi seda meelt, et teedeehituseks peaks raha tulema kütuseaktsiisist. Uue maksu kehtestamine olukorras kui praegune maks lihtsalt sihtotstarvet ei täida, on mõttetu. Administreerimiskulud jne. Pealegi, bensiiniaktsiis võtab raha minu meelest suhteliselt õiglaselt - kes sõidab rohkem ja suurema / raskema autoga (st, kulutab rohkem teesid), maksab ka rohkem. Ja seoses euroliiduga tõuseb kütuseaktsiis nagunii veel. Nii et uuel maksul puuduks küll mõte minu meelest. Seda enam, et arvestatava summa kogumiseks peaks see maks olema neljakohaline number. Ja siis tuleks hulk pensionäre jälle seletama, et nende Moskvich seisab 360 päeva garaazhis. Ja siis peaks neile kompenseerima seda maksu. Jne jne. Ei aitäh, piisab juba olemas olevast maksust küll.
Lfc, asi ongi selles, et kütuseaktsiis läheb lihtsalt sinna, kuhu valimistel lubatud. -
Kuulasin üht saadet kus soome teedeehitusspetsialist väitis ,et neil vahetatakse hiljemalt 7-8 aasta tagant teekate välja.Meil on enamus katteid vanemad kui 25 aastat.
-
Samas on Tallinn-Tartu maantee peal üsna värskeid lõike (2-3) aastat, millel sõitmine pole enam kuigi mugav. Seetõttu seda aluskatte ebakvaliteetsuse juttu usun täiesti.
-
Valimised läbi - teedeehitus unustatud.
Ei tea miks lamellkummid kuidagi meie teedele ei sobi!?!?!?
Saan aru, kui Norra mägedes tuleb kettidega sõta, pealegi rikas riik - pole teedehituse eelarvega probleemi.
Aga EV on valdavalt sileda maastikuga ja on hädasti vaja naelikuid - milleks?
Olen Nõuk. ajal siledate suvekummidega talvel sõitund - polnud häda midagi, aga kobedamad avariid sai ikka suvel kuiva asfaldiga tehtud :) -
Maanteeremont on ooper omaette. Võimalik, et see kraav, mis mõnele poole teetammi ja põllu vahele uudse tehnoloogia järgi kaevatakse, kaitseb teed parmini, kuid inimestele (ja autodele) tagajärjed tunduvalt hullemad, kui peax olema vajadus vastutuleva auto eest kõrvale keerata või lihtsalt tukk peale tuleb.
A ärge lisaks kütuseaktsiisile jah muid makse igaks juhuks tahtke. Muidu on nii, et valimistel lubatud patta lähevad ka automaks, saastemaks, teekasutusloamaks, ristmikuületusmaks, transpordivahendi kasutamise maks jamaeiteamismaksveel. -
Seda et yks kord Rootsis reisil olles juhtusin pealt nagema kohalikku maantee ehitust.Protsess oli midagi taolist umbes,pead ei v6i anda,k6igepealtoli mingi tohutust graniitkaljkude maeahelikust siht labi raiutud.Siis oli see sama graniit ,ma ei tea kas siis kohapeal v6i t6enaolisemalt kusagil tehases tehtud killustikuks ja see oli siis nagu k6ige alusp6hi.Siis tuli liiv ja mingi teistsugune killustik.Selle peal omakorda betooni valu (umbes 25 cm).Betooni sees oli vaga korralik raudarmatuur,ning siis ma ei maleta kas tuli nyyd sellepeale kohe asfalt v6i oli seal veel mingi kiht midagi.No minu m6istus ytleb et see tee ei vaju kyll kusagilt lohku.Kas meil ei saaks niimoodi ehitada v6i ma olen peast segi lainud??T6enaolisem argument on selle vastu ,et see on tohutult kallis.Ma t6esti ei tea palju selline kilomeeter teed maksab,aga kaldun olema seisukohal ,et parem sada meetrit korralikku teed kui et kilomeeter sitta.
-
teine asi tuli veel meelde.S6ber kais Hispaanias.S6itis seal ringi mingites vaikestes magikylakestes ja igas kolkas oli ideaalne asfaltee.Kysis siis kohalike kaest ,et kust teil riigil niipalju raha ,et igasse kylla nii korralikud teed on ehitatud.Ning kylamehed pajatama,et vaata pojake 10-15 aastat tagasi polnud meil siin mingeid asfaltteid,aga siis astus Hispaania EU-sse ja vastavad ametnikud tegid vastavad projektid ja taotlused ja raha eraldati selleks ettenahtud fondidest .Ma olen vist pisut naiivne ,aga ma naen siin omaarust Eesti v6imalust omakorda?
-
maidre,
Portugaliga oli sama lugu ... pärast EUsse astumist läks teeehitus hirmsa hooga lahti! -
To Stocker - mina küll ei kavatse maksta selle eest, mida riik niivõinaa peaks garanteerima. Ka minu tööle-kodu teekond kulgeb mööda Männikut. Vist oli see Jaanuaris, kui mingid tee-ehitajad lappisid seal ühte suuremat auku. On ikka lambad, väljas 20 kraadi külma ja nemad lapivad. Tänaseks on see auk jälle täies õõnsuses järgmisi ohvreid ootamas. Nüüd sõidan mööda Vabaduse pst'd.
Krt, ma ei mõista. Kui täna teedesse ei investeerita, siis järgmisel aastal on asi ju täiesti käest ära. Olen võibolla paranoiline, kuid minuarust on see sulaselge riiklik pettus. Kaks markantset skeemi:
1) Mida vähem riik toetab teede-ehitust, seda suuremad tulud on autoremondi firmadel. Seda rohekm ostetakse uusi autosid, et pikemalt vastu pidada. Suureneb laenamine jne jne.
Analoog:
2) Mida vähem riik motiveerib ühiskondlikku julgeoleku teenistujaid (politsei, pääste, vältimatu abi), seda suuremad on kahjukindlustajate sissetulekud. Kuidas? Sest seda enam nõuavad pangad, et inimesed oma vara kindlustaksid ning seda rohkem inimesed oma vara ja elu ka iseseisvalt kindlustavad. Võib mõelda, et seda enam teevad kindlustused ka väljamakseid, kuid kui ei oleks ohtu, ei oleks ka põhjust ennast kindlustada. Miski peab andma põhjuse.
Olen öelnud varemgi: "Tänapäeval seisab riik ühel jalal." See on turumajandus, ehk teisisõnu raha. -
Siin inimesed paistavad teadvat põhjuseid.
Keegi seda keemiat/soola ka tunneb mida talvel linnatänavatele valatakse? Kuidas on see võimalik, et teed on märjad isegi kui väljas on 10-15 kraadikest külma? Ei mõista. Mul lagunes garaazi betoonivalust põrand 3 aastaga ära tänu sellele soolale (NB kütmata ruum).
Käisin üleeile perega jalutamas. Minun suureks üllatuseks oli väga paljudes kohtades nn. asfalt täiesti pude ja pehme nagu liivakivi?
Täiesti käsitlematu. -
TNT - kohtu laks.
-
Paar aastat tagasi sattusin sellisesse EU kanditaatriiki nagu Malta. Seal ei ole ei naelkumme ega soola. Huvitaval kombel ei ole seal ka eriti teid. Need mis on, koosnevad eranditult löökaukudest. Teed näevad välja nii nagu keegi oleks neid pommitanud, et trantsport täielikult halvata? Nüüd vist Malta ka EU.
-
Tuleks kokku panna grupp teadureid/spetsialiste kes uuriksid mis tüüpi teed (mis koostisega) eesti vahelduvale põhjale sobiksid, nagu EU riikides tehakse. Hetkel "taotakse" raha lihtsalt sisse et ehitame samas vaimus pidevalt edasi küll korras püsib, nagu näha see variant ei tööta. Samas teedeehitajad siinkandis ei ole ka just kuigi professionaalsed.
-
Ei ole halbu töölisi, vaid ülemused on kehvad. Paistab, et kontroll on nõrk järelvalve osas. Kui ikka teedeehitajale tampida, õigeid võtteid ja ta tunneb, et ora ...es, küll siis tulema hakkab. Samas on ajastus vale. Kevadel hakatakse raha otsima, suvel saadakse, sügisel või sügis-talvel ehitatakse. Ei ole nagu normaalne. Samas on ehitajal kiire ja tulemused poole aasta pärast teada.
Kui ikka aluspadja tihendamisel nõutakse kuskil 10 cm korraga, aga tegelikult tehakse 25-30 cm, siis on selge, et varsti rööpad sees. Raudbetoonkiht on vajalik, kuna tedaupärast paljas betoon võtab vastu ainult survejõudu, kui tekivad nihke- või tõmbejõud ( aluspadja korratu valmistamine ja kevad), siis võtab selle vastu armatuur. Ei ole teedemeister, aga ainult survejõule teedel panustada on naiivne. -
jurmala, aga miks siis rööpad tekivad just talvel ja kevadel? Suvel kui päike kütab asfalti pehmeks peaks just kehv aluspõhi rööpaid põhjustama, aga seda ei juhtu. Seevastu sügisel, kui naelkummid alla pannakse hakkavad teele tekkima kulunud vööd ning õhk on musta pigitolmu täis. Pakun, et naelkummid freesivad asfalti pealispinna karedaks ning pidev jäätumine ja sulamine murendab pealiskihti.
Ka lamellide müüjad räägivad sama juttu - kõige rohkem kuluvad kummid sügisel ja talvel, kui asfalt on nalekummide kasutajate poolt karedaks sõidetud.
Mina igatahes pooldan naelkummide keelustamist. Ise sõitnud 3 aastat lamellidega (samad lamellid). Pidamine on täiesti korras ja paremgi kui mõnel 2 aastat vanal naelkummil. -
Rööbastest teedel. On keegi sõitnud Poolas? Sealseid rööpaid annab alles aga imestada - sõidad nagu pesulaual. Teadupärast on aga selles riigis naelkummid keelustatud. Seega on need vaod kõike muud kui naelade tekitatud. See on ikka aluspõhja mitteadekvaatsus teel liikuvale massile ja ei midagi muud.
-
hmm, olen kuulnud väidet, et tln-trtu teekonnal võtab naelkumm keskmiselt 1kg asfalti kaasa...
-
Teadmiseks huvilistele - pikiroopaid on mitmesuguseid, ühed, mis naeltest, teised, mis massist, kolmandad, mis sellest, et asfaltis bituumen käib (selle on töömees pihta pannud) seda seal napib...
-
Võibolla selline tegevusetus ongi nimme, siis rahvas müüb autod maha ja hakkab ühistrantspordiga sõitma.
-
Palju taandub ikkagi hinnale, mina oleks naelkummide ja soola kasutamise vastu, aga nende kasutamine on odavam.
Kusjuures sool on tõesti eriline rikkuja - vaadake millised meie tänavad praegu on, tolm valitseb. Pidevalt siin sees elades nii palju ei märkagi, kuid välismaalt kevadel saabuda on päris ebameeldiv, nagu solgiämbrisse saabuks. -
tallinna linnaisade ajunatukese stiilinäited:
meil on vaja et inimesed kasutaksid yhistransporti!
autod tallinnast välja!
t6stame parkimise tasu!
ja faktid:
kahekesi on parem mugavam odavam soita taksoga kui yhissoidukis
selle 500 eek kuupüileti eest saad maksta juba lada liisingut tagasi.
kus on siin loogika?
seda enam et linna eelarvest läheb iga aasta pool miljardit!!! yhistranspordile..
lepik,
noh, vahenalt pole meie teedel baktereid!
avarii korral ei lähe laibad kohe mädanema :p -
"tunne" oma kodumaad!
autoroolis istun alles kolmandat kuud, aga tunne on juba selline et võta üks teetööline ja viska teist.
sellea semel, et riik iga talv ja kevad auke lapib võiks vähegi investeerida asfalti koostise arendamisse mis ei lagune ühe-kahe-kolme aastaga kohe ära. krt no ei saa aru.
sama asi on ka teekatte-märkidega. tõmmatakse suvel-sügisel maha ja kevadel lume alt välja tulles on lihtsalt ära kadunud enamus. -
Savipäts on hoopis kaval ei raatsi linna raha raisata teedele(on vaja omale ja oma suguvõsale raha ümber kantida). Ta teab, et peagi saab teid EU rahade eest hoopis parandada. Ülejäänud raha aga saab maksta erinevateks pensionäride toetusteks ehk siis osta hääli juba järgmisteks valimisteks.
-
hmm, kas mitte sellest talvest ei alustatud teedel peenkruusa kasutamist liiva ja soola asemel? meediast käis see sügisel läbi. soomest imporditakse.
-
minu arust on tolmu ikka oluliselt vähem kui ntx 2 aastat tagasi.
Ja teed lõhub enamasti (külmuv)vesi. -
fjot: tegemist puhta füüsikaga. Teadupärast vesi külmudes paisub - sama protsess tekib ka tee aluskattes kus niiskus tekitab külmumisel paisumist. Kuna Eesti klimaatilised tingimused ei ole just kevadel ja talvel kiita (üks päev on -20 ja teine päev plusskraadid) siis selline kliimamuutus mõjubki teedele halvasti.
-
Jurmala, kas ma saan ōieti aru, et sama pōhjus vōib ka hoonete vundamenti kergitada vms., aga hoolikama suhtumise ja töökvaliteedi jälgimise tōttu suudetakse seda enamasti siiski vältida?
-
Hanno - 5 pointi. Igal ehitusel sõltub ehituskvaliteet ikka vundamendist.
-
no mis te virisete
sõitke aeglasemalt nii et jõuate auku näha
mina saan vabalt tallinna enamikel teedel sõita norm kiirusega
igale poole on ju raha rohkem vaja alati on küsimus valikute tegemises
ja kui virisejate hulgas on selliseid kes valimas ei käinud siis järgmine kord mõelge -
naljakas lugeda siin mõningaid arvamusi teedeehituse kohta.sain natuke naerda.no aga see on ju andeststav kõik saavad avaldada arvamust iga asja kohta mis ei tähenda et nad asjast väga palju teaks.
-
no Yanek
Kui sillad alt aukusesse sõidad siis kaob naeratus kiiresti näolt....
Kõik ei sõida Jeepidega....
Millest see tuleb, et teedeehitajate bossid sõidavad maasturitega.....kas on hea äri või teed kehvad!!? -
mine siis adz saksamaale elama kui teed ei meeldi
janek ei sõida mingi dziibiga mul audi väga madala profiili rehviga
ja kõik veljed on juba remonditud :) -
ei lähe saksamaale....hoopis hispaaniasse seal on soem....ja suveks tulen tagasi...teede lappimise ajaks.
teede probleem kaob kui tulevad tulevikus hõljukid:) -
oogram
Ehk avalikustaksid oma teadmisi teedeehitusest. Jutu põhjal oled vist tegija. -
jurmala, kui rööpad oleks kehvast aluspinnast, siis ei oleks vagudes aastarõngaid.
-
Asfalt on nagu nimigi ütleb teekate. Koormuse võtab ikka alus vastu.
-
stocker mis sind huvitab. Olen jah lõpetanud ttü teedeehituse erialal ja 4 aastat töötanud eesti ühes suuremas teedeehitusfirmas. Paar viimast aastat pole teedeehitusega tegelenud
-
oogram, kedagi ei huvita, et sa said naerda v6i et sa oled mingi k6va ehitusmees, parem räägi, mis tallinna (ja eesti) teedel viga on???
-
Ühesõnaga, räägi, mida peaks tegema, et mu autukese alusvanker natukesegi vastu peaks ehk linnatänavad siledamaks saaks. Maanteede koha pealt virisemine on ikka kohatu kui meenutada olukorda paarkümmend aastat tagasi.
Ja ära ütle nagu täna Atonen, et linn peaks riigi käest raha nurumise asemel loobuma pensionäridele 500.- maksmisest ja sotsiaalmajade ehitamisest. Sest sellest Edgar niikuinii ei loobu. -
oogram
Tean, et teedeehituse kvaliteet sõltub pajudest teguritest, kuid kas ei ole see ehitaja või projekteerija viga, kui teedele rööpad siise tulevad. Minu meelest on.
Augud tekivad aja jooksul ja see sõltub rohkem rahast, millal uus kate peale pannakse.
Kuid miks ometi uutel teedel rööpad? -
Rohkem RAHA on vaja. arenenud kapriikides pannakse 2 kuni 3 korda rohkem asfaldi inimese kohta kui Eestis.Eestis on klimaatilised tingimused kehvad.Sulamise ja külmumise tsükleid palju.
Teedeehituse masinad ja seadmed on kallid.Samuti on materjalide kasutamise mahud suured.(maanteprojekti puhul võib lisatav kogus oola üle 200 kg m2).Karjäärid ei asu ju otse teede ääres. Graniitkillustik tuleb Eestisse sisse vedada.
Linnatänavaid peaks remontima kapitaalselt.Samas kui tekib talvel löökauk ei saa seda remontimata jätta.Autojuhid kes lõhuvad auto võivad kohaliku omavalitsuse kohtusse kaevata.Ei tea muidugi kuidas Eestis selle koha pealt asi on arvatavasti saadetakse pikalt.
Eesti teedeehitajatel pole häda midagi täitsa tasemel.Andke muudkui raha ja kontroll peale rahakasutamise osas ja head teed muudkui tulevad. -
Teedeehitusinseneri jutt tuli rohkem poliitiku vaatevinklist, mitte kui spetsi arvamus. Mahud suurted, masinad kallid jne... Siililegi selge, et raha puudus on alatine. Kuid kuidas ikkagi ehitada teid Eestis, et need ei laguneks nii, nagu nad praegu lagunevad.
Rahast üksi on vähe...insenerid. -
Selle oogram'i jutu peale tuli kohe silme ette "spetsialist", kes kaks aastat on erialast kõrval olnud ja õpitu ära unustanud ning nüüd ajab niisama kõhu punni ja mängib poliitikut (tõenäoliselt ei mängi, vaid ongi - sellest see "asjalikkus")
-
Eesti teedeehitajad kindlasti tasemel ei ole- vähene kogemus ja kehva masinapark on põhjused, miks asjad kehvad on.
-
marti837
Mis kehv masinapark? Ega see tehnoloogia sektor pole. Õiged töövõtted ja EHITUSKULTUUR on need, mis kvaliteedi tagavad. Teerull on oma olemuselt sama, mis 20 a. tagasi. -
stoker
jah, miks kaevata kraavi traktoriga kui saab labidaga ka:) -
ja teerull on 20 aastaga kulunud nii, et iga detaili või konstruktsiooni loks on pool meetrit -proovi sellisega tööd teha.
