LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Eesti arengumudelist

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Lähenemisnurk
    Majandusheuristiliselt on ilmselt üks paeluvamaid probleeme vaadelda kultuuri ja ettevõtluse seoseid partituurina, kus vokaalosa esitab intellektuaalne eliit ja interpretatsioon instrumentidele sooritatakse hääleprofiili arvestades. Paradoksaalsel kombel, võrreldes heliloominguga, pole majanduskreatiivsus võimalik ilma sellele eelneva kultuurivokaalita. Teisisõnu, siis puudub algoritm mida võiks interpreteerida toodeteks.
    Eesti äriloogikas on valdav arusaam, et nii ostetav kui müüdav peab olema eksponeeritud tahkel kujul. Kergesti kombatavaid struktuure ja objekte saab küll erineval moel poolitada - nii toimitaksegi, et mõnest suvalisest majanduskeha osast üritatakse uus moodustada -, kuid vaieldamatult jääb leiutustase sedapuhku nõrgaks. Isegi ühemehelised inkvisitsioonikohtud liiguvad hierarhiaid pidi ringi ja mõõdavad, kas ülemuse või alluva tegevus on piisavalt tahke.
    Puht empiiriliselt on eelnenud arvatavalt igale majandusparadigma nihkele kultuuriline muutus, näiteks noorsoo mässamine enne ja pärast perestroikat - lõpuks vabanemine. Valgustusajastul mõtlejate vastumeelsus kiriku ülevõimule, tulemuseks viimase rolli vähenemine. Negatiivse variandina Põhja-Korea isolatsioon, intelligentidest üleastumine, ja mis hullem, see toimus hirmsa majandusbuumi ajal - tundus ju niivõrd õige. Näited on trafaretselt primitiivsed, kuid siiski viib mõtteni vaadelda genereerimiskliima muutuste mõju fraktaalsena ehk viiteni: firma- ja riigikultuur on korrelatsioonis tulemustega.
    Tahkeid asju iseloomustab konkreetne nimetus. Nad on äärmiselt selgepiirilised, võtkem kas või taskulamp ja mobiiltelefon. Teostame natuke liitmist ja lahutamist mõlema majanduskehaga ning tulemuseks võime vabalt saada lambikese, mis mobiililt energiat saades särab. Parimal juhul on tegu vahva konstruktsiooniga, kuid innovatiivsuse tase on nigel. Ülemisel tasandil mängimiseks ei piisa lõikamisoskusest ja legotamisest - professionaalid koguvad oma ajukatlasse laias ampluaas nimetusi, segavad ja tekitavad niivõrd intensiivse kasvuhooneefekti, et kõik nimetused aurustuvad molekulideks. Taskulambist settib esteetiline pilt, mobiiltelefonist kognitiivne elamus. Lõppväljund on oletatavalt juhuslik, sest impulss, mis annab settinud ollusele
    vektoriaalse suuna, tundub ennustamatu.
    Intellektuaalne lõhe
    Eestis kui individualistlikus ühiskonnas on madal makromotivatsioon hariduse ja kultuuri suhtes. Näiteks raamatukogudes laenutatakse Rakket ja Pratchetit üüratult rohkem kui Lotmani ja Toropit. Seevastu maksuküsimustes tunneb enamik ennast puudutatuna. Ei vaidlegi, et see on paljudes riikides lihtsameelsete jutukeste kasuks, kuid näiteks USAs on märkimisväärselt suurem kihistumine - pisike eliit teeb majanduskasvu ning tippjuhid on teadusega sina peal, mitmetel Ph.D. Mida kaugemale paarias minna, seda suurem on intellektuaalne lõhe, kõrgemal seevastu on härrased intellektuaalide ringkonnas nagu omas kodus. Tegijate hulgas on ka kindlasti väga primitiivse maailmakäsitlusega inimesi, kuid arukate koefitsent on seal kõrgem.
    90-ndatest on jäänud ärieliidile külge batsill nimega "lihtne ja tahke". Frantsiising mujalt, müük meilt või tooraine Ukrainast, tööjõud meilt, eksport Soome. Selgemast selgem, et taburettide villimine ei paku eksponentsiaalset majanduskasvu. Kust see jama tuleb? Ülistatakse Vainu
    koolitusi, raamatuid "Heast paremaks", "Kõiki reegleid rikkudes" ja "Loodud kestma". Väike Lotman ja Rein Raud muigasid ainult Vita brevises taolise väärtustamise peale - Juri Lotman võttis ilmselt paarkümmend aastat tagasi taolised ideed 4-5 lehekülje peal kokku, loomulikult
    intrigeerivamalt. Tahkeid ja lihtsaid asju pole äritegevuses võimalik kõrge leiutustasemega interpreteerida. Probleem seisneb viitajas: miks omandada kehvemad teadmised aastaid hiljem kui seda pakutakse täna humanitarias või socalias? Triumfeerida juhtimises Eukleidese "Elemenetide" ja Lotmani "Kultuuri ja plahvatuse" molekulaarse ja omapärase jäljendamisega, on ülimalt komplitseeritud, kuid tasuks võib nii mõnigi ärigurmaan heast maitsest kõhu täis saada.
    Olukord
    Arno Köörna pakkus välja mõtte (Akadeemia nr. 5 2004), et võiks otsida "inimnäolise kapitalismi" teed. Kapitalismi ja sotsiaalsete probleemide vastuoksus on globaalne, kuid kas poliitikud ei peaks olema need, kes üritavad teadus- ja kultuuriuuringutega kooskõlas seda probleemi lahenduseks interpreteerida? Algelistel printsiipidel jagamismetoodika rakendamine ei paku mittemingisugust leiutustaset, kuid väärtus tekib innovatsioonist kõige laiemas tähenduses. Kui poliitikud võistleks, et kes lööb kreatiivsuse skaalal oma ideedega kõrgemale, muudaks see tasapisi ka alumiste ühiskonnakihtide suhtumist. Alumised vaimsel baasil, mitte materiaalsel.
    Võtame ette ÄP börsiküljed. Lood on põhimõtteliselt copy-paste Bloombergi, Reutersi, BNSi, AP, jne. uudistest; vahele üks-kaks lauset isiklikku arvamust - kokku finantsdebiilsus (debiil on isik, kes on arengus jäänud eelteismelise tasemele, iseseisev mõtlemine nullilähedane, võimeline tegutsema ainult teiste juhtnööride järgi). Uudiseid pole võimalik kvaliteetselt tõlgendada kui võetakse paar majanduskeha ja nad suva järgi liidetakse. Informatsiooni mõttes võib teha seoste tabelid, kuid mitte artikleid, millest lugejal kasu on. Hea artikli jaoks tuleb uudised kiskuda molekulideks ning muheda eruditsiooni taustal võimekalt interpreteerida. Näiteks RealMoneys tõlgendatakse infot päris huvitavalt, käivitab mõtlemismootori, kuid veelgi ehedam on see Sorose "Globaalse kapitalismi kriisis". Võib-olla on olemas keenjusi, kes igapäevaselt ÄP järgi kauplevad.
    Mudel sublimeerijad-interpreteerijad-komplekteerijad
    Kõrgetasemeline innovatsioon ei teki tühjale kohale. Einsteinil tekkis väidetavalt 15-aastaselt filosoofiline mõte: "Aga mis siis saab, kui valguskiirele liikuda valguse kiirusega järele!" See on nn. sublimeerunud probleemi ülesehitus. Mingi aja pärast interpreteeris ta selle absoluutse mineviku ja absoluutse tuleviku mõisteteks, lõpuks komplekteeris eri- ja üldrelatiivsusteooriaks. Tänapäevalgi iseloomustab erinevaid loovrakette kõigi kolme tasandi läbimine; teisalt võib spetsialiseeruda vabalt ainult ühele etapile. Naljakas on fakt, et Eesti organisatsioonides on pea maksimumrõhk tahkete vidinate liigutamisel ja komplekteerimisel.
    Mitmekesisusest ja piiride rohkusest ei või niisuguste akyide puhul juttugi olla. Ärisüntaksid ja nende alfabeedid evivad homoloogilisi koode. Mida teha? Asetada alates spetsialistidest ja esmastasandi juhtidest enamik sellisesse semiootilisse keskkonda (viia Vikerkaarte, Akadeemiate ja muu kaudu), kus inimesel ei jää lihtsalt muud üle kui nihkuda interpreteerijate kasti. Keskkonna muutmine ei nõua ülisuuri kulutusi, vaid meedia, poliitikute ja ettevõtjate kaasaminekut. Meedia juba tasapisi liigub. Teisalt muuta viitaeg, mil intellektuaalne vokaal jõuab interpreteerijate kõrvu, võimalikult lühikeseks. Sublimeerija funktsioon on pakkuda interpreteerijatele suures võimalustegammas erinevaid algoritme. Esimene suurem pudelikael tundubki olevat vähene interpreteerijate hulk Eesti organisatsioonides.
  • Ei noh, päris vahva lugemine kahe jalgpalli vahele.

    Siiski, see kirjatükk kätkeb ka ohtlikke momente:

    "Algelistel printsiipidel jagamismetoodika rakendamine ei paku mittemingisugust leiutustaset, kuid väärtus tekib innovatsioonist kõige laiemas tähenduses. Kui poliitikud võistleks, et kes lööb kreatiivsuse skaalal oma ideedega kõrgemale..."

    Jumal kaitse Eestimaad kui näiteks Maret Maripuu hakkab võistlema kreatiivsuse skaalal Lauri Laasiga! Kas seda lollust veel vähe sealt tuleb, pigem võiks mõtlemise jätta ika inimestele, kes seda suudavad, juhtimise neile kes seda suudavad jne...

    Poliitikud paluks mängust küll välja jätta!
  • Ma juba mõtlesin kirjutamise ajal, et nii 90% astub vähemalt oma vaimusilmas kirjutatu vastu :) viimase lõigu esimeses reas väike error: akyide=aktide :)
    pitsat. sedapuhku pole must huumor.
    velikij. ma kardan, et laasi kukub taolisest võistlusest üldse eemale, ei usu, et ta on võimeline midagi kreatiivset tegema. ja ma kardan, et enamik poliitikuid pole selleks võimelised.
  • ma siiski julgeks tagasihoidlikult arvata, et tegu on raskekujulise verbaalse kõhulahtisuse juhtumiga. :-)
  • mille med. termin oli vist logoröa

  • huvitav oleks muidugi kuulda Äripäeva ajakirjanikke kommentaare pärast neile antud hävitavat hinnangut, :)
  • huvitav oleks teada ka, millega selline sõnalise ekvilibristika viljeleja selle viljelemisest vabal ajal tegeleb?
  • ma tänan komplimentide eest :rose :) kuigi tegelikult polnud mõttes midagi maha teha, vaid lihtsalt mõni ideelõim pakkuda. vahepeal huvitav keelt teritada. vabal ajal üritan mõnele huvitavale ideele peale sattuda
  • ma mõtlesin pigem nagu huvitavatele ideedele pealesattumisest ja verbaalekvilibristikast vaba aega. ehk siis maakeeli seda aega, mis sellest eelnevast üle jääb.
  • siis on jama selles, et siis ma ei tohi üritada, vaid PEAN sattuma väga huvitavatele mõtetetele - aa need rsk, peavad sotsiaalselt ka väärt olema:)
  • Kõige suurem arengu takistaja on Ülikooli asumine Tartus.
  • Jälle on süüdi äripäeva ajakirjanikud, alati jäävad nemad ette :). Sama copy/paste toimub igalpool ...
  • genau rick. ja see on tegelikult suur probleem, sest arvatakse, et nii on kõige õigem.
  • abesiki, et nii on "kõige õigem" arvatakse sellepärast, et pea kõigil on kiire ja palju ülesandeid ja vähe motivatisooni ja vähe entusiasmi ja kopi-peist tehakse kuna see "ajab asja ära" ehk "rahuldab" - perfektsust ei saa/taha/jõua/pole otstarbekas nõuda. Mis ju mõnes mõttes on õige...tempot maha võtta ei saa, sest siis lakkab "elu" - ilma konkurentsi hoovata ei suuda orgaaniline struktuur ennast säilitada (aga alalhoid on ju "elu" üks põhiomadusi).
  • Holy cow, Abesiki,

    Kui Sa selliste kirjatukkidega jatkad, siis hirmutad foorumlased ara!:) Ja varsti hakatakse Sinu nimega lapsi hirmutama:)

    Kui nagin, et Abesiki on foorumi algatanud, motlesin: see vend oskab kirjutada ja motteid valjendada, vaatame-loeme.

    Kui lugesin labi esimese loigu (mis algas vaga suuparase voorsonaga!), motlesin: no see peab olema tsitaat kelleltki muusikust majandusmehelt...no aga jutumarke ei nainud...lugesin edasi.

    Uhe jutiga lugesin kuni algas "Intellektuaalne lohe". Peas olid segased motted: mis see siis nuud on? Scrollisin natuke allapoole ja vaatasin jutu pikkust - puha jumal! Tahtsin katkestada lugemise...

    Kuna jutu oli kirjutanud siiski mees keda ma respekteerin, siis lugesin edasi. Voorsonadega polnud koonerdatud! Panin natuke lugemiskiirust juurde.

    Joudsin rasvases kirjas kirjutatud kohani "Mudel sublimeerijad-interpreteerijad-komplekteerijad". "Tule taevas appi", motlesin. Mulle tuli meelde, milliste lihtsate sonadega mu isa uutest ideedest ja praktilistest lahendustest raakis - ja tulemused missugused. Aga jah, ju siis on aeg edasi lainud ja tema oli ju vene ajal koigest lihtne ratsionaliseerija-valjamotleja, kaugel Einsteinist voi tanapaeva kolavate nimedega ametimeestest.
    Aga juba seda loiku lugema asudes nagin valgust tunneli lopus - lopp paistis!

    Ohkasin, kui loppu sain, aga sudames oli hea tunne - suutsin siiski lopuni lugeda:)

    Kas olid veel kellelgi saarased tunded?:)


    P.S. Tean, et Abesiki ei hakka nuud minu vastu pikka viha selle subjektiivse arvamusavalduse tottu pidama:)


  • Üritasin minagi lugeda ja kuigi pinna all paistab olevat tuuma, siis võiks selle paari lihtsa lausega ära kirjeldada. Üldiselt upub see kirjatükk võõrsõnadesse ja vägivaldsetesse sõnapaaridesse (näit trafaretselt primitiivne on eesti keeles üldtuntult algeline (midaiganes see tähendab) ja makromotivatsioon on minule tundmatu sõnavärd). Lugesin teksti võõrsõnastiku abiga, kuid ausalt öeldes erilist kasu sellest polnud. Kokkuvõttes paluks lihtsustamist ja tõlget. 
  • Kuidas saab vektoriaalne suund olla ennustamatu? Mees 7. klass
  • Kui sa ei tea mida mingi võõrsõna tähendab, ära kasuta. Ütles meile esta õps juba maast madalast.
  • AloV. Makromotivatsioon - vaata M.Vadi artiklit "Kultuur kui konkurentsivõime alus" raamatus "Eesti majanduse konkurentsivõime", kas ikka on tundmatu sõnavärd? Seal on sellest terminist pikemalt natuke.
    stocker. Sa ei lugenud lauset korralikult! Kui oleksid lugenud, oleks märganud, et tegu on kiillause ühe tüübiga ja mõistnud isegi, et ennustamatu on impulss. Sisse kiilutud väljend on kaasakäiv ja iseloomustav, milleks on "mis annab settinud ollusele vektoriaalse suuna". Mees, ära haugu, kui 7. klassi eesti keel vahele jäänud - sinu moodi väljendades :D

    Nädalavahetus ees. ei jõua momendil anda oma seisukohta, miks mõnikord on parem laias ampluaas erinevaid väljendeid kasutada. Aga kuna härra matrox ja sure bet arvavad tungivalt, et tegu on raskekujulise verbaallahtisusega, siis põhjendage palun:
    matrox: Kas Eesti ärisüntaksid koos oma alfabeediga ei ole homoloogilised? Põhjenda mullegi!
    Bettie: Kas majanduskreatiivsus on võimalik ilma kultuurivokaalita? Kui, siis miks? Kas näed mingit probleemi kui vaadelda kultuuri ja ettevõtluse seoseid partituurina.
  • OK! Tunnistan, et ei saanud pihta seda mida mõtlesid, tõlgendasin lauset teist moodi. Ise rumal, et öösel seda kommi lugema hakkasin. Aga siiski, kui loed seda lauset minu mätta otsast, siis taipad, et kummalgi õigus.

    Lõppväljund on oletatavalt juhuslik, sest impulss, mis annab settinud ollusele vektoriaalse suuna, tundub ennustamatu.
    Impulsi suurus tundub küll ennustamatu, kuid kui impulss, mis annab vektoriaalse suuna, seda enam ei ole.
  • Mul oli näiteks ülikooli ajal M.Vadi kursuseid läbides samuti kogu aeg tunne, et võõrsõnu on liiga palju ning mitmeid asju saaks ka rohkem eestikeelselt seletada. Samas on see aga arusaadav, et eesti teaduskeele teatava napisõnalisuse tõttu on vaja akadeemikul igasugu huvitavaid sõnu välja mõelda, kuid niimoodi tekkinud sõnu ei tahaks kohe kuidagi püha tõena võtta ning arvata, et lihtne eestlane neid kohe poes piimaleti ääres või mujal kasutama hakkab.
  • mul on selline tunne, et ma olen sellist pseudofilosoofilist jura juba kuskil varem näinud... mingi mees käis sellega kunagi minu juures...
  • JEEBUS, JEEBUS, WHERE ARE YOU, WHEN I NEED YOU?!?!?!
    Tunnistan täiesti ausalt sel vihmasel pühapäeva hommikul ülesse, et:
    Minu haridusest/haritusest jääb väheseks , et mõista mida abesiki kirjutas...
    Ausalt, ma ei saanud sellest mitte kui mõhkugi aru.

    ....Majandusheuristiliselt on ilmselt üks paeluvamaid probleeme vaadelda kultuuri ja ettevõtluse seoseid partituurina, kus vokaalosa esitab intellektuaalne eliit ja interpretatsioon instrumentidele sooritatakse hääleprofiili arvestades. Paradoksaalsel kombel, võrreldes heliloominguga, pole majanduskreatiivsus võimalik ilma sellele eelneva kultuurivokaalita. Teisisõnu, siis puudub algoritm mida võiks interpreteerida toodeteks......

    Mida kuradit see siis tähendab, äkki keegi tõlgiks?
  • Eestis on veel kaks seltskonda kes suudavad ennnast sama arusaamatult väljendada.
    Ühed on tegelased kes siis sebivad erinevate EURO asjadega nagu seadused, kitsendused, piirangud ja toetused. Ja lõbus seltskond pangas kellede uksel ilutseb silt : corporate finance. Viimastel on iga teine sõna rebitud inglise keelest ja proovi sa neist aru saada ilma tõlgita kui oled kasvõi aastakese eemal olnud.
  • Abesiki, lasin Sinu viletsa üllitise oma sõbral analüüsida, kelle teadmised füüsikast on ilmselt kümnetes kordades suuremad kui Sul ja filosoofias on ta samuti tugevam käsi. Su jutus pole absoluutset mingit pointi, täiesti mõtetu jutt, laused kaotavad oma mõtte poole pealt. Ainus lõik, millest natuke midagi aru võib saada, on kriitika Äripäeva aadressil. Well, kui sarnast jura peaks keegi Äripäevast lugema, mis Sa kirjutad, siis langeks küll lugejate arv ropult ja enamus lugejaid Sinu poolt konstrueeritud esimesest sõnast kaugemale ei jõuaks.

    Samuti leiutad ise mingeid mõtetuid sõnu ja ei saa aru olemasolevate tähendusest.

    Kas Sul midagi paremat teha pole, kui selle pasa levitamisega teiste elu raskeks teha. Saan aru, et Sul töökohta pole - hangi see endale, luuser. Või võta endale parem koer!

    Sulle on mõistust küll kulbiga antud, aga Sa ei oska seda realiseerida, vaid kirjutad uut sõnavara ja filosoofiat. Usun, et võiksid paljudes valdkondades hakkama saada, kuid sellise tegevusega Sa kaugele ei jõua.

    Kui Sa tahad oma jama edasi arendada, siis kirjuta niimoodi, et ka lihtinimene sellest aru saaks ja et mingi mõte ka sees oleks.

  • Nojah, soe soovitus abesikile - kui Sul on miski mõte, mida tahad välja öelda ja teistega arutada, mõtle see algul iseenda peas läbi ja siis esita teistele nii, et ka põhiharidusega inimene sellest aru saab. Vastasel juhul jääb kõigile tunne, et tegelikult Sul polnudki midagi öelda - ainult vahutasid.

    Seega - samas jutulõimes on võimalik esimene postitus umbes 1000 tähemärgiga ja ilma ülemäärselt võõrsõnu kasutamata ära öelda - kui Sul muidugi oli üldse point mida öelda! Ootame-vaatame...

    Muide, ka viimane Eesti Ekspress sisaldab kaht äärmiselt mõttetut sõnamulinat Erik Tergi (kelle sulest ei maksagi midagi asjalikku loota) ja J. Margus Klaari poolt, kes mõlemad väga efektselt murravad sisse juba palju aastaid avatud uksest - tõsi küll, kahjuks seejuures veel komistades. Nii et abesiki pole sugugi üksi... :-)
  • Megairw on ikka lugeda, kuidas inimesed tõestavad omaenese lollust. Filosoofiline, pseudofilosoofiline jura .... icic. Võiksid mulle ka anda seda lugeda, matrox, mida sulle pakuti, suur kartus, et see oli midagi meeli silitavat :P Lasteaias mänguklotsidega möllav poisike võib pidada ülalkirjutatut filosoofiliseks, kes ei adu millest jutt. 5% ulatuses on max filosoofilist suget sees, aga mitte rohkem. Tegu on esseistliku sõnamänguga ühest küljest, teisalt mitte kõige tavapärasema lähenemisega ja ideestikuga.
    Selle teksti saab lihtsalt maha teha, sisaldab palju demagoogiat. Lõppude lõpuks on ju tegu aju nõrkadel pööretel üllitatud foorumipostiga, mida ma ei viicinud isegi üle lugeda. Aga ennäe lehma, isegi maha ei osata teha! Ja kas sel üldse mõtet oleks, mõne "lambi ideekese" väljastasin. Mis siin ikka sardoonitseda - kui inime ei taha mõista, et asjadele võib läheneda ka teistmoodi, ei saa seda vist kuidagi pähe tampida.
    Võõrsõnadest. Mõned arvavad, et demonstreerisin paari võõrsõna teadmist. Imbetsill (debiilist natu lollim, kuid idioodini päris ei küündi)! Pea iga päev satub mulle ette sõnu, mille tähendust ma ei tea. Õnneks on mul sellised vahvad asjad nagu VS ja ÕS. Mul on häbi oma harimatuse pärast, seetõttu üritan tähenduse selgeks teha. Loodan, et 50-selt olen killuke erudeeritum. Raskem on muidugi selliste terminitega, mis on alles keelde juurdunud, VS ei anna vastet, peab võrdlema erinevaid tekste ja keskme ära tabama.
    jyri heero - mille kuradi pärast sa akadeemikuid solvad, et Vadit akadeemikuks pead? cheki, kes on akadeemikud. Vbla pole jõutud akadeemia lehele tema akadeemikuks ennistamist üles panna?
    TNT - üritan millaski "tõlget" natu teha
    oraakel - nii jobule jutule pole mõtet isegi vastata
    Velikij - kuram ega ma mingi müügineeger pole, et pean kontrollima, et kõik oleks lihtlaused. Vaimses taustas mind põhimõtteliselt ei huvita, mida 99% raffast soiub. Mõelgu kas või, et olen viie käe ja üheksa silmaga.
  • Kellegil on siin igatahes ilgelt igav olnud, lausa lust vaadata, kuidas sõnu paberile pannakse:) Sellest pole minu arvates midagi halba, ainult, et minul näiteks pole piisavalt aega nendesse süveneda. Arvan et enamusel siinsetest kritiseerijatest samuti mitte, seega pole ju põhjust pöördesse minna!
  • Tähendab milline on see teine lähenemisnurk? See on suhteliselt sisutühi ning mingit uut informatsiooni ei sisalda. Peale sõnakasutuse ei ole nagu midagi kommenteerida!

    >>
    Mida teha? Asetada alates spetsialistidest ja esmastasandi juhtidest enamik sellisesse semiootilisse keskkonda (viia Vikerkaarte, Akadeemiate ja muu kaudu), kus inimesel ei jää lihtsalt muud üle kui nihkuda interpreteerijate kasti.

    Teistsugune keelekasutus (märgisüsteem) ei muuda asja olemust. Miks sa arvad, et muudaks? Keeruliselt esitatud algoritmidest ja teooriatest üksi ei sünni uusi ideid ja tooteid. Pigem on see evolutsiooniline protsess kus ühest tootest areneb välja uus, ühe tootega loodud vajadus kasvatab nõudlust teiste toodete järgi. Me ei ole ju olnud selles protsessis kaua ja miks panna pahaks ja kritiseerida komplekteerimist või taburettide tootmist? Kas sa ei ole märganud, et kõik areneb ning taburettidest võidakse jõuda radariteni nii nagu kummikutest jõuti mobiiltelefonideni. Pigem soovitaks meie "intellektuaalsele vokaalile" vaadata mis väljaspool "Akadeemiat" toimub ning rohkem "hands on" kogemust.

  • ...ehk, vähem möla, rohkem tegusid....

  • abesiki Tänapäeva ühiskonna aluseks on spetsialiseerumine, tunnistan, et juhtimisained olid ühed ebameeldivamaid aineid ülikoolis ning ju siis ka sõna makromotivatsioon läks kõrvust mööda. Spetsialiseerusin rahandusele, pangandusele ja üldiselt sellega rahul. Ja väga tänulik kui mõne teise ala spetsialist oma laiadele massidele suunatud tekstides viitaks eeldatavalt tundmatutele sõnadele või nende päritolule.


    Võõrsõnadest. Kui on olemas eestikeelne vaste, siis on suht kuritegelik kasutada pooltõlkeid ja võõrsõnu (primitiivne = algeline). Nende kasutamine viitab autori üleolekule või laiskusele. Nii mõnegi rullnokaga olen kasutanud talle tundmatuid võõrsõnu vaimse üleoleku näitamiseks, ilus ei ole ja antud juhtumit lahates ehk enam ei tee niimoodi.

  • abesiki,
    Mis siin sinuga ikka sardoonitseda - kui inime ei taha mõista, et arutu kogus juhuslikus järjekorras võõrsõnu ei ole teistmoodi lähenemine, ei saa seda vist kuidagi pähe tampida.

    abesiki,
    Pea iga päev satub mulle ette sõnu, mille tähendust ma ei tea. Mul pole häbi oma harimatuse pärast, kuna haritust ei näita ÕS/VL päheõppimine.

    abesiki,
    tegu pole esseistliku sõnamänguga ühestki küljest, tegu ongi kõige tavapärasema lähenemisega ja ideestikuga. Kuna sina ei viitsinud oma teksti läbigi lugeda, siis oleks ju palju nõutud kui mina viitsiksin riiulist otsida ja järele vaadata kas oli see nüüd toodud Peteri printsiibis või Parkinsoni seaduses - sellist lähenemist kasutati mäletamist mööda number I pensionile kupatamiseks ja palgati sõber "konsultant", kes ajas umbes samasugust juttu suust välja :-)
  • abesiki, tõepoolest, vorm antud juhul ei muuda sisu. Vorm antud juhul on ikkagi sisu edastamise kokkulepitud reeglistik. Vahe hullumeelsuse ja geniaalsuse vahel pidavat väike olema, Sinu üllitisest geniaalsust ei paista.
  • Tahtsin eile pikemalt kommenteerida - vaielda, aga ei viitsinud. Siiski, natuke pean tagasi tõmbama, kõike ei saa alati triviaalselt seletada, mõte läheks kaduma.
    Innovatiivsus on devalveeruv. Mobiiltelefoni on peetud innovatiivseks, kuid sellegi võib jagada "majanduskehade liitmiseks ja lahutamiseks". Enamus majanduskasvust toimib sellel põhimõttel: paneme kaks asja kokku, saame uue väärtuse mida kellegil on vaja. Miks see sinu meelest eesti jaoks ei peaks sobima? Puhtalt teadust ja uuringuid tehakse igal pool suhteliselt vähem kui "liitmist ja lahutamist". Ei ütleks, et interpreteerijaid on vähe, või kui, siis pole see hariduse süü, vaid kogemuse puudumine vaadata asju globaalselt. Kontaktide vähesus muu maailmaga, aga see kogu aeg paraneb.
    Ja üldse "tahkete asjade liitmine lahutamine" ei olgi nii lihtne kui mõnele humanistile paistab - selleks, et lampi ja mobiiltelefoni kokku panna peab midagi teadma raadiolainetest. Leiutustaset ei ole, aga majanduskasvuks piisab.
  • Ma ei tea, kuidas teistega on aga isiklikult ei mõista miks siin eestis viimasel ajal ironiseeritakse seda kui sa oskad hästi toole või taburette teha. See on umbes sama lähenemine, miks sa ehitusele või tehasesse eestlastest töötajaid ei leia. Või siis kõik koolist tulnud juntsud kipuvad koheselt kõrge palga eest miskit juhtima ja manageerima.
    IKEAst miskit kuulnud olete?
    Et miskit väga mitteinnovatiivne ja madal ja labane? Issand jumal kui labane on mööblit toota - fuih.
    Alati soovitan sellistel teooria meestel mõni selline labane asjake oma väikeste kätega valmistada ja siis uuesti sõna võtta.
    Innovatiivne minu arvates ei tähenda seda, et kasutad keelepruuki millest keegi aru ei saa, kuulad klubimuusikat ja istud läpakaga kohvikus ja surfid netis.
  • Mõnusat lugemist: http://www.postimees.ee/220604/esileht/137675.php
    eriti huvitavad on sealsed kommentaarid, väga hariv igatahes;))))
  • Eile sattusin sirvima Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamatut 2001. Enamus artikleid olid sellised, mille esimesest reast ei saanud ma midagi aru, rääkimata tervest lõigust. Miks kirjutatakse selline artikkel, millest tavakodanik mõhkugi ei mõista? Sellepärast, et teadlane ei hakka oma energiat kulutama juba õpitu ülerääkimisele - teaduslike artiklite puhul. Iga huviline võib vabalt võtta teatmeteosed ja kui on tugevat fanatismi, saab loetu ka selgeks.
    Teaduskeeles ja seaduskeeles soovitatakse kasutada enamasti konvergentseid ehk üheselt mõistetavaid termineid. Igasugune terminite eestistamine tekitab segadust või isegi tõlgendamise lahknevusi. Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja seetõttu ka tema keel. Näiteks ei soovitata asjalikuma suunitlusega tekstides kasutada sõna loovus, parem oleks kreatiivsus - kreatiivsuse tagamaa inglisekeelses kontekstis on natuke teistsugune (seostub enam avastamise-discovering ning leiutamise-inventing kui eesti keeles). Sarnane lugu on ka sõnaga primitiivne. Primitiivsusega seostub meeltes kõigepealt piiratud talitlusega organism, lihtne majandusmudel (mitte majandusteadusmudel) või esimest järku matemaatilised probleemid. Kuigi kahe esimese näite puhul võiks primitiivne=algeline peaaegu, siis algelise asendamisega võib "mälupildist" kaduda matemaatiline tähendus ning lisaks paljud teaduslikud liinid. Kõik oleneb kontekstist ja stiilist.
    Esseistlikus keeles ning teatavat tüüpi teaduslike suunitlusega tekstides (hea näide Lotman) on taotlus kasutada palju divergentseid ehk mitmetähenduslikke väljendeid, - see on kunsti tegemine - mille sihiks on meeleseisundi erutamine ja tavapärase "raamistiku" või maailmapildi laiendamine. Näiteks sõna "partituur" asemel oleks võinud luua hoopiski teistsuguse pildigamma, asendades ta "tandemiga", madalamal tasandil "kahelisusega", "binaarsusega". Esseistliku koodiga teksti ülesanne on aga hoopis vastupidine - luua kõrge tõlgendamise vabadusaste, proov näidata vaadet, mis on normi taga. Siin on roll sõnade meelevaldsel kasutamisel, mis taandub tegelikkuses autori maitseks. Kunstisugemega tekst on juba iseenesest niisugune, mis tahab lõhkuda millegi konkreetse määratlust, isegi teaduslike terminite konvergentsust.

  • Uus tase - sama efekt saavutatakse seekord tava- ehk mittevõõrsõnade abil. Üritan juba mitmendat minutit mõistatada esseistlku, teadusliku ja kunstisugemetega lause "Siin on roll sõnade meelevaldsel kasutamisel, mis taandub tegelikkuses autori maitseks." mõtet kui sellist, aga ei saa hakkama. Vajan abi.
  • ei jõua ega viici kõigele vastata, aga kiirelt:
    fjot. märgisüsteemi vahetumine muudab pea kõike. selle kohta on ilmselt sadu artikleid.
    AloV. kas on vaja parem põhjendus genereerida või otsida, et miks pole tihtipeale primitiivse ja paljude teiste terminite eestistamisel mõtet?
    Romario. on asjad, kus maksab idee ja on tekstid, kus vorm annab märgatavalt suurema efekti.
    TNT. mööbli tootmisel pole muud häda midagi kui suhteliselt madal rentaablus või tead mõnda firmat, kus tehakse seda 70% marginaaliga? kui tead, siis ilmselt ei tehta seal taburette, vaid midagi huvitavamat. muideks, paar "labast" asja olen oma väikeste kätekestega "meisterdanud" - peakski nüüd regama ühe "vidina" kasuliku mudelina. äkki lubad mul siis nendega mölada, kes seda pole teinud?
  • Käsitletava teksti näol on siis tegemist kunstisugemetega esseistikaga majandusteemadel.
    Kujutan ette, et sama stiili viljelemine matemaatika teemadel saavutaks märkimisväärse lugejate meeleseisundi erutumise (vt. eespool kunsti tehgemise siht), eriti matemaatikutel.

  • abesiki, mina arvan, et Richard Dawkins ütleks selle teema esimese postituse autori kohta "intellectual impostor". Sinu stiilinäidet üle lugedes leidsin palju analoogiaid Lacani ja Foucault stiiliga, kes küll võivad kirjutada väga "inspireerivalt", aga paraku ja pahatihti sisuta.

    Väga teemakohane on tema artikkel ajakirjas "Nature" 1998. aastal:

    "Postmodernism disrobed" by Richard Dawkins [Published in Nature, 9 July 1998, vol. 394, pp. 141-143.]
  • Abesiki, ootaks paremat põhjendust, sest antud valguses ei näe üldse eesti keele kasutamisel mõtet. Räägiks kohe "kultuurrahvaste" keeles, mis on eesti keelega võrreldamatult rikkam? Ja kas Tartu Ülikool ei tahtnud mitte teadustöödel hakata kasutama ainult (loodan et minu ülepakkumine) inglise keelt, et olla maailmas konkurentsivõimelisem. Tore rahvusülikool küll.

    Tooks näite, kus sõna eestindamine on andnud sellele palju selgema ja arusaadavama mõtte:
    integreerumine, mille asemele mõeldi ja ka kasutusele võeti sõna lõimumine,
    tõukefondid, mis on asendanud sõna struktuurifondid. Ilus.
  • Alo, Viimane näide on tõesti hoobilt parem arusaadavam väljend. Sõna - struktuurifond - ei ütle eestlasele tõesti kõige vähematki.
    Lõimumisega on natuke teine lugu. Esimest korda kuulsin seda sõna Partsa suust aasta tagasi. Esmane assotsiatsioon oli selline, et see tähendab midagi väga jõulist ja laiaulatuslikku, nagu näiteks seene niidistiku areng seene substraadis soodsatel arengutingimustel.
  • Tegelt võiks siis ikka Eesti arengumudelist ka kirjutada.

    Hetkel loen Jaak Valge raamatut "Lahtirakendamine", mis kirjeldab Eesti Vabariigi algusaega ning majanduse stabiliseerimist ning lahkulöömist tsaariaegsest rahandussüsteemist. Hämmastav kuidas suudeti mitte millestki midagi teha (oma raha improviseerimine) ning kahtlasi võimalusi maa majanduse hüvanguks ära kasutada (Nõukogude Venemaa kullavarude vahendamine läände). Siit tekkiski mõte, et kas Eesti edumudel peakski nii kindlalt määratletud olema. Oluline on kasutada erinevaid võimalusi.

    Kas on vaja luua täiesti uusi väärtusi kui juba kõik loodud väärtused pole Eestisse jõudnudki? Heaks näiteks Säästumarketi kett, sisuliselt on kõik üks ühele Saksa Lidl ketilt üle võetud (isegi nime kujundus ja logo värvid). Kas jalgratta leiutamine on vajalik kui see juba olemas on?

    Huvitav on ka IKEA näite sissetoomine, sest kui eestlastel oli spordialaks Eesti Nokia otsimine, siis soomlased õhkavad pigem Soome Ikea järele. Lihtne töötav idee koos hea strateegia ja turundusega. Kas Hansapanga laienemine praegusel etapil ei sarnane Ikeale?

    Ühesõnaga igal asjal on oma aeg ning innovaatilise arenguni tuleb liikuda samm- sammult.
  • Minu meelest ei sarnane hansapanga laienemine ikeale. Hansapangal mingit olulist uuenduslikkust pole, lihtsalt üritatakse igat elementi võimalikult hästi ja konkurentidest paremini teha. See ongi asi millega võib ja peabki edukas olema. Ei pea ilmtingimata punnitama, et kasulikku mudelit registreerida ja eriliselt kõrget marginaali teenida. säästumarket töötab üsna väikese marginaaliga, mis pole halb piisavalt suure käibekiiruse juures. asbeiski sa ajad rentaabluse ja marginaaali sassi, aga sulle pole see muidugi oluline, sa ju erutud enda verbaalsest kõhulahtisusest.

    Ikeal on kontseptsioon mida pole suutnud/riskinud mitte keegi kopeerida. See paistab lihtne, aga selle kopeerimise ja käivitamise eelduseks on meeletult suure raha olemasolu. Tuleb ehitada ligi 200 poodi igaüks suurusega paarkümmend tuhat m2, pakkumaks piisavat valikut ja olemaks piisavalt suur et saaks mööblit odavalt sisse osta. kinnisvarainvesteering oleks muidugi meeletu. ikea ise kinnisvarariski ei võta , töötab frantsiisi alusel.
  • Ja jõuamegi asja tuumani.
    ...Ikeal on kontseptsioon mida pole suutnud/riskinud mitte keegi kopeerida. See paistab lihtne, aga selle kopeerimise ja käivitamise eelduseks on meeletult suure raha olemasolu. Tuleb ehitada ligi 200 poodi igaüks suurusega paarkümmend tuhat m2, pakkumaks piisavat valikut ja olemaks piisavalt suur et saaks mööblit odavalt sisse osta. kinnisvarainvesteering oleks muidugi meeletu. ikea ise kinnisvarariski ei võta , töötab frantsiisi alusel.....
    Vana siis IKEA üldse kui selline on? Kas see üritus tekkis lambist? Vist ikka mitte? Et enne oli raha siis IKEA või oli ikka vastupidi? Alguses ilmselt lihtsalt toodeti ja seejärel tekkis mõte ning alles pärast pikka tuima töö tegemist leidis raha IKEA ülesse? Arvatavasti tehti ka IKEAs alguses lihtsaid tooteid: laudu ja taburette...
    Ükspäev sain tuttavaks ühe kutiga , kes toodab väga lihtsat toodet (puidust+klaasist). Aga ta teeb seda hästi. Käive kasvab pea 100% aastas. Viimasel ajal põhiliselt Soomes. Kusjuures on seda toodet Soomest siiani Eestisse tarnitud, täna aga teeb see väike eesti ettevõte soomlastele tuult alla ja NB ei müü oma kama odavamalt kui sommid.
    Samuti, nagu on ka taburette ja toole toodetud tuhandeid aastaid. Ja ilmselt toodetakse veel tuhandeid aastaid.
    Saate pihta mida ma öelda tahan?
  • Ikea omanik on maailma rikkaim mees. Veidi kollast kirjandust tema tegemistest ja firma algusest Mirrori vahendusel

Teemade nimekirja