Miks ma peaks ostma microsofti vol2.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
M$ peaks ostma longhorni pärast. Iga uus opsys on M$-ile tootnud piraka kasumi.
skeptikutele:
Küsimus: Miks M$ oma softiga rahvalt nii palju raha riisub?
Vastus: Sest rahvas on nõus maksma selle summa, st. sellise hindega müüb.
Küsimus: Mis siis saab kui rahvas enam ei ole nõus maksma ja kolib alternatiividele?
Vastus: Siis teeb M$ järjekordse sooduskampaania ja rahvas ostab jälle.
Tegelikult nii lihtne see ongi... M$ on evil ja rahvas on loll... Ja ma ei näe lähitulevikus et need kaks fakti ümber lükkuksid.
Seetõttu tasuks osta M$ enne Longhorni, rahvas ostab jälle seda saasta...
Mony -
"Saasta"? Ma ei saa aru kuidas täna veel keegi MS'i tarkvara halvas kvaliteedis suudavad süüdistada. Alates 2000Pro'st on minu arust MSi tooted olnud väga stabiilsed ja ainult arvutikauge inimene võib kõik arvuti probleemid Windowsi kaela ajada. Probleeme kindlasti on kuid ise NT põhiseid OS'e kasutades olen näinud OS'i enda veast tingitud probleeme ikka väga vähe. Riistvara ja kolmanda tootja programmid on need mis palju peavalu valmistavad.
-
Eip tea midagi. Haldan ca 100 masinat peamiselt 2k XP peal juba pikemat aega, vindoos ikka kipub pange panema. loomulikult on asjad olulisemalt edulisemad võrreldes win98/95 aegadega, kuid siiski. Teiseks probleemiks on see, et viiruste levik on kõvasti kiirem kui mõned aastad tagasi, st. sa võid saada läbi vindoosi turvaaugu paugu enne kätte, kui vastav patch olemas on.
Ning kui järgi mõelda, siis uue patchi ilmumisel ei hakka keegi iga kord tervet võrku kõige tõsisemal tööajal updatema, st õhtuni peab minimaalselt ootama... aga kui levik on tundide küsimus siis on õhtuni ootamine küllalt riskantne tegevus.
Võrdluseks niipalju, et linux baasil distrode hangumist näeb ikka väga harva, Mac OS X vastu ei saa miski(ok see l2heb mac vs pc teemasse).
M$ eelised on hea kasutajaliides, kuid samas turvalisuse ning töökindluse poole pealt jätab soovida.
Tegelikkuses mis mind närvi ajab on see, et 2k sisaldab veel hulganisti bugisid, kuid juba on vahepeal tehtud XP ja nyyd juba longhorn teemaks.
tehku yks asi korralikult valmis, uudne kasutajaliides lihtsa update kysimus samale OS-ile, aga ei, UUS WINDOWS UUE PAPI EEST ja inimesed ostavad ja lappimine hakkab otsast peale.
tegelt ei saa billi syydistada, kui raha tuleb siis miks mitte seda vastu võtta. -
"Riistvara ja kolmanda tootja programmid on need mis palju peavalu valmistavad."
operatsioonisüsteemi ülesanne on teatavasti vahendada tarkvara riistvaraga. Kui sa installid puhta beetaversiooni win95, tirid netikabla seinast välja ja ühtegi programmi ei installeeri, töötab kõik ju ideaalselt;)
Samas advanced linux/unix distrod lihcalt ei lase miskil võsal softil pähe istuda, samas kui windoosa register lendab uperkuuti. Sulav jäätis rannaliival=windoosa register. -
Windowsi register kipub ummistuma jah. Ei aita sind ükski utiliit ja käsitsi sa neid võtmeid üles ei leia. Ei maksa installida ühtegi proget ilma eelnevalt läbi mõtlemata, sest peale uninstalli on arvuti ikka sodi täis. Clean install...
-
Oleks meil nüüd ainult siin mõni inimene kes saaks öelda, et haldab 100 linuxi masinat. Seni kuni võrdlus käib oma kodus üles upitatud purkide või sõbra macidega (vabandust liialdamise pärast), ei saa asja eriti tõsiselt võtta. Lisaks, kui kärpida windowsis lihtkasutaja privileegid sinnamaani, kus ta saaks teha samapalju kui linuxis oskaks/saaks, ei ole asi enam üldse nii ebaturvaline.
-
no ok, järjekordne linux vs ms teema tekkis.
mis mu point on, oli see, et ms ei kao kuhugi.
lähitulevikus vhmalt mitte.
ja linux tema turuosa ei haara suurel määral.
ehkki ise pean linux keskkonda turvalisemaks jne.
ms is a genuine business... -
Noh onu Jüri õpeta siis millised serviced kinni tuleb keerata. ja mida tuleb kärpida. Räägid sellist üldist bullshitta aga midagi konkreetset ei tule.
-
Microsoft to buy back $30 bln in stock, pay special dividend of $3.00/share
-
No mis puutub windowsi patche siis on ju olemas nii SMS server kui ka tasuta saada olev SUS (Software Update Services) ja aasta lõpus välja tulev WUS (Windows Update Services) ka tasuta. Kui firmal on 100 masinat ja turvalisus ja haldus nii suur probleem siis ma leian et SMS 2003 server peaks ikka kindlasti ostetud olema. Toetab ka WIN98.
Antiviiruse koha pealt on saadaval lahendusi nii Sophoselt Symantecilt kui ka Mcafee'lt. Ei tea teiste kohta kuid Symantec laseb viiruse tõrje uuendusi välja iga päev ja kogu süsteemi, olgu see 100 või 1000 arvutit, saab uuendada minutite jooksul. -
Vabandan, et valasin õli tulle ms vs linux teemal - seda pole siin tõesti mõtet arendama hakata. Samuti ei ole siin koht ja mina õige inimene windowsi kasutamise/turvamise õpetamiseks.
Pidasin rohkem silmas seda, et paljud kasutavad windowsit administratori õigustes ja siis kurdavad, et igasugu jama hakkab kergesti külge. Olen just viimasel ajal vaadanud, et kirjutatakse a la Äripäevas lihtkasutajale windowsi turvaliseks muutmisest ja räägitakse, kuidas peab ikka viirusetõrje, tulemüür ja viimased update'd olema, kuid administrator vs user õigustest ei räägita midagi. Samas on just need liigsed õigused üks suur kurja juur.
Sealt edasi võib muidugi ka windowsis süsteemikataloogidesse kirjutamise ja suvaliste asjade käivitamise ära keelata ja jälle suur samm turvalise süsteemi poole. Muidugi ei ole see päris nii lihtne ja on mitmeid agasid, aga nii mõndagi saab kui õppind mehed ja head riistad on (täpselt samamoodi nagu seda korralikus suuremas ettevõttes töökohtadel linuxi jooksutamiseks vaja).
Teiselt poolt võib kõigele sellele kergesti vastu vaielda ning linuxi positiivseid külgi välja tuua - sellepärast need pikad ms vs linux teemad tekivadki. Kuidas ainult seda kõike rahaks keerata :) -
usd,
ei ole see "onu Jüri" asi ega LHV foorumid koht, kus peaks saamatut admini õpetama, et ka Windows vajab turvalisuse saavutamiseks administreerimist.
ma ei ole veel näinud linuxiadmini, kes laseks default installatsioonist distro live-keskkonda. küll aga on iga päev mõni tark, kes väidab, et windows ei ole seda-ja-teist ja william h. imeb, kuna toode tuli nii lihtsasti karbist välja ja töötas, et selle (turvaliseks) kasutamiseks midagi tegema ei hakatudki.
sC -
Windowsi annab üsna kinni keerata, ainult tööd teha on siis raske, niiet kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Linuxiga (kogu *nix tegelt) saaks, aga pole programme, Windowsil on programmid, aga ei saa sama turvaliselt juusida....enda mätta otsast rääkides (kah 100 masinat adminnida)
-
http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=65912
peris hea kokkusattumus;) -
Kas mõni 100 arvuti adminnidest või keegi teine oskab pakkuda kui palju maksab sellises 100 arvutiga ettevõttes Linuxile üleminekuga seotud töötajate ümberõpe, kellest enamuse moodustavad suht algelise taseme arvutikasutajad - sinna juurde liita ka tööaja kaod uue keskkonnaga harjumisel ja esialgu oskuste puudumisel tegemata jääv töö?
-
2 Henno
Jah, paljudes asutustes on see kalkulatsioon tehtud.
täislaks windoosa platvormilt linuxile kolimine on VÄGA KALLIS!!!
kasutajate koolitus, softide ümberkribamine linux toele (andmebaasid jne). Sisuliselt tuleb kogu infosüsteem uuesti luua.
summadest rääkides, siis MS tarkvara hinne oli 3 korda odavam, kui kõige optimistlikum kuluanalüüs (arvestamata organisatsioonilist ebamugavust).
yldiselt, linux/unix on ea asi...
aga kui on juba kasutusel windows, siis platvormi vahetamine on KURATLIKULT raske! -
Ostma peaks juba sellepärast et saab 3 usd dividende per aktsia:)
-
Ostma peaks juba sellepärast et saab 3 usd dividende per aktsia:)
-
Mony
tänan, ma umbkaudu aimasin vastust ette, siin on palju räägitud turvalisusest ja töökindlusest, aga kas ei ole see isegi olulisem põhjus, miks Linux ei suuda MS kandadele astuda massilise kasutamise koha pealt ja kipub jääma nishitooteks? -
"kolimine" sõltub ikka asutusest (ja tahtest)
servereid reeglina (oletan) MS peal keegi ei jooksuta ,küsimus rohkem PC'des.
Ja kui on mõned valdkonna spetsiif. rakendused siis tänapäeval veebi/java front juba levinud.
Lihtsalt kolimise pärast pole ka mõtet asja ette võtta ,turvalisust saab ka MS puhul rakendada--samas võib see teha kasutajatel elu ebamugavaks(piiratud access netti ,ainult tööks vajalikud programmid jne) -
lfc - sorry, aga "servereid reeglina MS peal keegi ei jooksuta" on üks jaburaimaid oletusi (hea, et Sa seda enesekindla väitena ei serveerinud, nagu sagedamini juhtub), mida ma kuulnud olen selles threadis. või eelmises.
90% UK organisatsioonidest kasutavad Windowsi servereid:
http://www.vnunet.com/comment/1156781
Management Insight Technologies report (kahjuks on mul PDFina):
Server Deployment Share 2003 (2004 estimate):
Win 2003 - 4% (20%)
Win 2000 - 41% (30%)
Win Desktop - 20% (18%)
Linux - 12% (13%)
UNIX - 7% (6%)
Win Small Business Server - 5% (5%)
Win NT - 5% (3%)
Other - 4% (3%)
Netware - 2% (2%)
Siit on muide ka näha, kellelt linux turgu võtab -- pigem UNIX ja Other kannatavad, Win perekonna sees muutuvad ainult toodete osakaalud uuemate kasuks.
jaksu,
sC -
võib olla tõesti jabur oletus.
Töötan ise ettevõttes kus "tööd tehakse" :) unix serverite peal (db,www ,app serverid jne)
Statistika mõttes on ka win serverid kasutusel ,exchange +file sharing,võib olla veel midagi. -
Teise uuringufirma andmetel on 28% maailmas müüdud serveritest sel aastal Unix ja Linux. See pole päris sama, mis kasutusel olevad serverid. Aga kui tõesti 90% hetkel kasutuses olevatest serveritest on Win ja 28% uutest ostetud serveritest on Linux, siis on see ju Linuxi suhtes hea märk :) See on ostude turujaotus. Linuxit kasutatakse serverites palju ka ilma seda ostmata.
Mis puudutab desktop Linuxeid, siis uue asjaga harjumine pole tõesti ei lihtne ega odav. Samas kui nullist alustada, siis ei tohiks küll vahet olla, kumba süsteemi kasutada. Tavalise kontoröö teeb nii Windowsi kui Linuxiga ära. Tunduvalt valutum on aga IE vahetamine nt Mozilla vastu, sest internetis Mozillaga brausimine pole teab mis teistsugune kui IE-ga brausimine (niipalju siiski on, et kui Mozillaga ära harjuda, siis Ie kasutamine tundub kohati enesepiinamisena). Viiruste ja nuhkvara hulk peaks selle sammu tulemusena vähenema. -
Link ka eelmise postituse numbrite kohta.
http://www.marketwire.com/mw/release_html_b1?release_id=70222 -
Ei saa ma aru sellest teiste browserite turvalisusest ja headusest. IE'l võib ebaturvalised funktsioonid kinni keerata ja tasuta saada olevate pop-up blokeerijate arv on suur.
Kui meeldib mingi teise browseri kasutaja liides siis saan küll aru, maitse üle ei vaielda ja nii edasi, kuid muu jutt on lihtsalt mingi MSi foobia. -
John Doe, päris nii ei ole. Kuna IE on kõige levinum, siis on sellest ka kõige rohkem turvavigu leitud - loogiline. Kuid erinevalt teistest brauseritest, on IE-s leitud turvavigu mille vastu Microsoft juba mõnda aega pole suutnud turvapaika valmis teha. Teiste brauserite juures pole kuulnud turvavigu, mis oleks jäänud parandamata ja millest tootja parema meelega vaikib. Sellisel juhul ei pruugi ka funktsioonide kinnikeeramine aidata.
-
"Kuna IE on kõige levinum, siis on sellest ka kõige rohkem turvavigu leitud - loogiline", ja kui mõni teine opsüsteem või brauser levib praeguset enam, hakatakse ka seal otsima ja kindlasti ka leitakse. Probleem pole ju mitte MS programmeerijates vaid kasutatva programmeerimiskeele C "veidrustes". See on aga kõigi platvormide puhul ühine.
-
LHV Pros Microsofti investeerimissoovituse alla on Oliver Peek kirjutanud järgmist:
"Mis puutub viimasel ajal ka LHV foorumites kõneainet leidnud MSFT vs Linux teemat, siis proovisime eelmisel nädalal oma pisikese meeskonnaga ühele meie paljudest arvutitest peale panna Linuxit. Installimine ning konfiguratsioon kestis circa 36 tundi, enne kui arvuti hakkas tegema lihtsamaid protseduure. Et helikaart tööle saada, läks veel 24 tundi.
Windowsi installimine pole mul endal kunagi üle tunni võtnud ning peale seda on kõik lisaseadmed ka töökorras olnud. Usun, et Linuxil on desktopi peale liikumiseks veel pikk-pikk maa käia. Pean vajalikuks märkida, et meie meeskonda kuulub üks pooliku IT-kõrgharidusega inimene ning üks varem arvutispetsialistina leiba teeninud inimene." -
Ja seal peitub ka minu jaoks vastus küsimusele "Kumb on odavam kas Microsoft (Windows) või Linux?".
Minu jaoks kindlasti Microsoft, kuna see aeg lihtsalt maksab liiga palju, mis Linuxi peale kuluks.
Olen isegi kunagi nooremas eas tuline Microsofti vastane olnud, seega tean kust Linuxi pooldajate seisukohad tulevad. Kuid kui mõtlen enda (või siis LHV seisukohalt), siis valik on Microsofti tooted, kuna Linuxi haldamine kujuneks pikas perspektiivis tööjõukulu tõttu kallimaks.
Lisaks arvestage sellega, et USAs ja teistes suuri tellimusi esitavates lääneriikides on tööjõu hind veelgi kallim ja tarkvara maksab ikka sama palju. -
>Installimine ning konfiguratsioon kestis circa 36 tundi
Lihtsalt huvist ,et mida pagan te seal tegite ?Server 286 peale ? -
Peaaegu ;)
-
enne oli juttu ka turvalisusest.
After collecting a year's worth of vulnerability data, Forrester analyzed Windows and four key Linux distributors on key metrics of responsiveness to vulnerabilities, severity of vulnerabilities, and thoroughness in fixing flaws.
* Responsiveness: On average, Microsoft had a fix available 25 days after a security issue was publicly disclosed.
* Thoroughness: Microsoft was the only vendor to have corrected 100% of the publicly known flaws during the study's time period.
* Relative Severity: Windows has the fewest vulnerabilities and the fewest "high severity" vulnerabilities of any platform measured.
Forrester Research (PDF) -
Mingi järjekordne kinnimakstud uurimus.
-
ma ootasin, et keegi seda ütleks.
Forresteri pead muidu kinnimakstavaks firmaks või ainult siis kui uuring näitab, et Linux ei ole lahendus kõigile maailma probleemidele? -
usd, seepärast peakski ju Microsofti ostma, et neil raha uurimusi kinni maksta, mis nende rahast lagedate Linuxi arendajatega ikka peale hakata, :)
-
Üks punkt sellest uurimusest, mis mõnevõrra asja muudab:
what matters is how quickly maintainers fix them once discoverers find and report them.
Microsofti puhul loeb see tõesti.
Linuxi puhul on fixid väljas enamasti tunni kuni päeva jooksul alates vea tekkimise hetkest, kuna vigu ei paranda mitte distributsiooni pakkuja, vaid konkreetsete softijuppide arendajad. Kuna distributsiooni pakkuja ametlikult fixi jagama hakkab, on teisejärguline küsimus. -
Mis omakorda tähendab, et pead pidevalt miskit kümmet softijuppide arendaja infovoogu jälgima ja lisaks tihti veel oskama midagi kompileeritavate parandustega pihta hakkama. Suhteliselt keeruline ja aeganõudev. Muidugi pole ise viimase 5-7 aasta jooksul linuxi turvaparandustega tegelenud - tänapäeval on asjad loodetavasti ikka veidi lihtsamaks tehtud.
-
jim, fixid ei ole siiski mitte vea TEKKIMISE hetkest, vaid avastamise hetkest... :)
ja ma sügavalt kahtlen, et vea avastanud testija/lõppkasutaja raportist seda parandava buildi võrku viskamiseni programmeerija poolt minevat aega tundides mõõta saab (ajavahedest tulenevad eelised v.a). sõltumata tootjast ja lähenemisest arendusele on nendel asjadel oma protsessiline overhead. ja opsüsteem on ikka väga suur hulk koodi, ükskõik kas ta on Linux, MacOS või Windows. -
"Installimine ning konfiguratsioon kestis circa 36 tundi, enne kui arvuti hakkas tegema lihtsamaid protseduure. Et helikaart tööle saada, läks veel 24 tundi."
See peab olema küll rekord. Vähemalt ei ole minule ette sattunud artiklites nii pikka installi aja üle kurdetud (või üritati kompileerida kogu värki lähtekoodist?). Erinevaid probleeme on erinevatel katsetajatel küll. Aga väide iseenesest on sama hea (kusjuures tõesti sündinud) kui mina ütleks, et pidin kord ühele pc-le win98 ühe nädala jooksul 3 korda peale ajama, enne kui kõik modemid ja helikaardid jms korralikult tööle hakkas. Kusjuures oluliseks osutus, mis järjekorras mingeid riistvara draivereid ja kasutajaprogramme installida.
Muide minu kogemus ühe konkreetse Linuxi LiveCD-ga on selline, et kui plaat on olemas, siis toimiva Linuxi töölauani saamine võttis mõni minut.
Üldiselt kipub selline ühe toote maha tegemine mingi eriti markantse näite varal üsna mõtetu olema, sest reeglina leiab alati esimesele näitele vastupidist tõestava või teise toote kohta samaväärselt markantse näite.
Igaüks teeb otsuse oma vaatepunktist, lähtudes oma ressurssidest ja oskustest. Inimest, kelle konsultatsiooni tund maksab 1000kr, tõenäoliselt ei huvita see, kas Windows maksab 2000kr või 7000kr, sest tema ümberõpe tunnitasu näol maksab rohkem. Teine, kes on võibolla mures monokultuurse tarkvaramaailma tekkimise pärast (püüdes luua võrdlusmomenti reaalse maailmaga: ei ole hea kogu portfell sama firma aktsiatega täita), eelistabki alternatiive ainult sellel põhjusel. Oma valikuga on rahul mõlemad :) -
poetaks kah sõnakese sekka,
a) algatuseks, ärgem enam võrrelgem tänaseid tarkvaratooteid windows 98'ga või meenutagem mis juhtus aastal 98. Kui vaja, ma võin tuua näiteid samast aastast ja redhat 5.2'ga. Ei ole huvitav ja ei ole naljakas.
b) Server pole server pole server. Ma võiks ka väita, et pakibussid pole tegijad kuna enamus neljarattalisi on sõiduautod. See öeldud mainin omast tarkusest, et mina paneks täna ja tulevikus kõik internetiasjad x-purki, aga failiserveriks valiks ikka ja alati windowsi. Meil näiteks juhtumisi nii ongi :-). Mingist linuxist ja sambast ei taha mina failide jagamisel kuuldagi, seevqastu www serveerimisel vägagi tahan.
c) Mis puutub sellesse, et miski veaparandus ilmub kommertsasutusel hiljem kui isenikerdajal siis äkki lõpetaks ka selle jahumise. Veaparanduse testimine võtab oma aja ja kommertsasutus ei lase tavaliselt ühe tunni parandusi välja. Eriti kui selle asutuse softi kasutab priske %. Tudeng Misha võib lubada (ja on lubanud), et tema ebaõnnestunud parandus toob kaasa teiste komponentide peedistumise kuna ta ei vastuta millegi ees.
d) Kõik arvutid on täiesti turvalised ja nakatuskindlad ka ilma tulemüürita ja seda juhul kui ühtegi pordis istuvat teenust käimas pole, MacOSX näiteks - tulemüür vaikimisi ei tööta. Windowsi häda on selles, et ühte sellist servist ei saa kinni keerata... seega peab avalikus võrgus müür alati olema.
e) Üle minna tasutale kulutuste kokku hoidmiseks on kahe otsaga asi. Täna siin ja praegu töötaks windows 95 ja Office 97 komplekt väga edukalt, jagades litsentside raha per aasta ja per kuu saame naeruväärse summa. Ok, seda just nüüd kohe välja käia pole nii lõbus. -
priitp kirjutas:
d) Kõik arvutid on täiesti turvalised ja nakatuskindlad ka ilma tulemüürita ja seda juhul kui ühtegi pordis istuvat teenust käimas pole, MacOSX näiteks - tulemüür vaikimisi ei tööta. Windowsi häda on selles, et ühte sellist servist ei saa kinni keerata... seega peab avalikus võrgus müür alati olema.
Küsimus: Kui kasutada ainult MSN-i, kas siis peaks tulemüür (ja (tasuta) viirusetõrje) olema? -
Ok, selgitan's veidi.
Ilmselt on mõiste port ka segane. Igal arvutil internetis on oma IP-aadress, muidu üldse suhelda ei saa. Iga soft mis arvutis tahab välisilmaga (internetiga) suhelda peab ennast installeerima ühte ainult temale kuuluvasse nn porti. No näiteks kui ma tahan brausida LHV saidile siis ma pean võtma ühendust aadressiga www.lhv.ee:80. Tolle 80'da lisab brauser ise, kuna see on vaikimisi nii. Kodus mul on aga 4 webserverit püsti, igaüks ise pordis, siis nad ei sega teineteist.
Nii, kui ühtegi porti lahti pole (miski servis ei jookse), siis pole karta midagi, murdjasoft
välismaailmast ei saa miskit teha, kuna mitte keegi temaga ei räägi, ei ühendu. Tulemüüri on vaja siis kui sa soovid mingeid selliseid serviseid oma arvutis jooksutada ainult enda tarbeks. Või sõprade tarbeks. Heaks näiteks siis 13x ehk windowsil netbios over tcp/ip. Omas sisevõrgus võib see teenus töötada, saab sõbra kettale ligi ja sõber sinu omale, aga välismaailmale parem mitte. Paneme siis sisevõrgu ja välisvõrgu eraldajamasina müürist need pordid kinni.
MSN puhul pole müüri vaja (vist... ise seda ei kasuta). Mida sa blokeerid? Kui msn'i enda porti siis sa ju ei saa suhelda :-).
Teatavatel erijuhtudel on müür kasulik blokeerimaks sinu arvutis _lähtuvaid_ kontakte. No näiteks võtab (või proovib) mõni soft aeg-ajalt ühendust koduserveriga. Kui see juhtub pira olema, siis oleks parem keeltata. See eeldab veidi parema müüri omamist mis oskab keelata liikluse per aplikatsioon ja port, mitte ainult port.
Viirusetõrjet pole samuti minu arust vaja.... mul pole seda kinagi olnud. Kui iseennast ei usalda, siis pane, aga selline mis poleks kogu aeg aktiivne ehk residentne. Kui weebist miskit alla laed,
siis korraks käivita ja kontrolli, on kuivem tunne -
Vabadan, et postitused algsest teemast mööda hakkavad minema, kuid lisan priitp jutule ka omapoolse kommentaari.
Selle viirusetõrje mittesoovitamisega on asi täpselt nii, et kui kasutaja väga hästi ei tea, kuidas arvutis asjad käivad, siis peaks kindlasti viirusetõrje olemas olema. Samas mul endal on samuti ainult tulemüür (erakasutajale tasuta Sygate Personal Firewall, viirusetõrje poolt ressursside pilastamine ei ole seni meeltmööda olnud) ning see kipub aitama ka paljude viiruste puhul, kuna need soovivad kohe välisilmaga ühendust võtta ja tulemüür hakkab selle peale karjuma. Seega on tulemüür näiteks erinevates võrkudes seiklevate sülearvutite puhul isegi mõneti kindlam kaitse kui viirusetõrje (võid küll maili teel leviva viiruse külge saada, kui selle käivitada suudad, kuid viirus ei saa vähemalt levima hakata ning saad kohe hoiatuse). -
Mul on moe pärast AVG 6, aga seda eriti vaja ei lähe. Eriti tobe oleks panna mingi Norton Antivirus 2004, mis raiskab vähemalt 50 mega rammi ja teeb arvuti aeglaseks. Kui kehtestad endale reeglid, siis viirusi sisse ei tule.
Pigem on vaja nuhkvara leidjaid. -
Nojah, samas - mis seal's siis ikka käib?
Viirus võib tulla e-maili manusest mille ise käivitad. Ei ole vaja käivitada kui pole manust soovinud ja ei ole vaja kasutada MS meilikliente. Kasutage mõnda muud (tbird, eudora ja vana hea NN3.04).
Viirus võib tulla exceli või wordi dokumendist, aga need viimasel ajal ise hoiatavad kui makrod sees on. Ära käivita kui sa ei tea mis seal on, lase ilma, saad aru küll kui neid vaja oli.
Viirus võib tulla siis kui arvuti on ühiskasutuses, ka natuke. Siis on viirusetõrje vajalk, aga kui inimene suudab oma personaalsesse läpparisse täna viiruse hankida, siis vahetagu ala - Soomes on ekskavaatori- ja bussijuhtudest karjuv puudus :-) -
viirus võib tulla ka IE 'd kasutades ja ise mitte midagi käivitates ,selline tore bug seal (või oli,täpselt ei teagi kas on patch või mitte).
-
Meilikliendiks ThunderBirdi, Eudora või mõne vana asja soovitamine on nüüd küll veidi kurjast. Outlook (mitte Express) on oma kasutusvõimaluste ja mugavuse poolest lihtsalt mitme pea jagu üle ja kui näiteks ettevõttes on teiselpool Exchange server, siis.. Kui viimati ThunderBirdi proovisin, paistis küll veel igalt poolt toores ja poolik ning võttis aeglase arvuti peal näiteks oluliselt rohkem ressurssi kui Outlook Express. Sama venimise probleemi heitsin tollal ette ka FireFoxile ning gigaste protsessoritega tuttavad peksid vastu rinda ja vaidlesid, et ei saa olla. Samas kui ise nägid, kuidas FireFox pii-400 peal mitme veebi tabelite peale venima hakkas, olid suud kinni. St asja moraal .. ThunderBird ja FireFox on kindlasti head, kuid peavad veel veidi arenema ning tahavad ka normaalset arvutit saada. Eudorat pole küll ise kasutanud, kuid millegipärast on kuskil mu sisemuses tugev eelarvamus, et selle kasutamistunne viib aastasse 1995.
-
Nii eneseharimise mõttes ( ma pole kunagi outlooki tarbinud ) - mis seal nii hääd ja mugavat.
Sedn ja reply on igas softis nupukaugusel. Täitsa neutraalne küsimus. -
P2 on vanaraud, mis kõlbab ainult ruuteriks. Pole ime et ta sul aeglane oli, mul ei tahtnud ka p133-le Windows XP peale minna :)
-
priitp, kui ei ole kasutanud, siis ära parem proovi. Pärast ei taha enam midagi muud ja siis mure majas :) Tegelikult pidasin silmas rohkem Outlook + Exchange kooslust ning korporatiivsel tasandil tööd. Erakasutaja puhul on küll jah send ja reply igas softis nupukaugusel ning soovitaks alati pigem tasuta ThunderBirdi (pole mõtet lihtsalt rohkem raha kulutada).
usd, kuna IE, Outlook Express ja Win 2000 selle P2 vanaraua peal täiesti korralikult töötasid ning FireFox ja ThunderBird mitte, siis otsustasin ruuteriks löömise asemel eelnimetatud tarkvara kasuks ning hiljemnimetatud vabavara kahjuks.
