Nafta hind ja Eesti majandus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuidas mõjub nafta hind Eesti majandusele? Kui veidi mõelda, siis ehk isegi positiivselt, sest esiteks on gaasi hind paari aasta perspektiivis fikseeritud, põlevkivi hinda nafta hinnatõus ei mõjuta ning kõrge nafta hind muudab kasumlikuks põlevkiviõli tootmise (seega lisaks töökohti). Negatiivne on vaid transpordi hinnatõus.
Transiiti peaks naftahinna tõus eeldatavasti soodustama, sest Venemaa huvi naftat müüa tõuseb. Seega oleks Eesti nafta hinnatõusust isegi kasusaaja. Kui väita, et Lääne Euroopa nõudlus nafta hinna tõusu tõttu väheneb, siis teiselt poolt peaks Venemaa nõudlus suurenema. -
Seega siis kokkuvõttes on naftat importivale riigile kõrge nafta hind kasulik? Sama loogika järgi peaks laenu võtmisel ka kõrge intressimäär kasulik olema.
-
Oleks tahtnud midagi sarnast öelda. Eesti on ju siiski kütuseid importiv riik. Ja isegi kui gaasi hind mingiks perioodiks on fikseeritud, siis nafta hinna tõus tähendab, et pikas perspektiivis liigub gaasi hind niikuinii samas suunas.
See mõju on võimalik ju isegi välja arvutada, kui palju Eesti majandus kõrgema nafta hinna tõttu juba kaotanud on. Kui ma õigesti mäletan, siis aastas imporditi mootorikütust, kütteõli jms ligi 3mld EEK eest aastas (sellest mootoribensiin 1,1-1,2mld EEK). Lisaks oli gaasi import 900mio EEK. Sellele saab vastu panna turba ~500mio EEK, kütteõli 300mio EEK ja elektri ekspordi 400mio EEK. Selline oli seis vähemalt paar aastat tagasi. Nüüd on hinnad mõnevõrra muutunud. Selle baasil võib öelda, et meil on kütuste defitsiit ikka ligi 3mld EEK aastas.
Isegi kui kõrgem nafta hind võimaldab transiidist rohkem teenida, siis see mõju on ikka pigem kümnetes miljonites kroonides, maksimaalselt 100mio EEK.
Ma võtaks naftat kui kütuste hinna etaloni. Selle baasil oleks 10%-line hinnatõus Eestile lisakulu 300mio EEK miinus mingi võit transiidist. -
seletage rumalale, kuidas naftatransiit Eesti majandusele uskumatult kasulik on, et selle pärast võimlema peaks. kas sellest tegevusest laekub riigile tohutult maksu? või on tööhõive hiiglaslik?
-
No Tallinna Sadama poolt kasseeritav summa on justkui selle transiidi maksustamine, mis peaks sisuliselt vähendama kõigi elanike maksukoormust. Enne oli ka raudtee. Ega muud lüli ei olegi, kust laiem elanikkond kasu saab.
Aga teatud huvigruppide poolt teenitud kasum kergitab SKT numbrit ja see tekitab lihtsalt parema meeleolu. Välispangad vaatavad, et rahva võlakoormus ei olegi SKT-ga võrreldes nii suur, annavad krediiti jne. -
Minu arvates huvitav artikkel naftast, hinnast ja mitte ainult Eesti majandusest
VISIOON: Naftaturust, uutest rahandussüsteemidest ning rahaühikutest
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=10198 -
1) Mida tänane maailm kindlalt rohkem kui midagi muud vajab on järjekordne powerbrokerite koondis, mis saab vabad käed X süsteemi monopoliseerimiseks. Tulemuseks on see, et praeguse "raha" asemel mis selles süsteemis määravaks jõuks on, saab "valitud/õige raha".
2) Sellel utoopial ei lasta IIAL TEKKIDA, kuni USA maailma valitseb. Nad peaks olema täisidioodid, kui iseendal jalad alt ära saeks.
Muidu huvitav ja kihvt lugemine. -
venelased ostavad praegu ju eestis naftatransiidifirmasid ja sadamaid ju kokku. ja toovad oma firmasid siia. ja kui meie ei myy vabatahtlikult, siis julgen pakkuda, et juhtub sama mis lätis juhtus kui lätlased ei tahtnud Ventspilsi sadamat ära myya (venelastele).
Neile kes ei tea mis juhtus: tänase päevani on läti naftajuhe kuiv ja ventspilsi sadam sai ikka päris suure löögi.See ju kyll meie majandusele kasulik ei saa olla(kui raha jälle välja viiakse)
parandage mind kui mu info vale on. -
Kui saan õigesti aru on bensiini maailmaturuhind kukkunud 20% lühikese aja jooksul. Kummaline et siinsed müüjad pole veel reageerinud...
-
Maailmaturu hindade tõusule reageeritakse Eestis laovarudega sünkroonis, hindade langusele aga alles siis, kui keegi esimese sammu teeb. Ja iga 5-sendise hinnaalanduse kohta põrgatatakse pressikas kõikjale.
-
Praegu olen igatahes väga rahul, et augustis võtsin kuulda LHV foorumlaste soovitusi ja ei investeerinud reaalse rahaga naftaaktsiatesse. Aitäh, eriti suffiksile!
Kas asendusinvesteering toob suure krahhi või suure võidu, näitab aeg. -
Bensiini hind maailmaturul jätkuvalt languses. NYMEX gasoline March contract nüüd vist peaaegu -25% kuu aja jooksul, ja hind odavam kui detsembris. (Ok langus suurem Ameerikas kui Euroopas.)
-
Todays Worst Performing Industries :
Music & Video Stores -3.65%
Oil & Gas Drilling & Exploration -1.98%
Insurance Brokers -1.61%
Oil & Gas Pipelines -1.45%
Oil & Gas Equipment & Services -1.39% -
Kas keegi kinnitab või lükkab ümber - täna 75$ barrel ja homme oodata meil uut bensiinihinna tõusu?
-
Korralik tõus alates 15 veebruarist:Bensiini hulgihind
-
Nafta täna ca 74.55...
-
Nafta hinnatõus on Eesti majandusele kasulik ja igati tervitatav!
1. Transpordihindade tõusu tõttu läheb importkaup kallimaks ja kohalik toode saab hinnaeelise.
2. Mõttekaks muutub biokütuste tootmine - kohalik põllumees saab tööd, väheneb import ja sõltuvus venemaast ja araabiast.
3. Väheneb niisma tüjatähja autodega ringikimamine ja õhk saab puhtam.
4. Hakatakse nafta asemel kütma puudega ja puiduhakkega. Kohalik põllumees saab tööd, Eesti saab võsast puhtaks väheneb import, väävliühendite saaste, sõltuvus...
5. jne... -
See on eriti hea:
Väheneb niisma tüjatähja autodega ringikimamine ja õhk saab puhtam. -
Kas see oli naljakas või ???
-
Keskonna puhtusest rääkimine on ju mingite friikide pärusmaa. Virutame aga hommikul linna sõites prügikoti autoaknast teepervele ja jälle on hea olla...
-
kule mutionu, ma regin eesti mutionude partei ära niimodi!
-
Nafta hinna tõus on tegelikult Eesti majandusele tõesti kasulik. Väljendub see väga lihtsalt ja selgelt Maastrichti inflatsioonikriteeriumi mittetäitmises. Aitab edasi lükata üht suuremat majanduspoliitilist rumalust, millest pole paraku pääsu.
Mõtlen seda tõsiselt! -
Mutionu, jah ma mõtlesin seda naljaga sest sinu lühike arutelu keerulistele probleemidele ei tundunud kuigi veenev ja põhjalik. Eriti naljakas tundus viidatud punkt.
-
to Velikij
milles seisneb see suurim maj.pol. rumalus? Liitumises rahaliiduga? Me oleme sisuliselt sellega juba ammu liitunud.Läheb meil siis seepärast halvasti, halvemini? -
Jah, liitumises rahaliiduga, just nimelt. Täpsemini, kohustuses järgida majanduspoliitikas ettekirjutusi ja nende mittetäitmise eest trahvi saada - seda sisu meil praegu pole ja justnimelt selles seisnebki see "sisuliselt" ja "vormiliselt" väga suur sisuline erinevus.
Praegu me võime omada 10% majanduskasvu ja 4% inflatsiooni. Eurotsoonis olles saame selle eest rahaliselt nuheldud.
Vana Bob hakkas isegi kahtlema oma teooria nii suurejoonelises sobivuses ja rakendatavuses nagu seda on tehtud Euro-12 riikides. Eesti lihtsalt ei sobi sisuliselt sinna - riikide majandused vanas ja uues euroopas on selleks liiga erinevad. -
momentum
Ma mõtlen pikas perspektiivis. See on nii nagu näiteks tulumaksu vähendamisega. Alguses lööb eelarvesse augu sisse, aga pikas perspektiivis kasulik. Tegelikult mis toimub? Teiseltpoolt maakera veetakse kohale kaupu, mida on saab kohapeal toota. See on võimalik tänu üliodavale naftale, mille põletamine ei lisa kaupadele oluliselt hinda. Nii siis pumpame naftat ja veame Hispaaniast kartuleid Eestisse ja Eestist kaminapuid Ameerikasse. Nafta on ju nii odav :-) -
Tunnistan ausalt, et ei valda teemat täpselt, kuid mulle on jäänud mulje, et meil oleks võimalik EL fondidest tunduvalt rohkem raha saada, kui trahvi.
Ning see liitumine, liikmeks olek ehk tagabki pikemas perspektiivis suuurema kui 5% majanduskasvu per annum, näiteks järgnead 10 aastat? Ja pehmemad tagasilöögid? -
mutionu, sa nagu väidad suhtelise konkurentsieelise vastu vä?
-
Eesti kroon on euroga seotud läbi fikseeritud vahetuskursi. Seda alates rahareformist aastast 92, alguses küll läbi saksa marga. Kui Eestis on inflatsioon kõrgem kui eurotsoonis, siis vaba vahetuskursi tingimustes peaks mõne aja pärast kroon odavnema, devalveeruma. Fikseeritud vahetuskursi tingimustes seda ei juhtu, kuna keskpank hoiab kunstlikult kurssi üleval. See muudab sisemaised kaubad ja teenused kunstlikult kallimaks võrreldes importkauba/teenusega, mis omakorda alandab majanduskasvu ja vähendab inflatsioonilist survet. Pika jutu lühike mõte on see, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes pole väga vahet, kas me oleme eurotsooni liikmed või mitte, oma rahapoliitikat meil niikuinii pole - mis on oma raha ainuke mõte (peale emotsionaalse). Oleme euro ripatsid praegu, seega pole ka mõtet euro kasutuselevõttu tulevikus edasi lükata, kuna sellega säästame kaudseid kulusid, vahetustasud jne. Olen arvamusel, et eurotsooniga poleks tõesti mõtet liituda, kui meil oleks vaba vahetuskurss ja kui Eesti Pank ajaks oma rahapoliitkat, kehtestaks intressimäärasid, millega kommertpankadele raha laenatakse jne. Paraku see pole nii.
-
mutionu pädevale argumentatsioonile veel samaväärseid mõtteid lisaks:
a) Kõigi inimeste maha nottimine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
või
b) Kõigilt inimestelt kogu maise vara äravõtmine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
sest
1) väheneb jooksevkonto defitsiit
2) maksukoorma võib vähendada 0%-ni ja see ei too kaasa mingeid eelarvepuudujääke
3) keskkond muutub märkimisväärselt puhtamaks
4) teedeehitusele ja sotsiaalprogrammidele kulub vähem raha
5) biokütus muutub võrreldamatult rentaablimaks fossiilsetest kütustest, kuna biokütus kasvab maa peal ja on kättesaadav vs fossiilsed kütused, mida pole lihtsalt võimalik importida või kaevandada
Kasutatud katkendeid arengukavast "Radikaalselt Säästev Eesti 21". -
mykoloog kirjutas:
"Pika jutu lühike mõte on see, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes pole väga vahet, kas me oleme eurotsooni liikmed või mitte, oma rahapoliitikat meil niikuinii pole - mis on oma raha ainuke mõte (peale emotsionaalse). Oleme euro ripatsid praegu, seega pole ka mõtet euro kasutuselevõttu tulevikus edasi lükata, kuna sellega säästame kaudseid kulusid, vahetustasud jne."
Umbes aasta tagasi ma arvasin ka veel samamoodi. Nüüd paraku enam mitte. Nii väidavad paraku need, kes ise on isiklikult huvitatud EMU-ga liitumisest.
Jah, meil pole oma sisulist rahapoliitikat. Täiesti nõus. Kogu küsimus on natukene teine, kui seda tavapärase vaatenurga alt ollakse harjunud vaatama (ja keskpankurite poolt meediale esitama). Tegelikult on probleeme ainult kaks.
Esiteks - globaalne - Mundelli teooriat on laiendatud rohkem kui tohiks. Eesti ja Saksamaa ei moodusta ikka mitte teps ühist valuutapiirkonda. Küsimus pole riikide suuruses, vaid majanduse erinevustes kvalitatiivselt.
Teiseks - unustatakse teadlikult (?) ära, et eurotsooniga liitumine EI OLE euroraha ühepoolne kasutuselevõtt nagu seda kunagi Mart Laar soovitas (ainult sel puhul, jah, tõepoolest, oleks asi nii nagu mykoloog väidab, aga see on välistatud, kuna tegu oleks välispoliitilise enesetapuga), vaid liitumisega EMU-ga, mis tähendab lisaks euro kui rahaühiku kasutuselevõtule (ainus asi, mida 99% inimesi näeb ja tunneb) ka allumist Eesti kui areneva majanduse jaoks ebasobivatele regulatsioonidele, mis tulenevad Maastrichti leppest. Selles on võtmeküsimus!!! Praegu me oleme neist vabad, kuid pärast liitumist hakkavad nad lihtsalt meie majandusarengut pärssima. Regulatsioonid, mis sobivad vanale euroopale, ei sobi uuele euroopale.
Pika jutu lühike mõte on see, et kuna viimases laienemisringis kõik uued liitujad kohustusid niikuinii varem või hiljem EMU-ga liituma, siis võitja on see, kes suudab seda teha lihtsalt kõige hiljem. -
Velikij: "võitja on see, kes suudab seda teha lihtsalt kõige hiljem"
...eeldusel, et ei tule suuremaid regionaalseid või globaalseid tagasilööke. EMU-ga liitumisel eesti vahetab osa dünaamilisusest stabiilsuse vastu - kas see on halb või hea, pole a) praegu võimalik öelda ja b) sõltub üleüldse konkreetse inimese majanduspoliitilistest elistustest. -
Ise arvan, et nafta hinna tõus võib olla Eestile pigem kasulik.
Nafta hinna kasvades muutub alternatiivenergeetika tasuvamaks. Kuna meil naftat ei leidu (toodetakse küll põlvekiviõli ja siingi on naftahinna kõrge tase vastavale ettevõttele kasulik), siis tekib surve alternatiivenergeetikasektori arenguks. Kasulik on see põllumeestele biomassi tootmisel ning tehnoloogiafirmadele hübriidenergeetikalahenduste väljatöötamisel ja selle eksportimisel väljapoole Eestit.
Võidavad veel telekomi sektor, mingi aja jooksul veel Venemaalt läbivoolav transiidiettevõtlus, toorainete hinnatõusudest eriti mittesõltuvad teenusepakkujad. Mis tähendab seda, et tasub jätkuvalt investeerida immateriaalset väärtust loovatesse ettevõtetesse (tarkvaraarendus, tootearendus jms)
Transpordisektor ja fosiilsetel kütustel baseeruvad soojatootjad on kõige haavatavamad, kuid siingi on nafta kõrge hinnatase lõppkokkuvõttes hea, sest hakatakse kiiremini reaalseid lahendusi looma ja arendama biokütusest ja muudest alternatiividest. Riikides, kellel naftat endal pole, arendatakse tõenäoliselt alternatiivenergeetika tehnoloogiaid kiiremini ning aastate pärast on edukad need, kes on selles kõige kaugemale jõudnud. Näen Eestis selles osas täiesti arvestatavat potensiaali.
See kõik ainult minu isiklik nägemus. -
Kes meist pole kirunud poode üle ujutavaid üliodavaid hiina plastmassasju, millised tuleb praktiliselt kohe pärast pakendist väljavõtmist prügikasti visata ja mis olid nii odavad, et poodi garantiiasjus õiendama minna lihtsalt ei viitsi?
Nende odav hind koosneb peale inimtöö veel kolmest asjast.
1. plastmass = nafta
2. energia = nafta
3. transport Hiina-Eesti-hulgiladu-kauplus = nafta
Aga ikka on nii odav et uskumatu. Sest nafta on ju niiii odav :-D -
Maastrichti kriteeriumid olid mälu järgi inflatsioon, riigieelarve defitsiit, valitsus välisvõlg, lühiajalised intressimäärad ja midagi vist veel. Minu teada peaks inflatsioon olema ainuke, millele Eesti ei vasta. Ja ka inflatsiooni puhul ei ole see vahe kuigi suur, paar protsendipunkti. Pealegi - Eesti kõrge inflatsioon ei ole ka suures osas tingitud meie loomulikust majandusarengust ja majanduskasvust, vaid välistest teguritest nagu seesama nafta/gaasi hind. Nii et tervikuna on minu arvates selge liialdus väita, et Maastrichti kriteeriumid ja euroga liitumine on Eesti majandust pärssivad või siis isegi "üks suurimatest majanduspoliitilistest rumalustest." Minu arust on see kunstlikult ülepaisutatud probleem. Muuseas, Eesti valitsus tegeleb hetkel ka aktiivselt lobbymisega, et Eesti puhul Maastrichti kriteeriume paindlikumalt tõlgendataks, ehk siis, et meie kõrgema inflatsiooni osas silm kinni pigistataks. Ise arvan, et seda siisiki ei juhtu.
-
Kogu küsimus ongi just selles inflatsioonis. Ehk siis selle kunstlik allasurumine (põhjustest sõltumata, olgu selleks nafta hind või mis iganes) kahjustaks meie hetkel loomulikku majandusarengut.
Eesti valitsuse aktiivne lobbymine on täiesti kasutu, sellist pauerit neil ei ole. Nad võivad isegi saavutada (halvimal juhul), et meid võetakse vastu kõrgema inflatsiooniga, aga kui oleme EMU-s, siis kohe esimese aasta jooksul järgnevad sanktsioonid, kui me ei suuda neid kriteeriume hoida. Ja nende kunstlik hoidmine oleks väga kahjulik majandusarengule. -
Are you sure?
IMHO toituvad hetkel nii eesti majanduskasv kui inflatsioon põhiosas odava raha meeletust sissevoolust (eurotoetused + laenuraha) - ja seda raha ei investeerita mitte tootlikkuse tõusu vaid maetakse kinnisvaraarendusse. Selle kunstlik piiramine võib-olla polekski nii halb. -
Võibolla ma eksin aga sanktsioonid peaksid mälu järgi järgnema vaid siis kui rikk ei täida eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriume. Kuna riigi võimalused inflatsiooni ja intressitasemeid kontrollida on pea olematud siis ei tohiks sealt küll mingeid sanktsioone tulla kui kord juba sees oled.
-
Teoreetiliselt arutades, mida riik saab teha inflatsiooni ohjamiseks?
1. Tulumaksu tõstmine
2. Riigieelarve kulutuste piiramine (pensionide külmutamine, riiklike inv peatamine)
3. Reservide viimine välismaale
4. Kinnisvaratehingute maksu kehtestamine
5. Kehtestada karmimad nõuded pankadele laenuandmisel
6. Aktsiiside vähendamine
7. Käibemaksu vähendamine
Ehk vaid kaks viimast oleksid praeguse valitsuse ja valimiste eelsel perioodil võimalikud variandid. -
Viimased kaks ei tule kindlasti kõne alla, kuna need on riigieelarve seisukohalt üliolulised ja nende vähendamine annaks nii tarbijatele kui majandusele äraspidise signaali - tarbige rohkem ja säästke/investeerige vähem.
-
Tegelikult oleks ka Eesti Pangal teoreetiline võimalus midagi teha, krooni revalveerimine, aga Eesti eksportija pügamine euroliitu saamiseks ei tule kõne allagi.
-
Läheb natuke targutamiseks, asjadest mida lõpuni ei valda, aga minu teada tõesti inflatisoonikriteeriumi rikkumise eest mingeid sanktsioone ei järgne. Kriteeriumid on euroga liitumiseks, kui juba rahaliidus sees oled, siis nende rikkumise eest ei karistata. Nagu ikka - klubiga liitumisel on nõudmised kõrgemad kui klubis sees olles. Võin nüüd mööda panna, aga mulle teadaolevalt tulenevad EL riikide eelarve puudujäägi ja välisvõla kohustused (ja sanktsioonid rikkumise eest) Stabiilsus- ja kasvupaktist (Stability and Growth Pact), mis ei ole sama, mis Maastrichti kriteeriumid. Need kehtivad ka mitte-euro riikidele. Need Maastrichti kriteeriumid ei ole ka nagu aamen kirikus, näiteks Kreeka tõlgendas euroga liitumisel mitmeid kriteeriume üsna kreatiivselt, eelarvepuudujäägi osa näiteks. Eesti valitsus peaminister Ansipi isikus on öelnud, et euroga liitumise nimel kunstlikult hindu alla suruma ei hakata. Seega, suure tõenäosusega liitume siis, kui meil inflatsioonitase langeb piisavalt madalale või kui euro-klubi, aktsepteerib meie pisut kõrgemat taset. Kummalgi juhul ei saa kindlasti rääkida majanduspoliitilisest katastroofist.
Minu meelest ei ole tegelikult see euroga liitumine või mitte-liitumine nii tähtis küsimus, nagu see kohati paistab. Eks siin on ilmselt emotsiooni rohkem kui ratsionaalseid argumente, tahetakse olla klubi liige, ilmselt ka mingid lisa julgeolugarantiid jne. Majanduslikult ei ole väga suurt vahet kas liitutakse või mitte. Nagu siiani EL liikmesriikdie kogemus näitab ei ole majanduskav sõltuvuses euro kasutuselevõtust. Euroriikide seas on nii edukaid kui vähem-edukaid, põhjuslik seos euro kasutuselevõtuga on kaduvväike et mitte öelda olematu. -
Nõus mykoloogiga, Maastrichti kriteeriumid on mõeldud eurot mittekasutavate riikide hindamiseks nende eurole üleminekul ning stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumid on mõeldud eurot kasutavate riikide eelarvedistsipliini kontrollimiseks.
Maastrichti kriteeriumite mittetäitmisel eurot kasutusele võtta ei ole võimalik, stabiilsus ja kasvupakti mitte järgimise korral tehakse riigile trahvi (Portugal) või muudetakse pakti pehmemaks (Saksamaa, Prantsusmaa).
Eesti ühinemine europiirkonnaga toimub siis kui inflatsioon piisavalt langeb, ilmselt siis väliste tegurite mõjul sest siseriiklikke mõjutusvahendeid eriti pole. Eesti probleem selles kontekstis on et kõike nähakse läbi valuutakomitee prillide ning ei saada aru sellest et nn. vanad olijad tahavad saada võrdväärset partnerit kes ntx välisvaluutatehingutes kogenematusest käkki ei keera ning on võimeline oma majandust kontrollima. Eesti võime iseseisvalt rahapoliitikat juhtida on siiani vaid teoreetiliste debattide pärusmaa, mis põhjendab Euroopa institutsioonide soovimatust avasüli Eestit vastu võtta. Inflatsiooni ohjamiseks kasutatakse vanas Euroopas intressimäärade tõstmise trikki (aktsiiside muutmisega saab majandust ainult mõningal määral mõjutada), seepärast on näiteks sakslaste kummastus et riik inflatsiooni ohjamiseks midagi ette ei võta, õigustatud.
Valuutakomitee rakendamine on Eesti riigivõimuorganite otsus, ning isegi ERM IIs on nn. fikseeritud kurss vaid Eesti ühepoolne lubadus. Eesti riigivõimuesindajate mantra sellest et juba faktiliselt eurotsoonis ollakse, on aga lihtsalt kummastav. Pigem on Eesti positsioon vana Euroopa suhtes sarnane rulapoisiga, kes on end sõitvale autole sappa haakinud.
Iseenesest ei ole tõesti katki midagi selles, kui euro kasutuselevõtt edasi lükkub. Tundub et turud on arvestanud sellega ning mingisugust shokki ei tohiks järgneda. Iseküsimus kas Eesti majandus seejärel iseenesliku eurostumise teed läheb kui inflatsioon ning jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kasvada võtavad. (ntx hakatakse sääste euros hoidma, krooni devalveerimise kartuses). Nagu ma aru saan, harrastab Hansapank juba mõnda aega sõlmida oma laenulepingud eurodes ning kursirisk on jäetud kliendi kanda.
Mis aga on tunduvalt nukram europiirkonnast väljajäämise puhul on see, et jätkuvalt ei saa Eesti oma sõna kaasa öelda oluliste majanduspoliitiliste küsimuste otsustamisel Euroopas. -
Väike mõtteavaldus nafta teemadel:
Kuigi mitte just kõige värskeim, kuid aprillis avaldatud mitu artiklit selle kohta, et tulevikus Venetsueela tähtsus nafta turul on tohutult tõusmas. Põhjus peitub selles, et Venetzueelal on Orinocos ülirasket(extra-heavy) naftat väga suurtes kogustes. Traditsiooniliselt pole seda Venetzueela naftavarude alla loetud, sest 20 dollarilise hinna juures oleks tegu kahjumliku teoga. Samas, 50 dollarilise hinna juures on üliraske nafta sulatamine vedelnaftaks juba äärmiselt kasumlik. Kuna Orinoco naftaga on Venetzueela naftavarud Department of Energy andmetel 1,3 trillioni barreli suurused ehk sama suured kui praegused kogu maailma tõestatud naftavarud(proven oil-reserves).
Kui ma ei eksi, siis juunis palub Venetzueela ennast ka ametlikult OPECil määrata kui suurimate varudega riigiks.
Veidikene mõtlemisainet - ühesõnaga kõrgete naftahindade korral, kui Venetzueela ehitab vastava inrastruktuuri, on Saudi Araabia tähtsus lähiaastate jooksul oluliselt vähenemas ja Venetzueela tähtsus suurenemas. Selline üleminek võtab aga kõvasti aega, sest enne on vaja Venetzueelal ehitada vastav tootmistehnika... -
Üks artikkel jäi lisamata, kust saab juba ise edasi lugeda, kus väidetakse ka, et naftaajastu võib Venetzueela varude tõttu pikeneda tervelt 100 aastat.
http://www.theleftcoaster.com/archives/007357.php -
Kuuldavasti pidi Tsetseenias olema ka seda rasket naftat. See on üks põhjuseid miks venelane sellest Tsetseeniast nii väga kinni hoiab. Rasket naftat kasutatakse näiteks tankidel.
Kui veega seguneb siis ei tõuse pinnale...
Kas keegi targem oskab sllel teemal midagi kosta! -
joel2, huvitav ja väärt info tõepoolest, kuid esmalt on vaja Venetsueelal valitsust, mille juures välisfirmad riigist ära ei põgene.
-
Venetsueela valitsus on tip-top. Probleem on pigem suures põhjanaabris, kes olukorda igati destabilisseerida püüab. Ja teatud naftafirmad, keda nüüd pitsitatakse osalesid alles paar aastat tagasi mastaapses riigipöördekatses.
Maailm on suur ja pole põhjust arvata, et Venezuela naftal kosilastest puudu tuleb - viimasel ajal on ntx. Chaves ja Hu Jintaod sageli koos nähtud. -
kindlasti ei tule nafta kosilastest puudu, lihtsalt olid meeles naftafirmade varade riigistamised. USA-Venetsueela suhteid ma silmas ei pidanud ning firmade toetuse osas riigipöörde katsele kahjuks samuti kommentaari anda ei oska. Aga kui nii siis nii.
-
Siin artiklis ongi Chavez avaldamas arvamust, et juunis OPECi miitingul palub Venetzueela enast nimetada suurimate reservidega riigiks.
http://peaceandjustice.org/article.php?story=2006040312593480
Kui nüüd natukene seda teemat edasi arendada, siis kui geopoliitiline olukord väga hulluks ei lähe ja Venetsueela tõestab ennast kui mõistliku nafta eksportija riigina (keeruline punkt!), siis kui juunis teatatakse järsku, et maailma naftareservid ei olegi 1,2 trillionit barrelit, vaid hoopis 2,5 trillionit.... paratamatult tekib kahtlus, et hinnad selle tulemusena võivad langeda, kuid mitte allapoole Chavezi poolt seatud 50-dollari piiri.
Kui langeb nafta, tõusevad aktsiaturud. Teoorias kena, praktikas keerukas ennustada - olukord Iraanis ja Venetsueela poliitiline seis võib siin kõik pea peale pöörata, aga tasub meeles pidada ja kindlasti jälgida.
