Tahad teenida miljoni?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Lugu järgmine. Rohkem kui poole aasta jooksul pole ma viitsinud kokku panna ühe projekti visandit, mis tuleb esitada 1-2 A4 ulatuses inglise keeles. Tegemist on nii öelda põhitegemise kõrvalt tekkinud ideega. Ilmselt pole ma seda ette võtnud seetõttu, et antud mõtestik pole ühtinud peamise nokitsemisega – motivatsiooni küsimus, vast.
Seoses sellega pakun mõnele inimesele võimaluse, tulla käesolevas projektis osanikuks, kes paneks kogu loo väga ilusti kirja. Räägiksin vabas vormis mida on põhimõtteliselt vaja teha, kuidas ma projekti teostumist oma vaimusilmas näeksin, jne… Peaks vbla midagi esialgse plaaniga seoses juurde genereerima või teistmoodi esitama. Sobival partneril oleks soovitavalt kõrge IQ või loovus või mõlemad. Inglise keele hea oskus tuleks kasuks, kuid vabalt võib esitluse ümber tõlkida või üle vaadata mõni inglise filoloog.
Teoreetiliselt ei pea te sellesse projekti investeerima ühtegi krooni – tuleb kokku panna 2lk. inglise keelset materjali ja kui ühe organisatsiooni bossid selle aktsepteerivad, tuleb sõlmida leping ning siis võib oma pangaarvet jälgima hakata. Tegu on ühekordse projektiga, kuid peale nõusolekut läheb ilmselt aasta-kaks enne kui midagi laekuma hakkab. Kui läheneda teise nurga alt, võib palju kiiremini, aga vähem teenida.
Visand >> Nõusolek >> Leping
Idee iseenesest on lihtne, kuid seda on ülikeeruline ise teostada tema haarde laiuse pärast. Seepärast ongi projekt välja pakutud ühele organisatsioonile, kel oleks seda palju lihtsam teostada. Kogu projekti teostaks antud organisatsioon. Eestist on accept asjale olemas, kuid rakendamise või mitterakendamise otsustavad selle organisatsiooni global bossid – neile see inglise keelne lugu. Seda ideeskeemi on võimalik härrastele mittemeeldivuse korral ümber mängida ja muudesse kohtadesse ka pakkuda – siis on asjal väiksem ulatus ilmselt. Ahah, mida asja algatajad võiksid siis teenida – palju määramatuid momente, aga – projekti käiku minemise korral vast saja tuhande ja miljoni dollari vahele jääva summa paari aasta jooksul.
Loomulikult on 1867 põhjust miks asi ei pruugi teoks saada, kuid kaotada pole ka erilist – raha pole ju vaja. Only 2 pages text! Niisiis otsin ma ajudega inimest, kes nõustuks oma energiat rakendama väiksesse ajurünnakusse ja pärast oma mõtteid väga ilusti paberile panema. Pakutav osalus ajuinvestorile oleks ilmselt 25-40% vahel, juhuks kui asi lepinguni jõuab. Osaluse suurus sõltub potentsiaalist mida ajuinvestoril pakkuda on.
Huvitatud võiksid meilida abesiki45@hotmail.com
Et võiks veenduda, et ajuinvestoril on kübe loovust või IQ-d või mõlemaid kupli all, palun saada soovitavalt ühe lehekülje pikkune eestikeelne essee ühel järgnevatest teemadest:
1) Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
2) Algarvude sära punases kaevus
3) Sibulatehase kääks -
10 points, abesiki!
Pubekate ja roosaprilliliste kirjavigadega andke-mulle-miljon-dollarit jutu asemel on nuud taiesti arvestatav pakkumine, milles ei nouta, vaid pakutakse miljonit. Nagu Mark Cubani sel sugisel ekraanile joudvas shows:)
Ma loodan, et Sa seda kommi igavuse peletamiseks ei kirjutanud...noh, et lobus igavusehetkedel esseede saatel naeru lagistada:) Teemad on igatahes vagevad ja osalejatest ilmselt puudust ei tule:)
Edu!
P.S. Pole kaua Eestis olnud, mis valuuta see Eestis seadusliku maksevahendina kehtib nuud? US Dollar?:) -
Spunk, oanda.com on abiks, vaata sealt;)
-
jah, see pole mingi naljana mõeldud. esseede teemad rasked sellepärast, et lihtsa teemaga ei selguks inimese soovi tugevus projektis kaasa lüüa ja teisalt on see võimalus potentsiaalsel ajuinvestoril demonstreerida oma mõttelendu.
-
abesiki, kas äriideeks on välja anda esseekogumik loetletud 3 teemal? :)
-
tagasihoidlik ettepanek, et essee saatja võiks juurde märkida, kas seda tohib avalikult veebi üles panna.
ja abesiki avalikustaks paremad neist. usun, et põnevust jaguks nii mõnelegi :) -
ei fire, eksisid tsut-tsut. hoopis selle foorumi kommentaaridest.
(autoriõigustest pole me vist ka kuulnud)
igaks juhuks: see komment oli nali:) -
Inime andis nõusoleku, et tema essee võib üles siia panna. See on tal kiiresti kirjutatud, nii et pisiasjadele pole mõtet erilist tähelepanu pöörata.
SIBULATEHASE KÄÄKS
Teadagi pole sibulatehasest keegi midagi kuulnud, kuna sibul on reklaamitagi kõigile teada tuntud abivahend esimeste külmade saabumisega kaasneva gripilaine tagajärjete likvideerimisel. Muidugi kasvatab inimene vähimalgi võimalusel oma sibula ise. Selles pole midagi keerulist. Küsimus vast tootlikuse ja tarbimise omavahelises suhtes. Ja muidugi on määravaks teguriks ka tarbimisharjumus ja vajadus. Samas on sibul igas enesest lugupidavas toiduainetega kauplevas asutuses müüginomeklatuuris, niiet probleem sibulaga, kui selline, lihtsalt puudub. Küll aga tõuseb esile probleem kääksuga, mis on sibulatehase paratamatu ja samas nii talumatu kaasvili.
Kääks tekib sibulapealsete eemaldamisel sibula mugulast. Pealsete eemaldamine toimub tehase siseruumides konveiermeetodil ja käsitsi. Vastavaid seadmeid tööprotsessi mehhaniseerimiseks ei ole kohalikes tingimustes võimalik hankida mitmetel erinevatel põhjustel.
Esiteks: sibula kasutingimused muudavad produkti kuju sedavõrd, et ühtlast standardit ei ole võimalik välja töötada.
Teiseks: kohapeal väljatöötatud seadmete kvaliteet on madal ja viib tootlikuse allapoole kasumivõimaluse piiri.
Ja veel terve rida väiksemaid põhjusi, mis kõik viivad kokkuvõtteks tõigani, et sibulatehases töötab 638 inimest konveierliinil, eemaldades sibulapealseid mugulatest. Kuigi tööjõu kasutamine tundub esmapilgul ebarentaabel, on tegelikus näidanud teisipidiseid tulemusi. Tehase jõudlus on maksimaalne just sellel läbiproovitud viisil.
Peateema juurde tagasi tulles – kääks on niisiis pealsete eemaldamisest tekkiv heli. Paljude kääksude kokkulangemine ühele ajahetkele toob endaga kaasa müra, mille tase küündib tipphetkel 126 dB – ni. Just see ongi peamine probleem, millele lahenduse otsimisega tegeleb terve tehnikateaduskond ja pool majandusministeeriumist.
Kuna pealsete eemaldamine on pidev protsess ja selle peatamine või aeglustamine tooks endaga kaasa korvamatuid tagajärgi kogu toiduainetetööstuses ja inimkonna terviseseisundis, siis iga uue tehnoloogilise lahenduse juurutamine peab olema eelnevalt põhjalikult läbikaalutletud ja analüüsitud.
Käesoleval aastal riigikogus vastu võetud seaduse sätted müratasemete normide vähendamise kohta on viinud situatsioonini, kus tehase töö jätkamine on sisuliselt võimalik vaid poole võimsusega – mis viib ilmselgelt pankrotini. Seega on kääksust vabanemise ainus tee tehnoloogia arendamine antud vallas ja selle kohene juurutamine sibulatehases.
Sibulatehase tehnoloogiaosakonna juhatus. -
Ja mina veel mõtlesin sulle veel ühe ilusa unejutu algarvudest kirjutada.
Kusjuures ma oletan, et sulle tuleb sellise pakkumise peale suur hulk esseid väga andekatelt inimestelt, kes pole peale kooli lõpetamist saanud ennast enam sisseharjunud viisil väljendada.
Potentsiaali kui palju, ehk hakkad parimaid kontakte ka müüma? Projekti hea kirjutamine ja väljavormimine on alati üks paras pähkel olnud. -
Loomulikult, kui tunned, et peas liigub huvitavaid mõtteid, pane teele:)
See oli alles esimene essee, mis laekunud.
Mingeid piiranguid ju pole - ole 5 aastane, kümne käega, puruvaene või albaanlane - loeb hoopis kreatiivsus või hea strukturaalne mõtlemine, kas sellest projektist sünnib midagi või mitte. Võimalus vähemalt on. -
Mikä on essee?
Essee on lyhyehkö tutkielma, jossa pohditaan valittua aihetta, mutta ei pyritä laatimaan siitä tyhjentävää kuvausta. Essee eroaa referaatista siten, että siinä näkyy kirjoittajan omakohtainen suhde tietoon: kirjoittaja arvioi lukemaansa lähdekirjallisuutta ja ilmaisee oman mielipiteensä aiheesta. Esseessä esitetyt väitteet ja havainnot perustellaan ja kirjallisuuteen pohjautuvat perustelut dokumentoidaan lähdeviittein. Käytetty lähdekirjallisuus merkitään lähdeluetteloksi esseen loppuun.
Olennaista esseessä on ongelmakeskeinen lähestymistapa. Hyvää esseetä ei voi kirjoittaa, jos ei ole tutustunut hyvin lähdeaineistoon, pohdiskellut asiaa sen pohjalta ja valinnut näkökulmaa kirjoitelmaansa. Hyvin kirjoitetusta esseestä käy ilmi, että kirjoittaja on ymmärtänyt lukemansa lähdeaineiston ja osaa yhdistellä sen sisältöjä aiempiin tietoihinsa. Kirjoittajalta odotetaan omakohtaista sanottavaa, omia havaintoja ja aiempien tietojen tai kokemusten yhdistelyä luettuun lähdeaineistoon. Lähdeaineiston ajatuksia ja väitteitä on pyrittävä mahdollisuuksien mukaan problematisoimaan, analysoimaan, vertailemaan ja arvioimaan. Väitteitä on perustellusti kiistettävä tai tuettava. Vaikka kirjoittajan tyyli ja näkökulma voivat olla persoonallisia, pyritään esseen argumentoinnissa kuitenkin puolueettomuuteen ja ns. tieteellisyyteen. Pelkät mielipiteet eivät riitä.
Miten essee rakennetaan?
Essee on sekä tyyliltään että rakenteeltaan vapaampi kuin tieteellinen raportti tai artikkeli. Tekstin tulee kuitenkin edetä järjestelmällisesti, ei yksityiskohdasta toiseen hyppelehtien. Tekstillä tulee siis olla juoni. Essee jakautuu kolmeen osaan: johdantoon, käsittelyosaan ja päätäntöön. Osat on hyvä erottaa väliotsikoilla, ja lisäksi käsittelyosassa voi käyttää väliotsikointia helpottamaan kokonaisuuden hahmottamista.
Johdannossa kuvaillaan esseen aihe tai ongelma, annetaan lyhyesti taustaa aiheen käsittelylle ja esitellään valittu tarkastelunäkökulma. Näkökulmasta riippuu, mitä asioita esseessä tarkastellaan ja mitkä asiat jäävät tarkastelun ulkopuolelle. Tärkeää on, että teet lukijalle selväksi, mitä aiot käsitellä, missä järjestyksessä ja mistä näkökulmasta.
Johdantoa seuraa varsinainen käsittelyosa, jonka rakenne riippuu valitusta näkökulmasta. Rakenne voi perustua esimerkiksi vertailuun tai esiteltäviin pääväitteisiin ja niiden kommentointiin. Teksti voi edetä myös laajoista ilmiöistä suppeisiin, teoriasta käytäntöön tms.
Käsittelyosassa hyödynnetään eniten tehtävään kuuluvaa lähdeaineistoa. Eri lähteitä kannattaa hyödyntää rinnakkain. Kun tarkastelet esseessäsi tiettyä teemaa, tutki, mitä eri lähteet kertovat siitä ja millaisia eri näkökulmia lähteet avaavat aiheeseen. Esseetä kannattaakin kirjoittaa samanaikaisesti, kun lukee lähdekirjallisuutta. Tällöin lähteistä avautuvat näkökulmat ohjaavat esseen kirjoittamista, mutta myös esseen kirjoittaminen alkaa ohjata lukemista.
Oman pohdinnan ja lähteiden käytön suhde aiheuttaa joskus ongelmia; esseestä tulee helposti vain lähdeaineiston referaatti. Esseessä tulisi kuitenkin pyrkiä lähdeaineiston ja oman pohdinnan vuoropuheluun. Kirjoittaessasi mieti, mihin kysymyksiin haet vastauksia ja miten lähdekirjallisuudessa esitetyt väitteet toteutuvat käytännössä: millaisia omia käsityksiä, havaintoja ja kokemuksia sinulla on aiheesta? Myös havainnollistavat esimerkit ovat tärkeitä, koska niiden avulla voit osoittaa, että olet ymmärtänyt asian ja osaat soveltaa tietoja. Muista kuitenkin erottaa oma ajattelusi lainatusta ja merkitä lainatut ajatukset lähdeviittein. (Viitteiden käyttöön saa apua Hurtan ja Peltolan teoksesta Tutkielmantekijän opas.)
Päätäntö on lyhyt yhteenveto esseen tärkeimmistä ajatuksista. Varsinaista uutta asiaa ei ole syytä kehitellä. Päätännössä tiivistetään käsittelyosan keskeisimmät päätelmät ja pohditaan esseen olennaisimpia teemoja. Siinä varmistetaan myös, että tehtävänanto on täytetty: jos tehtävänannossa on esitetty suora kysymys, päätännössä hahmotellaan siihen vastausta käsittelyosassa esiin nostettujen näkökulmien pohjalta. Päätäntö on syytä nivoa tiiviisti käsittelyosaan; siihen kiteytetään se, mitä esseessä haluttiin korostaa. Lukijaa kiinnostaa myös, mitä esseetehtävä opetti kirjoittajalle. -
An essay on Algarvude sära punases kaevus
Man's greatest achievement? Perhaps not, but can you afford not to read on when I am about to tell you about Algarvude sära punases kaevus? Underestimate Algarvude sära punases kaevus at your peril. Until recently considered taboo amongst polite society, it is important to remember that ‘what goes up must come down.’ Often it is seen as both a help and a hinderence to so called 'babies', whom I can say no more about due to legal restrictions. At the heart of the subject are a number of key factors. I plan to examine each of these factors in detail and and asses their importance.
Social Factors
There is cultural and institutional interdependence between members of any community. When J H Darcy said 'fevour will spread' [1] she, contrary to my learned colleague Sir George Allen’s recent publication ‘Into the eye of , could not have been referring to eighteenth century beliefs regarding society. Much has been said about the influence of the media on Algarvude sära punases kaevus. Observers claim it cleary plays a significant role amongst the developing middle classes.
Nothing represents every day life better than Algarvude sära punases kaevus, and I mean nothing. It grows stonger every day.
Economic Factors
We no longer live in a world which barters 'I'll give you three cows for that hat, it’s lovely.' Our existance is a generation which cries 'Hat - $20.' We will study the Spanish-Armada model, a lovely model.
http://radioworldwide.gospelcom.net/essaygenerator/images/graph_down_1.gif
When displayed this way it becomes very clear that Algarvude sära punases kaevus is of great importance. Obviously inflation has always depended upon Algarvude sära punases kaevus to a certain extent, but now more that ever. What it all comes down to is money. Capitalists love Algarvude sära punases kaevus.
Political Factors
Machiavellian politics is rife. Are our leaders justified in pursuing and maintaining political power? Comparing current political thought with that held just ten years ago is like comparing Algarvude sära punases kaevus and former Wolves striker Steve Bull.
We cannot talk of Algarvude sära punases kaevus and politics without remembering the words of the uncompromising Demetrius Lionel Forbes Dickinson 'political change changes politics, but where does it go?' [2] What a fantastic quote. To paraphrase, the quote is saying 'Algarvude sära punases kaevus wins votes.' Simple as that.
The question which we must each ask ourselves is, will we allow Algarvude sära punases kaevus to win our vote?
Conclusion
We can conclude that the Algarvude sära punases kaevus is, to use the language of the streets 'Super Cool.' It questions, applauds greatness and is always fashionably late.
One final thought from the talented Ozzy Pfeiffer: 'You win some, you loose some, but Algarvude sära punases kaevus wins most often.' [3]
--------------------------------------------------------------------------------
[1] J H Darcy - The Spaniard - 1988 - PPT
[2] Dickinson - I Am The Dickinster - 1999 Hughs Books
[3] My Algarvude sära punases kaevus! - Issue 4 - BFG Publishing
Aga väga ilus graafik jäi siit puudu, algarvude sära punases kaevus <-> inflation. Jutt siis lehelt www.EssayGenerator.com
Kui jääb kreatiivsusest puudu sellistel teemadel kirjutamiseks, siis internetist leiab ikka midagi. -
riq, kahjuks ei saa hispaania keelest aru:) netist leiab loomulikult igast staffi, mõni asi võib abiks olla, kuid esseed päris nii vast kokku ei pane:)
Veel üks essee:
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Algarvude sära punases kaevus
Sibulatehase kääks
Kohe peale esseeteemade avaldamist algasid lugejate ründed. Miks? Vaatleme neid teemasid.
Tehase “kääks” või pankrot on võimalik, ent sibulaid ei tehta tehases. … Hm, veel ei tehta. Kui kuulsime aga uuest nähtusest – seavabrikust, siis varsti kuulsime ära ka selle “kääksu”. Hetkel näib see teema siiski absurdiga piirnevat.
Algarvude sära punases kaevus. Punane sära ei üllata siinmail kedagi, punane kaev aga küll. Algarvude sära kogeb igaüks, kes püüab aru saada matemaatika suurtest probleemidest, ja ühtegi hingelt matemaatikut ei jäta ükskõikseks suurima algarvu otsimine. Aga miks just kaevust? – See küsimus jääb õhku ja häirib lugejat.
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon. – Siin jääb hoopis hulk küsimusi kajama: Mitmeprotsendiline on see inflatsioon? Millise pinnasega on tegemist? Mitu korda on juba kajanud? Praeguses infopuuduses tuleb siingi kahtlustada absurdi. Ent lause ise on loogiline: kui asendada need sõnad teiste, sarnaste sõnadega, siis saadav sõnum, näiteks “Metsast kostab paabulinnu mõmin”, vaevalt häiriks kedagi.
Niisiis on kõigis teemades absurdi hõngu, mis provotseeriski lugejaid. Võrdleme neid teemasid mõnede tuntud absurdi liikidega.
Teaduslik absurd. – See on eriline absurdi liikide hulgas. Uue teooria eelduseks on absurdne olukord mingis valdkonnas – rakkude energeetika kohta öeldi enne Peter Mitchelli avastust: “Kes arvab, et ta saab asjast aru, pole millestki aru saanud”. Ja selline absurd ületatakse, seletatakse ära, ning kümme aastat hiljem öeldakse sama asja kohta, et see on ju nii lihtne! Teadusliku absurdi hulka kuuluva väite absurdsus tuuakse välja nii selgelt, et pimegi peaks seda märkama. Nooruses harjutas füüsik Landau oma kaaslastega väitlemist. Üks nende teadusliku absurdi vaimus püstitatud teemasid oli “Valvelseisang – dionüüsoslik elamus”. Ajalugu pole säilitanud Landau argumente, ent tõestuseta see väide ei jäänud.
Siis on veel tavamõtlemise absurd. See absurd on hoolega varjatud, asja esitatakse endastmõistetavana, ammu teadaolevana – ja seepärast me ei märka seda ja neelame alla. Kedagi ei häiri, kui ajalehes seostatakse seostamatut, näiteks Kaldeas sajandite kaevusügavikus väljamõeldud zodiaagi tähtkujude mõju Hiina kalendritsükli järgi punase ahvi aastal sündinud isikute saatusele. Sel ei puudu oma säragi, lugeja tõdeb esitatud tõendite najal, et taevakehade asendid kajastuvad pankrottide sageduses, inflatsioonis, mulla viljakuses ja muidugi – sibulaikaldusteski! Selline kõikeseletav ja allaneelatav absurd meie teadmisi, paraku, edasi ei vii.
Eri peatükk on luule absurd. Kunagisest luulearvustusest jäi meelde üks K. M. Sinijärve värsirida “… salatanze tyhiruum …” Pika järelemõtlemise peale oli selle värsirea sõnum minuni jõudmas: “salatanze” võiks olla “salatantsude” (lõuna-eestilik käändevorm koos punkliku ortograafiaga) ja “tyhiruum” on vahest midagi tühihulga taolist. Siis selgus aga, et värsirida oli valesti meelde jäänud, see oli hoopis “… salatanze ruumityhi …”! – Siin loogika passib.
Kokkuvõte: Neis kolmes teemas on vajalik annus absurdi, millega nad jäävad meelde ja sunnivad mõtlejaid oma vaimu pingutama. Loodetavasti ei jää ka läbimurre tulemata. -
// Algarvude sära punases kaevus
Kolks! Kolks! kostis pisikese voodijalast tehtud kirka metalne kõlksatus vastu seda neetud seina. Kolks! – peaaegu monotoonse järjekindlusega, nagu seda teevad raudteel kihutava kiirrongi rattad, hoidis Gobbi oma ainsat võtit vabadusse kramplikult sinakashallide sõrmede vahel ja töötas. Ammu ei olnud see töö tema jaoks enam meeletu võidujooks ajaga, ammu ei olnud enam tegemist paanilise sööstuga valguse kutse poole igal õhtul kui õde oli õhtusöögid laiali jaganud. Gobbi mäletas veel neid aegu, mil ta oli meeleheitlikult püüelnud sinna – sinna, kus teda oodati. Ta mäletas seda küll nagu unenägu, millest hommikul on meeles vaid hallid kontuurid. Mäletas nagu reaalsust, sest ka sel olid Gobbi jaoks juba aastaid vaid hallid kontuurid (vahel harva nad muidugi segunesid sellesama punase kumaga, aga seda polnud enam nii kaua juhtunud).
Kolks – rauajupi metalne kõla ja sellest sündinud sädemed läitsid sekundi murdosa jooksul ruumi. Õieti polnudki see ruum vaid pigem nagu mingi tunnel. Gobbi oli algusest peale arvanud, et see peab tunnel olema. Nii ühes kui ka teises suunas paistis vaid ükskõikset tühjust ja igal poolt mujalt ümbritsesid teda kivist seinad – “Tunnel, mis tunnel!” oli ta kohe taibanud. Punaseks oli see tunnel muutunud pärast pikki raskeid tööpäevi, mis Gobbil oli tulnud endale teed rajades veeta. Sest ta pidi ju jõudma... Selles polnud kahtlustki – teda oodati juba ammu. Grupiteraapias oli Gobbi kord rääkinud, kuidas ta juba SEAL on olnud, aga tol korral ta valetas. Valetas, kuna ei tahtnud neile öelda, kuidas ta tegelikult kardab. Sest nemad oleksid siis talle vaid õlale patsutanud ja tema hirmudega võitlema hakanud, ent Gobbil oli hirmu jaoks oma plaan. Hirmuga ta ainult tööd teha saigi, sest muidu poleks sealpool olijad teda tõsiselt võtnud ja see... See oli juba miski, mida ei tohtinud mingil juhul juhtuda lasta.
Nii ta siis töötaski nagu mingi irreaalne olend mingis irreaalses veresoones – punases tunnelis, mille taga teda ikka veel kannatlikult oodati. Ta tegi seda ennastunustavalt nagu pühendunuile kombeks. Tööst ja liikumisest SINNA suunas sai tema jaoks “reason d’etre”. Ühel päeval oli Gobbi avastanud, et tema tahe püüelda on nii tugev, et ta ei pea tööd katki jätma isegi siis kui sanitarid teda tugevatoimeliste rahustite manustamise järel voodi külge kinni sidusid. Nii palju kordi varem oli see teda muserdanud ja ta oli kartnud, et köidikuist vabanedes ja tunnelisse libisedes ei leia ta enam eest märke ootamisest seal teisel pool. Aga kord, kui samasugune hirm teda valdas ja luudesse ning ajju tungiv medikament talt töötahte tahtis röövida, oli ta leidnud Teise Tee. See oli tagantjärele mõeldes nii lihtne, et Gobbit valdas tol korral mingi kummaline õnnetunne. Justkui oleks ta juba SEAL. Ja edaspidi oligi voodi, sanitarid, õde, protseduurid ja veel mõned hallid kontuurid tema jaoks hoopis hõredamaks muutunud. Võib olla tegi seda sügis ja kogu maailm tõmbus kortsu ja krobeliseks nagu tunneli seinad, oli ta tööd tehes mõelnud.
Sellest hetkest alates läks aga teadmine sellest, et TEDA OODATAKSE järjest tugevemaks. Justnagu laps, kes jõulude ja sünnipäeva lähenemist mingites närvilõpmetes tajub, tundis Gobbi, et arvud on varsti temaga ja tema nende keskel. Tunneb neid, mõistab neid, saab neiks. Gobbi mäletas, et ta oli kunagi matemaatikaga tegelenud; siis kui arvude maailm oli tema jaoks vaid võrrandite ja teoreemide mõistetamatu sasipundar. Nüüd aga, siin tunnelis töötades oli ta mõistnud arvude tõelist olemust, näinud nende sisse ja kuulnud nende kutset. Kui ta ometi suudaks sellest seinast läbi murda! Siis oleks kõik tema jaoks lõppenud – ta oleks SEAL ja ei peaks enam meeleheitlikult toksima. Varsti, varsti. Palju pole enam jäänud... Kolks! // -
Kõva värk kurat, te sobite abesiki ja riq.
-
15:58 on päris andekas :)
sB -
domineerib kuulmismeel: kääks, kolks, kajab ... :D. Vist ühe käega kirjutatud ;)
-
se emis ma öelda tahtsin, on see, et misasi on essee ja misasi on jutuke.
st need one ri asjad, ja kas abeiski soovis lihtsalt abstraktset m6ttelendu antud teemal,
v6i esseed, mis peaks tegelema kysimuse vastuse ja arutlusega.. -
seda, mis torust tuleb antud teemal. stiil las olla selline nagu su hing tunneb, et on hea. loov lähenemine ja huvitav probleemiasetus..
-
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Juba igiammustest aegadest on arvatud, et Neguubiku inflatsiooni kui mitmete tundmatute tegurite ning ainete sublimaat ei allu mingisugustele korrapärasustele. Kuni tänaseni ei ole seda fenomeni suudetud loogiliselt selgitada ja veel vähem näha. Kuid oma pikkade empiirilste vaatluste ja katsetega olen jõudnud järeldusele, et Neguubiku inflatsiooni on võimalik kirjeldada ning mis veel huvitavam – kuulata! Ja kuulata nimelt mullast!
Nimelt on Neguubiku inflatsiooni üheks kandvaks teguriks senini peetud inimeste keskmiste lolluste arvväärtuste aegrida. Selle aegrea teise astme tuletist interpoleerides saame aga tulemuseks päikese ja maa omavahelist tõmbumist-tõukumist kirjeldava konstandi. Selle konstandi jagamisel omakorda plutooniumi aatommassiga tekib meil üllatav tulemus – nimelt on vastuseks juba vanadele egptlastele tuntud suurus pii.
Teiseks vägagi tähtsaks suuruseks Neguubiku inflatsiooni mõistmisel on negatiivne ajanihe. Igaüks meist teab, et negatiivse ajanihke ja positiivse ajanihke suhtestamine annab tulemuseks ruumi plahvatuse ehk ennakkiirusel deformeerumise. Et sellelaadseid probleeme vältida tuleb negatiivse ajanihke suhtestamisel olla ääretult ettevaatlik ning kasutada teda oma katsetes ainult eraldatud tingimustes. Neguubiku inflatsioonis omab negatiivne ajanihe ilmselt kreatiivse tasakaalustaja rolli kõigi muude komponentide vahel. Negatiivne ajanihe aga seostatuna õigetel alustel transpondrina kasutatava Tambovi konstandiga võimaldab luua selgelt Neguubiku inflatsiooni a-resonantse mateeria voo ehk nn. selgroo.
Kolmandaks ja võimalik, et kõige tähtsamaks võtmeks Neguubiku inflatsiooni kirjeldamisel on Araukaani joig. On selge, et selle nähtuse puhul satume me väga pehmele pinnasele, sest sarnaselt Neguubiku inflatsioonile ei ole veel kõik üheselt aktsepteerinud selle nähtuse kõiki parameetreid.
Kuid on üha kindlamaks kujunemas arusaam, et Araukaani joig ei oma magnetvälja, värvi, lõhna, ega ka silmale nähtavat kuju. Tegemist on muutuva suurusega muutuvas keskonnas mille parameetrid ja parameetrite muutujad on pidevas muutumises. Seega on põhimõtteliselt võimalik keeruliste matemaatiliste valemite ja loogikakonstruktisoonidega seda nähtust siiski kirjeldada kui hüperderivatiivset muutuja muutujat.
Sellega on Neguubiku inflatsioon kui selline laiale üldsusele arusaadavalt suhteliselt lihtsalt lahti seletatud. Nagu eelkirjutatust nähtub, on tegelikult tegemist suhteliselt omapärase kuid kindlasti laiadele rahvamassidele lihtsalt arusaadava nähtusega.
Ah jaa, muld! Noh, pange kõrv vastu vanaema lillepeenart ja kuulake. Paari minuti pärast kuulete kindlasti kuidas kajab. See, Neguubiku inflatsioon nimelt.// -
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon.
Seoses tänapäevase kiire majanduskasvuga tuleb tahtmatult huulile sõna Neguubik. Mida ta siis õigupoolest endast kujutab. Paljud teadlased on ennast vaevanud selle lahtiseletamisega, kuid õiget ning üheselt aktsepteeritavat vastust pole siiski suudetud anda. Käesolevaga püüan ma seda veidi lahti seletada. Ilmselt sai kõik aluse Eesti iseseisvusega ning esimestel aastatel kaasneva tohutu hüppelise inflatsiooniga. Seoses sellega vajas valitsus mingit pidurdamismehhanismi ja siin tuligi appi Neguubik. Eelkõige seondus see kogu majanduse ümberkorraldamises ja välisinvestorite kaasamises. Siinkohal tegid meie riigiisad aga saatusliku vea- nimelt oleks pidanud lootma eelkõige iseenda nõu ja osavusele, mitte aga välismaistele investoritele, kelle eesmärgiks on siiski raha teenimine, mitte aga rahva heaolu parandamine. Võib muidugi vaielda, kas ka valitsuse eesmärk oligi algselt Eesti majanduskasvu tagamine või taheti eelkõige tagada enda heaolu. See aga ei puutu antud juhul asjasse. Kahjuks väljus hea plaan aga kontrolli alt- välismaalased said haisu ninna ning neid kogunes siia meeletul hulgal- ja ära ka neid enam õnnestuda ei ajada. Seega tekkiski väike paradoks- nimelt elame riigis, kus me ise enamikke protsesse ei kontrolli ning töötame eelkõige teiste inimeste hüvanguks.
Selline olukord ajas aga teatavatel inimestel vere keema. Võitlesime oma vabaduse eest- aga mis välja tuli- hullem olukord, kui pärisorjuse ajal. Töötame enamiku ajast, et ära maksta oma võlgasid pankadele (mis kuuluvad jälle välismaalastele), ning need harvad puhkusehetked rikutakse tavaliselt jälle ära, kuna naine, laps või keegi muu tahab jälle midagi. Seega otsustas grupp inimesi tagasi pöörduda maaelu juurde, kus neid lootsid pakku joosta Neguubiku eest. Plaan oli iseenesest lihtne- võtta kaasa ainult hädavajalik- st jätta koju telefon, arvuti ja muu viimase aja vidinad, mis on vallutanud kalli Eestimaa. Vaikselt alustada uut elu ning töötada vajalikul hulgal ja ülejäänud aja lihtsalt magada või puhata. Siin nägid aga välismaalased ohtu, sest kes ikka musta töö ära teeb- kui kõik metsas redutavad. Selleks alustasid nad ulatuslikku kampaaniat- kõik asjad anname ära poolmuidu ja veelgi odavamalt, autode liisingintressid ainult 0 protsenti- maja saab osta nüüd ainult 3% intressiga ja veel palju muid alatuid võtteid. Kahjuks läksid osa meie vapratest metsaelanikest selle õnge ja tulid linna tagasi, kus töötasid nüüd kaks korda rohkem kui enne, et kõike neid asju lubada.
Võitlus pole muidugi veel lõppenud aga kahjuks tuleb tõdeda, et Neguubiku inflatsioon tähendab selle maailma, mida me kord tundsime lõppu. On küll üksikuid võitlejaid, kuid enamik on selle õnge läinud, müünud maha enda, et rohkem töötada ja siis lõpuks ehk vabadus nautida, kui piisavalt raha koos on- aga huvitav millal seda üldse piisavalt on? Seega jääbki kõlama unistus- mullast kajab Neguubiku inflatsioon, kus Neguubikut veel ei tuntud ning kõik oli palju lihtsam, kui tänapäeval.// -
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Mis on muld?
Muld on maa mälu.
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on allakäik.
Mulla inflatsioon on seega emakese maa Alzheimer, tema geograafilise mälu lõplik kadumine.
Kes on Neguubik? See on kõige raskem küsimus.
Minu arvates on Neguubik ungari kettaheitja Robert Fazekas, kes kasutab nimedopingut ja esineb seetõttu vale nime all, et keegi teda ära ei tunneks.
Lugu on seega järgmine.
Kuri madjar Rober Fazekas, kelles on 90% dopingut ja 10% robert fazekast, käib ringi mööda emakese maa paljast pealage ja tema raskete sammude tümin põhjustab emakese maa mälu kadumist. Peale selle loobib Fazekas emakese maa pead kettaga, millele on kirjutatud kõigi LHV saiti külastatud isikute nimed. Kui ketas puudutab emakese maa kukalt, vajutab mahaplartsatav ketas mulda kõik kettal olevad isikuandmed ja maa imeb need endasse. Tegemist on n-ö primitiivse CD-ROMiga, mis salvestab kõik tehingud, et maa lõplikku inflatsiooni väja arvutada. Nii et tähelepanu, teid jälgitakse! Ketta teisele küljele on veel kirjutatud: Haiguste ravi garanteeritud! Fazekas ei ole normaalne. Mis teha.
Miks huvitab Rober Fazekast üldse LHV, et ta sinna oma nina peaks toppima? LHV tähendab madjarite arvates “Lost Horse Value”, mida võiks eesti keelde tõlkida kui “kadunud hobuväärtus”. See on konstant, mis ütleb maailma kohta nii mõndagi.
Kas olete tähele pannud, et hobuseid ongi viimasel ajal kuidagi vähemaks jäänud? Mõelege selle peale ja teil hakkab kõhe!// -
Mine kohe kähku puhkusele-see on väga tõsine sümtom!:)
-
26/08/04 14:05
see on ylikova :D -
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Neguubiku inflatsiooni mõiste on pärit ajast, mil Pubellaania Iseteadva Nabariigi seaminister Neguubik võttis vastu otsuse juurutada oma vastset leiutist, milleks oli hüdrolingvistiline toru ehk toru, mille abil seemneid arbuusi seest välja puhutakse. Leiutist pidas Neguubik vajalikuks seetõttu, et Pubellaania Iseteadvas Nabariigis toitub enamik inimesi arbuusidest, nende hulgas ka imikud. Arbuusidest just seetõttu, et nad kasvavad Pubellaaniamaal looduslikult, on kergesti kättesaadavad ja neid pole vaja toota (vähemalt mitte esialgu). Et arbuusidest toituvad ka imikud ja nende emadel pole ülekoormuse tõttu aega arbuusidest seemneid välja noppida, leiutaski Neguubik hüdrolingvistilise toru. Selgituseks niipalju, et hüdrolingvistiliseks nimetatakse toru seetõttu, et enne arbuusi seest seemnete väljapuhumist peab arbuusiga rääkima ja kuna vähemalt 95% ulatuses koosneb arbuus veest, on vaja temaga vee keeles rääkida. Pubellaanlased enamasti vee keelt ei oska ning seetõttu monteeris Neguubik toru sisse seadme, millesse on lindistatud veekeelsed sõnad. Nii piisab arbuusiga rääkimiseks vaid nupule vajutamisest. Nagu võib isegi aimata, on hüdrolingvistiline toru väga keerulise ehitusega. Muidu ei suudaks ta täita neid raskeid, kuid hädavajalikke ülesandeid, mis Neguubik on temale omistanud. Seetõttu vajas toote juurutamine rohkesti ressursse. Näiteks maksis ühe hüdrolingvistilise toru tootmine samapalju kui Kamazi koorma jagu porolooni (pubellaanlaste majapidamises samuti oluline toode). Nii oli Neguubik sunnitud hädavajaliku toote juurutamise ja levitamise jaoks tõstma muude toodete hindu ja et sellest ei piisanud, laenama naaberriikidestki. Et Neguubiku esimene partii hüdrolingvistilisi torusid ebaõnnestus (arbuus ei tundnud ära kümmet sõna üheteistkümnest), siis oli Neguubik sunnitud uue partii tootmiseks tõstma jorjeni- ja spinatiseemne hinda ja veelkord porolooni hinda, samuti gofroplasti hinda. Nii kasvasid ka kõigi toodete hinnad, mida valmistati jorjenist ja spinatist, poroloonist ja gofroplastist. Rahutult oodati hüdrolingvistiliste torude uut partiid. Kui see lõpuks valmis, siis selgus, et Scania kastitäie arbuuside seast pooled ei tundnud ära hüdrolingvistilise toru käsklusi, mis ta seemnete väljastamise osas jagas. Mis aga tundsid, neisse jäi ikka kaks kolmandikku seemneid alles. Taas näppisid emad närviliselt arbuuside seest oma näppudega seemneid välja, et nende maimukesed saaksid ohutult rahvuslikku vilja süüa. Siis oodati toote turuletulekut juba kolmandat korda. Pubellaanlased olid tootest nii kaua unistanud, et ei pidanud paljuks isegi porolooni eest kolm korda rohkem raha välja käia kui pooleteise aasta eest. Kui uus partii taas valmis, selgus, et nii kaugele oli Neguubik jõudnud küll, et arbuusid tundsid ära kümme sõna üheteistkümnest, aga seemned ei läinud mitte arbuusi teisest otsast välja, vaid kippusid samast otsast sisse tulema kui sellest, kust puhuti. Siis hakkas Neguubik kahtlustama, et lumi on salaja Pubellaanias sadamas käinud ja arbuusisordile liiga teinud. Et lume kahjustusi ennetada, otsustas ta sisse seada lumehirmutiste süsteemi. Ta kuulutas välja toetuse neile, kes nõustusid lumehirmutisi tootma või ise selleks saama. Seepeale tormas kastitäie tasuta jorjeni- ja spinatiseemne eest kohale kodanikud Kilptädi ja Erimõmm. Tuli veel hulk rahvast, aga rohkem jorjeni- ja spinatiseemet Neguubikul ei olnud. Nii jäid need kaks kodanikku lumehirmutisi vorpima ja arbuusiväljadele seadma. Kui vorpimisest ära väsisid, hakkasid nad ise lumehirmutisteks. Need lumehirmutised said nii hirmsad, et tunamullunegi lumi läinud taevasse tagasi. Ent Neguubiku toodet polnud endiselt kodus kellelgi. Inflatsioon kasvas ja kasvas. Rahvasuus hakati seda kutsuma Neguubiku inflatsiooniks. Kes enam ei suutnud Neguubiku leiutise arengut toetada, pidi paratamatult minema mulla alla. Taas oodati kasutamiskõlbliku hüdrolingvistilise toru valmimist. Enam ei jätkunud Neguubikul ressursse ühtteist veekeelset sõna seadeldise mälus hoida. Nii pidi ta sõnade arvukuse kahandama viiele ja poolele. Rahvas oli pettunud, aga toodet oodati ikka huviga. Inimestel olid juba näpud rakkus sellest seemnete väljanoppimisest. Et toodet ei tulnud ega tulnud, otsustas rahvas minna Neguubiku assistentide Kilptädi ja Erimõmmi käest aru pärima. Loodeti näha kas või ühtegi hüdrolingvistilist toru, mis seemned välja puhuda aitab. Kilptädi teatas, et tema oskab arbuusi seest seemneid välja puhuda ja tema on sellist toru näinud, aga muu olevat ärisaladus. Nii jäi rahvas ikka pika ninaga. Järjest enam pubellaanlasi oli läinud mulla alla, sest ärisaladust ega Neguubiku suurepärase leiutise arengut ei jõutud enam toetada. Ressursside vähesusele vaatamata lasi Neguubik välja uue partii. Arbuusid tundsid ära kõik viis ja pool sõna. Seemned kippusid kohatult igast kandist läbi koore välja. Tarbijakaitseamet otsustas, et see on ebaesteetiline ja ebaeetiline, kuna sellise seemnete väljumise korral tekib väikelapsel arbuusist väärastunud pilt ja hilisemas elus ei suuda ta väljadel kasvavat arbuusi ära tunda. Selle peale said vanaemad-vanaisad rabanduse ja paljud neist kolisid jällegi mulla alla. Neguubik aga ei jätnud jonni. Aina kasvavale inflatsioonile vaatamata püüdis ta leida vahendeid, mis takistaksid arbuusiseemnete väljumist igast kandist läbi koore. Katsetused olid neelanud väljade viisi arbuuse. Pubellaanlastele hakkas neid väheks jääma. Siis otsustas Neguubik katseteks valida kõrvitsa, sest sellel ju ka seemned sees. Seekord toppis Neguubik hüdrolingvistilise toru heliaugukesed kinni. Kõrvitsa seest lendasid kõik seemned korrapäraselt välja. Seda imet näidati ka Pubellaania Televisioonis otseülekandena. Kahjuks oli palju kärsitult ootavaid pubellaanlasi juba mulla all ja neil jäi see nägemata. Nüüd aga lõpuks oli põhjust rõõmustada. Elevusega küsiti seda maagilist toru poodidest. Vastuseks oli ikka, et pole veel tulnud, aga varsti tuleb. Rõõmu jätkus aga vaid seniks, kuni jälle tuli uudis tarbijakaitseametilt. Nimelt ei saa toodet müügile lasta, kuna Neguubik on toote nimetuseks pannud arbuusi seest seemnete väljapuhumise toru, aga katsetel puhus ta seemneid välja hoopis kõrvitsa seest. Pubellaanlasi suri kui kärbseid. Ka Neguubiku kopsudest ei tulnud enam õhku ja mulla alla läks temagi. Vähesed allesjääjad kuulevad veel siiamaani mulla alt puhumist. Sellest jutustasid nad ka ühele ajakirjanikust turistile, kes oma suurele-laiale kodumaale jõudes kirjutas artikli “Mulla all kajab Neguubiku inflatsioon”.// -
Olgu siis nimetatud ka viimane tähtaeg essee saatmiseks - pühapäev.
Kindlasti oleks tore, kui viitsiksite avaldada oma arvamust ülesse pandud esseede kohta. Kirjutajatel hea teada, mida nende ridadest arvatakse.
Lõpuks üritan teatava metoodika alusel välja valida enimmeeldinud essee ja samas üritan oma valikut põhjendada siinsamas foorumis. Mõne sõna vestlen saatjatega lisaks ilmselt. Pole midagi teha - kogu protsess on tegelikult väga subjektiivne ja võib-olla ma ei oskagi parimat inimest selle projekti jaoks välja valida. Kunagi tulevikus siis teataks - kas idee teostamine õnnestus või läks vett vedama. -
Andke minna, aga koht on selle asja jaoks vale valitud.
-
v6ibolla paluksid hoopis Võsa Petsi abiks politseikroonikast? ;)
jääb teine tööta ja puha.. -
//Algarvude sära punases kaevus
“Veri!Ei mingit kahtlust!”
Ta vaatas punast plekki läbi suurendusklaasi.Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja
ohkas.Loomulikult oli see veri.
Meisterdetektiiv Blomkvisti suurepärane vaist oli ta järjekordselt eesmärgini
juhtinud.Tema,Kalle Blomkvist,Lillköpingi väikelinna ehk isegi kuulsaim elanik,ei
saanud endale lubada eksimusi.Ta libistas ennast köisredelit mööda paar astet allapoole
ning kohendas detektiivi kohustuslikku varustusse kuuluvat veidi kulunud aevurilampi,
kuid ta ei pidanud seda sisse lülitama.Huvitaval kombel oli ümberringi piisavalt sära,et
Kalle ei peaks pimeduses kobama.
Mida sügavamale Blomkvist laskus,seda võikamaks avanev vaatepilt muutus.
Üksikute vereplekkide asemel voogasid aevu seintel purpurpunased jõulised verejoad.
Jah,selle nägemine vapustanuks igaüht,kuid mitte Blomkvisti,ta oli selleks liiga palju
saladuslikke mõrvu lahendanud.Ometi pidi temagi tunnistama,et sellise massimõrvaga
polnud ta varem kokku puutunud.
Kui Kalle oli piisavalt ringi vaadanud,võttis ta ettevaatlikult veel mõned proovid
mahajäetud aevu seintelt ning asus kutsuva päikesevalguse poole ronima.Ta lonkis
aeglaselt kodu poole,kogu tee juhtumi üle juureldes.
Kodus,kirjutuslaua taga,hakkas ta mõrvapaigalt leitud ja kilepakendisse kogutud
jäänuseid pintsettide abil piltmõistatuse kombel kokku seadma.Ta tundis,et hakkab
tasapisi mõrvamüsteeriumi jälile jõudma.Blomkvist pühkis otsaesiselt lambivalguse
kuumas voos läikiva higipiisa ning lasi korraga kuuldele rõõmuhõiske,kui mõistis,et
arv,mille ta oli kokku saanud,oli hiljuti Josh Findley poolt avastatud,kuid seejärel
salapärastel põhjustel kadunuks kuulutatud 41.Mersenne'i algarv:2 24 036 583 -1.
Kalle Blomkvist oli avastanud ning a edukalt lahendanud järjekordse julma ja
külmaverelise tapatöö.Kaev oli punaseks värvunud tuhandete õnnetute algarvude
verest.Jäi veel üks,ja kõige olulisem küsimus – es oli suuteline midagi sellist korda
saatma?Kes?
Meisterdetektiiv teadis vastust.Oli täiesti ilmne,et nii jubeda teo jaoks oli piisavalt
motivatsiooni ainult algarvude ainsatel vaenlastel – kordarvudel.Kordarvud vaevlevad
püsivalt identiteedikriisis ja kompleksides.Ühelt poolt nad kadestavad algarve,teisalt
jälle peavad neid ebanormaalseteks,sest algarve tuleb ette vähe ning nende olemust
jagavad lahti ainult arv 1 ning antud algarv ise.Arvudevahelist vihkamist õhutab veelgi
algarvude suur rahulolu iseendaga ning nende sisemine sära.Teised arvud neid ei
mõista,kuid algarvud ise tunnetavad oma tõelist väärtust.Nad teavad,et nad on
matemaatikas asendamatud.Võtame näiteks maailmas ülipopulaarse RSA rüpto-
süsteemi,algarvud teavad,et ilma nendeta seda ei eksisteeriks.Ainuüksi nende
asutamine rüptograafias annab piisava põhjuse,et särada terve igaviku.Särada asvõi
surnult vanas veest tühjaks pumbatud kaevus.Kuid siiski särada.
*****
Noore detektiivi jõupingutused olid vilja kandnud,mõrv oli lahendatud.Tema töö
oli tehtud,ta jättis uurimise lõpuleviimise ning formaalsuste vormistamise kohaliku
politseikonstaabli hoolde.Blomkvist ei tegele süüdlaste karistamisega,see jääb teiste
ülesandeks.Tema on Kalle Blomkvist – Rootsi kõige andekam meisterdetektiiv..// -
kõige stiilipuhtam on 26/08/04 10:45 kirjutis. Väga hea keelekasutus töö tellija enda eelistusi arvestades. lihtsalt suurepärane lingvistiline ekvilibristika. ja mis peamine, täiesti mõttelage.
3.14 punkti pii-st.
kui natuke kritiseerida tohib, siis oleksid mul siiski ka selle teksti suhtes mõned tähelepanekud.
ja nimelt - tambovi konstant on natuke liiga robustne väljend, liig distinktne argotism, kui soovite, mida tuleks vältida. tingimata oleks tarvilik kasutada abstruussemaid amfibioole. trafaretse, isegi vulgaristliku tambovi asemel oleks oodanud viidet cauchy jääkliikmele või seose ebamäärasuse korral darboux summadele, mis lisaksid nii vajalikku akadeemilisust, läkitaksid õilsa autori vaimu hõljuma kõrgustesse madalat päritolu lugejaskonna peade kohale ning põhjustaksid viimastes nokturnset melanhooliat ning depressiivse hälvitusega tagasivaateid oma ülikooliaastatele.
L.O.L. -
riq, tuleb Sinuga nõustuda, 26/08/04 14:05 on ka väga-väga suurepärane. aga ma jään oma esialgse valiku juurde, see vastab rohkem tellija enda varasematele kunstikavatsuslikku laadi pürgimustele.
-
Minule on siiamaani tundunud, et projektijuht ja kunstnik on ikka suht erinevad ametid ja üldjuhul hea projektijuht ei ole hea kunstnik ning vastupidi. Seetõttu ei saa abesiki kavatsustest eriti aru. Ilmselt jääb mul kreatiivsusest puudu (irooniliselt).
-
vaja oligi ju kirjanikku.
-
Aga küsimus on selles, kas väga andeka essee kirjutanud isik on võimeline ka kirjutama selle 1-2 lk teksti välismaa bossidele?
Tegijad, kes te aktsepteerite projekte, kirjutage millises stiilis jutt teile kõige rohkem "peale läheb". Loovus on väga hea asi, kui seda kasutada mõistlikkuse/võimete piires. Utoopiat sooviks ikka leida raamatupoest. -
Mingiks kõvemaks soolapuhumisprojektiks käib väike ettevalmistus?
Või ma teen liiga kellegile? -
Kamoon matrox, ürita oma keskeakriis ikka kodus naisega rahulikult ära lahendada. Sa ei pea seda muret foorumist foorumisse pajatama.
Ma saan täitsa aru, et igasugused kompleksid tekivad kui ikka EYP pensifondi oled aidanud seal mätasse keerata – või oli juba lapsepõlves varjatud soov Yukose kaudu Kremlit toetada? Mine osta parem poest karp mune ja loobi rahustuseks FSB logo.
Einoh, herr Kunsing ju teab, kuda loovat potentsiaali üles leida ja milline inime oleks parim projekti jaoks, millest ta midagi ei tea. Krt, vat selle projekti visandi koostamise puhul oleks tõesti vaja kübe kribamise annet. Uuh ..u scare me. -
abesiki idee ongi koguda kokku miljon esseed ja need 1 krooniga maha müüa. Ma arvan, et see on täiesti reaalne.
-
ok. think whatever u want. kuid pidage meeles:
1) ma ei küsi kelleltki siin sentigi, pakun hoopis võimalust
2) esseedega pole võimalik midagi teha - autoriõigused kuuluvad kirjutajatele -
abeiski, kysid kyll.
aeg on raha.
ise lopetasin ma nö eskiisi kirjutamise sel hetkel, kui kaks tundi sai ajutegevust täis..
aga teema oli algarvude sära punases kaevus. ideeks matemaatiline must auk.
takistusin eelkoige matemaatiliste ja fyysikaliste teadmiste taha..
selleks et mölka ajda peab ikka teemast teadma, siis suudad kildu panna.. -
abesiki, se ei ole esimene kord, kus Sa kasutad foorumis teiste vastu häbematut tooni ning pöörad asja isiklikuks, kui Sulle teise inimese seisukoht ei meeldi.
Selline ettepanek, et ole edaspidi korrektne ja viisakas.
Sa ise palusid tekstide kohta arvamusi. Seega tuleb valmis olla, et neid tuleb mitmesuguseid. -
:-) ära siis nii südamesse võta, tundmatu noor sõber. uuh, u amuse me. keep up tha good work.
-
kusjuures, mingid anonüümsed noored sulesepad (ma olen ju juba sügavas keskeakriisis) võivad mu pihta mune loopida küll, kuid see nende enesetunnet parandab. peaasi, et lugejatel huvitav oleks.
-
pitsat, pitsat ... teravus ja väiksed võimumängud toovadki esile lhv foorumite eheduse. jube kahju oleks kui siin läheks teemad ja kogu probleemiasetus asjadele keskmiseks. sotsiaalpornot leiab niigi külluses. vaata kui lahe oli karumõmmi ja fiti kokkupõrge invest versus treidimine teemal. see oli nauditav. kusjuures mul on respect mõlema mehe vastu.
matrox, ma vaatasin et sa tahad selle essee kirjutanud inimest minu pärast mõnitada, pidades silmas ühte teist foorumit. kui sa lähened teravalt, pead arvestama ka sellega, et võid tugevama nõela vastu saada. -
ok, abesiki, lisame teravust - ehk kuidas härra soovib.
ei oma autoriõigusi järgnevale tekstile. Autor on üks mu tuttav, kes siin foorumis ei figureeri.
___________________
Essee
Algarvude sära punases kaevus
Sissejuhatus
Ekraaniloleva essee teema valikul olen tuginenud abesiki üleskutsele. Selleks, et tungida pealkirja sõnumi sisuni, analüüsin esmalt teema püstitamise võimalikke ajendeid. See on essee esimene eesmärk. Lähenedes pealkirja mõtestamisele selle püstitamise ajendi vaatenurgast, saab analüüsida seal peituvaid probleemiasetusi ning anda omapoolne teemakohane hinnang. See on essee teiseks eesmärgiks.
1. Teema püstitamise ajendid: mis jääb pinna alla?
Teema püstitaja enda väitel, on “lugu järgmine”. Rohkem kui poole aasta jooksul pole nimetatud isik viitsinud kokku panna ühe projekti visandit, mis tuleb esitada “1-2 A4 ulatuses inglise keeles”. Kummalisel kombel, arvestades motivatsiooni üpris laiaulatuslikku puudumist, on sama isik kirjutanud leheküljelise üleskutse, milles pakutakse “mõnele inimesele võimalust” tulla käesolevas (st. nimetatud isiku peas olevas) projektis osanikuks (nn. ajudoonoriks), kes paneks kogu loo väga ilusti kirja.
Ajudoonori sobivust näitab essee kirjutamine absurdsel teemal.
2. Abesiki punane kaev
Kommenteerimata siinkohal üleskutse ülejäänud – pehmelt väljendudes kummastavat – teksti ning analüüsimata abesiki muid alaväärsuskompleksist tingitud kirjalikke väljaastumisi LHV foorumis(1), teeksin siiski ühe omapoolse järelduse: üleskutse autori aju ei kaardista ümbritsevat reaalsust adekvaatselt. Tõestus? Algarvud säravad punases kaevus.
Kokkuvõte
Väidetavat miljonidollarist projekti ei ole olemas.
(1) http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=65205 -
bingo! :)
-
//autori aju ei kaardista ümbritsevat reaalsust adekvaatselt?//
oeh ... kas peame üle võtma esimese aluse ilma milleta ei saa midagi head kokku panna?
loomulikult ei projekteeri minu hallollus ümbritsevat reaalselt.
minu probleem on selles, et ta teeb seda veel liiga realistlikult.
iga looja, teadlase, leiutaja ülesanne on otsida neid võtmeid, kuidas saada võimalikult "kõverpildis maailm" kätte.
sellistest asjadest tavaliselt avalikult ei räägita, sest see on ohtlik.
//alaväärsuskompleksist tingitud väljaastumised?//
alaväärsustunne on ilmselt tuntud kahe variandina - koos suuruseluuludega ja ilma. ilma nendeta on kübe kehvem, s.t. motivaator puudub. alaväärsuskompleks tugevas vormingus annab eelise näha asju eemaltvaates ja samuti väga kiire regeerimisvõime, kuid siin on küsimus, et kas reaktsioon toimus suuruseluulu poole või mitte. samuti on probleem, kas suuruseluulu on suunatud ühiskonda või iseenda sisse. kui iseendasse, siis pole seda inimest enam elus või viibib ta arstide järelvalve all. oligarhid on vast tuntumad näited, kuidas alaväärsuskompleks ja ühiskonda suunatud suuruseluul positiivselt töötavad.
ma tänan loomulikult komplimendi eest, et just alaväärsuskompleksist kommendin, aga isiklikult arvan, et nii alaväärsusest kui suuruseluuledest jääb kübe vajaka - neid pole lihtne arendada ka.
//on vaja teha 1-2lk inglise keeles, aga samapalju siin juba kommentinud//
sellele pole nii lihtne vastata, seda peab tundma.
põhimõtteliselt on tegu klassikalise olukorraga - mis jääb oma kinnisideest väljapoole, ei paku piisavat motivatsiooni - psühholoogiline blokk.
võib-olla ka suhtlemisvajadus, et pakkusin
koostöö on üks moodus asju oma õlgadelt ära liigutada
teostamata ideed kurnavad
asju mida sa pead tegema, ei taha teha, kuid samas võid 50 korda rohkem teha midagi mida sa ei pea
//miljonidollarist projekti pole olemas//
mainisin ju: 100K -1M dollarit
samas: see on raskelt määratletav mis tulu võiks olla
teisalt: mõistate ilmselt ise, et seda ideed ei saa ma vähemalt täna ära rääkida
veel: kõik võib ebaõnnestuda
ning: saadav tulu oleneb väga palju võimetest, kuidas seda projekti suudetakse käsitleda
ehk: proovida võib kui raha otseselt ei nõua
ja: kasutajanimi abesiki on piisavalt pikka aega siin figureerinud. sry, aga ma poleks nii loll, et oma kasutajanime all "tillitamisprojekti" üles panna, juhul kui see oleks.
//http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=65205//
pitsat, matrox + kompanii. poleks olnud mõtet seda siia üle kanda. pitsatil oli antud juhul tõsiseid probleeme mõistmisega, et marginaal esitatakse tihti protsentides. matroxile võib aga öelda, et kõik mis ühe hingetõmbega pole arusaadav, ei pruugi olla sisutühi. isiklikult minule piisas ühe erudiidi arvamusest hiljem, et loos on huvitav iva olemas ja paljud vastuastujad tegid lihtsalt end lolliks. selles alguse postis oli paar matslikku demagoogilist eksimust minu poolt, kuid mälu järgi ei viidanud sellele keegi. sry, Romario, kuid sinu sõber on minu jaoks siiski inkognito - peaks vbla kunagi otsima 3 või 4 sellist arvustajat, kes suudaks sellele teemale tõsiselt peale astuda ning paluda neil oma hinnang anda. hetkel oletaks, et su sõber saaks ai vaimselt.
aga üritame selle jätta, sest näiteks minu jaoks on too ammune teema igavaks muutunud :)
//abesiki//
le meeldib lhv sait
ta kribab siia südamest ja ütleb kohe mida mõtleb
ta ei hakka pugema
ta võib teravmeelitseda vahepeal, sest vürts tundub lahe
kui kritiseerib vulgaarselt, siis seepärast et miski või keski muutuks paremaks
või tundub talle see stiilne
ta usub inimestesse ja nende heatahtlikkusesse
on kaugel ideaalsest inimesest, kuid hinges on idealist
Kas ma saaksin veel kuidagi abiks olla mõne probleemi või küsimusega? -
Abesiki,
saaksid küll :-)
Näiteks sellega, et sa loeksid läbi sulle saadetud esseed ja siis võrdleksid neid tõeliste tippteostega:
vt ntx: deepsky Re: Hind või kvaliteet (a la K-Arvutisalong)? 03/08/04 20:26
Minu meelest võiks LHV sellele mehele (või naisele, kes iganes, vahet pole) lausa väikese rulli libistada, et ta aeg-ajalt siin kommimas käiks. Ilmselt on tegu tipptegijaga, kelle põhitöö ongi kirjutamine - igast sõnast õhkab professionaalsust! Tundub, et tänapäeva Eestis suudab ainult Kaur Kender oma helgematel hetkedel (suur NB! ainult helgematel hetkedel, jamaitea kas see sõltub Obolonist, espressost või miskist muust :) samahästi kirjutada (ei arvesta vana põlvkonna tegijaid ja kodumaiseid dekadente).
abesiki, on see mingi noorte novelistide konkurss? Anna siis veidi lihtsamad teemad! Aga sul on ju tipptaset vaja? Pöördu deepsky poole! Lase tal proovitöö teha ja riputa siia üles! See oleks tõeline tase!
Deepsky headus seisneb veel selles, et ta mitte ainult ei kirjuta ise suurepäraselt, vaid ka inspireerib teda ümbritsevat maailma. Näiteks IMHO abesiki parim comment aastate jooksul LHV-s on just samas k-arvutisalongi jutulõimes: abesiki Deepsky II version 03/08/04 23:55 -
velikij. deepsky jutt oli kommendina muidugi lahe, kuid Eestis leidub ilmselt piisavalt inimesi, kes vaatavad sellele kommendile korraks peale ja võivad siis laduda lehekülgede kaupa sarnast koodi. neid on loomulikult vähe, kes selleks suutelised on.
see kuulub valdkonda - "lõbustame massi"
nii mõnedki profid on igavuse pärast massile teenuse pakkumisest loobunud ja tegutsevad oma spetsialiteedis ning nende üllitised on suunatud ainult vaimsele eliidile. massile on need mõistetamatud tihti või lihtsalt ei paku huvi. loomulikult ei tegutse need inimesed raha nimel.
kui deepsky on seda tahtnud, on ta juba essee saatnud või teeb seda või kui ei taha, ei saada.
milleks peaksin andma lihtsamad teemad? ma ei otsi keskmist inimest, vaid ühte inimest sajast, kes on võimeline antud teemal paugutama. siin vist juba on üleval mõni selline essee, mis on lõdva randmega paarikümne minutiga kokku pandud. et hoopis müügimeest ja projektikirjutajat tarvis? see asi on õpitav - paar müügi- ja projektiteemalist üllitist kätte ja loov inime kirjutab varsti midagi head kokku juba. keerulisem point on leida inimene, kes suudab näha kaugemale kui tavaliselt. -
mõne päeva jooksul siis loodan selgusele jõuda, kellele see projekti visandamise mõnu pakkuda. oodatust rohkem lugusid saabus.:)
//Sibulatehase kääks
Arvatavasti teavad kõik ülipopulaarse kodumaise õlle "Sibul" lugu. Seda,
kuidas väikesest õlletööstusest kasvas lühikese ajaga konkurent
õlletööstustele ja mis oleks peaaegu pankrotti viinud kaks suurt
õllehiiglast.
Kuid edu on sama suur tulema kui minema ja nii juhtuski, et mull lõhkes ja
väga suure pauguga.
Taustinfot ettevõtte kohta pole väga palju mõtet anda, niigi teavad
enamjaolt kõik, kuidas osaühingust Sibulaõlu, mis alustas ühe
villimisaparaadiga, kasvas 14 kuuga kahte tootmishoonet omav börsile suunduv
ettevõte mis ähvardas lämmatada uudse maitse ja väga osava müügistrateegiaga
kõik teised õlletooted. Sibula õlu suutis konkurentidest 1/3 võrra odavamate
hindadega ja kergelt sibulamaitselise heleda õllega võita paljude
eestimaalaste südamed. Kui üleelmise aasta alguses tootis Sibulaõlu vaid
124000 liitrit heledat sibulaõlu, siis eelmise aasta alguse seisuga tootis
ettevõte kuus üle 3.4 miljoni liitri heledat sibulaõlut millele lisandus ka
tume sibulaõlu tootmismahuga üle 800000 liitri kuus. Sellise tootmismahu ja
eeldatava 5% kasvu ning prognoositud sooja suvega oleks Sibulaõlu kindlasti
vallutanud üle poole kodumaisest õlleturust.
Mis tingis aga selle, et eelmise aasta lõpu seisuga oli Sibulaõlu
tootmismaht vaid 78000 liitrit kuus?
Kindlasti täiesti läbikukkunud reklaamikampaania kevade lõpupoole. Sarnaselt
paljudele konkurentidele otsustas ka Sibulaõlu loosida toodete ostjate vahel
välja tervelt 30 enamlevinud sõiduautot ja seda ülilühikese kampaania, 1
nädala, jooksul. Esmaspäeval väljareklaamitud kampaania suurim probleem
seisnes selles, et kogu kampaaniale registreerumine toimus läbi interneti,
kuid esimese paari tunni jooksul oli kampaanialeht ülekoormatud ning sellele
järgnes serveriruumi põleng. Kampaania katkestati järgmisel päeval ja kahju
ulatus mitmekümne miljoni kroonini.
Sellest seisust oleks ettevõte veel puhtalt välja tulnud kui järgmisel
nädalal poleks lahvatanud skandaal - nimelt avastati korralise veeproovi
analüüsi käigus, et õlle valmistamiseks kasutatav vesi sisaldas 41
mikrogrammi/liitri kohta elavhõbedat, mis on üle 40 korra lubatust rohkem.
Tootmine peatati esialgu kaheks päevaks, tehti täiendavaid analüüse ja
selgus, et mürgist vett oli kasutatud peaaegu terve viimase nädala jooksul
ning kõik müügilolevad partiid võeti poodidest tagasi. Selgus, et elavhõbe
oli vette sattunud töötajate lohakuse ja ebakvaliteetse puhastusseadme süül.
Siit algas ka tarbijate silmis usalduse kaotanud ettevõtte langus. Kuigi
peale kõiki puhastusaktsioone ja analüüsitehnikasse investeerimist käivitati
tootmine jälle 9 päeva pärast, oli tagasilöök tohutu ja läbimüük sisuliselt
olematu. Peagi avastasid ka konkurendid, et kerge sibulamaitsega õllel on
suur menu ja tõid üheaegselt turule kaks suhteliselt odavat toodet millel
oli koheselt suur edu.
Sibulaõlu lõpetas kurvalt, 320st töötajast vallandati 270 ja allesjäänud 50
töötaja palku kärbiti. See tõi kaasa kogemustega töötajate lahkumise ja
ettevõte oli sunnitud veelgi otsi kokku tõmbama.
Tänase seisuga on Sibulaõlu suutnud küll saavutada enamvähem stabiilse
läbimüügi kuid konkurentsis püsimist neile kauaks ei ennustata. Ka ei ole
nende muutumatu maitsega õlled enam nii atraktiivsed võrreldes konkurentide
Maheda Sibula ja Vürtsisibulaga.
Kokkuvõtteks siia juurde, et suure eduga kasvaval ettevõttel on alati risk
kukkuda kõrgelt ja väga valusalt. Õlleturg sai terve selle krahhiga suure
tagasilöögi ja õlle tarbimine langes eelmise aasta kokkuvõttes üle 30%, mis
tõi probleeme ka teistele, kuigi nagu nad ise ütlevad - lõpp hea kõik hea ja
kuri sai oma teenitud palga ja nüüd ulub mahajäetud sibulaõlletehases vaid
tuul.// -
//Algarvude sära punane kaev
Projekt. Kavalad teed, kuidas maailma osaks saaks midagi, mida tahetakse, et maailma osaks saaks. Nii saabki.
Mingi asi. Sellest enam ei pääse. See nõuab inimese välja. Kui projektis on hästi leitud kavalad teed. Inetu küll, aga nii saab.
Sest lõpuks ei ole ju vahet. Kui maailma osaks on saanud, siis sellega tehakse. Mida saab.
Lõpuks on ainult üks küsimus. Mida me tahame. Sest me teeme niikuinii, mida me saame. Kui me juba saame, saame me tõeliselt. Me peame.
Ära arvata, mille saama peame, mille nõuab välja projektiga maailma osaks saada lastud asi. See on edu. Ja alatu.
Tunda ja püüda lõksu mõned inimesed. Nii palju kui vaja. Tunda teid. Julm. Kuid tulus.
Üks filosoof ütles, et asja toob esile sõna. See on tähendus. See nõuabki välja.
Algarvude sära punane kaev ei nõua veel kuhugi. Lihtsalt pealkirjana huviga ühte esseed. Selle ta sai. Olgu, ükskõik...//
