Hansapanga suuremisioon
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas kellelgi on arvamusi Hansapanga ((EUR 0,5 miljardi)) eurobond võlakirjaemissioni edukuse tõenäolisusest ja je selle mõju panga tulemustele? Ma oletan et see on eesti ajaloo suurim laenutaotlus. -
emisioon läks ju hästi.
vaatasin salsot: (tähtajalised hoiusid+arvelduskontod) - laenud ja võrdlesin olukorda ultimo juuni 2003 ja ultimo juuni 2004:
Juuni 2003 Juuni 2004
Leedu +278 meur +166 meur
Läti -26 meur -145 meur
Eesti -4 meur -357 meur
Kokku: +248 -336 meur
Nii, siiamaani on leedulaste hoiused edasi läinud eesti laenusaajatele, nüüd aga hakkab ka leedulased laenata ja Hansapank vajab võlakirju väljastada. See peaks aga tähendama et laenukasv edaspidi ei anna sama suurt marginaali (protsess on juba alanud). Hoolimata sellest on ilmselt leedulaste laenukasv hea tuluallikas pangale, samas kui Eestis peaks laenutõus aeglustuma (mis mõjutab terve ühiskonda). -
Laenu hind tuli jah igati hea, kuid ometi on võlakirjadega laenuportfelli finantseerimine tunduvalt kallim kui deposiidiga. Kui raha laenata sisse E+0.26 ja välja E+1.1 siis peab laenuportfell 3 korda kasvama selleks et NIM püsiks praegusel tasemel. Jõudu hansapankuritele.
-
Ja kui Eesti Pank on ECB liige juba juuni 2007 siis peaks ??? laenud eesti pankadele olema veel odavamad. (tänasel tasemel ligipääs 2,0% laenudele ???)
-
juuni 2006
-
Laenu hind sõltub ikkagi konkreetse panga krediidireitingust ja mitte keskpangast. Ma arvan, et Hansa saab juba täna raha odavamalt kui mitmed 'vana Euroopa pangad'.
-
Cynic, jõudsid selle marginaali vähenemise jutuga ette, :)
Aga millal Sinu arvates selline oluline muutus aktsia hinda hakkab mõjutama? -
Selline ennustamine on mõneti tänamatu -the market can stay irrational longer than you can stay solvent :-). Ma arvan siiski et Hansa oluliseks hinnakorrektsiooniks on vaja et laenuportfelli kasv pidurduks kusagile 10% kanti ja ega see vist enne poolt aastat ei juhtu.
-
cynic - aga lühiajalised laenud ikka soodsamad ECB-riikide pankadele ?? (Hansa laen on 20 korda 3-kuu laenud)
Suured pangad ei saa omavahel eriti erineda omakapitali tootluses. Täna on Hansapanga omakapitali tootlus kuskil 20% ja Skandinaavia pankade oma 12-13%. See vahe kaob, küsimus on vaid millal 1,2,3,4,5 aasta pärast. Ma pakun et eurotsooliga liitudes juba enamik on kaotatud. (Kui Hansa teeb midagi Venemaal, siis seal võib omakapitali tootlus kindlasti olema kõrgem)
Asjaolu mis aga keegi ei arvesta on laenukahjumite risk. Rootsi pangade aktsiad SHB, SEB jne maksid 80-aastate lõpul üle 100 sek. Paar aasta hiljem olid nende hinnad 10-20 sek. Miks - kinnisvarakrahh, valuutakrahh, intressitõus, suured laenukahjumid. Kui selline risk Eestis on vaid 10% - siis tuleb seda ikkagi arvestada. -
Bef,
kasv valdavalt eluaseme laenu arvelt, mis on pikk raha. Vastavalt tarvis ka pika rahaga põhosas finantseerida.
Arvan, et seda polnud Baltikumis eriti, s.h. Leedus.
