Tallink börsile?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mulle tundub et on põhjusi miks Tallink peaks sügisel Helsingi või Tallinna börsile minema:
- Uued vähemusomanikud tahavad seda. Näiteks on suurim baltikumifond (East Capital) paigutanud 8% oma investorite raha Tallinki aktsiatesse ja kindlasti soovib et nad muutuvad likviidsemaks). Arvata on et need kes investeerisid Tallinkisse eelmisel aastal said mingit lubadust et firma läheb börsile.
- Müügihuvi on. Äripäeva kirjutas 22 septembril 2003 pärast Tallinki emissiooni:
Firma juhataja Eve Pant, kes on Enn Pandi õde, põhjendas müügiotsust: “Miks mitte müüa, kui nii head hinda saab. Meile jätkub firma üle kontrolli omamiseks ka praegusest osalusest.”
- Läinud aasta (sept-aug) on olnud hea reisjate arvu suhtes. Umbes 2,8 miljoni (2003: 2,6 ja 2002: 2,8). Kasuminumber on raske ennustada kuna palju on olnud negatiivne laevafirmadele viimasel ajal. Aga, arvestades Tallinki väga suured investeeringud peaks nende võimalusi mõjutada kasuminumbrit oma amortisatsioonipoliitikaga olema suured.
- Võlad on suured, intressid võivad tõusta - hea põhjus kaasata omakapitali. -
Eelmise emissiooni ajal lubati Citigoupile (kes tüki rabas), et 2006. aastaks ollakse listitud. Seega päris kiire veel ei ole ;-)
-
Info tänases Dagens Industri:s
- Sügisel hakkab nii Silja Line kui ka Birka Line sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel (Silja algab oma kruisilaevaga reedel)
- Tallinki käive Stockholm-Tallinn 2003-2004 on olnud umbes 700 msek
- Tänavu on Tallinkil olnud 570 000 reisijat Rootsi ja Eesti vahel. Järgmiseks aastaks oodetakse 700 000.
- Enne 2004 aasta lõppu langetab Tallink arvatavasti otsust ehitada või osta uut parvlaeva mis asendab praegu vanima rootsi-eesti sõitvat laeva.
- Novembrist hakkab Tallink pakkuma otsebussid erinevatest rootsi linnadest
- Ehitatakse veel ühte hotelli (peale Tallinki Hotell)
- Kontserni tulemus on olnud mullusest kehvem mistõttu optsioon osta uue laeva on edasi lükkatud. Tulemuse langus on põhjustatud eelkõige Taxfree-kaubanduse lõpetamist soome lahel. -
Saad äkki selle DI artikli lingi panna?
-
keeruline nende pdf-failidega. Aga praegu see on olemas peaaegu täies ulatuses eesti keeles: www.aripaev.ee (Äripäev Online kell 14.20)
-
ok, Kauppalehti/Äripäeva järgi on Tallink öelnud et info börsimineku kohta tuleb kõige varem järgmisel aastal. Kahju - ise arvan et nendel oleks olnud palju soodsam kohe börsile minna.
-
9:07AM 2004.10.28 (GMT+1)
Tallink ordered a next-generation cruise ferry from Aker Yards
Aker Finnyards, a part of Aker Yards, and the Estonian Tallink Group have signed a contract for the building of a big new cruise ferry for delivery in spring 2006. The contract worth 165 Million euro means 1,700 man-years of work at the Rauma yard.
The new vessel will be one of the biggest cruise ferries in the Baltic Sea, having capacity for 2,800 passengers. "We are extremely proud that Tallink has chosen us to build this challenging next generation vessel", says Jyrki Heinimaa, President of Aker Finnyards. "We consider this order a commission of trust to our cruise and ferry building expertise. This is the third newbuilding order we get from Tallink within a couple of years".
When delivered in spring 2006, the new vessel will start regular cruises between Helsinki and Tallinn. On that route now, the cruise ferry "Romantika", delivered from Aker Finnyards in spring 2002, will start cruising between Stockholm and Tallinn together with the sister ship "Victoria", built in Rauma in 2004.
"The new generation cruise ferry will be designed for the trade between Helsinki and Tallinn. The guiding principle in designing the vessel is paying attention to the comfort and luxury of present-day passengers. There will be maximal use of modern technologies onboard. The number of cabins will be 900, and the conference centre will be remarkable", says Enn Pant, Chairman of AS Tallink Grupp.
Besides passengers, the vessel is designed to carry private cars and freight units, and will have 1,130 lanemetres, i.e. over a kilometre of vehicle deck space.
The vessel now ordered will have a length of 212 metres and a beam of 29 metres and a gross tonnage of 48,300. Propulsion by four diesel engines totalling 26,240 kW will provide a service speed of 22 knots.
For further information, please contact: -
Maakeeli kah :-)
Tallink Grupp tellib Soome laevaehitusfirmalt Aker Finnyards OY kolmanda suure reisilaeva, 165 miljonit eurot maksev Tallinki suurim laev alustab reisijate teenindamist Läänemerel 2006. aasta kevadel.
Tallink Grupi juhatuse esimehe Enn Pandi sõnul suunab ettevõte uue reisilaeva 2006. aasta kevadel Tallinn-Helsingi liinile, mis on jätkuvalt kiires kasvutempos arenev turg.
"Romantika suundub uue laeva tulekul Tallinna-Stockholmi liinile, misjärel hakkab sellel liinil reisijaid teenindama kaks ühesugust kõrgekvaliteedilist laeva. Peame seda väga oluliseks, sest Rootsi turg on suure ja nõudliku potentsiaaliga," ütles Pant.
Seni Tallinna ja Stockhomi vahet sõitva Regina Baltica suunab Tallink Peterburi liinile.
Uue, reisilaevadest Romantika ja Victoria suurema ja esinduslikuma laeva ehituslepingu allkirjastasid neljapäeval Helsingis Tallink Grupi ja Aker Finnyardsi juhid.
Tallink Grupi finantsdirektori Andres Hundi sõnul finantseerib ettevõte uue laeva ehitust omavahenditest ja pankadest kaasatava laenukapitali abil.
"Finantseerijatega on põhimõttelised kokkulepped olemas, kohe kui lepingud on allkirjastatud, teatame sellest täpsemalt," ütles Hunt. Tallink ei ole aktsionäridele kordagi dividende maksnud, kogu teenitud kasumi on ettevõte investeerinud.
Laeva ehitamine Aker Finnyardsi Rauma dokis läheb maksma 165 miljonit eurot ehk ligi 2,6 miljardit krooni. Tellimusega saab Soome laevaehitustehases tööd tuhat inimest.
Uue laeva ehitamisega seoses loob Tallink Eestis täiendavalt üle 400 uue töökoha.
Tallink Grupi teatel ehitatakse maailma viie suurima reisiparvlaeva hulka kuuluv alus täiesti uue projekti alusel, mille käigus võetakse arvesse Romantika ja Victoria ehitamise kogemust ning juhindutakse Ameerika kruiisilaevade eeskujust.
Laev on Victoriast ja Romantikast 20 meetrit pikem, suurem kajutite arvu ja esinduslikuma konverentsikeskusega.
Uus reisilaev võtab korraga peale kuni 2800 reisijat ning 1130 liinimeetrit sõidukeid. Kajuteid saab laevas olema 900. Aluse pikkuseks on 212 ja laiuseks 29 meetrit. Laeva brutotonnaa˛ on 48.300 ning alus arendab kiirust 22 sõlme, mille tagavad neli peamasinat kokku 26,240-kilovatise võimsusega.
Uuel laeval nime veel pole, Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi ütles BNS-ile, et selle leidmiseks korraldab ettevõte konkursi. -
Extra tänud sulle Velikij, et viitsisd siia kopeerida. Eesti keelse pika teksti diagonaalis lugemine läheb ikka kiiremini.
-
pakuks laeva nimeks "Malle".
-
mina pakuks ,Salmonella)).Et nagu kummarduseks yhele skandinaavia edukale ja pika-ajalisele laevafirmale.
-
Mis nime all müüakse Tallinki aktsiaid börsi väliselt?
Mis hinnaga oleks soovitav osta? -
sellest hinnast oli minu arust yhes eelnevas (kas eelmises) ÄP's juttu.All.Väikselt.
Tuleb lihtsalt maakleri käest kysida nad myyvad kyll.Vähemalt nii kirjutas ÄP. -
Tallinki aktsiaks kutsutava väärtpaberi nimi on ametlikult Tallink Grupp aktsia. Selle likviidsus ei ole just kiita, sest müügihuvilisi napib.
Reedese seisuga ei olnud ühelgi Eesti juhtival maakleril Tallink Grupp aktsiat müügiks pakkuda, küll aga oli suurel hulgal ostusoove ca 30 EEK (fondiemissiooni eelne 120 EEK) tasemel ...
Käesoleval aastal on Eesti Väärtpaberkeskuse tehingustatistika alusel Tallink Grupp aktsiaga vaid 2 tehingut tehtud.
Väikeaktsionäri võimalus Tallink Grupp aktsiat börsiväliselt omandada on väga väike isegi siis kui oma ostusoov kõigi juhtivate maaklerite juures välja panna. Kel LHV klientidest huvi seda siiski üritada, siis võtku ühendust LHV maaklerite numbril 6 800 420 või kirjutagu henno.viires@lhv.ee - edastame ise vastavad ostusoovid ja otsime müüjat ka LHV klientide hulgast.
-
Tallinki aktsiaga on olnud üsna elav kauplemine viimasel ajal, mille järgi firma turuväärtus on tõusnud 7,7 miljardile. Laevafirma omakapital on 2,2 mrd, ja eelmise majanusaasta puhaskasum (null-tulumaksuga) oli umbes 0,3 mrd. Küll mängib võib-olla Hansapangaraha rolli, ja keegi äkki usub et riik hakkab tõesti laevaliiklust subsideerima. Ikkagi väga imelik.
-
kas keegi oskab öelda kui palju praegu Tallinki aktsia eest kysitaxe?
-
(new window) Hanza.net --> Investor --> Hinnad ja Analüüs --> Eesti börsivälised aktsiad.
Infot saad ka sealt näiteks: Tehingustatistika - Tallink Grupp aktsia -
mitte palju küsitakse, vaid palju "taksojuhid" nõus maksma on vist peaks tõstama küsimuse
veel 32.5 EEK 8. märtsil ja juba 70 EEK 19. aprillil maksta - karm, :) -
Uudis 200 meek lühiajalistest laenudest eesti investoritelt teeb asja veel kummalisemaks. 110 000 000 aktsiat ą 70 eek, ehk 7,7 mrd laevafirma eest mille omakapital on 2,2 mrd, ja mille kasum on 0,3 mrd (ja arvatavasti langev). Laevad võivad olla alla hinnatud küll, samas tingimused teenida head raha Läänemerel üha väiksemaks. Silja tellib kaks laeva 3 mrd eest ja paneb tänavu veel ühe kiirlaeva Helsingi-Tallinna liinile. Nordic Jet Line ilmselt teeb hea hinnakonkurentsi Siljale ja Tallinkile samal liinil. Stockholmlastel on hulgalisi kruisipakkumisi umbes sümboolse 100 krooni-hinnaga nii Riiale, Tallinnale kui ka Soomele. Ma ei saa Tallinkist üldse aru, nüüd tahetakse jälle tellida laeva. Hea küll, laevade väärtus on kindel - aga need liinid siinm oma tõusvate kuludega...Parem oleks laevu müüa minu meelest.
-
to: stefan
"Hea küll, laevade väärtus on kindel"
Ma pole küll laevandusekspert, aga ma pakun et laevad on vastupidi üks selliseid kaupu, mille hind pole absoluutselt kindel.
Laeva miinimumväärtus minu meelest = vanaraua ja demonteeritava sisustuse hind - transpordikulu lähimasse scrapyardi.
Laeva maksimumväärtus tinglikult = korteri ruutmeetri hind Monacos x laeva eluruumide ruutmeetrite arv.
Ehk siis laeva müütamine on tõenäoliselt raketikirurgia ning laeva hind täpselt see, mida keegi sellise eest valmis maksma ja kui väga tal seda vaja on. Efektiivsest hinnakujundusest selles vallas tõenäoliselt rääkida ei saa, kui kogu maailmas on "2 müügikuulutust."
Aga Tallinki "väärtusest" - täielik müstika, mis moodi saab laevafirma üldse märkimisväärselt rohkem maksta kui omakapital. Sest kui laevafirma peaks kasumist kahjumisse kukkuma (mingi õnnetus juhtuma, poliitiline probleem tekkima), siis pole see kahjum "aianduskeskuse" moodi vaid "WorldComi" moodi. Kulud on ju üüratud ja üleval 24/7/365. Ja ärgem unustagem, et serveeri kuidas tahad, need laevad kuuluvad ikkagi suures osas pankadele. Ja kui tuletada meelde AutoExpressi rentimist, siis selle ettevõtte puhul on olemas ka Eesti firmade puul harilik suuromaniku risk. -
Kokkuvõttes, mõistlik aktsiahind oleks 15-20 eek (mitte tänane 70 eek).
-
no sel aastal ilmselt enivei ainult starman ja tallinna vesi börsile.
tallinkil on minuarvates börsilemineku aeg vale - laevu tuleb läänemerele juurde, taxfree kadus, kaua ikka see eesti majandus 7% t6useb, palju vaba raha ikka enam varsti eestlastel käes on, soomlased teevad möh?
samas, ma ei saa aru miks yldse infrastruktuuri ettev6tteid mis on linna/riigi omad peaks yldse erastama voi börsile viima? erakapital/börsistaatus nõuavad ju maksimaalseid kasumeid, samas kui infrastruktuuri ylesanne oleks rohkem nagu tagada elusuutlikkus. st imho peaks infrastruktuuriettev6tted olema 0-kasumiga, kuna nad peaks kuuluma riigile/linnale ning nende eesmärk peaks olema kasumi teenimise asemel elu aktiviseerimine. kallid infrastruktuurikulud pärsivad arengut. eratarbimist saab ju km-ga ohjeldada.. iseasi, et riigi köis las lohiseb.. -
To riq: Üheks argumendiks on ettevõtte läbipaistvus, börsiettevõtte puhul on palju raskem tariifidega mängida ning poliitilisi eesmärke täita.
-
off-topic: Kas keegi saab veel öelda millal valmib Tallinna Vesi börsiprospekt?
-
Aga Starman?
-
Alo,
enron juba ununenud? Oli palju raske jah :-) -
Alo,
Sinust saan aru nii, et riik on mittevajalik struktuur. Et piisab kui nutikas Oliver kõik asjad korda seaks.
Ega vist kirjaoskust ja meditsiinilist esmaabigi pole vaja. Ajaloo lõpp ei ole veel käes. -
ma arvan et Alo pidas silmas, et kui firma on börsil, siis on ilmselt ka inimesi, kes t6eliselt huvi tunnevad ja torgivad mis nende rahaga tehakse ja kuidas majandatakse, mitte nagu riik, kes lihtsalt omab, ja kust siis raha kaob..
tallina vesi nyyd 25 krooni! -
Hea küll, riq, Sa oled ju tuntud naljamees siin foorumis, aga praegu panid küll pirni, mida pole ammu loetud. Justnagu Sina, poliitikaga kursis olev inimene, ei teaks, kuidas kujuneb Tallinna Vee aktsiahind ning miks seda üldse börsile viiakse?
Ja Tallinki mahakandjaile palju õnne, eriti kui nad laevanduses nii pädevad on :) OK, lisan vaid ühe tsitaadi Eesti rikkaima mehe suust "Seni, kuni soomlane joob, meie äri õitseb". Ülejäänud jutud laevade väärtusest, sorry, nothing personal, on kohatud.
Ei taha kellegi häid mõtteid maha teha, aga igas äris on ikka oma reeglid ja kuna on tegu kas OTC-l kaubeldava aktsia või lausa tulevase börsiaktsiaga, siis pole ju mõtet kaasfoorumlasi päris valele teele juhtida. -
...seda kindlasti mitte. Aga tagasi Tallinki aktsia juurde. Täna on Hansapanga pakutud ostuhind 45 eek ja müügihind 70 eek (kogused ???). Juba nende numbritega on aus kaas-väikeinvestoritele öelda et firma väärtus on ebaselge. Arvestades kõik tehinguid mis on tehtud 70 peal ja arvestades et enne fondiemissiooni (üks neljaks) oli hind pisut üle saja, on juba põhjust küsida mis juhtub.
Tallink on firma mis oli õiges kohas õigel ajal, nende ajalugu on suurepärane. Aga täna on siin tavaline igav konkurents, Eesti on juba tavaline EL riik. ROE töötab siin ka. "Avastamispreemia" mis kõik teenisid kes Eestisse (millesse iganes) investeerisid pole enam saada. Tavaline äri tavalise tootlusega on varsti karm tõde, ma arvan. -
to: Velikij
Kuna sa heitsid kivi minu kapsaaeda, siis ma natuke selgitan. Ma ei taha öelda, et Tallink oleks sitt firma või vilets aktsia mida omada, lihtsalt sellisel tasemel on ta kahtlane. Know-how businessis saab firma väärtus olla mitte-seotud ettevõtte bilansis olevate materiaalsete varade väärtusega. Samuti ka intellektuaalomandi valdkonnas (Future Brands, Coca-Cola, Diageo, Mäki-Dii, Kei-Eff-Sii jne). Mitte aga "brick and mortar" äris, kus konkurents on suur ja laienemisvõimalus piiratud ja alati riskantne (laienemine = $150 000 000 a pop).
Ja vaata, soomlaste siia jooma toomine on tõesti perpetual värk, aga sellega tegelb lisaks neile veel vähemalt 3 keha. Ja Tallinki ainsad eelised on eesti crew, kellele 12 tunnise tööpäeva eest on veel võimalik maksta 300 eurot kuus (tinglikult) ja pädev mänidzhment.
Ja igaks juhuks ma kordan - kas sinus tekitab mugavust teadmine, et oled aktsionär firmas, mille võllid rendivad iseenda privaatkehalt laeva? -
Selgitan segadusetekitajat.
Tallink kui firma ja Tallink kui kaubeldav aktsia on erakordselt erinevad asjad. Seetõttu ta börsil ei olegi ning ennustan, et niikaua kui vähegi võimalik, ta sinna ei lähe ka. Olen nõus, et Tallinki aktsia omamine on erakordselt risky, aga sugugi mitte ROE, konkurentsisitutasiooni Läänemerel vms eemalseisvale isikule tunduva põhjenduse tõttu. Ainus põhjus on ülimalt suur management risk, mida ei saa enne välistada (siis ka mitte, aga see väheneb oluliselt) kuni firma pole börsil.
Küll aga ei saa nõustuda stefaniga, kes väidab, et tegu on tavalise äriga! -
Management risk... minumeelest pole see stokk ilma SELLE konkreetse managemendita, kes, vabandage väljenduse eest - s***st saia tegi, küll eriti midagi väärt. Ma saan aru, et corporate governance risk seoses managemendi tegelaste skeemilembusega on olemas, kuid siiski - kes tegi s***st saia ?
-
Karumõmm, management riski all mõtlesin seda laiemalt. Ehk siis seesama management, kes tegi s...st saia, võib ka väikeaktsionärile mütsi nii sügavale pähe tõmmata, et kirub elu lõpuni päeva, mil selle firma aktsiaid soetas.
Rõhutan veelkord - hoidke lahus Tallink kui hästitoimiv FIRMA ja Tallink kui AKTSIA!
Aga noh, karumõmm, aktsiaost on your own risk! :) Minu jaoks on see liiga suur. -
Ei, selles on Sul õigus... 70e pealt ma osta ei julgeks.
-
Tallinki aktsiahind Hansapangas jätkuvalt taevas (kuigi spread 45-70) ja tehinguid tehakse 70 eek ümber.
Tallinna Sadama reisijate arv on pigem näidanud kasvu aeglustumist viimastel kuudel (juuni +5% year-on-year)
Juuli ilmade mõju peaksid minu meelest pigem olema negatiivsed. Kergejõustik-MM augustis ka.
Tallink sobiks börsile, aga aktsia tänane hind on mul täitsa müstika. -
Juhatus arutab börsileminekut jälle peale majandusaasta lõppu, augustis. Tallink on peaaegu ainuke laevafirma siin Läänemerel kes töötab kasumiga. Ma ise arvan, et see tuleneb odavast tööjõust.
Te siin arvate, et see 70 EEKu on kirves, aga kui äkki tulebki börsile, kas siis IPO hind võiks tulla kõrgem? Mis ajalugu ütleb? -
Puhaskasum eelmisel aastal 20,0 MEUR
Omakapital: 140 MEUR
Börsiväline väärtus (70 eek/aktsia): 447 MEUR
Suur leverage, võlad 302 MEUR
Kuidas on olnud Tallinkil võimalik teenida nii tohutult palju?
- Oli õiges kohas õigel ajal
- Tallinn osutus tugevamaks turismikohaks kui konkurentid aru said.
- Konkurentidest odavam tööjõud.
- Madalad intressid on püsinud.
Nüüd näen mina et nende konkurentsieeliseid rünnatakse igalt poolt.
Hetekel odavam Tallinnakruis Stockholmist Tallinkiga (Victoria) 680 SEK
Hetkel odavam Helsingikruis Stockholmist Siljaga (Symphony/Serenade) 195 SEK
Tallinki vastus on ilmselt vasturünnak: Laena edasi, järgmine Riia! -
Räägitakse, et pileti hind ei puhu eriti pilli. Tähtis on see kaubandus, mis toimub reisi ajal. Selleks tõmmatakse meelega laeva kiirused alla ..., mis minule kui reisijale kuidagi ei meeldi.
-
MSM
Tavaliselt ikka meelitatakse reisijaid piletihinnaga, aga siis jah, nagu sa ütled, võimalikult pikk aeg pardal.
Sõiduajad Tallinkiga Rootsi ja Eesti vahel erinevad nii:
Stockholm- Tallinn: 16,5 h
Tallinn-Stockholm: 18 h
Paldiski-Kapellskär: 10 h
Kapellskär-Paldiski: 10,25 h -
Noh, siin tasub arvestada ka asjaoluga, kas sellest ajast enamik veedetakse päeval või öösel. See kajastub mõistagi ka ülesõiduajas.
-
Velikij
kas sa saaksid täpsustada kuidas mötled? -
Riia-Helsingi liin?
RIGA - Transport Minister Ainars Slesers announced this week that the Estonian shipper Tallink could begin carrying passengers not only from Riga to Stockholm but to Helsinki as well. ..
http://www.baltictimes.com/art.php?art_id=13057 -
Tallinki tulemuste ime on veel suurem kui lugeda näiteks Viking Line raporteid. Mina arvan aga et tõenäoline oleks et Läänemere laevafirmade kasumlikus ühtlustaksid, mis Tallinki puhul peaks tingimatult tähendama halvenemine. Aga, äkki on ikka konkurentsieeliseid olemas...
Allpool Viking Line talvehooaja numbrid:
During the period November 1, 2004 − April 30, 2005, the consolidated sales of the Viking Line Group totalled 172.17 million euro (year-earlier period: 169.95 million euro). Operating profit was EUR -13.53 M (-2.84). Consolidated profit before taxes totalled EUR -13.79 M (-3.09). Profit after taxes was EUR -13.78 M (-3.09).
The number of passengers rose by 11.6 per cent, and the Group’s sales were 1.3 per cent higher than in the same period of fiscal 2003/2004. Net sales revenues per passenger declined due to the adjustment of shipboard prices for those goods on which the price level was affected by the lowering of the tax level in Finland and by Estonia’s accession to the European Union (EU). Furthermore, stiff competition led to lower ticket revenues per passenger. -
Alljärgnev on hea näide otsusest ja selle täitmisest, ehk miks on raske võrrelda Tallinki ja Viking Linet:
Ajakirjandusse jõudis Viking Line plaan viia Rosella Eesti lipu alla aastal 2003, tänu ametiühingu vastuseisule on Rosella tänasel päeval ikka Soome lipu all. (kusjuures ei ole teada kui kaua aega seda küsimust juhtkonna tasandil arutati- ei imesta kui juba aastal 2002 seda tegema hakati).
17.06.2005 http://www.postimees.ee/170605/esileht/majandus/169166.php
Viking Line lubab pärast Suurbritannia kohtus saadud luba oma Tallinna-Helsingi liinil sõitva Rosella Eesti lipu alla tuua, sest nii hoiab firma aastas kokku neli miljonit eurot ehk üle 60 miljoni krooni.
Suures kahjumis siplev Viking Line pöördus Suurbritannia kohtusse selleks, et vältida pikka vaidlust ametiühingutega, kes võitlevad laevade teiste riikide lipu alla viimise ja mujalt pärit meremeestega laevade mehitamise vastu. Kohtuotsusega võib laevafirma oma tegevuse üle viia ka mõnda teise Euroopa Liidu riiki.
15.12.2004 http://www.postimees.ee/151204/online_uudised/152727.php
Viking Line nõuab Londoni kohtu kaudu õigust vahetada Helsingi ja Tallinna vahet sõitva Rosella meeskonda, millele seisab vastu Soome meremeeste ametiühing, vahendab Äripäev Online.
02/12/2003 http://www.infoturism.ee/est/uudis.php?id=1196&cat=11
Viking Line soovib Rosella tuua Eesti lipu alla, sest see võimaldab kulutusi kokku hoida eelkõige tööjõu osas. Firma arvutuste järgi väheneksid praegu 1,6 miljardi krooni piiresse jäävad personalikulud Eesti lipu all kuni neli korda.
Ja nüüd näide Tallinki otsusest ja selle täitmisest:
21 .dets 2004 Tallinki teade, et suletakse Peterburi liin
2. jaan viimane reis
2-3 nädalat remont, ümberehitused ja siis Fantaasia Vahemerele kasumit teenima- (tähtsam osa meeskonnast on jätkuvalt Tallinki staff)
Veel üks näide- veebruaris võeti Regina Baltica liinilt maha ja saadeti Norra NATO õppusi teenindama- 2nädala jooksul reisijad ümber broneeritud jne
Olles ise veidi Tallinki siseeluga kursis, tahan öelda seda, et ei bilansi ega muude numbrite võrdlemisel Vikingiga ei loe sealt välja neid näitajaid:
1. Juhtkonna võime võtta vastu otsuseid
2. Töötajate võime täita otsuseid ja mitte kobiseda ;-) -
Lisaks veel kaks, vast eelmistega võrreldes vähetähtsamad, kuna pole täpselt kursis Vikingi aktsionäride struktuuriga:
3. Juhtkonna ülikõrge motiveeritus teenida firmale kasumit
4. Omanike motiveeritus kogu teenitav tulu reinvesteerida, mitte dividendidena laiali jagada -
muffik
Olen sellega nõus mida sa kirjutad, ja tõepoolest on juhtkonna kvaliteet kestev eeliseks. Palju muid Tallinki eeliseid aga, halveneb ajaga, ma arvan:
-Suhtlemine klientidega (Regina näite juba mainisid, talvel "tehnilise rikke" või "ilmastiku tõttu" tühistatud reisi jne - äkki pole nii lihtne edaspidi.
-Suhtlemine töötajatega, ehk palkade madalhoidmine, äkki ka ei ole nii lihtne edaspidi
-Odavad intressikulud, äkki ei jää igavesti
-Skandinaavlaste " Baltimaa uudisehimu" lõppedes, äkki ei tule samasuurt SPA(jne)-reiside huvi
-Soomlaste viina- ja ostureisid äkki kuuluvad pigem ajalukku kui tulevikku
Ma ei taha Tallinki kritiseerida, hea, edukas firma LOOMULIKULT, aga mind huvitab kuidas mõtlevad need inimesed kes maksavad 70 eek/aktsia. -
stefan
ma ei ole finantsist ega investor ja ei oska midagi öelda 70 eek/aktsia kohta. Seda foorumit lugedes avastasin lihtsalt seltskonna filosoofe :-), kelle arvamusi on põnev teada.
Ja antud teema käsitlemisel tundus tööõiguse ja ametiühinguliikumise aspektile tähelepanu juhtimine kohane. -
70 eek/aktsia! Arvestades lähimineviku kogemusi, tuleb mitmekordne ülemärkimine IMHO
-
Hansapank peaks vähemalt tegema oma klientidele (kellele nad rõõmsalt 70 eek eest müüvad/vahendavad) analüüsi Tallinki aktsia väärtusest. Aga võib-olla keegi ei taha IPOt ennetada.
