Tuleviku ennustamisest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Nafta hinna tõusu ja varude vähenemise valguses võiks veidi ennustada
millised investeeringud arvatavasti järgneva 30 aasta jooksul edukad on.
Kõige lihtsam oleks vist kujutada ette elu-olu kui kütuseliiterliiter maksab 50 eek/liiter.
Sellise hinna juures ei jaksaks enamus inimesi Prantsusmaalt transporditud
mineraalvett tarbida ja Pärnust iga päev üksi autoga Tallinnas tööl käia.
Mõned edukad alad võiksid olla:
-logistika optimeerimissüsteemid
-online meelelahutus
-ühistransport
-kohalikuks tarbimiseks tootev põllumajandus
-(alternatiiv) elektri toomine
Languse poole peal:
-turism
-autotransport
PS tundes mõnede majandusalade viimase 10 aasta arengut meil
ja Lätis ning Leedus saab päris hästi ennustada lähima 2-3 aasta
arenguid lõunanaabrite juures.
Kui ainult see asjaajamine seal nii "#¤"#" poleks -
kommunikatsioon. alles nüüd hakkab see tõsiselt massidesse minema ja kommunikatsiooniteenuste kasutamine kasvab plahvatuslikult hinna alanemisel.
-
1 barrel on 159 liitrit, hetkel barrel 50 dollarit ehk nafta maailmaturu hind on 4.08 krooni liitrilt. Isiklikult ei usu, et nafta kunagi hakkab 500 dollarit barreli eest maksma (ehk 50 krooni liitrilt). Mida kallim on nafta hind seda kasulikumaks muutub alternatiivenergeetika arendamine, mis pikas perspektiivis asendab naftatarbimist. Lisaks aitab kallis nafta hind uute maardlate kasutuselevõtule kaasa, kus puurimine on kallis (süvaveemaardlad, arktiline kliima).
Aga oletades siiski nafta hinna suurt tõusu, siis pakuks et tuumaenergia tõstetakse au sisse. Termotuumareaktori ehitamise plaan on küll alles paberil, aga ka sinna suunatakse suur hulk raha, lisaks igasugused fuel cellide arendamised.
Mis löögi saavad? Eelkõige lennundus, vaevalt tahetakse osta ka suuri ja ebaökonoomseid autosid. -
Termotuuma energiast nii palju, et efektiivse jaama rajamine ITER projekti raames peaks kohe-kohe Prantsusmaal Cadarache'is algama (konkureeriv asukoht oli Rokkasho Jaapanis). 2014 on jaam valmis. Umbkaudu 30 aastat hiljem ehk u. 2050 planeeritakse olla valmis püsti panemaks esimene kommertslik fusioonil töötav jaam. Ülemiste järvest peaks siis deuteeriumi terve Eesti kütmiseks jätkuma vastu umbes paarisajaks aastaks.
-
kunagi m6ledi ka seda, et kuidas kahuriga inimest kuu peale lasta.
ennustaksin tulevikus, et energiat lihtsalt ei lähe enam niipalju vaja.. -
Riq, energiat läheb tulevikus kindlasti sama palju või rohkem vaja, kasvõi rahvaarvu kasvuga seoses. Iseasi on see, et kaod vähenevad, kasutamine muutub efektiivsemaks ja allikad mitmekesistuvad (fossiilsed, ammenduvad -> regenereeruvad, "ammendamatud").
-
TUlevikus peaks tõusjad olema veel ka kõik meditsiiniga seotud tegevused (ravimifirmad, meditsiinitehnika, hooldekodud jms). Orienteeruvalt 2010 jõuavad pensiniikka sõjajärgse Ameerika (1950ndad) beebibuumi põlvkond, samuti vananeb suure kiirusega Lääne-Euroopa, ka Jaapan (mingi prognoos vist ennustas et u. 20 a pärast on üle 40% jaapanlasi pensionärid)
-
telekomm 30 aasta perspektiivis küll mingi hea äri pole, raha saab sellega teenida heal juhul järgmised 10 aastat, edasi on tegemist väga madalate marginaalidega "elektrivõrgu" tüüpi alaga. Tean nimelt liiga hästi mis karul kõhus on.
Investeeringute all ei mõelnud ma aktsiate ostmist (nii et tuumajaamast kasu pole) vaid arendustööd ja sobivate ressursside (100 h põllumaad?) vaikset kokkuostmist -
Nafta tarbimisest lühike jutuke ka siin:
http://news.hot.ee/postimees.php?id=146215
Aga IMHO pole nafta hinna tõus Hiina ja USA majandusi oluliselt mõjutanud lihtsalt seepärast, et see on toimunud liiga lühiajaliselt. Kui see protsess jätkub aga lähema paari aasta lõikes sama tempoga, võivad kurvad ennustused tõeks osutuda. Intressimäärad ennekõike USA-s hakkavad tõusma ning kui arvestada, et juba praegu tarbib Hiina 30% maailma naftatoodangust, on see ikka vägagi mõtlemapanevalt suur number. -
Tahaks siiski ühe vea ära parandada, mida Kristjan ühes oma loos esitas. Hiina naftatarbimine veel 30% kogutarbimisest ei küüni, päevas tarbib Hiina 5 miljonit barrelit, USA 20 miljinit barrelit, päevane naftatoodang küünib 80 miljoni barrelini. Lisaks naftanõudluse kohta .
-
Kõik tõmbavad võrdusmärgi nafta ja transpordi vahele. Lennundus, autod jne. Kindel on, et seal mõeldakse midagi välja kui inimkond ei taha arengus tagasi kukkuda 19-ndasse sajandisse. Tehnoloogiad on sisuliselt olemas, tuleb nad ainult efektiivseks muuta. Naftavarude vähenemine ja seeläbi hinna kasv teeb selle igal juhul teoks. Halvimal juhul sõidame varsti jalgratastel, millele annab lisaenergiat purje ja päikesepatarei kombinatsioon.
Probleem on hoopis keemiatööstuses. Naftast tehakse peaaegu kõike, ning isegi kui meil on eriti edevad fuelcellid ja tuulegenekad, ei saa meil olema autosid kui autokumme ei õpita näiteks puust tegema. Ma olen seetõttu hoopis kindlam, et materjalitehnoloogia arendamine läheb tõsiselt hinda. Meil on umbes 100 aastat mille jooksul tuleb kõik praegu naftast valmistatavad asjad millestki muust (kergesti taastuvast) teha. -
Kuskilt artiklist on meelde jäänud, et 40 aastaks pidi naftat nagu veel jätkuma vaid. Ise samuti kütuse kadumist eriti ei karda (tuumajaamast elekter, maagaas või ka elekter autodesse jne.), küll aga on enamus asju tehtud kas metallist, kivist, puust või naftast (plastikud, kummid, keemia jne). Millest viimaseid teha annab, samuti ei tea. Kindlasti vormitakse neid enne kõvasti maakera peale kui nafta otsa saab, nii et ehk saab neid ümber sulatada pidevalt. Kallimaks läheb küll ja seoses kadudega töötlemises ka väheneb teoreetiliselt, ei tea kas kumme annabki ümber töödelda väga. Siiani põletatakse vist.
-
Kallid sõbrad/kommenteerijad te olete ühe asja siin üldises pessimismis ära unustanud ja nimelt nanotehnoloogia. Tegelikult on veel palju varjatuid energiaallikaid olemas, lihtsalt üleminekud ühelt teisele on kriitilised, aga inimkond üldiselt on sellist ellujääjatüüpi ja maailmalõppu küll ei oota kui keegi meeltesegaduses tuumasõda ei vallanda. Selle eest ehk ikka Jumal hoiab meid!
-
ja kõige reaalsemat energiaallikat - vesinikkütuselemente (fuel-cell) ei tasuks samuti maha matta :)
-
tehvlon,
fuel-cell iseenesest ei ole mingi reaalne energiaallikas. Ta on üksnes väga keskkonnasõbralik võimalus energia muundamiseks mehaaniliseks, sest looduses ei leidu vabal kujul vesinikku, mida saaks buldooseriga kokku lükata, tema tootmiseks on vaja ikkagi energiat.
msr,
räägi natuke teistele ka lihtsalt ja populaarselt, misasi see nanotehnoloogia on ja kuidas ta aitab strateegiliste tooraineressursside (nafta, süsi, raud, vask, kuld) ammendumise vastu?
Üldiselt pole ka mina seda meelt, et suurim õnnetus oleks naftavarude ammendumine, energia tootmiseks ja kandmiseks on juba ka praegu, lähitulevikust rääkimata, palju teisi (kuigi kaugeltki mitte nii mugavaid - lased paagi vms mahuti täis ja töristad) võimalusi. Ise olen ka optimist ja loodan, et naftavarude ammendumise hetkeks on suudetud õppida termotuumareaktsioone juhtima ning ka akude mahutavuses on toimunud hüpe - mis omakorda kaotab vajaduse fuel-cellide järele.
Küll aga näen ma hoopis suuremaid probleeme strateegiliste metallide varude ammendumises. See tähendab seda, et kuigi tehnoloogia on 21 sajandi tasemel, kukub ühiskond 1 sajandi võrra tagasi ehk 2 maailmasõja vahelisse aega. Popiks saab jälle mr Keynes ja auto ning teler on jõukohased vaid vähestele. Tarbimishullus asendub sunnitud kokkuhoiuga, mis aga tekitab koheselt sotsiaalseid pingeid ning faismile analoogilisi suundi ühiskonnas. Sealt edasi aga... -
Velikij: erinevalt naftast saab vesinikku toota pea terves maailmas, selleks on ainult vaja elektrit ja vett. Veega ei peaks esialgu probleeme olema ja elektri saab teha samuti keskkonnasõbralikult päikese-, tuule-, hoovuse-, hüdro- või aatomielektrijaamas. Kogu asja konks on selle kallidus. Pole kindel, kas mainstreami minek selle odavamaks teeks.
Rääkides sellest, Taani börsil on noteeritud üks maailma suurim tuulegeneraatorite tootja, Vestas, mis tundub pikas perspektiivis huvitav, kuna enamus Euroopa riike on Kyoto leppele alla kirjutanud ja üks väljund saaste vähendamiseks on püstitada tuuleparke. Muide, üks mast maksab miljon pluss eurot.
USAs on sektoris rohkem firmasid, kuid viimase 20 aasta jooksul pole ükski firma suutnud püsivalt kasumit teenida ja enamuse eluiga on lühike. -
velikij, sofc tüüpi fuelcellid näiteks ei eelda puhta vesiniku kasutamist, iseasi, et sellisel puhul pole ta ka niivõrd keskkonnasõbralik. siiski tunduvalt sõbralikum, kui põlevkivi. minuteada on põhiline probleem statsionaarsete seadmete puhul kõrged temperatuurid (sofc puhul 600-1000 kraadi), millega töötamiseks peab kasutama väga vastupidavaid materjale. Nii palju kui olen aru saanud, siis uurimistöö käibki peamiselt temperatuuride madalamaks viimise ja sobivate seadmes kasutatavate materjalide leiutamisega.
Aga jah, tõsi ta on, et ka kütuse tootmise hind on vähestes kogustes kõrge.
Samas ma ei alahindaks selle energiaallika potentsiaali. Vähemasti mitte statsionaarsete seadmete puhul, kus mõõdud palju piire ei sea. erinevalt fuelcell mobiiliakudest :) -
Jah, erinevalt naftast saab toota elektrit igal pool maailmas, piisava odava energia olemasolul toota vesinikku või mida iganes hing himustab.
Paraku rõhutan üle sidekicki märkuse, elektri hind SEJ toodetuna on vaieldamatult odavaim, piltlikult väljendudes katel ja generaator ning kuku fossiilset kütust sisse kühveldama. Sedasama, mis otsa varsti saab.
Tuumaelektrijaamadest vast ei räägiks, muidu võib roheliste võimule tulles lihtsalt peksa saada ;-). Nii et selle variandi unustaks ära forever. Termotuumajaamu peame paraku veel veerand kuni pool sajandit ootama.
Hüdroelektrijaamad on ainus ja reaalne perspektiiv (hetke teaduse taseme juures), miinuseks hüdroenergiavarude piiratus ning nende ehitamise üüratult kõrge maksumus SEJ-ga võrreldes. Aga ikkagi on see mu meelest reaalne alternatiiv, ehk kuhu ma sihin - energia ei saa jääda nii odavaks nagu ta praegu on.
Tuulegeneraatorid olid kunagi toredad asjad (ka minu isatalu katusel oli sõjajärgseil aastail see tiivik), kuid kamoon, tuleme nüüd realismi, kui asi tööstuslikuks kisub. Esiteks on nad suht kallid (arvestades väikest võimsust), teiseks nõuavad tuult, mida igal pool alati ei ole sugugi ning lisaks tekitab korralik tuulegeneraator töötades põrgulärmi, mis peletab päris suurelt maa-alat eemale kõik ise liikuva elusa. Nii et eksperimenteerimiseks on nad toredad asjad, aga maakera elektriga varustamiseks täiesti ebapiisavad.
Aga energia pole tegelikult kriitiline probleem nr 1. Energia on muundatav ja teda jagub mingil määral ikka - kuniks päikest. Palju hullemaks läheb asi siis, kui lõpevad ära strateegiliste metallide varud - ja ma ei imesta, kui kapitalism mädaneva ja roiskuva ühiskonnakorrana hävib koos temas eksisteerivate inimestega. Olukord, kus röövellikud suurtootjad soovivad igale neegrile ja pilusilmale autot ja telerit, on inimsusevastane. Paraku sellele ei mõelda enne, kui neid pole enam millestki valmistada... -
Velikij, tuulegeneraatorite kõva müraga sa eksid. Tehnoloogia on sinu lapsepõlveajast edasi arenenud. www.vestas.com või lihtsalt googelda.
Ka on tuuleenergia mõnele riigile olulise nö. turujõuga - Taani, Saksamaa ja kuuldavasti ka Eestile, paari aasta pärast. Tuulegeneraatori toodetud elekter on pikas perspektiivis SEJ elektrist ainult natukene kallim (mälu järgi 5-10%), kuid alginvesteering on tunduvalt suurem.
Vähenevate metallivarude vastu peaks mõneks ajaks jätkuma taaskasutus (Velikij, sa ikka sorteerid prügi?). Ja praegune metallide hinnatõus on pigem tootmisvõimsuse vähesuse, kui metalli puudusest tingitud. -
Ei, SideKick, tuulegeneraatorite müra osas pidasin silmas just 21. sajandil kasutatavaid tööstuslikke generaatoreid, mitte tehnikaajalugu. Täpsemini Eestis endas läänesaartele rajatava tuulepargiga kaasnevaid probleeme. Googeldamise asemel soovitan minna ja kuulata :-) Oma kõrv on...noh, kui mitte kuningas, siis kuninganna :-)
Aga vähenevate metallivarude vastu vihjangi, et kapitalism kui mädanev ja roiskuv ühiskonnakord (eriti tema liberaalsem osa) ei suuda tagada seda vajalikku taaskasutust (sa ilmselt ei mäleta aega, kus näiteks uue autoaku ostmiseks tuli vana vastu anda - ei saastanud keskkonda ja väärtuslik metall läks uuesti teisele ringile). Ma kahtlen, kas iga neeger, turka ja pilusilm ikka sorteerib prügi? Ning mõistagi ma ei vihjanud mitte hetke metallide hinnatõusule, vaid paarikümne aasta pärast saabuvale tõelisele hinnatõusule.
Sidekick, kas sa ikka sorteerid prügi? (ära muretse, sellest pole niikuinii mingit tolku)! -
Ei usu, et lähemas tulevikus metallivarud lõppema hakkaksid. Alumiinium näiteks oli vist maas leidumise poolest hapniku ja räni järel kolmandal kohal. Pealegi töötab metallide taaskasutus küllaltki effektiivselt. Pigem on ka tooraine kohalt kõige suuremaks mureks nafta lõppemine- plastide, kummi, määrdeainete ja teab mille tootmiseks tuleb lähiajal ilmselt leida tõsiselt võetavad alternatiivid. Metalle vähemalt ei köeta lihtlabaselt taevasse. Alternatiivsete energiaallikatena on viimasel ajal palju lootusi pandud ka tõusu/mõõna ja laineenergiale. USAs on mõned kommertsjaamad vist juba püsti Kalifornias, kuuldavasti asutakse ka New Yorki Hudsoni jõele esimest rajama.
-
mrtn, ega alumiiniumi lõppemise ohtu niipea polegi, seda on tõesti palju, täiesti nõus, ainult et metalli tootmine maagist on jõle energiamahukas suht inertsete metallidega võrreldes. Paraku neid ähvardab otsalõppemine esimeses järjekorras, vask ja kuld on siin ohustatumaid - neid tarbib kõige rohkem ka tänapäeva mõttetu elektroonikatööstus.
-
Täpsustuseks mõned arvandmed (mis baseeruvad kahjuks 1996 aasta tootmismahtudel ning ei kajasta arenevatel turgudel nagu India ja Hiina toimuvat nõudluse plahvatuslikku kasvu).
Selle kohaselt on kriitilisim ressurss kuld, mida on (Estimated & Known Reserves kokku) teada 37 000 kantmeetrit ning mida jätkub samas vaimus tarbides üksnes 17 aastaks. Hõbedat 288 000 kanti mis on 19 aasta jagu. Võrdluseks - rauda on 125 aastaks ja koobaltit viieks sajandiks. Alumiiniumist ei räägigi.
Huvilistele lugemiseks lingid näiteks www.eurosolar.org ja www.wcre.org -
Üks nanotehnoloogia alane artikkel:
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=58570
point selles, et nanotehnoloogia abil on võimalik toota uusi materjale mis tulevikus võiksid asendada praegu kasutatavaid materjale. -
Velikij: Mina sorteerin kulla ja hõbeda eraldi. Ärapanijas õpetas sarnast mängu ka.
-
tonuonu, miks sa arvad, et see mulle peaks kuidagi korda minema, mida sa teed?
-
Velikij: sest sa vastasid :)
-
Velikij:
Olen olnud saaremal Sõrve säärel olevate generaatorite all siis kui need pöörlesid üsna suure hooga ja ma julgen väita, et rääkides põrgulärmist pakud sa kõvasti üle. Tallinna linna taustmüra päevasel ajal on kordi tugevam kui nende genekate põrgulärm. Tegelikult on tänapäevased tuulegenekad hämmastavalt vaiksed. Mis on ka loogiline, kuna suur tuhin viitab selgelt aerodünaamilisele ebaefektiivsusele - ja selles tänapäeva genekate rootoreid küll süüdistada ei saa.
Teine teema on see, et tuulegenekate omahinda on pidevalt alla toodud ja tuuakse veel. Minu teada on juba praegu arvestuslik omahinna vahe söe ja tuule vahel vaid 5 ¢ tuule kahjuks. Uued soojusjaamad tehakse nagunii enamuses juba praegu gaasi peale.
Tuule suurim probleem on hetkel tema ebastabiilsus ehkki tegelikult on ka sellest võimalik üle saada. Imho on taanlased tuuleenergi "kulla kaevamise" loogika kõige paremini ära tabanud - rikkaks ei saa mitte see, kes kulda kaevab vaid see, kes labidaid müüb.
Nafta lõppemise suurem oht on tegelikult see, et hakatakse uuesti sütt põletama, mis paneb keskkonnale jubeda põntsu. Plaste jms. kraami saab minu teada sama hästi kivisöest kui naftast. Siin suurt vahet pole. Ja kivisütt jagub palju kauemaks kui naftat.
Tänase naftadefitsiidi otsesid põhjuseid on palju, kuid murettekitavad on minu meelest 2 suuremat tendentsi - Bushi administratsiooni soovimatus Kyoto lepet ratifitseerida (loodetavasti saame sellest lollist varsti lahti) ja Hiina väga kiiresti kasvav nõudlus nafta järele. Viimane muutub järjest tõsisemaks probleemiks, kuna Hiina põhjaosas asuvad maardlad hakkavad ammenduma ja seega sisetoodang väheneb kiiresti. Samas tööstuse ja transpordi mahud ja nõudlus kasvavad väga kiiresti ning see paneb praegusele tootmise/tarbimise tasakaalule korraliku põntsu. -
alles oli uudis et kirdeeestis p6levkivi kaevandatakse nyyd teetöömasinaga.
eesti nokia (kummikut kivisöest) ?
usa ei ratifitseeri kyotot seepärast, et see t6mbaks alla nende effektiivusese.isegi venemaa ilmselt ytleb YES WE WANT THIS!
aga usas.. keegi ei cuti tööstuse profiti. koik kes usa majandusmudelit kiidavad, on idioodid.
tegemist on lihtsalt shortcutiga yle muruväljaku - saab kyll kiiremini punktist a punkti perse,
aga koik ymbritsev rikutakse ära.
hail europe
ps: kuidas hitlerlik saksamaa tooraine nappuse tingimustes töötas? :p -
riq: Tõi venemaalt võla vastu rongide kaupa materjale sisse ning oli need suures osas võlgu. Osaliselt ka lihtsalt lubaduse vattu mitte NLi rünnata.
-
Pikemas perspektiivis liigume niikuinii (sunniviisiliselt) sinna poole, et kõike (mitte paljusid asju, vaid KÕIKE) hakatakse uuesti kasutama. Piltlikult öeldes, kui praegu võtad vana mobiiltelefoni, viskad aku spetskonteinerisse (-> utiliseerimisele) ja ülejäänud telefoni lihtsalt minema, siis mingi aja pärast (200 aasta pärast :P) võtad mobla (jajaa, w/e, mõte jääb samaks), paned selle transformaatorisse, maksad ekstra materjali eest $60 000 000 000 (päevane miinimumpalk) ja saad uuema ja parema võtmehoidja, uue kromogulaarnebulaatori ning 3 sinist kõrvarõngast.
Kusjuures transformaatoritööstus on ammu oma uudsuse kaotanud, ja liigub lootusetu vääramatusega per use fee põhisest teenusest subscription fee põhiseks ja Mark Cubani pea shordib transformaatorioperaatoreid sajaga :)
Oot, ma käin korra omas ajas ära ja kirjutan sealt.
Nonii, veel fakte praegusest ajast:
1) Ameeriklased käivad pärast fashistliku rezhiimi kukutamist sõja teemaga ringi sama ettevaatlikult kui sakslased paarsada aastat tagasi, vabandades igal sammul terve rahvana selle eest, mida mõne munni ammu (umbes 21. sajandi algul) käima lükatud protsessid endaga kaasa tõid.
2) Palestiinlased vastasid hiljutisele Iisraeli ajulainete mõjurelva rünnakule Gazas omapoolse pommirünnakuga bussipeatuses.
3) Kõik rootsi rahvusest (14%) ja ka türklastest ning kurdidest Rootsi kodanikud on juba 7 aastakümmet olnud 100% hõivatud Rootsi muusikatööstuses, mis on maailma suurim ekspordiartikkel pärast neuroflippereid ja siniseid kõrvarõngaid (kohutav moeröögatus praegu, kõik kannavad, kes ei kanna, sellele antakse virtuaalpeksa).
4) Eestlased (kõik 900 000 meist) ja ka mittekodanikest kohalikud, peamiselt vene rahvusest elanikud olid rahvahääletusel selle poolt, et võtta Tshukotka poolsaar viimase kunagise Putiinia provintsina vabatahtlikult Eesti Föderatsiooni koosseisu ja ühtlasi lükati tagasi Mongoolia Rahvavabariigi vastavasisuline taotlus, teadaolevalt kahel põhjusel - 1. Liiga suured ravikulud antud riigis, kuna umbes 40% rahvast on konstantselt hospitaliseeritud lammaste seljas turnimisest saadud vigastustesse, maa peal käia seal ruumi on vaid eliidile ja 2. Antud puhverriigi geopoliitiline väärtus suhtlemises Hiina-Vietnami Kommunistliku Liitrahvavabariigiga
5) Bill ja Melinda Gatesi pead ostsid George Sorose pealt viimase heategevusorganisatsiooni, muutudes heategevusäris globaalseks monopoliks. Eesti Föderatsioon ja selle mõjusfääri riigid, eelkõige läänepoolsed piiririigid Flaami Vabariik, Valloonide Suurhertsogiriik ning Kataloonia, Baski ja Hispaania Föderatsioon asusid neid kohe usinalt reguleerima ja auditeerima.
6) Eesti Föderatsiooni Kuu territooriumite kuberner esitas ultimaatumi keskvalitsusele nõudega leida lahendus Vjatsheslav Leedo pea Maa-Kuu transpordikompanii kohe lõppeva kontsessiooniga seotud probleemidele. Edgar Savisaare pea, kes on ühtlasi Tallartu suurmetropoli linnapea, pakkus välja lahenduse ehitada Kuult Maale sild, mille teostatavust on hakatud 63401 liikmelises Riigikogus hakatud uurima vaatamata Tallartu Ülikooli Autonioperaatorite naeruvääristavatele kommentaaridele selle planni osas. Erikomisjon 401 liikmega on moodustamisel.
7) Pärnus :) kardetakse kinnisvaramulli lõhkemist, rannarajooni, eelkõige Kihnuranna ja Kihnuküla tänavate elamispindade ruutmeetri hind on kerkinud isegi 700 000 000 000 000 kroonini, tehes uute korterite ostmise suhteliselt kalliks ja tingides Indrek Neivelti pea avalduse, et varsti korraldatakse Hansapanga poolt uus võlakirjaemissioon summas mustmiljon krooni finantseerimaks eluasemelaenuturu kasvavat nõudlust. Samas teatas I. N. pea, et nii suurt kinnisvarakrahhi nagu toimus aasta 2006 keskel tollases Eesti Vabariigis karta pole vaja.
Ok, saite nüüd vast väikse pildi praegusest ette... :) -
1) replace("hakatud 63401", "63401")
2) planni = plaani
sorry -
Elektroonikatööstus saab vabalt hakkama ka ilma kulla ja hõbedata, kui väga vaja saab kõik ka rauast ja alumiiniumist teha.
Plastmass ja kumm muutub ilmselt kordades kallimaks aga see ei tohiks ka mingit väga tohutut muutust põhjustada kuna saab teda ka kivisöest toota ja kui seegi otsas, siis ilmselt ka plastmassijääkidest.
Ei usu ka väga et ainult kohalikke kaupu tarbima hakatakse, suurtes kogustes kaupade transportimine ei nõua nii palju energiat, logistika arenemine ja autotranspordi osakaalu vähenemine ehk tasakaalustab veidi energia hinna tõusu.
Ühesõnaga mina näen et metalli ja naftavarude vähenemisest kõige suurem muutus mis minu elu tulevikus mõjutada saab on võibolla see, et ainult väga rikkad võivad omale isikliku autoga sõitmist lubada.
Võibolla väheneb linnavahel autode kasutamine iseenesest kuna linnaliikluse pidev pidurdamine-kiirendamine ei ole vaesematele lihtsalt taskukohane. Samas pikemaid vahemaid sõidetakse ikkagi autoga, sest see ei ole nii kallis, ainult paar kiirendamist-pidurdamist. -
Kõike hakatakse tootma neutronitest, prootonitest ja elektronidest, lihtsalt tuleb suvaline muld või kivi laiali lammutada algosadeks ja siis kullaks või naftaks kokku panna... aga inimese transportimiseks kaardistatakse ja lammutatakse inimene Tallinnas ja pannakse New Yorgis teise inimese lammutusjääkidest uuesti kokku. :)
-
Jah, fire, aga see tegevus keelati ära peale seda, kui sel kesksüsteemil tekkisid likviidsusprobleemid ja ohtralt inglise seksturiste Tallartus jäidki kokkupanemata. Kehtestati moratoorium ja whatnot aga 126 vaest britti jäidki rematerialiseerimata.
:D -
Mis on 126 kadumaläinud britti ja mõned valesti kokku pandud tegelased lennuliikluse rohkearvulise kaoga? Ma usuks ära keelamist, kui terroriorganisatsioonid oleks ligi pääsenud algkoodidele ja ühe päeva liiklusvoo (nii paarsada miljonit reisijat) oleks kokku monteerinud aegpommideks.
-
Sinu jutt on ketserlik ja ma juba kuskil kuulsin, et sulle saadetakse mehed järgi. Arvatakse et omad liiga väärtuslikku infot, et niisama ringi hängida.
-
Näed siis, plastmassi saab teha ka maisist:
When Dow Chemical Co. and agriculture giant Cargill Inc. began a major push two years ago to market a plastic made from corn instead of oil, they thought they were tapping into consumers' growing worries about the environment.
As it turns out, makers of the alternative plastic may get their biggest boost from soaring oil prices and fears of global energy shortages.
"It's a heck of a lot easier to grow a bushel of corn than to find a barrel of oil," says Kathleen Bader, chief executive of Cargill Dow, the Minnetonka, Minn., joint venture that makes the corn-based plastic. With more corn grown in the U.S. than anywhere else in the world, Ms. Bader is pitching the plastic as one way to relieve U.S. dependence on foreign energy. She says it's a simple choice: "Iowa or Iraq? Nebraska or Nigeria?"
prices have soared to more than $50 a barrel this year, driven by worries that terrorism and civil or political strife could disrupt supplies as the world's growing economies stoke demand. Sales of the corn-based plastic resin manufactured by Cargill Dow rose 60% in the first nine months of 2004 from the year-earlier period. The company is closely held and doesn't release its actual sales figures.
The record high prices of oil and natural gas, which form the raw materials for consumer products ranging from polyester clothing to garbage bags, are breathing new life into initiatives that might help wean the world from its petroleum addiction. A major hindrance to alternative energy has been that the options, such as wind energy and hydrogen fuel, are generally more expensive and less efficient than petroleum technology. But higher oil prices make the alternatives cheaper by comparison. Costly oil also spurs interest in research to improve the new methods.
Cargill Dow's corn-based plastic was an early hit in environmentally aware cities such as Portland, Ore., where shoppers at natural-food stores liked the idea of deli goods packaged in plastic containers that could be sent to an industrial compost site. High-end consumers warmed to the idea of pricier pillows and comforters stuffed with natural fibers instead of petroleum by-products.
So-called bio-based plastic has its own environmental downside, however. Corn farmers rely heavily on fossil-fuel based fertilizers and pesticides to grow their crops, for example. Still, environmentalists say bio-based polymers are more earth-friendly than their petroleum-based competition. More importantly, perhaps, crops such as corn will be around for years to come.
"Oil won't last forever," says Bill Shireman, chief executive of Future 500, a San Francisco-based group that builds partnerships between companies and environmentalists.
This year, Wild Oats Markets Inc. of Boulder, Colo., switched to food containers made from Cargill Dow's Nature Works corn-based plastic in all of its 80 Wild Oats Natural Marketplace stores in the U.S. and Canada after deeming that the compostable containers were responsible for increasing deli sales by 12%. Pacific Coast Feather Co., a Seattle maker of comforters and pillows, has more than tripled the number of stores in which it sells its Natural Living brand, made with Dow Cargill's Ingeo brand corn fiber, including retailers such as Linen 'n Things and Marshall Field's. McDonald's Corp. of Oak Brook, Ill., has used the plastic for to-go cups in Europe, and Sony Corp. of Tokyo put it in some models of its Walkman.
Other manufacturers are getting into the act. In May, DuPont Co. of Wilmington, Del., teamed up with British food-ingredient giant Tate & Lyle PLC to make a corn-and-petroleum-based fabric called Sorona that it says is superior to polyester and nylon because it feels softer and has better stretch recovery, among other qualities. Including corn in the formula makes it more economical, says DuPont, especially with rising oil prices. The new venture plans to begin production in 2006. And German chemical company BASF AG is partnering with Metabolix Inc. of Cambridge, Mass., to make a plant-based polyester plastic that could be used in products such as food wrap or as fibers for clothing.
Converting plants to plastic isn't a new idea. In the 1930s, Henry Ford used soybeans to make plastic parts, such as horns, for his cars, eventually introducing an entire car made from bio-based plastics. But petroleum quickly emerged as the cheaper alternative, relegating the bio-based plastics to niche markets. In the 1990s, manufacturers like Dow Chemical took note of growing consumer interest in composting amid concerns that landfills were overflowing.
In the early 1990s, Cargill sought a process that would transform corn sugars into plastic cheaply enough to compete with oil. Cargill and Dow joined forces in 1997, setting their sights on producing on a commercial scale a biodegradable plastic known as polylactic acid, or PLA, used for such things as medical sutures. "We had to take it from $200 a pound to less than $1," says Ms. Bader. Using a fermenting process similar to that for making beer or wine, the company converts the corn sugars to lactic acid, which is used to make PLA.
In 2002, Cargill Dow opened a plant with the capacity to make 300 million pounds of the corn-based plastic. But that was still only a tiny fraction of the 82.2- billion-pound plastics market, which is valued at $86.07 billion. The company reduced PLA-manufacturing costs 65% from the first quarter of 2003 to the second quarter of 2004 to well under $1 a pound, Ms. Bader says, though its product still is pricier than its petroleum-based competitor, polyethylene terephthalate, or PET. However, Cargill Dow gains a penny-a-pound advantage for every $5 increase per barrel in the price of oil, she says.
PET prices have increased nearly 40% since the start of 2003, according to Chemical Market Associates Inc., a Houston consulting firm. Now the compostable plastic containers used by Wild Oats are just 20% more expensive than traditional containers, down from a 50% premium last year, says Sonja Tuitele, a spokeswoman for Wild Oats Markets. "It played in our decision to roll them out nationally," she says.
Even if oil prices fall, executives at Cargill Dow say the company can remain competitive with oil prices in the mid-$20s a barrel, in part because customers are increasingly concerned about the volatility of oil markets.
Despite the growing advantage of bio-based plastics, the old-fashioned petroleum-based products aren't going away anytime soon. The entire plastics industry is geared toward making products with oil and natural gas, which like PET remain cheaper than their bio-based competitors -- and stronger. The very properties that make the plastic containers used by Wild Oats biodegradable, for example, also make them wilt in high temperatures. "No microwaving," says Ms. Tuitele.
But makers of the new plastics are hopeful. Just as U.S. oil production is declining, U.S. corn yields are increasing by five billion pounds, or 1.2%, a year. Joanna Underwood, president of Inform, a New York-based organization that researches environmental issues, says: "If these plastics succeed on their own, then the question becomes, why do we need their synthetic counterparts?" -
veel üks huvitav lehekülg tõusvate naftahindade taustal.
http://running_on_alcohol.tripod.com -
Siin veel eriti lihtsalt asi ära seletatud:
http://www.permaculture.com/alcohol/multimedia/Alcohol_gas-320x240qt.mov -
sidekick >
plastikut saab teha ka rapsiõlist. olen ise käes hoidnud kilekotti (selline õhuke ja krabisev, nagu supermarketi kassas piimatoodetele ümber keeratakse), mis maasse kaevatuna 3-4 kuuga laguneb.
päris tore ports sellealaseid patente Tartu Ülikooli biokeemikute käes. keegi kodanik Kolbakov on üritanud projekti mõned aastad kommertsrakenduseks keerata, viimasel ajal pole kuulnud.
hetkel on küsimus muidugi hinnas veel, aga kui õigesti mäletan, siis tehnoloogia hinnavahe naftapõhise kiletootmisega ei olnud enam mitte mitte kümnetes, vaid lihtsalt kordades. -
Tartu Ülikooli biokeemikud on saavutanud tänuväärseid tulemusi. Mina ootan väga biodiisli tootmist, aga http://www.tegelikkus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=563
-
EESTI - VENEMAA 0:3, kuigi optimistina loodan vastupidist resultaati.
-
EESTI - VENEMAA 2:1
-
Eesti-Venemaa 1:3, optimistlikult ennustades....
-
100% tanzaga nõus :-((
-
80% tanzaga nõus
-
Eesti saab pähe, väravat ei lööda. Arvan et venelased ei viici eriti üle 2-3 värava lüüa.
-
1:1!
-
Kõva mäng oli... :)
