Maksuamet võtab treiderid ette
Log in or create an account to leave a comment
-
LHV foorumites on ka kuulda olnud treideritest, kes ei plaani oma tulusid deklareerida. aga ega maksuamet ka rumal pole, kuuldavasti on nüüd väga paljude välismaaklerite käest võetud eesti klientide väljavõtted. kuidas nad seda teevad? vähemalt USA-s on kõik täitnud W-Qbeni ja selle järgi saab ilusasti kõik eestlased välja selekteerida.
intress on 0.06% päevas. -
Sellega peavad kõik arvestama, kes pahandusi ei taha
-
Nii ta on jah. Ülaltoodu ei tohiks muret teha LHV klientidele, sest oleme kõigile maksuaspektidele iga aasta tähelepanu juhtinud ning LHV Maksuraport teeb tehingute raporteerimise ülimalt lihtsaks.
Näiteks kui daytrader, kes teeb 4000 tehingut aastas, peaks tegelikult need kõik üks haaval Maksuameti deklaratsiooni panema, siis LHV kliendid saavad hakkama vaid ühe rea lisamisega, kuhu kõik tehingud on koondatud. -
Vaevalt, et daytrader, kes teeb 4000 tehingut aastas, teeb seda füüsilise isikuna. Ei saaks ju sellel juhul kahjumiga lõppenud tehingute tehingutasude võrra maksustavat tulu vähendada. Aga see on muidu väga tore, et LHV klientidele asi nii lihtsaks tehtud on.
-
maksud tuleb ausalt maksta! Maksuamet on selles mõttes kõige halvem laenuandja. Varem, kui viivised madalad, oli see naljaasi, nüüd ei tasu risk enam ennast ära.
-
to .m.
Juba mõnda aega saab eraisik ka kahjumiga tehingute puhul teenustasu kahjumile otsa keevitada. Mitte et see nüüd füüsilise isikuna toimetamist õigustaks. -
tehvlon
Minu mäletamist mööda on Maksuamet korra viivised tühistanud, :)
Ehkki see ei puuduta Tradereid vist, mingi muu case puhul rakendus peale Riigikohtu otsust?
-
to enz
Oled sa kindel, et teenustasu saab kahjumile juurde lisada? Kas asi ei peaks mitte nii olema, et teenustasu läheb kahjumiga lõppenud tehingus arvesse soetusmaksumuses, kuid võõrandamisega seotud kulusid ei saa eraisik kahjumi puhul näidata? -
enz
Kas mitte see muudatus, mille kohaselt eraisik saab kahjumiga lõppenud tehingute teenustasude võrra kahjumit suurendada ei kehti siiski alates 2004. aastast ja tuleb esmakordselt kasutusse alles järgneva aasta alguses vastavat tuludeklaratsiooni täites? Ehk siis rääkida selle võimalikkusest juba mõnda aega ei saa siiski, :) -
Väärtpaberitehingute, sh tuletisinstrumetidega tehtud tehingute maksustamine.
Teenitud tulult maksavad tulumaksu residendist füüsiline isik ja mitteresident. Tulu arvestatakse väärtpaberite soetusmaksumuse (selles sisalduvad komisjoni- ja tehingutasud) ning müügihinna (millest on lahutatud komisjoni- ja tehingutasud) vahena.
Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab võõrandamisest saadud kasu, ei ole lubatud seda kahju maha arvata maksustatavast tulust. Maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust võib maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Samas juhul, kui see kahju maksustamisperioodil ületab sama perioodi kasu, saab seda üle kanda ilma piiranguteta ka järgmistesse maksustamisperioodidesse ja siis järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisel saadavast kasust maha arvata.
Väärtpaberite väärtuse kasvu võrreldes soetamishinnaga ei käsitleta tuluna, kuni neid väärtpabereid ei ole võõrandatud. Nii väärtpaberite ostu- kui ka müügikulud peavad olema dokumentaalselt tõestatud (tavaliselt nt väärtpaberitehingu korraldus või kinnitus). Soetuskulud on väärtpaberi omandamiseks tehtud kulutused, sh ostuhind, makstud komisjonitasud ja lõivud (st maakleritasud, pangakulud, optsioonipreemiad jm väärtpaberitehinguga seotud kulud). Kuludesse ei saa kanda kulutusi, mis ei ole otseselt seotud väärtpaberite soetamisega, nagu maakleri edukustasu, kontohooldustasu, kontohalduri vahetamisega seotud kulutused jms. Väärtpaberikonto avamise tasu võib võtta arvesse esimese väärtpaberitehingu korral. Soetuskuludena saab näidata ainult müüdud väärtpaberitega seotud soetuskulusid. Kui hangitud väärtpaberite kogus oli suurem, kui parasjagu müüakse, tuleb leida proportsioon. Kui investor on ostnud müüdud väärtpabereid mitmel korral eri hindadega ning talle on jäänud sama emitendi väärtpabereid ka alles, on lubatud kasutada kaalutud keskmise soetushinna või lihtjärjekorra põhimõtet (FIFO – first in, first out). Valitud meetodit tuleb edaspidi järjepidevalt kasutada.
nii ojn kirjas hansapangas -
tänx Henno,
Kahtlustasingi, et tegu seadusega, mis kehtib 2004. aastast alates. Koolis õppisime "Maksundust" siiski veel suures osas vana seaduse järgi. Eksam 2 nädala pärast. : ) -
Eks ta kipub nii olema, et Hansapank, LHV ja ka teised võivad oma kodulehel olevates abitekstides eksida või neid mitte piisavalt kiiresti uuendada. Tulumaksuga seonduva puhul soovitan lugeda ikka Tulumaksuseadust ning konkreetsel juhul "§ 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine".
Link: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=765523 -
Henno,
Jah selles mõttes oli minu väljend "mõnda aega" ekslik. Asi on jah suhteliselt värske.
§39 ei puutu siin eriti asjasse. Oluline on §37 esimese lõigu lause: "Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud." -
enz:
kas pole siiski mitte nii, et §37 räägib ainult kasust ja mitte kahjust? -
kasust maha arvata VÕI KAHJULE JUURDE LIITA
onju kirjas kõik nagu peab -
jep, vaatasin ise vist kiiresti pealkirjade järgi :)
-
Ma lähen raevu kohe!
Selgub, et 1999. aastal kehtis veel seadus, mille järgi füüsilisest isikust ettevõtjad ei pidanud esitama tuludeklaratsiooni, kui neil puudus tulu.
Seega oli täna Maksuametil väär nõuda 1999. a. deklaratsiooni esitamist ning süüdistada mind selle esitamata jätmises ja trahvida mind.
Homme lähen ja peksan Maksuameti segi. Võtan kaasa fotika. Pildid peaksid ilmuma siia kella 16ks. -
kas keegi oskab öelda eelnevast kogemusest, kui keerukas on dekl. tätimine hansapanga klientidel?
-
maksuameti enda jutust tundub, et suht lihtne, kuigi ma eelistaks kasvõi kõik vanamoodsalt esitada, sest kunagi ei tea, kas nad panevad tähele kõiki kulusid... tulude osas ma ei kahtle :D
