LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Internet jookseb kinni!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • mis te arvate, kas me 5-10-ne aasta pärast enam interneti üldse kasutamegi? alles hiljuti üks soome teadlane (linki pole, kes teab võiks panna) tuli välja arvamusega, et internet läheb umbe. + viirused ja kõik muu. mina nt isiklikult kahtlen kas ma 1-2 aasta pärast julgengi oma tehinguid netis teha. ja sukasäär võib varsti ka olla hea lahendus:)
  • Selliste ennustuste kohta ütlen ma, et "Ja-jah, ja aastavahetusel 1999-2000 kukkus enamus lennukitest taevast alla, tuumapommid plahvatasid iseeneslikult ja Hillary Clinton andis oma mehele kõik andeks."
  • mina arvan, et need ajad pole omavahel siiski võrreldavad. polnud tol ajal internetikuritegusidki eriti. kuid loomulikult on tegu subjektiivse arvamusega ja seda tõestada ma ei suuda
  • No mis see tühine viirus aeg-ajalt ikka teeb. Peagi jääb neid vähemaks. Kuigi mõned asjast mitte jagavad ühikud hirmutavad meid mingi superviirusega mis teeb miskit kohutavad. Har-har.

    Kui Internet kokku kukub siis kukub ta divxe jagavate nohikute pärast. Juba on müügil esimesed raualahendused väikekommuunidele - korterelamutele - piiramaks ühe koduse serveri võimalusi kogu kommuuni ühendus ribadeks tõmmata.
  • ok, mis kasu on internetist kui ei saa reede õhtul rahulikult pornot tõmmata?;)
  • Jah, raightsaid - mine mahepõllunduse kursustele, agraarühiskond tuleb tagasi.
    Varu kõvasti suhkrut ja soola.
    Harjuta välipeldikus käimist.
    Õpi metssigasid jahtima.
    Lõpuks mine Arnold Joala juurde, ta ütleb sulle täpselt, mis kanalid on netis kinni ja kuidas neist mustadest jõududest vabaneda.

    Keegi kuskil kirjutas, et internet jookseb kinni? Vat kord ütles üks tädi linnas, et terve ühiskond on perses. Ma läksin siis vetsu, aga ma ei saanud kuidagi aru, et sealt oleks ühiskond väljunud.
    Lihtsalt - kui esitada väide, et internet jookseb kinni, siis on vaja julmalt numbreid, stsenaariume, arvutamist jne.. Ja loomulikult, kuidas oleks interneti kinnijooksmine tehniliselt võimalik.
    Sada serverit võib küll mingi kammi tagajärjel kotti joosta, infi kaotsi minna jne.. aga neid saab asendada. Ja ikkagi - räägi siis lähemalt, kuidas internet isiklikult kinni jookseb?
  • ei, ma ei suudagi siin numbreid ja teoreeme tõestada. see on minu ulme. ei tasu olla nii skeptiline ja naerda asjade üle nagu jors pubis. ma võiks ju paluda ka arvutusi selle kohta, et internet vastu peab, arvestades kasvõi kasvavat kasutajaskonda
  • abesiki, taas kord komplimendid verbaalse võimekuse eest. Jutt jooseb ja küünilis-iroonilist sarkasmi on rohkem kui Tabasco kastmes teravust - mõnus! :-D

    Aga neti mahajooksmine ja arvutused... Ma kujutan ette, et kui kogu (tõepoolest KOGU) internet oleks (teoreetiliselt) kasvõi 10 min maas, siis sellega oleks tekitatud juba parasjagu majanduslikku kahju ja paanikat... Mõned treiderid

    Seetõttu julgen oma naiivsuse arvata, et "keegi kuskill" tegeleb selle probleemiga ja mingit pauguga agraarühiskonda minekut ei tule. Aga kommentaarid vendadelt, kes täpselt teavad oleks teretulnud.


  • Karumõmm,
    et kui KOGU net oleks maas, siis palun ütle mulle kustkohast see KAHJU tekiks. Et seltskond rebiks need dollarid puruks ja põletaks ära, need mis muidu oleks kulunud netist ostmisele??
  • Ma eeldan lihtsalt, et netis tervikuna liigub piisavalt ajatundlikku informatsiooni, mille viibimine tekitab teatud tegijatele (olulist) majanduslikku kahju. Summeerituna võib see kahju olla päris suur.
  • Tänases Päevalehes http://www.epl.ee/artikkel_279094.html arvab Kasperski, et anonüümne internet peab kaduma ja usun, et B2B levelil kommunikatsioon + riigiga suhtlemine saab võimalikuks ainult läbi indentifitseerimise protsessi. Nagu ta tegelt ka täna on, kuid ilmselt kujuneb ka B2C suhtelemine ja seejärel siirdub ka personaalne infovahetus ainult identifitseeritud kanalisse nö Internet ver 2.'te.
    Ma ei kujuta seda veel täpselt ette, kuid üks võimalus oleks kehtestada riikidel vastav infrastruktuur oma kodanikele ja edaspidi ei saa minuga kontakti anonüümne isik. Rämpsinternet tasahilju kaob ära, sest seal ei ole tarbijaid või jääb kohaks, kus liiguvad asjad, mis on anonüümseks kasutamiseks. Kuidas nad üksteist segama ei hakka ja kas see ka finantsiliselt võimaik on, seda ei oska öelda. Samuti kuidas systeemi rikkujaid karistatakse ei kujuta ette ja võibolla ongi see kõik üldse võimatu ettevõtmine...

  • Karumõmm,
    aga teistele osalistele siis jälle suuremat tulu? Kellele kahju, kelelle kasu. Keda see ajatundlike mängurite kasum kotib peale nende endi?
  • Identifitseeritud kanal - hakkame võrgukaarte müüma nagu relvi, inimestel peab olema internetiluba (kusjuures mõnikord sooviks sellist süsteemi isegi väga). Tehniliselt oleks see muidugi teostatav - müügile lubada ainult seadmeid, mille MAC aadressi vahetamine on ülikeeruline, müügid registreerida ja kõik sideteenused ID-kaarti (sertifikaadi) külge ühendada.

    Mõtet sellel ei oleks, interneti kinnijooksmise jutt on täielik bullshit. See on selline müüt nagu inimkond sureb välja või kütused saavad otsa vmt. Inimesed on juba kord nii leidlikud, et probleemi (võimaliku katastroofi) ilmnemisel leitakse alternatiivid senisele süsteemile.
  • priitp, ürita laiemalt mõelda... Infol on tänapäeval väärtus, ajatundliku info väärtus on ajas kahanev. Ürita modelleerida üks päev endagi elus, kui internet ei tööta liikudes üksikult üldisele ja Sa saad aru, millele ma majandusliku kahju all vihjan. Aga see kõik on muidugi ÜLIMALT teoreetiline, sest ma ei usu interneti totaalset feilamist.
  • ok, ma küsin sellise küsimuse. kui paljudel teist on kaardil või pangakontol pandud peale omapoolne limiit mida ühel päeval/ühel kuul teha saab? ja kui olete selle limiidi pannud, siis ma küsin küsimuse miks te seda teinud olete? kas see on tingitud sellest, et kardate kaarti kaotada? see umbe jooksmine ehk pole teab mis suur probleem võib olla nagu rahvas siin "teab" (minu poolt jäi tõestus ära, aga kahjuks ka teiselt poolt vastupidise tõestamine), siis usaldusväärsus on ometigi küsimus. minu meelest on ikkagi internetis kuradi easy midagi ära teha. paar aastat tagasi suutsin isegi mina hotmaili accounti sisse muukida (lasin sõbral teha konto ja proovisin). nüüd ma enam seda ei suudaks, aga mina ei tegele ka selle alaga.

  • Ma mõtlengi, ja väga laialt. Kujuta ette, et Tallinna kõik toidukauplused oleksid homme kinni. Kindlasti saaksid nemad homme kahju. Summa summarum Eesti majandus ei kannataks mingit kahju, sest a) poodi mindaks homme ja ostetaks rohkem; b) see raha kulutatakse mujale. Fakt on, et kulutamata see raha ei jää.
  • nojah ,vorsti v6id sa ju ylehomme ka osta kui nädalavahetusel juhtus pood kinni olema,ega see vorst nyyd paari päevaga nii vanaks ei lähe.Ning vahepeal v6id ju suurema näljaga, miskit kapip6hja vedelema jäänud, saiakontsu närida.Aga esmaspäevane info on juba teisipäeva hommikuks vana.Sellega ei ole enam suurt midagi peale hakata,sest aeg on teinud oma töö ja k6ik juba nagunii teavad seda tulusat uudist.Ma sain aru et Karum6mm tahtis nagu sellele vihjata.
    Aga isiklikult arvan ,et ei juhtu selle internetiga suurt midagi ja kui ka juhtub siis alles jäävad ju veel telefonid,meediakanalid,post jne.Et k6ik need korraga uppi lendaksid...no ma ei tea.V6ib-olla kihutab maa poole just praegu m6ni suuremat sorti komeet?
  • Kui KOGU internet on maas, siis läheb hinda alternatiivsete kanalite kasutamine - eelise saavad need, kellel on vastavad kanalid ja sidemed olemas (telefonivõrk, GSM, klemmid "soojadel kohtadel", etc.). Kuna enamus on siiski samamoodi halvatud kui sina, kui KOGU internet on maas, sest "info töötlemise kiirus" oluliselt väheneb, mis tähendab, et ka info vananeb aeglasemalt, mitte enam tavapärasel "kiirusel". Ehk mõtle nii, et internet on keskkond. Kui keskkonda pole, siis ei saa ju info levida. Kui info ei levi, ei teki ka kahju.
  • Ma nüüd ei saa aru kuidas te saate nii selgelt interneti ja telefonivõrgu ja gsmi jne eraldada? Kui telefonivõrk on olemas, siis on ka internet olemas. Mina pole veel mingit sinist auru juhtme sees näinud. St ei saa rääkida internetist eraldi, vaid pigem siiski kogu kommunikatsioonivõrgust üldiselt.
  • Täitsa lõpp, kust selline väide, et on the whole ei kannata keegi kahju kui internet maha jookseb? No sellist naiivsust ja kitsast silmaringi ei oleks ma küll oodanud lugupeetavatelt LHV "majandusinimstelt". No kui sa laia pilti tõepoolest ei suuda näha, siis ürita ette kujutada kasvõi enda tavalist (töö)päeva _ilma_ internetita, mõtle selle peale kas sa oleksid sama efektiivne, kas ühiskond tervikuna saaks sinu näol sama palju lisandväärtust lühemas, keskpikas ja pikas perspektiivis. Oma koha pealt võiksin ma pea 100%-liselt väita, et kui minult homme internet käest ära võetaks, oleks minu heaolulangus kohene, tuntav ja jääks madalamaks ka pikas perspektiivis. Paar lihtsat näidet:
    - info otsimine, kättesaadavus ja selle kvaliteet (siinkohal pean silmas tema värskust) netist. Kui palju ja reaalset $ aega ma kokku hoian googliga iga päev, selle asemel, et helistada kuskile infoliinile, ei oska ma kohe öelda, aga väike see number kohe kindlasti ei ole. Reaalsed kulud alternatiivsetel infoallikatel oleks: inimtööjõud (mingi tädi telefoni otsas otsib mulle vajalikku infot, veerib selle ette ja mina kriban selle kuhugi paberilipakale), ajakulu (ma leian asjad üles märksa kiiremini kui see läheks mingil 1182 tibil), materjalikulu (keegi peab selle infi kuskile paksu raamatusse trükkima, kust see mulle ette veeritakse) jne.
    - suhtlemine. Email ja IM on ikka _kordades_ odavamad infokanalid kui mistahes alternatiivsed kanalid seda on (näiteks GSM/kiri/postituvi)
    - asjaajamine. Näiteks just mõtlesin, millal oli viimane kord, millal pidin pangakontorisse minema mingeid avaldusi täitma, lepinguid sõlmima. Tuleb välja, et ma ei ole poolteist aastat enda jalga juba kontorisse tõstma pidanud, sest kõik olen saanud ma seni neti kaudu ära teha. Ja siis pidin ka füüsilisele kaardile lihtsalt järgi minema. Tahaks näha, kuidas seda kõike mulle mingi telefonikanali kaudu suudetakse pakkuda.

    Need olid vaid paar väikest näidet selle kohta, kuidas internet on teinud elu minu jaoks mugavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks ning seda ühiskonna jaoks odavamate vahenditega, mis lubab ühiskonnal suunata rohkem vahendeid muudesse sektoritesse ja sellega tõsta tarbitavate hüviste hulka tervikuna (ja economics 101: rohkem hüviseid=kõrgem heaolu).

    /End of Rant

    B.
  • Eee seda et ma pole veel kuulnud yhestki VIIRUSEST, mis oleks suutnud telefoni liinid täiesti tummaks teha,kyll aga on serverid päevadeks olnud rivist väljas.
  • to priitp

    Ja veel - kui homme oleks kõik Tallinna toidukauplused kinni, siis summa summaarum oleks otsene kahju kasvõi näiteks ainult säilivusaja ületanud toidukaupade näol vägagi tuntav. Pluss ei usu ma, et need xtuhat inimest, kes antud sektoris töötavad ning muidu tegeleksid lisandväärtuse loomisega, seda 100%-liselt oma eralõbuga asendada suudaksid. Ning mis teevad need, kellel lihtsalt ei ole tänu antud situatsioonile võimalik ära elada - inimene peab ju sööma? Need istuvad autosse ning sõidavad eeldatavasti näiteks Tartusse poodi, mis tähendaks alternatiivse situatsiooniga (Tallinna toidukauplused on lahti ja töötavad) täiesti reaalset kuju aja, bensiini ning autoamordi näol, mis on ka kulu Eesti majandusele tervikuna.

    Või on Sul mingisuguseid paremaid võrdlusi siinkohal äratoomiseks - see näide nüüd küll majandusajalikku ei lähe.

    B.
  • maidre,

    viirused koormavad muuhulgas ka kommunikatsioonikanaleid ning ka kommunkatsioonivõimalust pakkuvad ettevõtted kasutavad servereid, mis võivad rivist välja luua. Lisaks jagavad telefonikõned internetiga suures osas sama traati ja ka su telefonikeskjaam on ilmselt arvuti ja võib-olla ka kuskilt otsast internetti ühendatud. St siin on ikka päris raske joont vahele tõmmata. Mõned süsteemid on lihtsalt kergemini haavatavad.

  • eh Buhvet,

    sinul oleks ehk langus, aga teistel oleks ehk tõus ? Summa summarum saaks nulli kokku.
    Kui ei saa netis istuda, äkki siis istuks kõrtsus nagu vanasti? Mis sel vahet.

    kui see kõik oleks tõsi, siis oleks me märganud viimase 10 aasta jooksul hüppelist, kümnete protsentideni ulatuvat aastast majanduskasvu kogu maailmas. Ei ole mina märganud.

    Pank ja värk on muidugi tore "asi iseeneses", parasiit, liigkasuvõtja, tarbetu monstrum. Sinu tohutu võit pangatoimingute teostamisel on naeruväärne võrreldes sellega, et 10 aastat tagasi polnud neid toiminguid vaja üleüldse sooritada. Mitte üldse kohe.

    Veel, hoolimata kõigest sellest maschinerist ja chemischerist kulub tänasel koduperenaisel samapalju aega kodu korrastamiseks kui 30'e omal. Tee SIIT ka omad järeldused.

    Aga no uskudes sinu juttu tundub mulle üha enam, et kosmoselaeva ei oleks saanud 60'l ehitada - inffi ei olnud, suhelda ei saanud jne.
  • OK, üritame siis veelkord:

    priitp:"sinul oleks ehk langus, aga teistel oleks ehk tõus".

    Palun seleta mulle, milles see teiste tõus seisneb kui mina kui produktiivne majandusüksus vähem toodan? Ja siinkohal kuna minu tootlikkus langeb, kõigil teistel jääb samaks, siis ei ole tegu 0-summalise mänguga. Kui sa väidad seda, et minu kasum on väiksem (saan vähem palka jne) ja teistel oleks suurem (saavad nöörida mult telefonitasu), siis ühiskond tervikuna on ikkagi halvemal järjel, sest toodetavate hüviste arv on väiksem ajahetkel t+1 kui ajahetkel t.

    priitp: "kui see kõik oleks tõsi, siis oleks me märganud viimase 10 aasta jooksul hüppelist, kümnete protsentideni ulatuvat aastast majanduskasvu kogu maailmas."

    Miks kogu maailmas? Lihtsalt sellepärast hakkavad neegrid aafrikas paremini tööle, et nad usuvad kaugel lombi taga asuva Interneti imetabasesse mõjusse? Samas võid sa vaadata sektoreid, kus internet _on_ tähtis kommunikatsioonivahend, siis seal ma arvan, et leiad eest päris tubli kasvutempo. Ning miks peab majanduskasv olema hüppeline ja ulatuma 10%-ni ei mõista ma jälle. Kasv, mis tuleb läbi interneti kui kommunikatsioonivahendi on ju evolutsiooniline - kasv ei saa olla kiirem inerneti levikust ning kuna internet moodustab mingi x% majandusest, siis saab tema efekt olla maksimaalselt ka x% kasvust. Milleks lahmida?

    priitp:"Pank ja värk on muidugi tore "asi iseeneses", parasiit, liigkasuvõtja, tarbetu monstrum."

    No nüüd lähed sa juba ideoloogilisse demagoogiasse. Mis kuradi asi iseeneses ja parasiit ning miks võtad sa minu näite ning keskendud selle ebaolulisele küljele (so. näite keskkond, ei olnud ta ei subjekt ega objekt). Sama hästi oleks võinud ma siinkohal tuua näiteks tavalised poed versus internetipoed. Kas siis oleksid jälle keskendunud poe kui "asi iseeneses" rollile ühiskonnas. Ning kui sinu näidet võtta, siis on ka poed alatud liigkasuvõtjad, hinnalisajad ning tarbetud monstrumid ning tõesti, 10 aastat tagasi ei olenud ka sinna mõtet minna. Seal lihtsalt ei olnud midagi.

    priitp: "hoolimata kõigest sellest maschinerist ja chemischerist kulub tänasel koduperenaisel samapalju aega kodu korrastamiseks kui 30'e omal."

    Esiteks - kust pärinevad sinu andmed? Teiseks - kuidas puutub siia internet? ja kolmandaks - mis järeldused pean ma siit tegema? Tänapäeva naine on laisem, paksem ja ei jõua hoolimata kümnetest abivahenditest saleda 30ndate naistega sammu pidada?

    priitp: "osmoselaeva ei oleks saanud 60'l ehitada - inffi ei olnud, suhelda ei saanud jne."

    No ja kui saigi, siis mis sellest? Ma saan aru, kui sa oleksid võrrelnud tänapäeva kontekstis tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega firmat MIRi ehitamas ning täpselt samasugust firmat _ilma_ nende kommunikatsioonivahenditeta MIRi ehitamas, ceteris paribus. Ning kui sa suudad mulle tõestada, et mõlemad firmad ehitavad valmis samasuguse kosmoselaeva täpselt sama kiiresti (või hoidku sellest - internetita kontrollgrupp ehitab valmis veelgi kiiremini), then you would have something there ja siis peaks ma enda väited tagasi võtta. Praegu kuulub sinu näide aga valdkonda "aga no usukudes sinu juttu, tundub mulle üha enam, et inimene sai alguse Aadama kõljeluust mitte ei arenenud välja ahvist".

    B.

  • Lühidalt - tehnoloogiline areng _tegelikult_ ei paranda inimeste elukvaliteeti. Elati enne internetti ja moblasid ka ja ei jõlkunud depressivne mass mööda tänavat konksu otsides, et inffi ei ole ja suhelda ei saa ja elu pole elamisväärt.

    a) konkreetne näide - seoses kinnisvara hoogsa müügikasvuga on lõbustusasutuste käive vähenenenud. Pole riigi seisukohalt vahet kuhu miski raha liigub. Ühelt ära, teisele juurde. Raha ringleb ikka samal kiirusel.

    b) Sinu näitel on sinu produktiivsus jms hüppeliselt tõusnud. Kummalisel kombel see ei kajastu majanduskasvus. Vaata, sellest on kasu siis kui sina "jooksed kiiremini", kui kõik "jooksevad kiiremini", siis ei muutu midagi.

    c) Panka pole kellelgi vaja, tegelikult. Kõike seda saab lahendada teisiti. Pank on vesivõsu. Heh, kunagi sai vesteldud kellegagi kes pidas WAP killerapiks võimalust pangakonto seisu vaadata :-)). Loe vahelduseks kokku oma teenustasud, kulud jms versus see, et saad palga sulas ja maksad sulas.

    d) ma ei mäleta. Järeldus on see, et kõik see masinavärk, tehnoloogia ei tee midagi kvalitatiivselt etemaks. Miskit ei muutu, kõik jääb endiseks. Siit siis see, et internet on küll tore, aga ega midagi olulist tegelukult muutunud ei ole ja kui kõigil ära kaoks siis ei juhtuks ka miskit hirmsat.

    e) mõlemad firmad ehitavad omas ajas sama asja sama kiiresti. Vaata, see koduperenaise näide põhineb osalt ka sellel, et 30' olid teised standardid. Tollane puhas tuba oli tollases mõistes puhas, aga on tänapäevases mõistes must. Tänapäevane puhas on 10 aasta pärast must. Sellepärast aeg ei vähenegi, osaliselt. Jookseme kiiremini, aga vahemaa on ka pikem.

    Sa ei saa aru sellepärast, et sa võtad enda kogetud asju kui eraldiseisvaid, asju iseeneses, et mingi sinu "jubin" nagu annaks sulle eelise vms. Ei ta anna, kõigil teistel,on ka see "jubin".

  • ah 1 asi veel,

    ma mäletan hästi aega enne internetti ja ma seetõttu ma ka tean, et paljut "inffi" mida nüüd sealt otsin polnud tollal vaja. Uneski ei tulnud selle peale. Internet on ses mõttes ka "asi iseeneses", et kasvatab vajadust infi järele mida ise toodab, pigem juba suurem osa interneti vajadusest on interneti enda tekitet :-)
  • Kuule priitp, nüüd ma enam ei saa aru, mida sa väita üritad.

    Mina üritan väita, et internet tõstab tootlikkust maailmas per se ja see on fakt. Mina väidan, et ühiskond ilma internetita kaotaks heaolus. Mina väidan, et inimene on darvinistlik olend, kes areneb, kohaneb ning võistleb teiste liikidega maailma nappide ressursside pärast. Üks vahend eelise saavutamisel/suurendamisel on tehnoloogia, k.a. internet.

    Sinu väide, et midagi ei muutuks kui inimeselt võtta internet (üks ehnoloogia väljundeid) inimese heaolus, on sinu subjektiivne hinnang ning käsitlus selle koha pealt, mida sa pead silmas inimese heaolu all.

    Minu nägemus on, et inimese heaolu on mõõdetav objektiivselt (eluea pikkus, tervislik seisukord, söögi ja hügieenitarvete kättesaadavus jne,) ja subjektiivselt (kuidas inimene ise hindab enda olukorda). Ma loodan, et sa ei hakka vastu vaidlema, kui ma ütlen et tänu tehnoloogia arengule on objektiivselt mõõdetud heaolu paranenud drastiliselt viimase sajandi jooksul. Samas ei saa seda väita subjektiivse heaolutunde osas (mida ka sina vist oma demagoogiaga taga ajad) - inimene arenenud ühiskonnas on keskeltläbi vähem õnnelik kui ta on seda vähemarenenud ühiskonnas (oli mingi maailmapanga uurimus, ei mäleta enam linki). Aga samas näitab see ka seda, et arenenud ühiskonna inimesed oskavad rohkem tahta, nende ootused ja nõudmised on suuremad ja heaolulävi kõrgem.

    Kas see on hea või halb on, nagu juba ennegi mainitud, puhtalt subjektiivne. Ja ei adu ma, mis on sul pankade vastu - nad täidavad täpaselt samasugust ühiskondlikku rolli, nagu kõik teised vahendajad (loe: "liigkasuvõtjad"). Pangad viivad kokku laenuvõtjad ja laenuandjad (ehk siis inimesed, kelle jaoks raha väärtus ajahetkel t+1 on erinev - puhtalt subjektiivne lähenemine) ning pakuvad võimaluse nende tegevuste ajahorisontide ühtlustamiseks (laenamine tavaliselt on lühema ajahorisondiga kui laenu võtmine), võttes osapoolte riski enda peale. Loomulikult peab selline tegevus olema kasumlik, selleks et keegi seda üldse tahaks pakkuda ning mulle tundub, et sinu jaoks on lihtsalt kasum=evil (eriti kui see tegevus mingi füüsilise tootmisega seotud ei ole). Kas ma eksin palju, kui pakun, et hetkel maailmas ülekaalus olev majanduskorraldus ei kuulu just sinu lemmikute hulka?

    B.
  • kusjuures mäletan ka mina vägagi hästi aega enne internetti ja googlit ning ei igatse seda põrmugi taga. Ehk siis veelkord - puhtalt subjektiivsete näitajate alusel loomulikult internet ei pruugi omada mingit tähtsust sinule kui subjektile. Aga objektiivsetest näitajatest lähtuvalt on inimene internetiga paremas olukorras kui inimene ilma internetita. Mul pole selle vastu midagi, kui sulle piisab päevalehe lugemisest ning uutest uudistest, kuid ma eelistan _tasuta_ ja märksa mahukamat internetti enda uudiste saamiseks. Ja nüüd - kas ma olen paremas olukorras kui sina, sest mul on rohkem inffi ja ma ei maksa selle eest midagi, sinul läheb aga otsekorraldusega papp ludinal mingi meediaettevõtte pangakontole?

    B.

  • Heaolu ei seisne asjades, minu suhe subjektiivsesse heaolusse pole demagoogiline vaid kogemuslik ja filosoofiline. Muide, mina ei arva, et oleks vähem õnnelik, mina arvan, et õnnelikkuse tase on stabiilne.

    Inimene pole mitte darwinistlik, vaid sotsiaalne olend. Loeb see ja ainult see kuidas "teistel ka" on - inimene tahab olla teistega sarnane. Pole netti, POLE vajadus teada saada mis toimub Austraalias. On net, ON vajadus teada saada, kuna kõik tahavad teada saada ja saavadki. Kumb olukord on "arenenum" ? Pea pole prügikast. maht konstante. Ehk see kui sinul on nüüd palju inffi, ei puhu pilli kuna kõigil on, enne sul ei olnud ja kõigil polnud. Status quo ajas missugune!

    Panga vastu pole mul muud kui, et ta tekitab tarbijaile vajadusi (ja hulgaliselt) mida neil ei ole ning siis asub neid muudkui rahuldama. Laen on eriasi, aga kaardid jms ei lähe kohe mitte.

  • No nüüd on siis hea koht see mõttevahetus lõppenuks kuulutada - sina lähened asjale "kogemuslikust ja filosoofilisest" küljest ning mina üritasin teemat "objektiivsesse ja majanduslikku" kasti toppida.

    Ühesõnaga täiesti võimatu on meil konsensusele jõuda, sest räägime hoopis erinevatest asjadest. Kui sa väitleksid minuga teemal "internet ja majandus" ning mõtleksid majanduse all seda aegunud käsitlust, mida vist praeguselgi ajal ülikoolides õpetatakse, siis oleks hoopis teine jutt.

    Loeme siis teema ammendatuks ning mitte just eriti viljakaks. Filosofia pole minu ala ning kuna ta vähemalt mind ära ei toida, siis jätan selle nii finantsiliselt kui vaimult rikkamatele.

    Edu,

    B.
  • näedsa - pea ei mäletagi enam kõike. Ehk uurimus, millele enne viitasin on tehtud hoopis sellise organisatsiooni poolt nagu World Values ning viimase tabeli võite leida aadressilt http://www.worldvaluessurvey.org/. Seal ka Eesti sees (82 riiki), muljetavaldaval 1-sel kohal "Low" grupis. Kuid pole hullu, vähemalt pole me miinustes.

    B.
  • Internet kui sihuke peaks olema miskit militaarleiutis. Et suhtlemiseks ja loomisel oli tingumus, et seda segi pommitada/hävitada jne ei saaks.
    See info üleküllus hakkab tänaseks häirima küll, igatsorti nigeerlaste kirjad ja muu rähk.
    Kui aga miskit sorti tõsisemat asja tahad teha tuleb ikka kodanikega näost-näkku suhelda ja pitsike kummutada. Väiksematele inimestele sobib ekiri ka hästi, paremini kui helistamine miski pärast.
  • TNT meil müügiagent näib olevat. Ei tea kus? :-)
  • koik asjad on lyhikeses perspektiivis ylehinnatud ja pikas perspektiivis alahinnatud


    alati ei pea koike faktide pohjal järeldama, inimesel on ka nö seljaaju m6tlemine.
    selleks et teada et 9 korruselt surnuks kukkuda pole vaja eriti arvutada.

    ja nii tekibki kaks maailma, aboveworld kus on mitteanonyymne, koike kontrollitakse jne
    ja underworld, kus on anonyymne varaste ja röövlite brutaalne maailm :)

    kui internet on maas ja miski tarne viibib, voib juhtuda et keegi saab surma.
    see ei saa olla loose-win situatsioon.

    internet ei too majanduskasvu kaasa, sest ta SÄÄSTAB, samal ajal kui majandusdkasv on sisuliselt RAISKAMINE.

    tehnoloogiline areng PARANDAB elukvaliteeti. aga elukvaliteet ise muudkui läheb yha noudlikumaks. inimese, ja iga loodusliku asja, omadus on areneda yha kaugemale ning paljuneda. lihtsalt tahe kasvab kiiremini kui voimalused.

    pangakaardil on eeliseid : teginguajalugu naiteks, soomes pole firmal tsekki vaja v6tta kui krediitkaardiga maksad - saad krediitkaardi väljav6tte otse rmtpidamisse panna.

    kindlasti enne raamatuid ei osatud ka vajada raamatukogusid naiteks :)
    a kuidas ilma nendeta oleks teadus arenenud?

    Buhveti tekstis väljatoodud objektiivne/subjektiivne heaolu on asja point. asi haakub hasti fyysilise/vaimse evolutsiooniga. keha funktsioonid on paremad kui eales varem, tervishoid, eluiga, elukvaliteet, söök, r66mud.. ehk ainult seks on kehvemaks läinud. (aids)
    subjektiivne heaolu on arengu mootor. ja seda ei saa eirata nagu ka naiteks vedelikuvajadust.

    arenenum on see, kes suudab teisi oma vajadusteks paremini ära kasutada.

    a kas te ei arva, et info ylekyllus muutub inimesele varsti nii talutamatuks et loodus teeb hophop ja inimteadvuse parameetrid paranevad kardinaalselt? näiteks kirjakeel ja lugemine t6id kaasa suhtluse kiirenemise. tulevikus voibolla loobutakse keelest ja minnakse yle lyhenditele, nagu hiinas on märgid, millega saab sama visuaalse ruumiga edastada rohkem infot?

    inimesed aga jäävad vist igavesti tahtma teiste inimestega suhelda m6ttetutel teemadel jainfovabalt. aga tuleb eristada eesmärgipohiselt, st kas eesmargiks on suhtlemine voi suhtlemine on ainult vahend.
  • ahjaa, internet samal ajal säästab ja samal ajal annab uusi business v6imalusi.
    kas odavlennudfirmad oleks ilma internetita olemas? kui palju raha säästab elektrooniline pangandus? ma näiteks olen mitu kuud teinud tööd ilma et fyysiliselt oleks eriti kellegagi kokku puutunud. ma ei pea ostma puudest tehtud paberil raamatuid et sekvensida. netist ostmine on yldjuhul odavam, jääb rohkem raha kohalikele tarbida. jne jne.

    seega, interneti kokkujooks on analoogne naftakriisiga.
    ainult palju hullem
  • Ei mina usu, et TNT kusagil müügiagent on, kui keegi mulle midagi müüa tahab, mida mul vaja pole, siis tema e-kirjale ma kindlasti ei viici vastata, aga telefonikõne kuulan vähemalt ära. Muidugi kui viicib mobla peale helistada.
  • rig,

    oled sa ikka päris kindel, et tehnoloogiline areng alati parandab elukvaliteeti? Täna on võimalik valida mingi paarisaja tuhande CD hulgast muusikat. On minu elu nüüd kvaliteetsem kui minu esivanemal kelle muusikaline kogemus piirdus sellega mida külatoas ise mängis või rändmoosekanti kuulas. Kas palju muusikat on parem kui vähem. Võib-ollaminu esivanemad said sellest piiratud valikust suurema naudingu kui mina piiramatust?

    Kui sa saad tahta mida iganes ja saad selle kätte kohe, siis tulemuseks on olukord kus sa ei tea enam midagi tahta - kõik on, aga miski sellest ei koti. Äkki oleks parem kui on vähe tahta ja veel vähem saada, siis on see mis on ka oluline.
  • priitp, jan väidan.
    vaata mistahes näitajat - eluiga, surevus, haigused, vaba aja / tööaja suhe jne jne.
    ja ma saan ka kuulata judas priesti mitte meie meest eksole, tänu tööstusele.
    loodus väidab, et suurem/erinev valik on parem. muidu ei oleks tekkinud kahte sugu,
    mehed ei eelistaks blonde, blondid ei eelistaks neegred ja hispaanlannad rooclasi.

    rikkurid räägivad et vaesel on see hea omadus et ta arvab et raha teeb asja paremaks.
    omast kogemusest ytlen et ainus asi mis r66msaks teeb on teistest parem olemine :))
    ja koige koige on loomulikult ise loomine. eriti muusika.. ja laste :)

    ja koik see areng on seega tänu sellele et moned tyybid tahavad a)luua b)teistest paremad olla. ylejäänud lihtsalt aktsepteerivad arengu. muidu sureks välja.

  • kui ma ei eksi, siis oli Hannu Kari ka Y2K suur jutlustaja. ning veelkord rõhutades - kui mu mälu ei peta - siis on dr Kari seotud ka ühe soome arvutiturva firmaga, kes just sedasorti probleeme lahendab...

    parandage, kui eksin
  • Päris kaua täna pole vist töötanud näiteks:
    www.epl.ee
    www.postimees.ee
    www.ap3.ee
    www.delfi.ee
    www.kalev.ee
  • ei tööta ka:
    www.elion.ee
    starman.ee
    www.elisa.ee

    töötab
    www.tele2.ee

    töötav uudistekanal www.etv.ee aga mingisugustest Internetihäiretest ei informeerita.
  • It is estimated that 13 hours of new videos are uploaded to the site every minute, and that in 2007 YouTube consumed as much bandwidth as the entire Internet in 2000

    Ei tea mis formaat võiks interneti kui sellise kokkujoosta? Videod selleks võimelised ei ole


    Teemast välja : nägin dokukat kus räägiti suurtest elektritrafodest. Suure külmaga või neid sihipäraselt hävitades olemegi varsti pimeduses, mis siis internetist rääkida. Neid ülisuuri toodetakse väidetavalt ca. 7 tk aastas
  • Nüüd on Eesti kodulehed jälle üleval. Tundus mulle et nad oli vähemalt 5-6 tundi maas. Mitte keegi pole vist mitte kusagil reageerinud.
  • Äkki viga sinu teenusepakkujas, minul (elioni ühendus) näiteks pole küll probleeme olnud, postimeest vaatan suht tihti.
  • Loomulikult teenusepakkuja või mingi lõigu viga... elioni puhul veel see hea, et enamasti saab teatud lõigu maas olemise korral asjad ikka kätte. Starman, STV, jne... on reeglina märksa vähem dubleeritud võrguga. Lisaks veel see, et kui mõni leht on kusagil Eesti tundmatu teenusepakkuja serveris, mis Eestis asub. Need, kes müüvad välismaa serverite teenust edasi on teinekord isegi paremas seisus nagu Gruusia/Georgia lugu tõestas ;)
  • stefan, tee ruuterile restart siis ok.
  • Stefan, tegemist oligi võrguhäirega. Elioni helpdesk ütles, et jah kogu Eestisisene internet on maas. 6 tunnine blackout oligi reaalsus.
  • Nii kaua, kui marsruuterid suudavad võrgu liiklusega toime tulla ei ole mingit probleemi. Ning, kui marsruuterid ei suuda enam toime tulla, vahetatakse vanad marsruuterid uute ja võimsamate vastu välja!

    Kunagi kuulutati, et IP aadressid saavad otsa, ning väideti, et see tähendab Interneti lõpu. Siis otsustati lisada subnetid, NAT ning vahetuvad IP aadressid ja Interneti areng jätkus edasi hoolimata nn. ekspertide hirmu külvamisest.

    Kogu see Interneti kokkukukkumise jutt on umbes sama hea, kui öelda "Kui kirjutad sõna Google Google otsingumootorisse, kukub terve Internet kokku!"
  • Ja mis küll võiks olla see põhjus et Elion midagi uuendaks??
    Kui meil tava kasutaja saab netist alla laadida kiirusega 12Mbit/sek siis kuuldavasti on Rootsis tavakasutajal kiiruseks 400Mbit/sek.
    Äkki keegi teab täpsemalt ?

Teemade nimekirja