LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Mida arvata ühispanga Jaapani investeerimishoiusest?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kui reaalseks peaks pidama selle pakkumise raames oodatavaid tulusid ja üleüldse selle investeerimishoiuse tootlust ja tulevikku.? Kas tasub jääda lootma Jaapani edasisele majanduskasvule või on ka mõningaid miinuseid mida kartma peaks? Sest see jutt tundub kuidagi liiga roosiline ja utoopiline!!!
  • Minul on selle toote osas tekkinud maksustamisalane küsimus, et hoiuste intressid on tulumaksuvabad, aga kuidas on sellise toote maksustamisega?

    Jaapani turu osas üsna positiivselt meelestatud, Hiina kasv on aidanud Jaapani majandust taas rööbastele tõusta ning 10 aastat stagnatsiooni hakkab üle saama. Seda peaks peegeldama ka aktsiaturg.
  • Toode tehakse krediidiasutuse võlakirja nime all, seega tulumaksu maksma ei pea
  • Ühispanga OMX25 indeksiga seotud Soome investeerimishoiusel on osalus indeksi tõusus 40% ja Topix indeksiga seotud Jaapani investeerimishoiusel 38-43% (?). Minimaalne summa investeerimishoiusele paigutamiseks on 10 000 EEK.

    Investeerides 10 000 EEK Ühispanga Soome investeerimishoiusesse teenite indeksi 10% tõusu korral tulumaksuvabalt 400 EEK (kasum 1000 EEK * osalus 40%)

    LHV vahendusel 10 000 EEK otse OMX25 indeksisse investeerides ostes Helsingi Börsilt SLG OMX25 indeksaktsiat teenite indeksi 10% tõusu korral lõppkokkuvõttes 562 EEK (so. peale teenustasusid ja tulumaksu 26%)

    10 000 - teenustasu 175 EEK + 0,4% = 9785

    9785 + 10% = 10763.50

    10 763.50 - teenustasu 175 EEK + 0,4% = 10 545.45

    10 545.45 - 9785 = 760

    760 - 26% = 562 EEK

    Sama 10% indeksi tõusu korral teenib 50 000 EEK investeerimishoiusel 2000 EEK kasumit, OMX25 indeksaktsia ost/müük LHV teenustasude ja 26% tulumaksu korral toob aga 3381.17 EEK kasumit.

    Kokkuvõte: 100% kapitaligarantiiga investeerimishoius on ideaalne lahendus neile, kes ei taha raha kaotada. Kes tahab raha teenida vaatab ikka aktsiate poole.

    OMX25 indeksaktsiat olen juba mõnda aega LHV klientidele soovitanud.

     

  • ütleks nii, et iga vähegi mõtlev mats teeks ISE sama struktuuri endale umbes 3-5% odavamalt.
    aga noh, kui pea ei võta, siis aitab raha (vana vene vanasõna vist)
  • viies

    ega see nüüd nii lihtne ka ei ole, väiksemate summade puhul ei ole ligipääsu sobivatele instrumentidele hinnaga, mis tagaks piisava tootluse ja tulumaksuvabastust samuti külge ei keevita iga mats oma struktuurile, :)

    aga 1 lihtne näide, kuidas selliseid asju saab ehitada, lihtsalt näide mitte soovitus, :)

    Hansapanga aktsia tootlusega seotud 8 kuuline garanteeritud põhiosaga paigutus.

    Teil on 10 000 EEK, 9600 EEK eest saab osta näiteks BIGi 29.07.2005 lõppeva võlakirja, mille lunastamishind lõppemisel ongi 10 000 EEK.

    400 EEK eest saab osta samal päeval (29.07.2005) lõppeva Hansapanga call optsiooni - strike 133.00 (Hansapanga aktsia hetke ligikaudne hind), selle hinnaks tuleb 11.04 19% volatiilsuse juures (ei arvesta küll dividendidega hetkel).

    400 EEK eest saab siis optsiooni ca 36 aktsia peale, tegu on ebastandardse optsiooniga, struktuuri kokkupanekul väikeste summadega ongi see probleem, et vaevalt on optsioonikirjutajatel huvi selliseid ebastandardseid optsioone väikeses koguses välja kirjutada ja turult ostetud standardsete optsioonidega liigub võimalik paigutuse summa suurte sammudega

    Ehk siis 29.07 laekub Teile võlakirjast 10 000 EEK ja optsioonist summa, mille võrra Hansapanga aktsia hind ületab praeguse*36

    Juhul kui Hansapanga aktsia hind on selleks hetkeks näiteks tõusnud 150 peale ehk 12.78% on Teie optsiooni väärtus 36*(150-133)=612 EEK - võlakirja tootluseks kujunes 6,12% (aasta baasile viimata), st. osalus aktsia tõusus on ca 50%

    Selle osaluse aktsia tõusus sai ka enne välja arvutada, kui 10 000 eest saaks 133 hinnaga ca 75 aktsiat ja kirjeldatud tingimustel optsiooni osta ca 36 aktsiale siis 36/75 ongi ca 50%.

    Vältimaks kriitikat, mainin kohe ära, et BIGi võlakiri ilmselt ei ole instrument, mis sobiks oma riskiastmelt põhiosa garantii tarvis, lihtsalt selline tuttav instrument selle hetke reaalse hinnaga teeb näite ehk arusaadavamaks

  • Sellel Jaapani investeerimishoiusel on 2 varianti - üks osaleb indeksi tõusus 38-43% määraga (100% investeeringu põhiosagarantii) ja teine 130-135% määraga (ja 10% kaotusriskiga).

    Kindel osalusmäär fikseeritakse vahetule peale müügiperioodi lõppu (3/12) ja see sõltub selle hetke turutingimustest (kaubeldavast volatiilsusest).

    Siinkohal ka tänud LHV-le suurepärase Jaapani-alase positiivse artikli eest eelmise nädala ekspressis!

    Link Andres Viisemanni Jaapani-artiklile

    ***


    Väljavõte tingimustest:

    Kui indeksi väärtus hoiuperioodil tõuseb:

    * valides Investeerimishoiuse 02 – Jaapan, saate indeksi absoluutsest kasvuprotsendist tulu 38-43% ulatuses;
    * valides Investeerimishoiuse 03 – Jaapan Riskipreemiaga, saate tulu tervelt 130-135% ulatuses indeksi absoluutsest kasvuprotsendist ehk isegi kõrgema tootluse kui oleks aktsiatulu. Selles hoiuses osalemine eeldab, et hoiuse tegemisel tasute hoiustatavale põhisummale lisaks ka mittetagastatava osalustasu, mis on 10% hoiusummast.
  • Mnjah, eks neid numbreid võib üht ja teistmoodi interpreteerida ...

    Kui paigutan riskipreemiaga investeerimishoiusesse nõutava minimaalse hoiusumma 10 000 EEK ja nõutava tagastamatu osalustasu 10% hoiusummast, siis investeerin ju kokku 11 000 EEK.

    Kui ma paneksin see 11 000 EEK ise indeksisse ja see tõuseks 10%, siis oleks minu tulem 12100 EEK

    Sama 10% indeksitõusu korral oleks minu investeerimishoiuse tulem 11350 EEK so. hoiusumma 10 000 EEK + intress 1350 EEK.

    Intress arvutatakse vastavalt tingimustele nii: hoiusumma*osalusmäär*((lõppväärtus-algväärtus)/algväärtus)

    Ehk siis 10 000 EEK * 135% * 10% = 1350 EEK

    No ei ole 11 350 rohkem kui 12 100 ...

    OK, vaatame tulemust indeksi 50% tõusu korral ...

    Ise pannes 11 000 indeksisse = 11 000 +50% = 16500

    Riskipreemiaga investeerimishoiuse tulem = 10 000 * 135% * 50% = 16750 EEK

    Noh, kuna tegu 2 aastase hoiusega, siis breakeven mil riskipreemiaga investeerimishoius lööb aktsiapaigutust on ca 25% indeksi aastatootlus ...

    Ahjaa, tingimuste kohaselt ei ole lõppväärtus intressi arvutamise valemis mitte indeksi sulgemisväärtus hoiuse lõppemisel, vaid 2 aasta jooksul 7 fikseeritud kuupäeval leitud sulgemisväärtuste aritmeetiline keskmine. Mis efekti see annab võib igaüks ise arvutada.

    Vabandan ette kui midagi valesti arvutasin!

  • Kõik on õige, aga selle vahega, et sa ei taha eriti rääkida sellest, et hoius pakub põhiosa garantiid. Pole nagu mõtet siga (indeksiaktsia) ja kägu (indeksi tootlusel põhinev hoius) võrrelda. Et võrdlus ei tunduks ebaõiglasena, siis sea ja kaö kohad võib igaüks ülaltoodud lauses ära vahetada...

    ***

    Samas võiksid siis ju lihtsalt soovitada klientidel 10% oma investeeringuks ette nähtud varast pikkadesse indeksi ostuoptsioonidesse paigutada ja öelda, et pole midagi, kui indeks ei tõuse - kaotad ju kõigest 100% oma optsioonidesse paigutatud rahast....
  • matrox

    ega ma ei arvagi et see paha toode on, kindlasti paljudele sobiv ... me oleme ise ka aegajalt mõelnud millegi sellise loomise peale, EYP pluss muidugi see, et krediidiasutusena saate tootele tulumaksuvabastuse külge keevitada ...

    aga mis pisut häirib on see, et tingimustest ei tule päris selgelt välja milline võib-olla tulemus erineva tootluse korral, võtame näiteks Sinu 24/11/04 11:01 kommentaarist lõigu, mille oled otse kopeerinud otse EYP lehelt nagu ma aru saan ...

    valides Investeerimishoiuse 03 – Jaapan Riskipreemiaga, saate tulu tervelt 130-135% ulatuses indeksi absoluutsest kasvuprotsendist ehk isegi kõrgema tootluse kui oleks aktsiatulu. Selles hoiuses osalemine eeldab, et hoiuse tegemisel tasute hoiustatavale põhisummale lisaks ka mittetagastatava osalustasu, mis on 10% hoiusummast.

    pole nagu otse välja öeldud, et aktsiatootlus ületatakse alles indeksi piisava tõusu korral, mitte aga igal juhul ...
    ehkki selle riskipreemiaga investeerimishoiuse breakeven aktsiatootluse vastu on tulumaksuvabastust arvestades siiski madalamal kui 50% 2 aasta tootlust

  • tore toode. natuke nalja mulle teeb, et isegi Matrox kutsub seda 10% ära andmist kaotusriskiks ja isegi finantsinimesed ei saa aru, et see on vaja kohe ära anda ja tootlus lisandub 90%-le rahast mitte 100%-le...

    aga kas seda toodet osta? EYP 2 aasta depointress on 2,55%. Arvestades, et su raha läheb selle intressiga teenima jääb optsiooni kaubeldavaks volatiilsuseks 40% osaluse juures ca 18-19%. Ei ole väga kallis. SPX optsioonidel vist kusagil 12-15 vahel. Jätan selle teiste arvutada kummal ajalooline suurem on ja ei oska ka öelda, kas TOPIXi tegelik kaubeldav on madalal ja kui palju EYP sinna vahele keevitab.

    Küsimus on selles, et isegi kui 18.19% tahaks keegi kangesti TOPIXi ligi kaheaastast poolaasia optsiooni (viimased 6 kuud average) osta siis kas seesama isik tahab ka oma raha 2,55%-ga deposse uputada. Mis on investori raha hind?

    Kui öelda, et ehk 7% (seesama BIGi intress) on selline tase kust võiks nagu deposse panna siis teeks see juba optsiooni implied vol-iks 50%.

    Seega kui tõesti alternatiivina tavalist depot omada siis arvestades ka tulumaksusoodustust on asi ok.

    Eks ta on natuke nagu pensionikindlustus kus müüakse Pensioni sildi all röövellikku kindlustust. Siin siis investeerimise sildi all 2,55%-list deposiiti, kust struktureerijad veel optsioonihinna näol oma väikse pirukatüki võtavad:)
  • vaat sellega ma olen küll nõus, et eesti krooni eest makstavad intressid pole väga adekvaatsed. Laiemalt, mitte ainult antud juhul.

    mis puudutab seda 10% küsimust, siis ma usun, et tihtipeale kasutatakse definitsioone, mis on mugavamad müügieesmärkidel kasutamiseks. ei usu ma, et keegi meist sellest patust vaba on. või siiski?
  • tonno kirjutab: Eks ta on natuke nagu pensionikindlustus kus müüakse Pensioni sildi all röövellikku kindlustust.
    1. LHV II samba valitsemistasu on vist kõige kõrgem, lausa röövellik.
    2. Pensioniks kogumine + surmarisk ongi kallim kui puhas raha kogumine ja selle investeerimine.
    Sorry, see kõik pole siinne teema.
  • 1. heh, olles LHV aktsiapensionifondi klient, endal ka ninast verd tilgub hommikuti kui sellele mõtlen:).
    2. point ongi, et enam neist inimestest ei teeks omal algatusel elukindlustust aga aru saamata struktuurist lähevad liimile ja "kindlustavad oma pensioni"....
  • Pensionikindlustus oma olemuselt on kindlustus küll ja asja sisu peitub selles, et kindlustusvõtjale garanteeritakse elu lõpuni mingi sissetulek. Iseküsimus on loomulikult toote hind, mille kujunemise olulisemaks komponendiks on vastava pakkuja poolt kasutatav suremuse statistika.
    Ülalpool on ilmselt juttu aga sisuliselt hoopis muudest asjadest kui pensionikindlustus. Mida küll maksusoodustuse argumendiga suure hooga müüakse.
    To MSM: üks suuremaid rumalusi on ühendada pikaajaline (pensioni)kogumine surmariski kaitsega. Ei tea miks?
  • andeks ei tahtnud üldse maha teha. kui mul juba naine arvab, et tegu on NORMAALSE tootega (et raha ei kaota). tahtsin vaid öelda, et kliendid maksavad selle eest koletult palju. iga tüüp, kes siin foorumil asju vähegi lugenud on saab ise hakkama. tulumaksust osa tagasi jääb muidugi saamata aga normaalse struktuuri puhul ei olegi see oluline.

    mina mäletan, et kunagi hansa alustas nende asjadega. erilise eduta. minu teadmist mööda on nordea neid Eestis müünud paar aastat, suhteliselt piiratud seltskonnale ja nüüd siis tuli ühis pirukast osa saama. sampo teeb ka neid kuuldavasti.

    üks huvitavamaid ideid, mis mina kuulsin oli hansa bulgaaria või rumeenia EVP sarnase paberi tootlusele ehitatud struktuur. nordeas jälle saab neid "investeermishoiuseid" tagatisse panna. kui initial investment on 100% kindlustatud, siis saad needc veel korra 50-60% ulatuses tagatisse panna teiste heade tehingue tegemiseks :) või siis eluaseme laenu osamaksuks. kah pole paha onju. upside jääb lahti, raha ei ole mõtetult kinni, jne...

Teemade nimekirja