LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kuidas hinnata firma väärtust müügi korral

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Et siis küsimus:

    on teenuste pakkumisega tegelev firma, kliente ca 100, kuukäive ca 200 000 tuh, püsikulud kusagi 150 000 kandis. Varasid umbes 100-150 tuh. Kliendid on lojaalsed ja areng on olnud aasta aastalt kiirem. Kasum kusagil 150-300 vahel kõikunud, ühe aasta ka saanud kahjumit kuna osteti mittevajalikku ;-). Sinnamaani oli firma ka gaselli tabelis. Ehk oskab keegi aidata?!
  • 1 miljon ehk nelja keskmise ja korraliku aasta kasum, vara suurt pole.
  • sõltub tugevalt sektorist, nt IT-äri skandinaaviasse müües on hea diili korral (ja võtmeisikute paariaastase lockupiga) võimalik saada kätte ka sealne P/E 15-25 vahel. selleks peab muidugi mingi kasvuvisioon olema.

    mitme töötajaga see teenusekäive tehakse?
  • esimene variant.
    arvestaksin välja likvideerimishinna ja allapoole seda ei müü.

    teine variant.
    kuna varasid ja püsikulud on umbes samas suurusjärgus siis see annaks nulli. arvestaskin kasumist maha pikaajalise laenu kulud (kui on) . järgi jäänud summa diskonteeriksin sobiva intressimääraga. mulle endale meeldiks 8% aga see võib tunduda täna natuke kõrge, seega väheke väiksem protsent.
  • Ilver,

    see teine variant on väga imelik lähenemine...palun selgita lähemalt, miks selline lähenemine peaks andma õiglase hinna?
  • 1) Võta firma bilansiline väärtus (bilansimaht)
    2) Lisa oma nõutud/loodetav marginaal
    3) ... ja hakka ostjaga kauplema
  • Jofax,
    Bilansimahust üksi ei ole erilist kasu firma hindamisel.
  • Olen nõus.

    See on minu "krivereegel", sest bilanss sisaldab juba sinu klientide käivet, töötajate palku, võetud laenukohustusi teenitud kasumit jne. tänase seisuga - ei eilese ega homse vaid tänase.

    Kõige hullem ongi minu jaoks need cased kui keegi teeb firmaväärtuse keerulise arvestuse ja see kirvereegel annab tulemuse samas suursjärgus.

    Selle kirvereegli hea "vabandus" on oma nõutud marginaal ehk tambovi konstant.... võid ju küsida 20 % aga ka 200% kasumit müügist... eks ole.


  • Bilanss ei kajasta käivet ja minu point oli, et bilansiline väärtus ei võrdu bilansimahuga.

    Pooldan ka ise lihtsaid lähenemisi firma hindamisel.
  • Jofax. Mis on sellise ettevõtte firmaväärtus, mille bilansimaht koosneb sõnniku hargist ja tagavara kruvist juhuks, kui vars vigla otsast lahti pekas tulem?
    Hark on on soetatud 100% laenuga, kruvi oma raha eest.
  • Jofax,

    Enne kui hakkame siin mingeid "kirveid" loopima, tahaksin teada kust kohast sa näed bilansis klientide käivet, töötajate palku, teenitud kasumit? Äkki seda näeb hoopis kasumi/kahjumi aruandest!
  • Minu subjektiivne arvamus antud firmaväärtuse hindamiseks:

    * varade/kohustuste suhe (eeldades, et varad, kohustused, tulud ja kulud on kajastatud tõeselt ja ausalt)
    * personali (sh loomulikult juhtivtöötajad) väärtus ehk mis juhtuks siis kui personal hakkaks liikuma. kui raske oleks leida asendust?
    * mis valdkonnaga on tegemist? kiired muutused või aegalsed?
    * kes on kliendid? kellele on nad lojaalsed (kas nt firmale või kindlatele firma töötajatele)?
    * kes on konkurendid ning millisel arengu tasemel nad on?
    * mineviku põhjal saadud kasumi korrigeerimine eelnevate punktide põhjal, mille tulemuseks peaksid olema potensiaalsed tulevased kasuminäitajad
    * põhjus, miks firmat müüakse (selle ma saan tõenaoliselt teada alles peale firma soetamist ;)

    kui eelnev info on mõistliku aja jooksul läbitöötatud, siis läheksin ma läbiräkimistele...
  • to motoguzzi:

    hakkas huvi pakkuma. äkki räägid täpsemalt millega tegemist ja kus kandis.

    Ilver.Kokk@hot.ee
  • hehe.... Kui tegemist on jätkusuutliku (ja kasumliku) ettevõttega, siis miks keegi ei räägi DCF (discounted cash flow, diskonteeritud tuleviku rahavood) meetodist? Loomulikult oleks antud juhul kõige õigem kasutada just seda. Antud infost on näha, et tegemist ei ole varadepõhise väärtusega ettevõttega, mida tuleks hinnata net asset (varad-kohustused) meetodiga või veel vähem likvideerimisväärtuse järgi (ettevõte on ju ometi kasumlik, mida seal likvideerida!)
  • DCF on üks suuremaid illusioonitrikke üldse. Isegi meretagused analüütikud on sellest suures osas loobumas.

    sB
  • DCFi miinuseks on see, et väikse sisendite muutmisega võib lõpptulemust muuta päris palju. Seega saab ka üsna sellise lõpptulemuse leida nagu vaja. Õigete prognooside puhul siiski hea meetod.
  • "õiged prognoosid" as in "prognoosid, mis 100% tulevikus täituvad"?
    see eeldus juba iseenesest näitab, kui palju on olukordi, kus DCF parim on... :)
  • :) No kui aasta-paari hälve +/- 10-15% piiridesse jääb, siis on see hea prognoos (oleneb muidugi ka ettevõtte stabiilsusest.

    Valede prognooside all pidasin silmas, et kui prognoositakse näiteks käibe kasvuks 25% ja kulude kasvuks 9% ning tegelikkus näitab vastupidiseid numbreid ...
  • Mina olen asjast oma kogemuste põhjal aru nii saanud , et kõige tähtsam ettvõtte müügi juures on la-llaa-laaa ja bla-blaa.
    Kõlab naljakalt aga nii see on. Miskit (palju) maksab lihtsalt turuosaga firma ja muidu käib kuidagi 5-10 aasta kasumi põhjal
  • Ohh, teid küll. Võtate sõnasabast kinni ja kohe kummi venitama.

    Loomulikult ei leia käibe rida bilansist. Totaalselt erinevad asjad ju.

    Kes on raamatupidamist teinud, teab aga, et käive käib aga läbi bilansikontode. Kas rahaks tehtuna või maksmata arvetena ootamas. Sama asi kuludega. Bilansimahtu võib vaadata kahtepidi: varadena või kohustuste ja omakapitali summana. Kuidas sa suurendad varade poolt? Kasumirida, va sigudik, ju kohustustega ühes kambas. Siit tulebki, et mida rohkem müüd (mida suurem käive) seda rohkem vara - raha või maksmata arveid. Ja nii saab seda tasakaalumängu igatpidi edasi mängida... aga mida ma siin teile bilanssi seletan, teate isegi seda. Kusjuures, mõelge aga kui palju te kasute seda tasakaalumängu igasuguste omakapitalide ja laenude jms. summadega, et näiteks panga ees väärtuslikum välja paista.

    Aga kirvereegli juurde tagasi. Võtame Puhkuse näite ehk palju maksab sõnnikuhargi firma.

    1) kui on ainut hark ja kruvi, siis firma hind on varad (hark ja kruvi) + marginaal (20% näiteks) ja kaupled.
    2) Kui hargile lisaks on olemas ka kliendid ja saad ka regulaarset sissetulekut (käive, palk) siis firma väärtus suureneb vastava kasumi võrra (eeldades, et seda on) + jällegi nõutav marginaal ja taas kaupleme.
    3) Jne-jne..

    Lisaks. Foorumit edasi-tagasi kerides näete isegi kuhu jutud on viinud. Keerukaid arvutusi (rahavoogude diskonteerimine) nimetatakse illusiooniks. TNT juhib tähelepanu asjaolule, et „lallalla ja bla-bla bla” kõige tähtsam ( ehk siis kauplemine). Ja ma ise püüan oma mõtteavaldusega jõuda samasse puntki: võta põhjendatud hind (bilansiväärtus), lisa oma soovitud kasum ja kauple.

    Lõppkokkuvõttes räägime ostu-müügitehingu olemusest, et tehing saab toimuda ainult mõlema osapoole vabal soovil. Kui sa enda arust arvutad välja „õige väärtuse” ja sellele tehingule teist poolt ei leidu, mis siis? ... elad uhke teadmisega, et sul on õige väärtusega firma. Way to go.

    Kõike paremat soovides on ühtalsi minu poolt selle ülesandega nüüd „m.o.t.t.”
  • firmat hindab ostja.firma müük on nii keeruline et see firma väärtuse arvutamine on enamvähem mõttetu.vaatad lakke,ütled hinna ja kui ostjale meeldib siis saab ka müüdud.
    mõni kel sellist firmat ,nagu ülalkirjeldatud, vaja võib minna on selle eest nõus maksma 500000 krooni ja see kel vaja pole võib maksta 50000 krooni.tähtsaim on leida ostja.
  • expectations management. peab enda ja vastaspoole ootusi juhtima, kui sellega hakkama ei saa, siis ei ole ka diili.
  • DCF meetod on minu arvates vägagi loogiline, kuid kõige parem meetod rahalehmade väärtuse hindamiseks enam-vähem lõpuni välja arenenud/kujunenud turgudel, kui hinnatav ettevõte kasutab oma majandustegevuse rahastamiseks sihilikult võõrkapitali (ehk hoiab ROEd keskmisest kõrgemal) ja osa vahendeid ka investeerib. Mulle meeldib DCF rahavoo prioriteet, samas põhineb DCF osaliselt subjektiivsel võrdlusmeetodil, mis leiab DCF meetodi puhul rakendust möödapääsmatu probleemi - diskontoteguri - leidmisel. Eeldab head võrdlusstatistikat, USA tingimustes sobib. Universaalsed näitajad on positiivne rahavoog (võimenduseta tegevuse puhul läheneb kasumile, mind the depreciation) ja selle suhe varadesse. Tugevas kasvustaadiumis ettevõtete korral on kesksel kohal pigem olemasoleva potentsiaali ärakasutamine, ostetakse "parimat" tulevikku, kasutusväärtust. Jõudu hindamisel!
  • kuna ma eelmine kord läksin üshes kohas natuke selgitustega metsa siis püüan siin seda paremini lahata.

    et tegemist on tegutseva ettevõttega (on ju ikka?) siis ma arvestan põhiliselt selle järgi kui suur võiks olla tulevane rahavoog. siin arvestaksin ka seda kas on olemas pikaajaline laen ja kuidas see tulevasi kasumeid mõjutab. lõpuks saadud summa diskonteeriksin mulle sobiva protsendiga. ja alustan siis kauplemist.

    miks ma tahan ikka diskonteerida? sest sellist meetodit kasutab ka kuulus W.E. Buffett. tõsi ta on - mina ei ole Buffett ja Buffett ei ole mina, kuid!- kui tema on niimoodi edukas olnud siis miks ei peaks ina olema? ma ei suuda küll korrata tema edukust, kus aastatootlus oli üle 15% (JA SEE EI OLEGI EESMÄRK) kuid ... alustamiseks on see hea koht.

    ma ei kavatse ju kopeerida tema edukust vaid tema edukuse v a l e m i t.

    nii mu aju töötab..... :)
  • Kuskil internetiavarustes oli kunagi leht, kus üritati kokku koguda eestis müüdavaid ettevõtteid.
    Kas keegi mäletab selle aadressi või see leht kinni pandud.

    Kust üldse otsida firmasid ostmiseks. Kui on natukene kapitali kogunenud ja on huvi vbl mõni toimiv äri üle võtta?
    Võib-olla on mõnel 5-6 aastat ühes äris olemine ära tüüdanud, ideed otsas ja tahab midagi muud proovida ning plaanib oma firmat müüa?
  • Vaata siia siin on päris palju igasuguseid pakkumis küll mitte Eestist aga siiski http://uk.businessesforsale.com/
  • tänud cribu123.

    muidugi huvitavad eesti firmad aga huvitav seegi. :)


  • tyyp
    põhimõtteliselt on pakkuda kirjeldatud situatsioonis väikeettevõte Eestis
    gerplushotmailcom
  • to: tyyp

    - Mis valdkond huvi pakub?
    - Mis kriteeriumitele investeerimisobjekt kindlasti vastama peab?

    Müügiks pakkuda ei ole aga kaasinvestorit võib suuremate laienemisplaanide korral vaja olla...
  • 1. valdkond - hea küsimus, raskem vastata. Pigem valdkond, mis on välja kujunemas ja leidmas turgu. (Näiteks traditsioonilise mööbli tootmisest osa võtta ei taha).
    2. kriteeriumid - peab olema pos. ja kasvava rahavooga (kes ei tahaks;)) või kui on seisaks, siis pigem omanike huvipuudusest. Ühesõnaga selge põhjus, miks edasi ei areneta ja kuidas seda kiirelt parandada saaks.

    Kaasinvestoriks tulemine ei ole samuti paha mõte.
    Millega täpselt tegemist.
    tarvot(ätt)yahoo.com
  • Siin oli teema Eestis müüdavate firmade kohta, kas on kuskile selline internetiportaal tekkinud?
    Vaatasin, et KV.EE äripindade all on küll igasuguseid salonge ka keldripoode. Aga kuskil ei ole kategoriseeritult sellist infot leidnud.
  • jyrkans, sattusin mõnda aega tagasi sellisele lehele - http://www.itscorporate.ee/est/6
  • Huvitav, kaua see lehekülg tegutsenud on?

  • Üks küsimus firma väärtuse ja selle muutumise kohta!

    Üks osanik kaalub oma osaluse müüki, hind on osaniku osa omakapitalist + osaniku osa 5 eelneva aasta kasumist.
    Teised omanikud otsustavad need aktsiad nimetatud hinnaga firma poolt kokku osta, s.t. firma ostab oma aktsiaid.

    Kuidas antud otsus mõjutab teiste osanike osaluse väärtust? Millised on erinevad varaindid?
  • See, et firma ostab oma osa ära, on kena, aga mis nende firma poolt ostetud osadest saab? Firma ei saa oma osasid omada, ta peab need kas edasi müüma või tühistama. Kui ostetakse miljuuniga ja müüakse homme kahe miljuuniga, siis on teiste osanike jaoks ilmselt päris äss diil. Igasugune kasum või kahjum osa ostmisest ja müügist jaotub vastavalt osalusele, s.h. ka uus osanik saab oma tüki.

    Tühistamisel on tegu ei millegi muu kui omakapitali vähendamisega (nii osakapitali kui jaotamata kasumi arvelt), mis muuhulgas muudab võõrkapitali osakaalu, firmaväärtus = h** znaet.
  • hanzanet on täiesti eraldi teema. Töötab nagu vene börs, siis kui tahab... h** znaet millal

  • Tänud, impendium!

    Firma tühistab ostetud aktsiad.
    Võõrkapital = 0.
  • Niisiis, firma ostab ühe osaniku (ca 30%) aktsiad hinnaga: 30% omakapitalist + 30% viie eelneva (ja eeldatavasti tuleva) aasta kasumist (stabiilne äri, puhasrentaablus ca 10%). Peale ostu aktsiad tühistatakse. Firma võõrkapital = 0.
    Kuidas muutub teiste osanike osaluse väärtus?
  • Ants,
    Mille tarbeks sul seda väärtust on vaja, s.t. mille alusel hindad? Kui hindad ettevõtte väärtuseks nt. ainult omakapitali, siis see langeb, kuivõrd väljujale maksti ju lisaks omakapitalile ka 5 a. kasumi osa välja. Kui kasutad mingit muud hindamismudelit, siis ei pruugi osaluse väärtus langeda, vaid võib ka tõusta. Kuhu sul seda numbrit vaja panna on täpsemalt?
  • Blink, püüan jõuda selgusele, kas ja kuidas jääjate osaluse väärtus muutub (osaluse võimalik müük tulevikus).

    Kui olen õigesti aru saanud, siis:
    a) kui võtta ettevõtte väärtuseks omakapital + 5 möödunud aasta kasum ja eeldada, et tulevikus (5.a.) püsib kasum stabiilsena, siis tundub, et jääjate osaluse väärtus peaks jääma samaks,
    b) kui eeldada, et kasum tulevikus suureneb, siis võib jääjate osaluse väärtus tulevikus ka suureneda,
    c) kui võtta ettevõtte väärtuseks ainult omakapital (likvideerimisväärtus), siis jääjate osaluse väärtus väheneb väljujale makstava 5 aasta kasumi võrra.
  • Ants,

    a) Kui kasum jääb samaks, siis ei pruugi see tähendada, et väärtus jääb samaks. See sõltub omanike ROE ootusest. S.t. kui täna tead, et iga kroon omakapitali toodab sulle järgmisel aastal 10% kasumit, siis peaks su ROE ootus olema 10% või alla selle. Kui saaksid mujal investeerida ka 20% tootlusega, siis tegid halva tehingu vaatamata sellele, et kasum jääb samaks. Panid enda papi kinni, kuigi oli paremaid investeerimisvõimalusi. Sinu net worth vähenes sisuliselt.

    b) Sõltub jälle ROE ootusest.

    c) Nõus.

    d) Kui siia terve mõistus ka lisada ja eeldada, et ost oli vabatahtlik, mitte lepinguline kohustus, siis võiks arvata, et ostjate arvates nende net worth tõusis. Muidu ju tehingusse ei läheks.

    Muidu raamatupidamislikus mõistes võib asi oluliselt erineda. Aga saan aru, et see sinu jaoks antud hetkel eriti oluline pole.
  • Blink, tänan asjaliku tagasiside eest!
    Mind huvitab jah osaluse reaalne väärtus ja selle muutumine ajas eelpool kirjeldatud juhtumi korral, ehk mida ollakse valmis maksma osaluse eest ostmisel-müümisel praegu ja tulevikus.

Teemade nimekirja